Minu elus oli üks oluline õnnestumine: kui ma astusin muusikakoolisse.
Mängida klaveril ma hakkasin juba viiest aastast, laulda - sündist.
See oli päikesepaisteline päev.
Ma olin rõõmus.
Muusikakool mõjus minu elule.

Teine õnnestumine oli see, kui ma astusin TPÜ-sse.
Ma kardsin, et ma ei astu ülikoolisse.
Veel ma kardsin elada suures linnas, sest elasin siiamani väikses linnas.
Kui ma kuulsin, et mina ikka astusin, siis ma olin õnnelik.
Ja praegu ma ei karda juba Tallinna.

Veel üks positiivne sündmus oli minu elus.
See oli sõit Poolasse.
Poola mulle meeldis nii, et ma ei tahtnud sõita koju tagasi.
Seal mul on nüüd palju sõpru.
Mulle meeldis poola keel, ja ma tahad õppida seda järgmisel aastal.

Aga minu elus oli ka ebaõnnestumine: onu tapmine.
See oli suur mure.
Onul oli suur pere.
Lapsed jäid ilma isata.
Kui ma kuulsin seda, ma ei usunud, et see võib olla.
Aga ikkagi võib.

Teine ebaõnnestumine oli, kui ma ei astunud Tartu Ülikoolisse.
Mul ei olnud inglise keele eksamit, siis ma ei astunud.
Aga ma jäin täiesti ükskõikseks, sest teasin, et olen astunud TPÜ-sse.

Veel üks negatiivne sündmus oli, kui ma olin Ukrainas ja seal unustasin oma passi.
See oli hirmus päev, suur probleem.
Aga praegu ma arvan, et see oli kasulik kogemus.
Ära kanda passi oma kottis kaasa!