Kakuke    Elas kord Tallinnas pere: mees ja naine.
Nad olid juba vanad, aga lapsi neil ei olnud.

Ükskord saatis naine oma mehe poodi, kõige lähem oli säästukas.
Sealt pidi mees pitsaks taignast ostma.
Ta ostis taigna, läks koju ja tee peal tuli talle järsku hull mõte pähe: äkki teeks seekord mitte pitsat, ei taha seda enam süüa, vaid teeks hoopis lapse.
Niisama välja ei tule, prooviks teisi meetodeid.

Koju jõudes mees rääkis oma ideest naisele.
Naisel tõusid juuksed püsti, aga ikka nad otsustasid selle idee ellu viia.
Panid mikrolaineahju taigna ja poole tunni pärast tuli sealt nende lapseke välja.
Nimeks anti Kakuke.

Aga vaene laps, ei ole tal ei käsi ega jalgu!
Kust nad sellise mutandi välja mõtlesid!

Kuna Kakuke oli oma vanemate peale kuri, otsustas ta kohe lahkuda.
Õnneks oli suvi käes, ning aknad olid lahti jäetud.
Teine asi oli see, et korter asus kaheksandal korrusel.
"Aga sellest ei ole midagi," mõtles Kakuke.
"Kuna mul peale pea mingeid muid kehaosasid ei ole, ei juhtu minuga midagi," ja hüppas aknast välja.

Järsku nägi ta suurt ilusat kauplust, mille nimi oli Lasnamäe Centrum.
Astus Kakuke sisse ja hakkas ümbritsevat vaatama.

Sel ajal tuli Karu ta juurde ning pakkus abi.
"Akki tahad minuga koos tulla, näitan sulle, kust siin midagi osta saab.
" Kakuke ütles, et ta on iseseisev mees ja tal mingit abi vaja ei ole.
Pettunud Karu läks ära.
Järgmisena märkis Kakukest Hunt ning tahtis talle alkoholiletti näidata.
Kakuke aga vastas talle, et selliseid kohti peab iga mees ise teadma, ega tema mingi erand ole, ja läks edasi.

Lõpuks kohtas Kakuke Rebast.
Kaval loom tundus talle ühelt poolt ohtlik, teiselt aga väga meeldiv olevat.
Rebane kutsus Kakukest diskole ning pakkus kohe pileteid.

Kakuke andis alla.
Teel diskole pani Rebane Kakukesele ette veel kodunt läbi minna.
Seekord Kakuke nõustus.

Koju tulles tundis Kakuke, et midagi on siin valesti.
Äkki nägi ta, et Rebane hakkas imeliku pilguga ta juurde tulema.

Kakuke oli nii hirmutatud, et hüppas köögiaknast välja ning läks jooksuga koju tagasi.

Õnnelikud vanemad võtsid oma poja vastu ning nüüd elavad nad koos ega tee enam aknaid lahti.