TALLINNA ÜLIKOOL EESTI FILOLOOGIA TEADUSKOND EESTI KEEL VÕÕRKELENA JA EESTI KULTUUR "Eesti rahvuspärimuse õpetamine ja õppimine venekeelses koolis" seminaritöö TALLINN 2005 SISUKORD: Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 4 1. Õpetamine Lk. 4 1. 1. Eesti rahvuspärimus ja teda mõjutavad tegurid lk. 6 1. 2. Eesti keele riigiõppekava lk. 6 1. 2. 1 Sissejuhatus lk. 8 1. 3. Tallinna Õismäe Vene Lütseumi eesti keele kooliõppekava lk. 15 2. Õppimine lk. 15 Sissejuhatus lk. 15 2. 1. 7. klassi testianalüüs lk. 17 2. 2. 11. klassi testianalüüs lk. 20 Kokkuvõte lk. 21 Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Oma seminaritööteemaks ma olen valinud "Eesti rahvuspärimuse õpetamine ja õppimine venekeelses koolis". Ma olen valinud selle teema sellepärast, et ta pakub mulle huvi ja ma kavatsen peale ülikooli lõpetamist hakkama kooliõpetajaks ning kuna minu õppekavas on ka kultuuriõpe olnud ja samas mul on vaja koolis kultuuri õpetada, on mu jaoks väga oluline teada, mis toimub kultuuriõppimisega, milline on olukord selles valdkonnas. See teema tundub mulle olevat väga aktuaalne kuna tänapäeval räägitakse palju integratsioonist, sellest, kuidas see protsess toimub, millised on sellega seonduvad probleemid, kuidas saaks neid lahendada ja kuidas need probleemid tekivad. Minu tööhüpoteesiks on näidata see, et riigiõppekavas on väga vähe tähelepanu pööratud kultuuri õppimiseks. Minu tööeesmärgiks on välja selgitada mida lapsed teavad eesti kultuurist, mida lapsed sooviksid õppida, millega on neil raskusi, selleks, et oma tööhüpoteesi kaitsta ma korraldan teste, mis näitavad õpilaste õppeedukust. Samas ma toon esile riigiõppekava selleks, et tõestada mu hüpoteesi, toon esile Tallinna Õismäe Vene Lütseumi eesti keele kooliõppekava, aga ainult seda, mis puudutab kultuuriloo õpetamist, vestlen õpetajatega ja avaldan nende arvamust õppekavast ja nende meetodid kultuuri paremaks õppimiseks ja arusaamiseks. Oma uuringus ma kasutan kvalitatiivsed meetodid, samas ma kasutan mõnda interneti- ja kirjanduseallikad. 1. ÕPETAMINE 1. 1. EESTI RAHVAPÄRIMUS JA TEDA MÕJUTAVAD TEGURID Eesti on seisnud pikki sajandeid, isegi aastatuhandeid Euroopas lääne ja ida piiril. See asend on määranud rahvapärimuse näo, mille tervikpilti iseloomustavad juba kaugest minevikust pärinevad kohalikud erijooned. Eesti rahvapärimuse mõistmiseks tulebki tõdeda, et see on ühe väikese, omal maal alamast seisusest rahva erakordselt keeruline ja mitmekihiline olemise viis. Vastuoluline oli ka eestlase vaimuilm, kus eksisteerisid koos nii kristlikud kui paganlikud tegelased ja mõlematega tuli hästi läbi saada. Rahvapärimuse seisukohalt jaguneb Kõrg-Eesti koos oma lähialadega Põhja- ja Lõuna-Eestiks. Lõuna-Eesti tuumikuks on lõuna-eesti murde ala, mis viitab sellele, et kultuuriline erinevus on pärit juba esiajaloolisest ajast. Kõrg- ja Madal-Eesti vahel on lai kultuuriline üleminekuala, mis ulatub Tallinnast Pärnuni. Geograafiliselt kattub see samasuunaliste metsade ja soode vööndiga. Kultuurivaldkondade sünni puhul on looduslikest eeldustest siiski olulisemad kontaktid naabritega. Eesti saared ja rannikuala olid