I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Eesti 2004-2009.
Lugupeetud kollegid!

Statistikaameti andmetel on minul võimalus ette kanda inimeste liikumist Eestis, ajavahemikul 2004 aasta kuni 2009.
Elanike arv Eestis on umbes 1. 400 tuhat, seal hulgas on töövõimelised, mehed ja naised, väiksed- ja koolilapsed, ning vanurid.
Samas jagunevad ka rahvuse järgi.
Suurim protsent on muidugi eestlasi, siis on venerahsega inimesed ja muud rahvusega.
Kui vaatame aasta 2004, näeme et väljaläinud inimest on rohkem kui sissetulnud.
Välja sõitnud inimeste arv koguaeg kasvas kõige rohkem oli välja sõitnud inimesi aastal 2006, siis hakkas arv sõitnuid inimesi vähenema.
Eestisse sissetulnud inimise arv tasapisi kasvas.
Aastas 2004 sissetulnuid oli madalam protsent, sedaspidi see protsent kasvas, aastalt 2007 kuni 2009 sissetulnuid inimeste arv oli nätavalt rohkem.

Kõige rohkem välja sõitnuid Eestist on meeste arv.
Aastas 2006 see arv kasvas iga aastaga.
Võib teha kokkuvote, et Eestis on rohkem väljasõitnud venerahvuste inimest.
Enne 2007 aasta oli võimalik tööle astuda eriti ehitusse, ja kuid ehitust külmetati töötu inimeste arv kasvas ja selleks et toimeta oli ja on võimus leida tööd teistes Euroopa riigis.
Võib rääkida palju sellest, aeg on piiratud.
Soovin kõigele elada Eestis õnnelikult.

   TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
   1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Eelmisel nädal mina võtsin osa Maanteeameti ümarlaua, teemad olid huvitavad.
Pööran Teie tähelepanu mõningaid nendest.
1.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.
Ma arvan, et iga inimene kodund välja läinud, peab aru saama, et teda ootab suur linn oma transpordi liikumisega.
On vaja olla tähelepanelikud.
Iga auto omanik peab teadma liikluse seadust.
Arvan, et rohkem probleeme toimuvad noorte inimestega.
Kiirus on põhiline põhjus.
Igapäev kuulame, et juhtus avarii, inimesed hukuvad, see on kiirus südi.
Igalpool me näeme liiklusmärgid, mõned jalakaiad ja autojuhid ignoreerid neid, kus on näidatud kiirus 30 km/h.
Mõned sõidavad suurema kiirusega.
Tahan öelda, et Eestis on ikka palju tehtud liiklusohutuse suhtes.
Inimesed, pimeda ajal peavad kandma helkureid, mitte üks, vaid rohkem, eriti maanteel.
Veel tahan puudutada üht teemad.
2.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamise linnas.

On ehitatud palju kohtadel jalgratta teed.
See on ühistranspordile ja jalgratturitel suur abi.
Ma arvan, et jalgrattur ei tohi segada ühistranspordi sõitmist, kuid tihti on näha vastupidi, sõidavad ees.
On vaja rohkem ehitada jalgrattateed.
Ühistraspordi juhid peavad olema viisakad jalgratturite suhtes.
On vaja veel ja veel mõelda selles suunas.
Mis puudutab lapsi enne 14-aasti, siis neile tohi kasutada sõita ilma kiivrita kõnniteel, sõiduteel üldse ei ole lubatud sõitma.
Oleme kõik viisakad üksteisel.
Kodus meid ootava pered.
Soovin kõigile head teed.

   Sõnu 521