Minu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.
Ma olen 41 aastat vana.
Minu elu on huvitav ja täis.
Ma sündinud on Venemaal, põhjamaal, väikeses linnas.
Aga ma olen õnnelik, et pool elu olen elanud seal.
Mul oli hea perekond.
Minu isa oli tark ja energiline inimene.
Ema on tugev, aga kannatlik naine.
Nad tegid minu elu rõõmsaks ja huvitavaks.
See muidugi positivne moment minu elus.

Pärast keskkooli ma õppesin Pedagoogika Ülikoolis, ja sain elukutset - algklassiõpetaja ja pärast instituudi ma tulin tagasi oma kodulinna, kus olen töötanud 5 aastat.
Kui ma olin 25 aastat vana, ma sõitsin ära töötama Tšehhimaale, kus olen töötanud algklassde õpetajana 3 aastat.
See on ka positivne moment minu elus, sellepärast, et seal ma tutvustasin paljude inimestega.

Aga kõige parem sündmus minu elus, arvates on poja sündmine.
Ta tegi täis mu elu.
Minu pojal juba on 14 aastat vana, ja me oleme temaga suured sõbrad.

Ka positivne külg minu elus on Tallinna saabimine.
Se oli tähtis moment minu jaoks.
See oli uus maa, uued muljed, uus perekond.
Tallinnas ma tootan Tartu Gümnaasiumis juba 13 aastat.
See on hea kool, ja mul on huvitav töö.
Praegu ma olen õnnelik, sest ninul on hea perekond, loomulik töö ja suurepärased sõbrad.

Aga elu ei lähe koguaeg korras.
Kõige tragiline moment minu elus oli minu isa surm.
Kui isa suri ära ma kautasin väga kallist inimest, ja siiamani mul ei jatku teda nõusi.

Teine negativne monent, see on esimise pere lahkumine.
Kui perekond ei ela koos, see on alati raske.

Ja veel üks moment minul elus, mis segab olla õnnelikuks need on raskused eesti keele õpimisega.
Ma väga vahe räägin elus eesti keeles, ja sellepärast unustan mida õpin keelekursustel.

Ma loodan, et ma õpin ära seda keelt varsti, ja siis ma oleks õnnelikuks.