omamoodi rajajooneks mitmetele Skandinaavia mõjutustele, mis kaugemale Eestimaale ei ulatunud. Rahvapärimuse seisukohalt on Põhja-Eesti olnud pikka aega uuendustele tunduvalt enam avatud kui Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti keskendus Tallinna kui tähtsa kaubanduskeskuse ümber ja alates 18. sajandist andis tunda ka kiiresti areneva Peterburi lähedus Lõuna-Eesti seevastu jäi Riia linna suhtes siiski Liivimaa kubermangu teisekeelseks ääremaaks Kõikidest piirkondlikest erinevustest hoolimata oli vanal eesti talupojakultuuril üle kogu maa tuntud ühisjooni, mis selle tervikuks liitsid. Kõige tunnuslikumaks neist võib pidada regivärsilist rahvalaulu, rehielamut kui tüüpilist elamut ja pehmet hapendatud rukkileiba. Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg. Ajaloolisest vaatevinklist on rahvakultuuris selgesti eristatavad kolm murranguperioodi. Esimene neist algas 13. sajandil seoses saksa vallutustega ja tõi maale katoliku usu, seisusliku ühiskonna ja linnakultuuri.. Teise murrangu tõi kaasa reformatsioon. Eestikeelne jumalateenistus lõi tingimused eestikeelse trükisõna ja kooliõpetuse tekkeks, mis omakorda pani aluse rahva kirjaoskusele. Kõik see kokku etendas olulist osa vana suulise ja muusikalise pärimuse murenemises ja uute arusaamade kujunemises. Siiski oli see aeganõudev protsess ja muudatused hakkasid hoogu võtma alles 18. sajandi lõpul. Tõeliselt suur pööre rahvakultuuris leidis aset 19. sajandi teisel poolel. Selle ajendiks oli 1860. aastatel alanud talude päriseksostmine. Eesti rahvakultuuri ajaloos tuleb rõhutada ka kõrg- ja rahvakultuuri vastastikuseid mõjutusi. Vahendajateks olid siin nii kirik ja klooster kui ka mõis ja linn. Eestlastel õnnestus siiski vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. (http://www. estonica. org/est/lugu. html? menyy_id=175&kateg=5&alam=19&leht=1) 1. 2. RIIGIÕPPEKAVA Sissejuhatus Iga haritud inimene peab teadma rahvapärimust. Nii enda maa rahvapärimust kuid ka õpetatava keele või valitud elamiseks maa rahvapärimust. Praegune õppekava ei pea seda oluliseks. Rahvapärimuse ja kultuuri õppimiseks on andnud väga vähe aega. Oluliseks peetakse eesti keele õppimine ja valdamine, aga on kuidagi kummaline, kui keelt vabalt valdav inimene ei oska midagi öelda selle rahvapärimusest. Selliste tundide jooksul, mis on määratletud rahvapärimuse õppimiseks, saab anda vaid lühiülevaade, kuigi loomulikult see pole piisav. Samas vene koolid ei saa midagi õppekavas muuta, see initsiatiiv peab tulema Haridusministeeriumilt, kes peaks ise muutma õppekava sisu. Aga ma arvan, et praegu seda ei maksa lootagi, sest oluliseks punktiks peetakse keele õppimine ja valdamine mitte õpetatava keele rahva kultuuriga tutvustamine. Kultuuriloo jaoks ei ole eraldi koostatud õppekava, see on eesti keele õppekavas ja sellest õppekavast ma valisin ainult need osad, mis puudutavad kultuuriloo õppimist. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi kool) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata kooli õiguslikust seisundist. EESTI KEELE AINEKAVA 1.