1) Iseloomustage 20. sajandi lüürikale omaseid teemakomplekse ja vormivõtteid.
Tooge näiteid erinevate rahvuskirjanduste autoritest ja tekstidest.

2) Iseloomustage loetud tekstile toetudes eksistentsialistlikku ja absurdifilosoofiasse kalduvat kirjandust (A.Camus "Võõras", F. Kafka "Protsess", H. Hesse "Stepihunt", S. Beckett "Godot’d oodates").
Tooge välja eksistentsialistlikule ja absurdikirjandusele omased vormilised ja sisulised tunnused.
Kasutage tekstinäiteid!

2. Igas tekstis on võimalik leida tunnuseid, mis näitavad et stiil või idee iseloomustavad olukorda, kus kõik loogilised mõted ei tähenda mitte midagi.

Näiteks "Protsessis" kõik reeglid, millega on inimesed harjunud, on kuskil peitnud.
Nende asemel on suur arusaamatus.
Tekstis "Godot’d oodates" inimesed ei saa isegi aru, kas see mis toimub on reaalne või mitte.
Tundub et eile olid samad sündmused, või täna ongi eile veel.
"Stepihundis" räägitakse mehest, kelle meeles ta on samal ajal mees ja hunt ja lõpus ta ei saa aru kumb neist võidab.

Nii lugeja kui ka mõnikord tegijad ei saa aru mis toimub reaalset ja mis on fantaasia.
Aeg läheb kas liiga kiiresti või liiga aeglaselt, või vastupidi.
Toimuvad loogikale vastased sündmused.
Tundub, et on olemas mingi süsteem, mille loogika järgi tegevus läheb, kuid see on arusaamatu.