Üks kord meil oli väga huvitav juhi.
Kaks aastat tagasi me koolisime eramajja.
Seal õues väikeses kastis elas kass.
Inimesed, kes elasid majas enam ütlesid, et see kass tuli nende juurde ise ja nad jätsid teda õues elada.
Nad ütlesid, et see kass on väga vana ja nad ei tea kui kaua ta veel elada saab.
Me hakkame elada selles majas ja armastasime kassi nagu oma.
Ja üks kord, kui ma tulin õhtul õue, ma tahtsin kassi näha.
Ma vaatasin teda kastisse ja nägisin, et kass lamab ja mitte liigub.
Ma hakkasin teda käega puutuma, et ta ärkas aga ta oli külm ja ei liigu.
Ma hakkasin nutma ja kutsusin isat.
Isa tõmbas kast, et kassi võtta ja ta äkki hakkas liigutama ja vaatas nii nagu ei saa mitte midagi aru.
Me olime väga õnnelikud, et kass lihtsalt magas.
Aga isa naeratas pärast palju.