-3. KLASSILE Õpilane omandab esmased teadmised Eestist, rahvussümbolikast ja rahvakalendri tähtpäevadest. Mina ja kultuur . Eesti üldandmed. Rahvussümbolika:rahvuslind,-lill,-puu, Kadri- ja Mardipäev, Jõulud, Sõbrapäev, Emadepäev EESTI KEELE AINEKAVA 4.-6. KLASSILE Sel kooliastmel teadvustab õpilane oma kodukoha eripära, õpib sellest eesti keeles jutustama. Õpilase teadmised eesti kultuurist laienevad. Mina ja kultuur Paikkonna vaatamisväärsused ja kultuuritegelased. Raamatukogu. Jutte ja luuletusi eesti lastekirjandusest. Näited vanasõnadest, mõistatusest, kõnekäändusest. Riigipühad ja tähtpäevad. Eesti lipp,vapp,hümn. Eesti president. 6. klassi lõpetaja teab eesti sümboleid. EESTI KEELE AINEKAVA 7. - 9. KLASSILE Sel koliastmel keskendutakse Eesti eripärale:loodus, kliima, kultuurilugu. Senisest enam pakutakse õpilasele aktiivset osavõttu eesti kultuurielust: korraldatakse eestikeelseid klassiväliseid üritusi, käiakse tetris, kontserditel, muuseumides jm. MINA JA KULTUUR:paikkonna kultuurielu, eesti kultuuriloo tähtsamad objektid, sündmused ja olulised kultuuritegelased. Katked noorsookirjandusest. Näiteid muinasjuttudest, muistenditest, naljanditest, legendidest. Põhikooli lõpetaja teab: · 2-3 noorsookirjanikku, on eesti keeles lugenud 2-3 eakohast ja keeleliselt jõukohast proosateksti. · Eesti kultuuriloo tähtsamaid objekte, sündmusi ja 2-3 kultuuritegelast,jutustab paikkonna ja Eesti eluolust ning huviväärsustest. EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Gümnaasiumi eesti keele ainekava liigendub 9 kohustusliks kursuseks. Ühe kursuse maht on 35 õppetundi. Kursuste järjestus ja maht fikseeritakse kooliõppekavas. Kultuuriloo õpetamiseks on kavandatud 2 kursust, kuid seda võib õpetada ka 35-tunnise kursusena. KULTUURILUGU: " ärkamisaegne kultuurielu: rahvusliku kirjanduse ja kunsti sünd, kutselise teatri ja laulupidude traditsiooni algus; " 20. sajandi I poole kultuurielu: näiteid kirjandusest, ajakirjandusest, kunstist, muusikast, teadusest; " 20. sajandi II poole kultuurielu: näiteid proosast ja luulest; eesti kirjandus filmilinal, 2-3 muusikategelase ja kunstniku loomingu tutvustus; eestikeelse kultuurisaate, teatrietenduse arutelu; " eesti keel ja teised keeled. Eesti keel kui soomeugri keel. Struktuurilised erinevused eesti ja vene keeles; " eesti kirjakeele kujunemine: 2-3 keeleteadlase tegevuse tutvustus. Õigekeelsussõnaraamatu koostamise printsiibid ja kasutamine; " kultuuride vahelised seosed: tõlkekirjandus. (https://www. riigiteataja. ee/ert/act. jsp? id=802290) 1. 3. TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUMI EESTI KEELE KOOLIÕPPEKAVA 1. KLASS Õpilane kirjutab lihtsamaid tekste (tähtpäevakaarte, sünnipäevakutseid jm).Omandab esmased teadmised Eestist, rahvussümboolikast(lind,lill,puu) ja rahvakalendri tähtpäevadest(Jõulud, Sõbrapäev, Emadepäev) Õpetaja kommentaar: Õpilane õpib tundma Eesti rahvussümboolikat ja nende tähendust. Eesti keele ja koduloo tunnis õpitakse Eesti jõulutraditsioone. Kuidas ja millal tähistavad eestlased jõule, miks eesti ja vene jõulud kokku ei lange. Sõbrapäev ja Emadepäev on õpilastele mõistetavamad, nad oskavad mõista nende tähtpäevade tähendusi. 