1.
Ristiusustamise mõjud Eesti ühiskonnakorraldusele 13.-16. sajandil.

2. Mida tähendab reformatsioon?

1. Iseseisev ühiskonnakorraldus oli katkestatud 13 saj.
alguses kui katoliku kirik võtab võimu enda kätte.
Ristisõda mõjus väga Eesti ühiskonnakorraldusele.
Eesti territooriumi hakati jagama neljaks omaette piirkondadeks: Lõuna ja keskosa kuulus Liivi ordule (kõige tähtsam mee mees seal oli - ordumeister)); rannik kuulus Taanile, Saare-Lääne Eesti - Saare-Lääne piiskopkonnale ja Lõuna Viirumaa - Tartu Piiskopkonnale.
Kõige suuremad linnad tollajal olid Tallinn ja Tartu.
Tallinnas elas umbes 7-8 tuhat inimest, aga Tartus 5-6 tuh.
Inimest.

Peale selle olid ka Viljandi ja Uus-Pärnu - need linnad Hansa liidus.

Iga linn oli nagu omavalitsuse punkt oma seadustega ja valitsusega.
Kõrgeim linnavalitsuse koht oli Road ja Magistraat.
Magistraati valimised toimusid iga aasta.
Tema ülesanned olid: linnakodanike maksustamine   * kohtu pidamine  * otsustamine - kas ja keda võtta linna elama.

Linnaelanikud koondasid Gildisse - seal koos töötasid kaupmehed või käsitöölised.

Peale selle inimesed olid organiseeritud kokku tsunftis.
Seal olid nt.
käsitöölised, pagarad.
Linnaselavad eestlased olid põhiliselt lihtkäistöölised, aga sakslased olid käsitöömeistrid, kaupmehed ja muidugi võimuesindajad.
Kirik oli nadu II võim.
See korraldas ümber maa - administratiivse korralduse.
Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks.
Iga kihelkonnal oli omaette kombed ja kultuur, murred.

Reformatsioon - usupuhastus.
Võitlus korruptsiooniga.
Jumalasõna hakati tilkima ema keelde.

Jumalateenistus viidi läbi ka ema keeles.