KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST    Tartu ülikooli taasavamise tähtsus Eesti      haridus- ja kultuurielule.
Millal vabastati eestlased pärisorjusest ja      mida see nende jaoks sisuliselt tähendas?

2. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819a.
Oli kaotatud pärisorjus, aga teoorjus säilis ikka.
Liikumi oli ikka piiratud.
Talupoegi vabastati ilma maata ja nad pidid taluomanikuga rendileppingu sõlmima.
Kuna raha talupoegadel veel ei olnud pidid nad renti tööga kinni maksma.
Omavalitsuse sai talupoeg ainult valla tasandil.
Pärisorjuse kaotamine ei tähendanud seda, et taluoja elu kergemaks muutub, kohati muutus ta isegi karmimaks.
Aga vaatamata rasketele elutingimuste tähendas parisorjusest vabastamine väga palju talupoja jaoks.
See mõjutas psühholoogiliselt.
Nüüd tundis talupoeg vabadust, ta vastutas ise enda eest.
Nüüd oli talupojal võimalus oma maad välja osta (kuigi tol ajal see oli ainult unistus).
Aga näiteks talupoeg M. Erdell sai mõisaomanikuks.
Eesti talupojal oli nüüd usk ja lootus (parematele aegadele)    1. 1802 aastal avati uuesti Tartu Ülikool.
Õppetöö toimus seal ikka veel saksa keeles.
Jälle hakkasid Eestisse tulema professorid ja teadlased teistest riikidest.
Tartust sai kultuuri ja hariduse keskus.
Tartus töötas palju inimesi maailma tuntud.
von Baer - embrüoloogia rajaja, Jakobi; W. Struve - astronoom.
Paljud, kes töötasid Tartu Ülikolis olid huvitatud valgustusideaalidest.
See oli väga tähtis toll aja kultuuri arengule.
Kõrgharidus sai kättesaadavaks.

Tartu Ülikoolis õppisid inimesed, kes olid huvitatud eesti kultuuri ja hariduse arenemisest.

Oli nüüd võimalus teha uuringuid paljudes valdkondades ja ka neid arendama.