I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte elukalliduse kohta Eestis erinevate aastate ning kaubagruppide lõikes koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikuid ei näe.
Sellele vaatamata ärge kirjutage oma teksti liiga palju arve - üldistage ja tooge vaid mõned arvnäiteid oma jutu toetuseks!
Kirjutisele palge kindlasti ka pealkiri.
Tulpdiagramm 1. Tarbijahinna muutus aastate jooksul (protsentides)  Tulpdiagramm 2. Tarbijahinna muutus kaubagrupiti (protsentides) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Majanduskriisi aja alguses väideti, et absoluutselt kõik hinnad tõusevad.
On juba 2010. aasta ning vaatame, kas see väide oli tõeline või väär.
Üldistades tarbijahinna muutust aastate jooksul võib öelda, et aastatel 2003-06 oli Eesti keskmine tarbijahinna muutus umbes 3,5%.
Masu alguses aastal 2007 näeme juba enam-vähem suurt tarbijahinna muutuse kasvamist (4,4%-st 6,6%-ni).Kõige raskem aeg tarbijate jaoks oli aasta 2008, sest selle ajal oli veelgi suurem hindade tõus (+10,4%).
On hea näha, et 2009. aasta ajal hakkab Eestis olukord parandama - tarbijahinna muutus on nüüd negatiivne, see tähendab tarbijad saavad natuke rohkem osta.
Teise graafiku alusel saame võrrelda tarbijahinna muutust kaubagrupiti 2009 aastal.
Kõige suurem tarbijahinna muutus toimus alkohoolsete joogide ja tubaka sektoris.
See on loogiline, sest tõusis aktsiis nende peale.
Mõned kaubad ja teenused said natuke kallimateks(+7,6%).
Haridusele, lasteasutustele ja tervishoiule kulutatud raha summa ka suurenes.
Natuke rohkem positiivselt muutus tarbijahind neljas gruppis: majapidamises, eluases, riietuses ja jalatsites ning söömises väljaspool kodu.
Tarbijahinne negatiivne muutus (s.t. kaubad) teenused/ odavnesid) on side sektoris ning ka niipalju odavnesid vaba aja kaubad/teenused.
Huvitavad on kaks viimast sektorit: toit ja mittealkohoolsed joogid (-4%) ning transport (-6,5%).
Kokku tulebki hindade langus -0,1%.
Ei saa öelda, et masu on lõpmatu.
Eelmise aasta statistika näitab, et asjad pole nii halvas olukorras.
Ellujäämiseks vajalik toit odavnes ning kokku hoitud raha eest võib lubada endale parema tervishoiu.
Sa pole näljane või haige - sul kõik on hästi.
          TEINE ÜLESANNE  Eelmise majandusfoorumi teema oli TÖÖTUS KUI SOTSIAALNE VALUPUNKT.
Teie arvates on see küsimus väga aktuaalne ja otsustate tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt vähemalt kahel teemal.

1.       1. Töökoha kaotus tähendab inimese elus olulisi muutusi.
2.       2. Kuidas saab riik leevendada tööpuudust.
3.       3. Ettevõtluse alustamine võib olla väljapääs töötusest.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Eelmise majandusfoorumi teemaks oli tänapäevase ühiskonna valupunkt - töötus.
Aastal 2007 alganud masust teame me päris palju, sest iga päev rohkem ja rohkem inimesi puutuvad sellega kokku.
Tööpuudus on üks masust tulevatest probleemidest ning on kõige aktuaalseks probleemiks tänapäevases Eestis.
Kui inimene kaotab oma töökoha, siis see toob tema ellu olulisi muutusi.
Esialgu ei saa olla ilma oma vanade harjumusteta.
Tahetakse kell 6. 00 üles tõsta, valmistada hommikusöögi ning minna tööle.
Aga tööd ju pole!
Pärast hakkavad aktiivsed inimesed endale uut tööd otsima.
Mõne aja pärast nad saavad aru, et see pole võimalik - kõikjal koondakse inimesi ning üks ainus töötu on ebavajalik ühiskonnale.
Mõned inimesed ei saa sellega elada ning see-pärast enam rohkem toimub enesetappe.
Need, kes proovivad sellega elada, on optimistliku elulaadiga ning ei ole mitte mingi töö vastu.
Öeldakse, et riik peab leevendada tööpuudust.
Võib öelda, et see on pooleli õigesti.

Linnaosavalitsused loovad sotsiaaltöökohti ning annavad inimestele võimaluse kas või natuke raha teenida.
Paljud firmad loovad tasuta kursuseid tööotsijatele, et need saaks oma kvalifikatsiooni pareneda.
Töötukassa annab tööd kaotanud inimestele raha poole aasta jooksul ning aitab tööd leida.
Aga mida saab riik teha, kui töötu inimene ei ole isegi huvitatud uut tööd leida?

Riik peab süveneda selle probleemi.
Riik peab näidata inimestele, et mitte mingi töö pole halb ellujäämiseks.
Kui olid parim administraator, see ei tähenda, et sa ei saa koristajana töödata.
See endine administraator peab mõelda ka selle peale, et ta kodus on perenaine lastega, kes ka tahavad süüa ning ei saa aru, miks pärast issi ei osta mänguasju.
Tõesti, töötus on sotsiaalne valupunkt.
Ja nagu mingit teist valu ei saa ravida ainult välisest (riik), vaid ka sisesest.
See sisene tunne on inimeste enda positiivne suhtumine ning soov, tõeliselt suur soov midagi teha tööpuuduse leevendamiseks.
    Sõnu 670