Franz Kafka "Seaduse Ees" tõlke interpretatsioon    Mõistujutt "Seaduse ees" on osa Franz Kafka romaanist "Protsess".
Paljud kriitikud arvavad, et mõistujutus on peidetud terve romaani peaidee, selle mõte, moraal.
On teatud, et mõnikord F. Kafka alguses kirjutas lühikest mõistujuttu ja alles siis vormistas selle umber suureks teoseks.

Paistab, et romaan "Protsess" on ka üks suur mõistujutt, sürrealistlik allegooria.
Selle peategelasele, Josefile, esitatakse süüdistust.
Vaatamata sellele, et ta ei kujuta ette milles ta on süüdi, Josef K. kohe usub, et kui kohtuprotsess on alanud, siis peab olema ka mingi põhjus, tema süü.
Ta ei luba mõtet, et tema käes on õigus protsessi lõpetada, oma süüdi eitada või lihtsalt mitte panna tähele seda absurdset tsirkust.
Kahjuks protagonist on liiga sõltuv teiste inimeste arvamusest, ta ei suuda ise midagi otsustada.
Sellest räägib ka mõistujutt.

Aga kes on kes paraboolis "Seaduse ees"?
Loomulikult, on võimalik seletada mõistujuttu kõige tõenäolisema viisiga - mees maalt on tavaline inimene, kuid väravavaht isikustab bürokraatiat, mis ei lase inimest Seaduse juurde.
Siis, värav on nagu füüsiline takistus tavainimese ja Seaduse vahel.
Kuidas siis sisse tulla?
Kas värav ära lõhkuda?
Või väravavahi vastu võidelda?
Äkki mõte on natuke laiem ja sügavam?

Kindlasti, mõistujutt ikka räägib Seaduse kättesaamatusest.

See seadus ei ole lihtsalt madal bürokraatlik kohus, vaid see on Seadus, mis kehastab õiglust, mõistus ja tõtt.
Samal ajal mõistujutt räägib ka Seaduse kättesaadavusest.
Ebaloogiline?
Aga Seadus on meie sees.
Seadus ei ole ülemuse luba, see on meie õigus.
Seadus on inimeste tahe ja valikuvabadus.
Meie lihtsalt otsime valest kohast, kuskilt väljastpoolt, ootame, et las keegi annab Seaduse, las ta lubab või keela midagi.
Väravavaht ei keela ju mehele siseneda: "Kui sul on nii kange tahtmine, eks sa siis proovi minu keelust hoolimata sisse minna", võib olla temal isegi puudub õigus seda teha, aga mees ise ei mõtle võimalusest siseneda, ta ei taha vastutada oma tegude eest ning parem ootab, kuni keegi teine laseb teda sisse.

See mees on nähtavasti Josef K. ise.
Aga kes on siis väravavaht?
Kas ta iseloomustab mingeid välisjõude?
Minu arvates väravavaht on pigem mehe teine olek, tema mõistete, tunnete ja ootuste füüsiline peegeldus.

Tema ise on püstitanud endale takistuse ning ise ei lase ennast Seaduse juurde, end õigustades hirmuga teiste, veelgi vägevamate valvurite ees.
Inimene kardab õiglust, sest südames ta teab, et ta ei ole nii süütu.
Tema süü ei koosne kuriteost, vaid sellest, et ta laseb teisi, sama patuseid inimesi enda üle kohut mõista.

Mõlemad mees ja väravavaht ei saa Seaduse juurde pääseda.

Nad seisavad Seadusest väljaspool väravate juures kuni mehe surmani.
Ainult siis väravavaht seletab mehele, et "sissepääs oli määratud ainult sinu jaoks".

Sellega, minu arvates, jutustaja tahtis näidata Josefile, et temal on veel võimalus Protsessi vältida ning end surma käest päästa.
Kahjuks nii mees mõistujutus kui ka Josef ise ei saanud õpetusest aru.
Surm on nende karistus mõistuse piiratuse, nürimeelsuse ja tahtejõu puudumise eest.