2. KLASS Õpilasel tekib kontakt eesti kultuuriruumiga. Sel kooliastmel kasutatakse keeleõppes palju praktilist tegevust ja mängu. Tähelepanu keskmes on häälega lugemine ja loetu põhjal küsimustele vastamine, vestlemine, jutustamine. Õpilane kirjutab lihtsamaid tekste (tähtpäevakaarte, sünnipäevakutseid jm).Täiendab oma teadmisi Eestist(üldandmed), rahvussümboolikast(rahvuslind, -lill, -puu) ja rahvakalendri tähtpäevadest(Kadri- ja Mardipäev, Jõulud, Sõbrapäev, Emadepäev, Jaanipäev). Samas on käivel mitmesugused ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised ja pikaajalised koolidevahelised projektid nt. klassidevaheline mardipäeva tähistamine, klassidevaheline Kadripäeva tähistamine, klassidevaheline Julupühade tähistamine, Emadepäeva tähistamine Laste arenguks kasutatakse peale õppekavajärgseid raamatuid ka "Mõista, mõista... Eesti rahva mõistatusi"; Tallinn; Tiritamm; 1992,laulukogumikke,eesti muinasjutte. Õpetajate kommentaarid: Õpilased mõistavad Kadripäeva ja Mardipäeva tähendust, teavad nende päevadega seotud tavasid. Nad teavad, et mardisandid ja kadrisandid peavad laulma ja tantsima ning neile antakse ande, kuid mis roll on tegelikult mardisantidel ja kadrisantidel, see jääb neile mõistatuseks. Õpilased ei tea, et nad toovad vilja-ja karjaõnne. Rahvuslind, -lill ja -puu on enamus õpilastel selge, kuid miks kuuluvad just nemad Eesti rahvussümboolika hulka, seda nad jällegi ei tea. Ainuke päev, mis neil on selge ja täiesti mõistetav on emadepäev. 3 KLASS Õppeeesmärgideks on see, et õpilasel tekib kontakt eesti kultuuriruumiga. Ta täiendab oma teadmisi Eestist, rahvussümboolikast ja rahvakalendri tähtpäevadest. Õpilane oskab rääkida:Eesti üldandmetest, rahvussümboolikast:( rahvuslind, -lill, -puu) rahvuskalendritähtpäevadest:Kadri- ja Mardipäev, Jõulud, Sõbrapäev, Emadepäev, Jaanipäev. Et neid teadmisi praktikal rakendada korraldatakse klassidevaheline Mardipäeva tähistamine, klassidevaheline Kadripäeva tähistamine, klassidevaheline Jõulupühade tähistamine, Emadepäeva tähistamine, kus lapsed saavad reaalselt näha mis need päevad endast kujutlevad. Õpetajate kommentaarid: Juurde lisandub Jaanipäev, selle päevaga seotud üritused, miks tähistatakse seda päeva, kuidas tähistatakse seda päeva ning miks otsitakse sõnajalaõit. Õpilased jooksevad juba ise mardisanti ja kadrisanti, oskavad võrrelda eesti ja vene jõulukombeid, samuti teavad Eesti rahvussümboolikat. Kolmanda klassi õpilane tunneb eesti sümboolikat, oskab rääkida mõnedest rahvakalendri tähtpäevast (Mardipäev ja Kadripäev). Õpilased osalevad koolisisestel üritustel ,mis on seotud Eesti sümboolikaga või tähtpäevadega. Seda teemat toetavad koduloo tunnid, mis on Tallinna Õismäe Vene Lütseumis eesti keeles. 