I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009. a. Soovin Teid tutvustada uuringutulemustega, kus analüüsitakse sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a Eestis.
Aastal 2004 sisseränne oli kaks korda vähem, kui väljaränne.
Järgnevatel aastatel (2009 ja ja 2006) situatsioon jaab samaks.
Aastal 2007 sisseränne oli umbes samal tasandil, kui väljaränne.
Sisseränne oli natukene alla 4000 ja väljaränne 4200. Aastal 2008 asjad ei muutnud, olukord jäi samaks.
Ja viimasel 2009.
a sisseränne ja väljaränne tasandid natukene tõustsid: sisseränne oli umbes 4000 ja väljaränne oli 4800.
Sellest andmetest on näha, et aastatel 2004-2006 sisse- ja väljaränne näitajad kasvasid ühe sama kiirusega.
Aastatel 2007-2009 suurt kasvu ei olnud ja sisse- ja väljaränne näitajad jäid samaks.
Kui me hakkame analüüsima sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a Eestis, siis me võime kohe öelda, et aastal 2004 suurt vahet meeste ja naiste seas ei olnud.

Aastatel 2005 ja 2009 sisse ja väljaränne näitajad meeste ja naiste seas kasvavad ühe kiirusega aga väljaränne on suhteliselt suurem.
Aastal 2007 sisseränne meeste seas on suurem (2100), kui naistel (1600), kuid aga me räägime väljarännast, siis vastupidi: naistel väljaränne osakaal on natuke suurem, kui meestel.
Väljaränne olukord aastatel 2007-2009 eriti ei muutunud.
Sisseränne naiste seas aastatel 2007-2009 jääb samaks aga meeste puhul näitajad kasvavad 2100 st 2800-ni.
Kokkuvõtteks võin öelda, et uuringute andmete järgi sisseränne näitajad meeste seas aastatel 2004-2009 pidevalt kasvasid, kuid naiste seas nad kasvasid ainult 2007.
a ja aastatel 2008-2009 olukord ei muutunud.
Väljaränne näitajad meeste ja naiste seas kuni 2006 aastani kasvasid olid suurem kui sisseränne aga pärast seda nad vähendasid.

TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
   1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.

Arutelus räägiti palju sellest, kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks ja ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamisest meie linnas.

Alustan ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamisest Tallinnast.
Minu meeles meie ühistranspordi süsteem on väga hea tasemel võrreldes USA või Venemaa ühistranspordi süsteemiga.
Meie transport on mugav, käib tihti ja õigel ajal.
Meie bussid, trammid ja trollid mitte kunagi ei jää hiljaks.
Praegu meil kasvavad erarajoonid suure kiirusega.
Sinna kindlasti on vaja saata rohkem busse.

Väga üldiselt võin öelda, et meie ühistranspordi süsteemis suurt ümberkorraldamist ei ole vaja teha.
Jalgrattaliiklus meie linnas arendab kiiresti.
Meil on palju uusi jalgrattateid Lasnamäel, Pirital, Kose ja muu rajoonidel.
Kahtlemata on see, et kesklinnas neid on vähe.
Tuleb ehitada jalgrattateed kesklinnas ka, sest meil on palju sportlikku inimesi, kes meelsasti kasutavad nende jalgrattaid ja ilma spetsiaalse teeta jalgrattamine on väga ohtlik.
See viib meid teisele teemale: kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.
Esimene ja kõige lihtsam asi on helkurite kasutamine.

Meie seaduse järgi peame me helkureid kandma ainult kui oleme sõiduteel linna väljas.
Aga arvan, et see on sajaprotsendiliselt õige kanda helkureid kogu aeg ja on hea, et see propagandeeritakse kõikjal.
Teine ja väga oluline asi on liiklusreeglite täitmine.
Kui autojuhid ei ületa kiirust ja on ettevaatlikud, kontrollivad oma autod, siis muutub meie liiklus turvalisemaks.
Kahjuks väga tihti on nii, et jalakäiad ei täita reegleid.
Nad lähevad üle tee mitte õigedes kohtades ja isegi ei vaata, kas autod tulevad või ei.
Meie riik peab õpetama jalakäiad ka ja mitte ainult koolilapsi aga täiskasvanuid ka.
See võiks olla väärt idee, mis tooks palju kasu, teha spetsiaalseid liiklusohutuse päevad, kus räägitakse reeglitest, liiklusohutusest, tehakse konkursid ja võistlused, antakse helkurid ja kompvekid.
Niisugune lähenemine kindlasti tooks rohkem kasu, kui kahju.
Kolmas ja viimane idee on turvaseadmed.
Igasugused turvakiiverid, laste turvatoolid autosse ka nii edasi.
See on sajaprotsendiliselt õige, et nende kasutamine aitab ja kaitseb meid ja meie lapsed.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sellele probleemidele pööratakse palju tähelepanu ja meie riik teeb palju nende lahendamiseks.
Igal vorstil on kas otsa.
Meie liiklus areneb ja samal ajal liiklusohutused suurenevad.
Kahjuks arutletakse palju aga tehakse mitte nii palju.
Aga ma olen optimist ja kaldun arvama, et tulevikus kõik muutub paremaks.
Sõnu 749