Rongis  Rongiga on väga meeldiv sõita kaugetele maadele, eriti siis kui sõidukaaslased on erirahvustest inimesed.
Reisi ajal saab tuttavaks kaassõitjate iseloomuga, võib kuulda lugusid nende elust.
Niisugust elamust sain ka mina sel suvel, kui me abikaasaga sõitsime Venemaa lõunaossa.

Meiega koos üleval pingil olid kaks naist, kes olid Mineralnije vodõ linnast pärit.
Nendega rääkides tuli välja, et nemad käisid Peterburis vaatamisväärsusi uurima ja praegu sõitsid rongiga koju: palavasse, kuid ilusa looduse ja looduseannetega kohta.
Nad rääkisid imeliku aktsendiga asendades g - häälikut h-ga, mis alguses tundus naljakas, et täiskasvanud naised võivad niimoodi sõnu hääldada.
Natukese aja pärast tuli välja, et meie olime vist vähemuses, kui hääldasime g-d g-na.
Nii õppisime me tundma ja ka austama teistele rahvustele iseloomulikku, mis praeguses kosmopoliitses elus läheb päris sagedasti vaja.