I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.

Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Eesti sisse- ja väljaränne analüüs 2004.-2009. aastatel.

Minu ees on graafikud, mis näitavad sisse- ning väljarännet Eestis viimastel aastatel.
Graafikutest näen, et enamik inimesi läheb Eestist välja.
Eriti suur oli nende arv 2006. aastal.
Sisserändjate arv on alati olnud vähem.
2004.
, 2005.

ja 2006. aastatel oli see umbes kaks korda vähem, kui väljarändjate arv.

Eestist välja oli läinud rohkem naisi, kui mehi.
Tulevad Eestisse pigem mehed.

Ei tea, kas või naised kulmu talve kardavad.
Aga rääkides ilma naljadeta, asi on päris kurb.
Eestis kaotab oma tööjõudu.
Naistel on oma töö, mestel oma.
Kui aga mehi on liiga vähe, peavad nende tööd tegema naised.
Sellega muutub ka meie töökeskkond, ja see ei muutu paremaks.
Kui me isegi inimeste sugu arvele ei pane, ei näe me ikkagi midagi head.
Eestist rändab välja liiga palju inimesi.

Kes nad võiksid olla?
Minu arvates täiskasvanud inimesed vanuses 20.-50. aastat.

Mis siis meile jääb?
Lapsed ja pensionärid.
Need, kellest riik peab hoolitsema, mitte need, kes võivad töötada.
Mulle need graafikud küll ajavad kurva meeleolu peale.
Mind huvitab väga millega tegelevad siin kõik need naised, kes Eestisse tulevad.
Ei usu, et neil kõigil on töö, millega nad on rahul.
Kokkuvõtteks ütlen, et töökeskkond Eestis koosneb peamisel naissoost.
Minu arvates riik peaks suurendama töökohtade arvu ja eelkõige meestele.
Kui nii suur hulk naisi läheb välismaale abielludes välismaalastega, siis mehed lähevad välismaale peamiselt head tööd otsimas.
Loodan, et situatsioon paraneb, kui Eesti on täielikult kriisist väljas.
TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
   1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Eelmisel nädalal olin maanteeametis foorumis, mille teemaks oli "Liiklusohutus".
Peamiselt rääkisime uuetest liiklusreeglitest, mis tulevad toimu 1. jaanuaril.
Aga on olnud paar küsimust, millega ma tahaksin ka teid tutvustada.
Esmaks, me rääkisime palju praegusest liikluse tihenemsest.

Teate ju küll, ei praegu on auto igas peres.
Mõni omab ka kaks või rohkem autosid.
Põhjuseks on muidugi autode hinnad.
Autod on odavad.
Suur osa noortest ostab peamiselt kasutatud autosid, mis ei maksa üle kümne tuhande krooni.

Muidugi autode kasvamise arvuga kasvab ka neid kaasnevate probleemida arv.

Liiklusõnnetusi on rohkem.
Loodust reostatakse rohkem.
Probleeme oli liiga palju, me ei jõudnud neid kõiki arutleda.
Teiseks, rääkisime liiklemise turvalisest.
Meil oli üks väga huvitav küsimus, et kuidas inimesed võivad ise muuta liiklemise turvalisemaks.
Arvamusi oli palju, ning nad olid päris erinevad.
Minust rääkides, arvan et kui inimesed mõtleksid natuke rohkem teistest liiksule osalejatest, õnnetusi oleks vähem.
Kui jalgratturid ja jalakäijad oleksid natuke rohkem teadlikkumad, ristteedel olevate õnnetuste arv oleks vähem.
Kui kõik autojuhid sõidaksid kiirusega, mis on märgitud teeliiklusmärgid, õnnetusi oleks ka vähem.
Selline oli minu arvamus, kuigi mõned inimesed seal polnud minuga nõus, lõi enamik mulle kaasa.
Viimane teema, mis ma teile tutvustada tahaksin on ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Linnad peaksid ehitama rohkem jalgrattaradusid, ning vähendada ühistranspordi piletite hindu.
Peaksid rääkima bussifirmadega.

Mõtelge ise, kui pileti ja ühe liitri bensiini hind on samasugune, milleks bussiga sõitma.
Autoga on ju palju mugavam.
Sellistest teemadest me seal rääkisime, ning üldine arvamus oli, et meie teedel pole situatsioon nii hull, kui näiteks Venemaal.
Aga arenema me ikka peaks ja eelkõige peaksime arendama inimeste ise teadlikkust.

Sõnu 628