4 KLASS Õppeeeasmärgiks on äratada huvi ja armastus selle rahva vastu, kelle keskel elatakse ja selle maa vastu, kus elatakse. Lapsed õpivad tundma paikkonna vaatamisväärsusi ja kultuuritegelasi. Selleks, et rohkem aru saada kultuurist lapsed loevad jutte ja luuletusi eesti lastekirjandusest. Näiteid vanasõnadest, mõistatustest, kõnekäändudest. Samas arendatakse teadmisi riigipühadest ja tähtpäevadest,eesti rahvussümbolitest( eesti lipp, vapp, hümn,eesti president). Selleks, et praktikal rakendada teadmisi, korraldatakse klassidevahelised peod nt. (Kadripäev, Mardipäev, Vastlad jne), klassidevahelised võistlused ja viktoriinid: (Kas sa oskad eesti keelt? Kas sa tunned Eestimaad? jne. ), üldkoolilised peod, viktoriinid ja olümpiaadid -siin lapsed saavad oma teadmisi täiendada ja õpetajad saavad ülevaade, kuidas lapsed on uue materjali omandanud. Samas on käivel koolidevahelised projektid (plaani järgi). 4. klassi lõpetaja teab: eesti lastekirjanikke, ta on eesti keeles lugenud 2-3 eakohast ja keeleliselt jõukohast lasteraamatut, ta oskab nimetada eesti riigi sümboleid. Õpetaja kommentaar:Neljanda klassi õpilased tutvuvad jõukohaste lasteraamatutega. Külastavad Nukuteatrit ning vaatavad telesaateid. See on esimene selline tutvus eesti lastekirjanikega. Kuid kahjuks saab tundides anda ainult põgusa ülevaate nendest kirjanikest ning muidugi on seda vähe. Selleks, et õpilane saaks ilusa ülevaate eesti lastekirjanduse kohta, peaks olema eraldi tund eesti lastekirjandusest, mis kahjuks vene kooli tunnijaotusplaani ei mahu. Ainult kooli enda initsiatiivil on võimalik kutsuda kooli eesti lastekirjanike, kes räägivad oma loomingust lähemalt ja oskavad tekitada õpilastes huvi raamatute vastu. Tallinna Õismäe Vene Lütseumi on külastanud Leelo Tungal, Jaan Rannap, Henno Käo jne. 5. KLASS Esmärgiks on äratada huvi ja armastus selle rahva vastu, kelle keskel elatakse ja selle maa vastu, kus elatakse. Lapsed õpivad tundma paikkonna vaatamisväärsusi ja kultuuritegelasi. Selleks, et rohkem aru saada kultuurist lapsed loevad jutte ja luuletusi eesti lastekirjandusest. Näiteid vanasõnadest, mõistatustest, kõnekäändudest. Samas arendatakse teadmisi riigipühadest ja tähtpäevadest, eesti rahvussümbolitest( eesti lipp, vapp, hümn,eesti president).Samas toimuvad klassidevahelised peod: (Kadripäev, Mardipäev, Vastlad jne), klassidevahelised võistlused ja viktoriinid: (Kas sa oskad eesti keelt? Kas sa tunned Eestimaad? jne. )ekskursioonid,üldkoolilised peod, viktoriinid ja olümpiaadid. Koolidevahelised projektid (plaani järgi). 5. klassi lõpetaja teab: eesti lastekirjanikke; on eesti keeles lugenud 2-3 eakohast ja keeleliselt jõukohast lasteraamatut, eesti riigi sümboleid, siin abiks on TV- ja raadiosaated, ajakirjad, videofilmid Õpetaja kommentaar: Viiendas klassis on 4 tundi eesti keelt. Enamus aur läheb eesti keele grammatika õppimisele. Muidugi õpitakse tundma ka lastekirjanikke loomingut, näiteks E. Raua "Naksitrallid", kuid see on kõik pealiskaudne ja süsteemitu. Õnn on kui eesti keele ja vene keele õpetajad suudavad teha koostööd ning eesti keele tunnis tutvutud raamatute tegelastega tutvutakse ka emakeele tunnis. Ning kui on võimalus, siis loetakse vene keele tunnis ka eesti autorite kirjandust. Viiendas klassis on eesti ajaloo kursus, selle tunni raames saavad õpilased teada, kuidas elasid muistsed eestlased ning millega nad tegelesid, kust on alguse saanud paljud traditsioonid. Tallinna Õismäe Vene Lütseumis on 5. klassi ajalootunnid eesti keeles ja, et õpilased saaksid paremaid tulemusi on klass 2 rühmaks jagatud. 