Tuhkatriinu.

Elas kord Tuhkatriinu oma isaga.
Isa oli tal väga töökas, peaaegu tööalkohoolik.
Ema hukkus kümme aastat tagasi suusakurordil.

Tuhkatriinu elas kasuemaga ja tema kahe tütrega suures kolmekorrusselises majas.
See aga ei teinud Tuhkatriinut õnnelikuks.
Ta igatses oma ema.
Isa ilmus kodus ka vähe, sest ta teenis raha kogu aeg.
Kasuema oli Tuhkatriinu vastu karm ja tema tütred tegid nalja tema üle.
Kasuõed ei käinud koolis, sest nad tahtsid ainult pidutseda ja uusi kleite osta.
Tuhkatriinu aga oli teistest noorukitest erinev: ta luges raamatuid, õppis võõrkeeli ja tegeles ballitantsuga.
Tema eesmärgiks oli saada kuulsaks tantsijaks.

Tuhkatriinu oli nii õppimisse süvenenud, et ta unustas oma välimusest hoolitseda.
Tema kandis prille ja hambabrekette, ei käinud solaariumis ja juuksuris nagu tema õed.
Nii ta elaski.

Ühel suvel kolis nende linna üks noormees.
Kõik olid temaga tutvumises huvitatud.
Seetõttu korraldas Tuhkatriinu nende majas balli, kuhu kutsus kõiki elanikke ja loomulikult ka seda noormehe.
Kasuõed ootasid seda hetke suure ootamatusega ja ettevalmistusid hoolega.
Üks tegi endale selja peal tatöveeringut ja teine käis salongis, et teha endale kunstrüpsmed ja kunstjuuksed.
Tuhkatriinu aga luges tol ajal põneva detektiivromaani ja ei teadnud sellest midagi.

Ükskord läks ta raamatukokku ja seal oli noormees kes küsis raamatupidajalt ühe raamatu.
"Kahjuks see on väga uus ja meil ei ole seda veel", lausus raamatukogu töötaja.
Tuhkatriinu luges juba selle raamatu läbi.

"Ma võin teile laenata!
" ütles tema ja punastas.
See noormes vaatas temale otse silma ja oli imeilus.
"Isand ma näen nii jube välja... " mõtles Tuhkatriinu ja jooksis ära.

Sellest päevast mõtles ta ainult selle noormehele.
Ta isegi käis veel paar korda raamatukogus, aga ei kohtunud temaga.
Ühel öösel nägi ta unes oma ema, kes ütles talle: "Tütreke sa oled mul väga tark ja lahke laps ja peale selle oled sa väga ilus.
Aga ma räägin sisemisest ilust.
See on tähtsam kui välimus.
Kuula oma süda, aga mitte seda, mis teised räägivad.
"              Järgmisel hommikul läks Tuhkatriinu ilusalongi ja pärast riidepoodi.
Ta mõistas seda, et sisemine ilu on tähtis, kuid ta teadis, et kahjuks arvavad inimesed alguses ainult välimuse järgi.
Kui kõik protseduurid olid tehtud ilusalongi töötajad imestasid kui kaunis Tuhkatriinu oli.

Ta tuli balli ja noormees armus temasse esimesest pilgust.
Ja nad elasid kaua ja surid ühel päeval.