1.
Millised kirjalikud allikad jutustavad meile Eestimaa keskajast?

2. Mida tähendab teoorjus?

1. Kõige olulisem teos, millest on võimalik teada saada muistse eestlaste kohta, on "Liivimaa kroonika".
Selle autor Henricus de Lettis on sündinud 1185 a. Saksamaal, sai hea hariduse kloostrist ning tuli Eesti missionääriks risti usku levitama.
Ta hakkas kroonikat kirjutama 1224 aastal ja lõpetas 1227(8) a. Kroonika originaal oli ladina keeles, kuid käsikiri ei ole säilinud.
Me võime seda teost uurida ainult hilisemate ümberkirjutiste kaudu.
Kroonikas on esimest korda välja toodud eesti keelseid kohanimesid ja inimeste nimesid, väljendeid ja lauseid.
Kroonikas on palju informatsiooni eesti usundi kohta; seal on mainitud pühad puud, matmistoit ja -kombed ning jumalad.
Kõige tähtsamaks jumalaks oli Tharapita e. Taara ( skandinaavlaste päikese ja pikse jumala Thor nimelt).
Trükis ilmus kroonika esimest korda 1740a, eestikeelne variant ilmus 1881a jaani Jungi tõlges.
Kroonika on tõlgitud vene, saksa, inglise ja läti keelde.

Eestikeelseid kohtade ja inimeste nimesid võib kohtuda Taani hindamisraamatus.
Seal on ka palju teateid lahingute kohta ("Taanlaste vägiveod") Pärast kirikureformatsiooni hakkas eestikeelne kirjandus arenema ning ilmus palju teoseid eesti keeles.
Kõige vanem eesti keeles kirju tatud tekst on Wandradt - Koelli Katekismus.
See oli kirjutatud 1525a.
Lübeckis vaimuliku dialoogi kujul.

Selle autor Simon Wandradt oli Niguliste kiriku jutustaja.
Ta tõlgis katekismuse eesti keelde.
Tallinna linnakooli õpetaja Hans Susi koostas käsikirja, kuhu kuulusid vaimulikud laulud, see sai nimetuse katekismus.

1575a.

ilmus esimene eestikeelne aabits, mis oli kirjutatud puutahvlil.

2. Teoorjus - füüsiline töö mõisas, mida pidid tegema talupojad.
Üle poole seda, mida tootis talupoeg, läks mõisnikule maksule.
Talupoja kohustus kasvab kahekordselt, see oli pärisorjuse aluseks.