I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Mehed tulevad tagasi, naised sõidavad Eestist ära.

Statistikaamet avaldas uuringu Eesti sisse- ja väljarände kohta aastatel 2004-2009.
Selgus, et kõige rohkem elanikke on riigist lahkunud 2006. aastal (u.5500 inimest).
2009 aasta lõi aga sisserände rekordi (Eestisse tuli tagasi u. 4 tuhat inimest).
Kuue aasta jooksul Eestist on lahkunud umbes 26 tuhat inimest, tagasi on tulnud ligi 16 tuhat inimest.
Kõige drastilisem vahe oli meeste ja naiste vahel.
Kui meeste seas viimase kuue aasta jooksul siseerändajate arv oli suurem (ja see kasvas iga aastaga), siis naiste seas pilt oli teistsugune.
Aastatel 2004-2009 naisi sõitis välismaale rohkem, kui on tagasi tulnud.
Minu arvates on märkimisväärne see, et viimase 3 aasta jooksul inimesi on rohkem Eestisse tulnud.
Samas tekitab muret fakt, et väljarändajaid on siiamaani rohkem.
Kui rääkida meeste ja naiste tulemustest, siis, minu arust, nad on loogilised.
Suur arv eesti mehi läks omal ajal Euroopa riikidesse ehitajana.
Nüüd on kriisi aeg, nad kaotasid tööd ja tulid tagasi.
Ja nüüd on juba naiste kord Euroopad vallutama.

TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       2. Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       3. Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
Tänase Maanteeameti ümarlaua teemaks oli liiklusohutus.
Põhilised teemad, mida arutati, olid: liikluse tihenemine, inimeste panus turvalisusse liiklusesse ning "rohelise" transpordi arendamine linnas.
Viimasel ajal suurim probleem Eesti teedel on liikluse tihenemine.

See on tingitud sellest, et autoomanike arv kasvab iga aastaga.
Paljudes peredes igal liikmel on oma auto.
Ja kui, näiteks, sõidad Viimsist Tallinna hommikul või õhtul, teedel tekkivad ummikud.
Ka Politsei esindajad, kes olid kohal, pöörasid tähelepanu sellele, et liiklusõnnetuste arv kasvab enamasti selletõttu, et kasvab autode arv.
Samas, teede infrastruktuur on alaarenenud.

Riik ei ole Euroopa Liidu raha aktiivne kasutaja.
Kõnelesin ümarlaual ka oma seisukohast.
Arvan, et vähemalt suurtes linnades saavutada võitu ummikute üle on võimalik.
Linnas on liiga palju suuri autosid, igasuguseid džiipe jne.
Peaks välja mõtlema süsteemi, et neid oleks linnas vähem.
Kas erinevate maksude või tasude abil.
Üks variant on selline.
Kui inimene tahab sõita kesklinnas suure autoga - las maksab selle eest linnale.
Tulemuseks on see, et inimesed eelistavad väiksemaid autosid, linn aga saab raha teede ehitamiseks.
Teine tõsine teema, mis oli laual, puudutas ühistranspordi ning jalgrattaliikluse arengut.
Eksperdid avaldasid arvamuse, et linn peaks rohkem selle probleemiga tegelema.
Bussid ja trollid on liiga vanad, tihtipeale nad lähevad katki sõidu ajal, tulemus on see, et kannatavad nii bussisõitjad, kui ka teised liikluse osalejad.
Mina arvan, et linn peaks arendama trammi- ja trolliliiklust, kuna võrreldes bussiga tramm ja troll on tuleviku transport, sest ta ei ole keskkonnale nii kahjulik, kui auto või buss.
Sõnu 533