Kui mina olen lapsena, mu isa tõi mulle Aafrikast papagoit.
Ta oli väga suur ja ilus, aga rumal.
Esimene nädal elas ta karbis ja me pidime talle igapäev leida uut, sest iga öösel ta tegi seal auku ja lendas ära.
Pärast me ostsime talle puuru.

Iga suvel elas papagoi oma puurus rõdul.
Üks kord öösel, kui kõik magasid papagoi lõhkus ära puuru ja lendas ära.
Hommikul, kui kõik ärkasid mitte keegi ei märkanud, et papagoi lendas ära ja ainult siis, kui vanaema läks talle süüja anda, ütles ta, et meie papagoi lendas ära.
See oli õnn minu jaoks, sest iga hommikul ta hakkas karjuma ja mitte keegi pärast seda ei maganud.