Head sõbrad on väärtuslikuid.
Panin seda tähele kui mõne aja eest mul oli kogu aeg tuline kiire.
Elasin pidevas stressiseisundis, sest läksin tööle igal hommikul kell kuus ja selle järel läksin veel kooli.
Õhtul õppisin eksamiks ja tegin kooliülesandeid.
Ma ei tea, mitmel eksamil oleksin kukkunud läbi, kui mu hea sõber, keda ma olen tundnud juba mitu aastat, ütles mulle ära sellise asja, mida ma ei soovinud kuulda.
"Sa pead mõnikord ka välja puhkama!
Sa ei või kõik ise teha!
", ta ütles.
Ma kuulasin vait kui hiir.
Loomulikult ma teadsin seda väga hästi isegi, aga mõtlesin, et jõuan küll hiljemini puhata.
Et kui töötan nüüd palju ja käin koolis ja teen kõik kooliülesanded kohusetundlikult, mul on küll veel kunagi teine kord aega puhata ja enda eest hoolitseda.
Aga mu sõber oli mulle suureks abiks kui ütles ära, et see pole võimalik.
Nüüd tean, et võin ikka omalt sõbralt abi paluda, kui ma ei jaksa ise midagi teha.
Viimaks palusin temalt abi kui mul oli jälle tuline kiire ega mul polnud aega poes käia.
Kodus mul polnud midagi süüa, ainult näkileiba.
Palusin, et sõber käiks poes minu eest.
Aga ta ei kuulanud mind.
Ta ütles, et ma pean kooli järel tema juurde minema ega rääkinud muud.
Siis ma läksin tema juurde.
Seal oli mulle meeldiv üllatus.
Ta oli teinud meile süüa!
Siis me sõime ja istusime rahulikult.
See oli tõeline puhkus!
Tundsin, kui stress läks minust ära.
Tasub paluda sõbralt abi, kui oleks seda vaja!