Ma olen sündinud Tallinnas.
Ma elan siin ja ei kavatse välismaalis elada.
Minu lapsepõlvest mulle õpetati muusikat ja sellepärast, kui mina olin 9 - aastane, juba teadsin noodi ja proovisin klaverit mängida.
Kuid ma tundsin, et see ei ole "minu" instrument.
Mitu korda ma algasin era moodi õppima, aga hakkama ei saanud.
Aga kui mina sain 12 - aastaseks, ma sain teada, et minu vend tahab viiulit mängida ja muusikakooli astuda.
Mulle idee meeldis.
Mitu päeva pärast me juba olime Maardu Muusikakooli õpilased.
Kui tuli aeg valida oma instrument, mina valisin saksofon.
7 kooliaasta jooksul juhtus palju huvitavat, rõõmsat ja nukrat.
3 aastat minu astumise pärast koolist lahkus minu õpetaja ja mul tuli teisesse koolisse minna.
See oli Laagna Gümnaasiuum.
See aeg oli unustamatu: me mängisime orkestriga paljudes kohtades, mina palju esinesin, võtsin osa konkurssidest jne.
Aga see kõik lõppes vähem kui 2 aastat pärast, kui ka minu teine õpetaja lahkus.
See oli minu jaoks väga raske aeg ja mina isegi otsustasin oma õppimist.
Aga, kui ma olen selle peale mõtelnud ja oma kooli avakontserdil käinud, ma sain aru, et kool on minu jaoks nagu teine kodu ja mina pean oma õppimist jätkuda.
Oma 2 viimast aastat ma olen õppinud Maardus ja lõpetasin see austusega.
Selle aja jooksul mul oli 2 muusika kooli, 4 instrumenti ja 3 õpetajat.
Aga mina olin kindlalt otsustatud muusikaga tegeleda ja sain aru, et muusika on minu valdkond.
Sellel ajal ma proovisin Otsa kooli astuda, aga ei õnnestunud suure soovitajate hulga pärast.
Ühel hetkel mina juba ahastanud ja arvasin, et tuleb sõjaväkke minna, aga ema pakkus TPUsse astuda.

Praegu ma õpin just siin.

+  1)      lapsepõlvest teadsin noodi ja proovisin klaverit mängida.

2)      Kui mina sain 12 - aastaseks astusin muusikakoolisse  3)      Kui ma lõpetasin muusikakooli, astusin ülikoolisse.

-  1) Tean, et klaver ei ole "minu" instrument  2) Õppimise aja jööksul, mul oli 3 õpetajat.

3) Ei õnnestunud Otsa koolisse suure soovitajate hulga pärast