Kõik inimesed tahavad õnnelikuks saada.
Seekord mõtleme natuke Georg Otsast.
Ta oli üks kuulsaimadest inimestest Eestis, ja loomulikult rikkas inimene.
Kes ta siis oli - õnneseen või siis õnnetu inimene?
Küsimus ei ole kõige lihtsam, pigem on see keeruline.
Ühepoolest oli ta armastatud laulja, lavastaja, teda armastati igal pool ja siiski ta ise armastas kõige rohkem oma teist abikaasat, kes aga oli joodik ning kes tegi ainult talle kogu aeg haiget.

Tal oli hiljem kolmas naine, kes hoolitses pere, ja see tähendab, et Georgi eest ka, tal vedas kõik, kuid ikkagi ta äkki sai teada, et ta sureb ära ühe aasta jooksul, kui ta enda eest ei hooli.
Ta sai teada, et kõige rohkem on talle jäänud elada viis aastat, kui ta elab väga tervislikult - temale, mehele, kes kogu aeg peab millegagi tegelema, kelle karjäär on omadega mäel.
Aga mis õnn see on?
Just kui ta oli selle õnne saamas, teda nagu petti.
Ta jäi haigeks ja selgus, et ta sureb ära.
Mõndas mõttes võib-olla on see õnn, et lõpuks ta siiski sai mis tahtis, aga korraga see oli nagu temalt võetud ära.
Ma arvan, et õnnelik inimene, on siis, kui tal on kõik olemas ja mitte midagi ei puudu.

Tervis on selleks väga oluline.
Pere, sõbrad ja kõik.
Kui midagi on sinult võetud... Mis õnn see siis on?
Ma olen veendunud, et raha eest ei ostata õnne, nagu ka tervis, pere, sõbrad.
Seda ei saa osta.
Georg Ots ei saanudki need asju osta.
G. Otsal oli siiski selline raske elu, kuigi ühepoolest võib see tunduda õnnelik, ei olnud selline.
Ma arvan, et see on eriti keeruline elu.
Kui sa saad kõik kätte ja kohe kaotad ongi vist valusam, kui polnudki saanud mitte midagi.
Siis sa ei teaks mis tunne on kui kõik olemas on, poleks nii kahju kõike kaotada.
Üks kõik, kui sul on nii-öelda kõik, aga korraga tervist pole.
Siis see "kõik" nagu korraga kuhugi kaoks.
Arvan, et polnudki Georg Ots õnneseen, ei arva ka, et oli ta õnnetu - siiski tal vedas, et tal oli pere, karjäär, uhke elu... Aga arvan, et ikka tema elu oli küll raske, ja raha tema elu sugugi ei kergendanud, nii kui ka kuulsus.