6. KLASS Sel kooliastmel teadvustab õpilane oma kodukoha omapära, õpib sellest eesti keeles jutustama. Õpilase teadmised Eestist laienevad.. Lapsed õpivad tundma paikkonna vaatamisväärsusi ja kultuuritegelasi. Selleks, et kultuurist rohkem aru saada lapsed loevad jutte ja luuletusi eesti lastekirjandusest. Näiteid vanasõnadest, mõistatustest, kõnekäändudest. Samas arendatakse teadmisi riigipühadest ja tähtpäevadest,eesti rahvussümbolitest ( eesti lipp, vapp, hümn,eesti president). Samas toimub rahvakalendri tähtpäevade klassidevaheline ja ülekooliline tähistamine, Emakeelepäeva tähistamine,ülekoolilised üritused, olümpiaadid, konkurssid, klassidevaheline viktoriin ,, Kas tunned Eestimaad" 6. klassi lõpetaja teab:eesti lastekirjanikke, on eesti keeles lugenud 4-5 eakohast ja keeleliselt jõukohast lasteraamatut, eesti riigi sümboleid. Kasutatavad meetmed on arvuti(programmid, töölehed, juhised, ristsõnad jne), meedia: ajakirjad ja ajalehed, sõnastikud ja teatmeteosed Õpetaja kommentaar: Õpilased õpivad tundma vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände, kuid ikkagi on suurem rõhk pandud grammatikale ja läbivatele teemadele. Tihti nii õpilased kui ka õpetajad on arvamusel, et eesti sümboolika ja rahvuskultuuri peale pole mõtet nii palju aega raisata. Neid teemasid õpitakse kahjuks nagu mööda minnes ning seetõttu õpilased ei teagi peaaegu midagi selle teema kohta. Tallinna Õismäe Vene lütseumis õpitakse loodusõpetust, mis on seotud Eestiga eesti keeles, kuid ka sellest on vähe ning valikainena on selles koolis 6. klassis eesti kirjandus. 7. KLASS 7. klassi eesti keele õpetus taotleb, et õpilane õpib tundma, mõistma ja hindama eesti kultuuri püsiväärtusi, olulisemaid ajaloofakte, rahva tavasid ja kombeid, huvitub kaasaegsest ühiskondlikust ja kultuurielust, rikastab selle kaudu oma teadmisi, mõtte- ja tundemaailma. Keskendutakse Eesti eripärale: loodus, kliima, kultuurilugu. Senisest enam pakutakse õpilasele aktiivset osavõttu eesti kultuurielust: korraldatakse eestikeelseid klassiväliseid üritusi, käiakse teatrites, kontserditel, muuseumides. Õpilane saab uued teadmised paikkonna kultuurielust, eesti kultuuriloo tähtsamatest objektidest, sündmustest ja olulisematest kultuuritegelastest, ta loeb katkendeid noorsookirjandusest, ta rakendab oma teadmisi muinasjuttudest, muistenditest, naljanditest, legendidest. Toimub klassidevaheline viktoriin ,,Eesti on minu kodu. ’’ (Pühendatud Vabariigi aastapäevale.), Emakeelepäeva tähistamine. 7. klassi lõpetaja oskab jutustada paikonna ja Eesti eluolust ning huviväärsustest. Peale õpikuid kasutavad õppematerjalid on TV- ja raadiosaated, ajakirjandus, videofilmid. Õpetaja kommentaar: 7. klassi õpilased peaksid teadma eesti hümni, tundma eestlaste tavasid ning kombeid, kuid praktika näitab, et nad hakkavad unustama isegi seda, mida algklassides õppisid ja teadsid. Raskusi valmistab absoluutselt kõik. Ei tea nad Eesti kultuuritegelasi, ei tunne nad teatreid, ei külasta muuseume ega näitusi. Kurb on, et vene koolide õpilased ei tunne ei vene ega ka eesti kultuuri, peavad neid teadmisi üleliigseteks. 