Minu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.
Ma olen sündinud 2. novembril 1983. aastal Ida-Virumaal väikeses Kiviõlis.
Rahvusest olen venelane.
Meie perekonnas on 4 inimest: ema, isa, mina ja noorem vend.
Ema töötab aktsiaseltsis "Eesti Raudtee", jaamakorraldajana XXX Raudteejaamas.
Isa töötab aktsiaseltsis "XXX", operaatorina.
Vend on kaheksanda klassi õpilane Kiviõli 3. Keskkoolis.
1986. aastal ma hakkasin käima lasteaias "XXX".
See oli kõige lõbusam lapsepõlve aeg.

Väikesena mulle meeldis maalida, laulda, kiikuda kiigel, kelgutada, joonistada, mängida rahvastepalli, hüpata hüpenööriga, õmmelda nukudele kleite.
1991. aastal läksin õppima esimesse klassi Kiviõli Vene Gümnaasiumisse.
Minu esimene õpetaja oli minu klassijuhataja kuni kaheteistkümnenda klassini.
Mulle meeldis õppida.
Koolis enamasti meeldisid mulle matemaatika, informaatika, joonistamine ja ajalugu.
Koolis ma olin aktiivne õpilane ja osalesin tihti paljudes kooli üritustes, esinesin kontsertidel ja võtsin osa näitustest.
See tõi mulle naudingu ja suure hulga elamusi.
Pärast 11 klassi lõpetamist ma hakkasin mõtlema tulevasest elukutsest.
Mulle meeldis arhitektuur, korterite ja majade disain.
Ma otsustasin sisse astuda Tallinna Kunsti Akademiasse.
Ma pidin valmistama töid sisseastumiseks.
Selle jaoks ma läksin õppima Kiviõli Kunstide Kooli.
Kaheteistkümnendas klassis minu töö graafik oli küllalt tihe.
Päeval ma olin koolis aga õhtul käisin inglise keele kursustel ja joonistamas.
Isegi sellisesse grafikusse ma suutsin sisse kirjutada ka aeroobika tunnid.
Käisin trenni 3 korda nädalas.
Kui mulle oleks pakutud valida rahuliku või aktiivse elu vahel, ma valiksin teist.
Sellepärast et ma olen kindel, et ainult töö ja kannatus aitavad saavutada midagi tulevikus elus.
Kaheteistkümnendas klassis tuli sooritada riigieksameid.
See oli üsna närvipingeline aeg.
Gümnaasiumi ma lõpetasin üsna edukalt - kuldmedaliga.
Ma olin väga õnnelik.
Kõik teed olid minu jaoks avatud.
Mulle tundis, et ma saan kõigiga kergelt hakkama.
Ma sõitsin Tallinnasse ning andsin sisse oma dokumentid Tallinna Kunsti Akademiasse linna arhitektuuri erialale.
Sisseastumiskatsed koosnesid kahest etapist.
Esimene etapp oli oma tööde esitlemine vastuvõtukomisjonile, mille ma edukalt sain läbi.
Teisel etapil olid eksamid: maalimine, joonestamine, kompositsiooni koostamine ja joonistamine.
Kuna sisseastumiskonkurs oli suur, võeti vastu ainult 10 inimest, mina sisse ei saanud.
Veel ma üritasin astuda sisse ka Tallinna Tehnika Kõrgkooli arhitektuuri erialale.
Kõrgkoolis pidin sooritama kaks eksamit joonistamises ja kompositsioonis.
Kuigi joonistamise eksam mul läks hästi, kompositsiooni tegemisel ma ei saanud minimaalselt vajalikke punkte, selleks et osaleda konkursis.
Sellepärast ma langesin pingereast välja ja sisse ei saanud.
Peale ebaõnneliku sisseastumist olin väga pettunud kõigest.

Mul oli nutumaik suus ja oli häbi teiste ees.
Aga õnneks, minul on toredad vanemad.
Nad suudsid lohustada mind ja aidata sellest üle elada.
Ema soovitas astuda sisse Kohtla-Järve Polütehnikumisse, infotehnoloogiat õppima ning järgmisel aastal püüda uuesti sisse astuda ülikooli.
Nii ma tegingi.
Laupäeviti hakkasin käima Tallinnas Tehnikakõrgkoolis ettevalmistus kursustel arhitektuuri erialale.
Otsustasin, et mingil juhul ma ei anna alla.
Ma mõtlesin palju elukutse valikust ning jõudsin järeldusele, et võib olla arhitektuur ja joonistamine ei ole minu kutsumus.
Kuna elus on palju teisi elukutseid, mul tasub proovida midagi veel.
Kaaludes kõik ja vastu tegin kokkuvõtte, et negatiivne kogemus on kasulik.
Enda tehtud veadel inimene õpib.
Aasta möödus küllaldki ruttu, peagi oli suvi käes ja ülikoolides algas abiturientide vastuvõtt.
Ma andsin sisse dokumendid kohe mitmesse ülikoolisse.
2004 aasta oli minu aasta.
Ma sain sisse nelja ülikooli Tallinna Tehnika Ülikooli - informaatika erialale, Tartu Ülikooli - infotehnoloogia erialale, Tartu Põllumajandus Ülikooli - kinnisvara planeerimise erialale ja Tallinna Pedagoogika Ülikooli - informaatika erialale.
Olin õnnelik, nüüd ma seisin suure valiku ees.
Minu valik langes Tallinna Pedagoogika Ülikooli peale.

Täna ma olen rahulik.
Mulle meeldib õppida Pedagoogika Ülikoolis.
Siin on targad, kompetentsed, head, elurõõmsad, avalikud, toredad õpetajad.
Joonistamine last jäeb minu hobiks.