Lumekuninganna    Elasid kord üks väike tüdruk Gerda ja poisike Kai oma vanaema mererannas asuvas kolmekorruselises villas.
Gerdale meeldis viis korda päevas ümber riietuda, Kail oli aga suur huvi arvutimängude vastu.
Vanaemake küpsetas öö-paev pirukaid.

Mere teisel rannal elas kiusakas Lumekuninganna, kelle maja oli lumest ehitatud.
Kuninganna elas üksi.
Ühel päeval oli tal väga igav ja ta otsustas teise ranna elanikke külastada.
Istus laevale ja sõitis ära.
Kui laev saabus rannale, nägi Lumekuninganna suurt ilusat villa, mille õues vestlesid kaks last.
Need olid Gerda ja Kai.
Kuna kuninganna oli mitte ainult kiusakas kui ka uudishimulik, läks ta nende juurde.
Lapsed nägid võõrase tädike ja vaikisid.

"Miks teie vaikite?
" küsis Lumekuninganna kuri häälega.

Midagi vastates läksid Gerda ja Kai koju.

Köögis jutustasid nad vanaemale, keda nad nägisid.

"Ärge kartke teda," ütles vanaema.

Maja uks avanes ja kööki astus Lumekuninganna.

"Ma võtan sind kaasa lumemajja," lauses tädike.

"Oh, kui tore!
" ütlesid lapsed.

"Sõidame siis!
" kõneles Gerda.

"Sina jäid siia!
" käskis kuninganna ja varastas Kai.

"Kõik on korras," lauses vanaema.

"Ei, mina tahan ka nendega sõita," ütles Gerda.

"Sõida siis, head aega," kõneles vanaema rahulikult.

Gerda sõitis teisele rannale.
Meres tutvus ta röövijatega, kes aitasid temal õige teed leida.

Lumekuninganna majake nähes, ei meeldinud see Gerdale, kuna majake oli väike ja sees oli väga külm.

Gerda on kuulnud, et Kai tülitseb kuningannaga ja kutsub appi.
Tüdruke helistas tuttavale politseinikule, kes päästaski neid.

Lapsed tulid vanaema juurde tagasi ja elu kulges edasi - Gerda riietub viis korda päevas, Kai mängib aga arvutit.