Olen MK ja õpin soome keelt Tampere ülikoolis.

Õpin siin seitsmendat aastat, ja mu kõrvalained on eesti keel, keeletehnoloogia ja foneetika.

   Minu diplomi-töö kujutab endast soome ja eesti keele võrdlevat uurimust.
Uurin viisakusestrateegiaid soome ja eesti keeles.

See tähendab põhiliselt seda, et uurin, kuidas viisakust väljendatakse nendes keeltes.
Materjali sellele uurimusele otsustasin koguda küsimustega ankeedi abil, sest sellega on kõige lihtsam võrreldavat materjali kätte saada.
Ja see on ju kontrastiivne uurimus.
Selleks on mul olnud vaja leida umbes 20?
25 eesti ja soome keelt emakeelena   rääkivat üliõpilast, kes tahaksid vastata ankeedi küsimustele.

   Nagu Te juba teate, ankeedil on kirjeldatud mitmed olukorrad, millele on vaja reageerida.
Reageerimistest ehk vastustest uurin ma seda, kuidas viisakus nendes on näha.
Kõik ankeedi olukorrad on sellised, et osalejate ?
näod?
on ohus.
  Mis siis on see ?
nägu?
?
Igal inimesel on   Browni ja Levinsoni (Politeness: some universals in language usage, 1988) järgi positiivne ja negatiivne ?
nägu?
.

Negatiivne nägu tähendab, et inimesele ei meeldi, kui keegi teine ütleb talle, mis ta peab tegema.
Inimene tahab oma asjade üle otsustada.
Positiivne nägu tähendab umbkaudu seda, et inimene tahab, et teised võtavad tema vastu, võtavad tema oma kampa.
Ja mõtlevad ka, et ta on hea ja lugupeetud isik.

   Brown ja Levinson arvavad, et kui inimene tegutseb nii, et ta austab teise inimese nägu ega taha seda ähvardada, on tegemist viisakusega.
Elus on siiski mitmed olukorrad, kui ainuke võimalus on teise inimese näo ähvardamine, ja siin ongi tegemist viisakusestrateegiatega.

Viisakusestrateegiad on need, mis aitavad seda ähvardust väiksemaks teha ja suhlemist kergendada.

   Näiteks ankeedi olukorras, kus on vaja bussipeatuses võõralt inimeselt abi küsida, sest oma sõiduplaan on koju ununenud: On väga raske ette kujutada, et keegi ütleks ?
Anna sõiduplaan siia?
.

Seevastu öeldakse näiteks ?
Tere, kas oleks võimalik Teie sõiduplaani vaadata?
?
.

Siin on mitmed viisakusestrateegiatega seotus asjad.
Näiteks:  1)         Eelmine lause on grammaaliliselt küsimus, aga reaalses vestluses ongi see palve.

2)         Kasutatakse konditsionaal-vormi, mitte indikatiivi.

3)         Kasutatakse Te-sõna, mitte sa-sõna.

   Mulle pakub huvi see, kuidas soomes ja eestis kasutatakse erinevaid strateegiaid.
Ma EI uuri seda, kas eestlased on viisakamad kui soomlased või vastupidi.
Ma arvan, et seda ei oleks isegi võimalik   sellise ankeedi abil välja selgitada.
Aga mis eriti huvitab mind, on see, kuidas need keeled erinevad.
Kas on konditsionaal tavalisem soomes või eestis?
Milliseid verbe erinevais olukordades kasutatakse?

Milline on perspektiiv?
(Perspektiiv on see, kelle vaadepunktist vaadatakse:   ?
Kas ma võin?
?
(kõneleja vaadepunkt), ?
Kas sa ei taha?
?
(kuulja vaadepunkt) ?
Kas oleks võimalik?
?
(mitte keegi osaleja vaadepunkt).

Tänan veel kord kõike, kes on ankeedi täitnud.

Jätkan hea meelega oma uurimust.
Loodan, et leian mitmed väga huvitavad asjad.

:)