See oli üks tavaline vaikne pühapäev.
Ma olin kodus ja lugesin ühte väga huvitavat romaani.
Äkki helises uksekell.
Mõtlesin, kes see on.
Avasin ukse ja uksel seisis minu naaber, Miina.
Me ei tundnud Miinat hästi.
Ma teadsin ainult, et tal on kaks last ja ta on üksivanem.
Miina: Tere!
Vabandage, et ma tülitan.
Ma: Tere!
Pole tänu väärt.
Mida sul on juhtunud?
Ma nägin, et Miina oli saanud haavata ja tal oli käsi kipsis.
Miina: Ma kukkusin hommikul tänaval ja mul on käeeluu murdunud.
Kas sa võiksid mind aidata?
Ma: Mida ma võiksin teha?
Miina: Minun tütrel on täna sünnipäev, ta saab seitse aastat vanaks.
Tunniga tuleb kaksteist last pidu pidama.
Kas sa võiksid tulla mulle appi?
Ma ei saa hakkama ühe käega.
Ma: Ma tulen.
Ma vahetan riideid ja tulen siis teie juurde.
Miina: Suur aitäh!
Sa oled väga tore inimene.
Ma: Siis on hästi.
Sünnipäevapeos oli väga tore!
See pühapäev oli väga koomiline ja rõõmus päev.