8. KLASS 8. klassi eesti keele õpetus taotleb, et õpilane õpib tundma, mõistma ja hindama eesti kultuuri püsiväärtusi, olulisemaid ajaloofakte, rahva tavasid ja kombeid; ta huvitub kaasaegsest ühiskondlikust ja kultuurielust, rikastab selle kaudu oma teadmisi, mõtte- ja tundemaailma. Keskendutakse Eesti eripärale: loodus, kliima, kultuurilugu. Senisest enam pakutakse õpilasele aktiivset osavõttu eesti kultuurielust: korraldatakse eestikeelseid klassiväliseid üritusi, käiakse teatrites, kontserditel, muuseumides jm. Õpilane laiendab teadmisi paikkonna kultuurielust, eesti kultuuriloo tähtsamatest objektidest, sündmustest ja olulisematest kultuuritegelastest. Õpilane loeb noorsookirjandust, muinasjuttud, muistendid, naljandid, legendid oskab jutustada paikonna ja Eesti eluolust ning huviväärsustest Toimub klassidevaheline viktoriin ,,Eesti on minu kodu. ’’ (Pühendatud Vabariigi aastapäevale.), Emakeelepäeva tähistamine, Emadepäeva tähistamine. Õpetaja kommentaar: 8. klassis õpitakse O. Lutsu ja A. H. Tammsaare loomingut, kuid nendest tundidest on ikkagi vähe, sest loetakse ainult katkendeid ja needki ei ole kõik originaaltekstid. 8. klassis hakkavad õpetajad mõtlema sellele, kuidas valmistada õpilasi ette põhikooli eksamiks. Kahjuks selle alaseid teadmisi seal ei kontrollita ning õpetajad sellele rõhku ei pane. 9. KLASS 9. klassi eesti keele õpetus taotleb, et õpilane õpib tundma, mõistma ja hindama eesti kultuuri püsiväärtusi, olulisemaid ajaloofakte, rahva tavasid ja kombeid. Keskendutakse Eesti eripärale: loodus, kliima, kultuurilugu. Senisest enam pakutakse õpilasele aktiivset osavõttu eesti kultuurielust: korraldatakse eestikeelseid klassiväliseid üritusi, käiakse teatrites, kontserditel, muuseumides jm. Õpilane on võimeline nimetada eesti kultuuriloo tähtsamad objektid, sündmused ja olulisemad kultuuritegelasi, oskab jutustada paikkonna kultuurielust. Loeb noorsookirjandust, saab esile tuua näiteid muinasjuttudest, muistenditest, naljanditest, legendidest, oskab jutustada paikonna ja Eesti eluolust ning huviväärsustest. Toimuvad: klassidevaheline viktoriin ,,Eesti on minu kodu. ’’ (Pühendatud Vabariigi aastapäevale.), Emakeelepäeva tähistamine, Emadepäeva tähistamine. 9. klassi lõpetaja oskab jutustada paikonna ja Eesti eluolust ning huviväärsustest; Kasutavad õpetamismeetodid: ajalehed -ajakirjad, video- ja audeerimismaterjalid Õpetaja kommentaar:Põhikoolilõpetaja sooritab algtaseme eksami ning seal kultuuriga seotud küsimusi pole. Kõik kultuuriga seotud küsimused jäävad õpetaja enda kanda, kas ja kui palju seda õpilastele anda. Kuid pole saladus, et alati jääb õpetajal tunde puudu ning kogu jõud pannakse ikkagi grammtikale ja igapäeva elu puudutavatele küsimustele. 10. KLASS Gümnaasiumiastmel on kultuuriõppimisele pööratud väga vähe tähelepanu. 10. klassi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane orienteerub eesti kultuuris ja sotsiaalsfääris, õpilane on võimeline nimetada eesti kultuuriloo tähtsamad objektid, sündmused ja olulisemad kultuuritegelasi, oskab jutustada paikkonna kultuurielust on lugenud eesti luulet ja 3-4 proosateost. 11. KLASS Õpilane orienteerub eesti kultuuris ja sotsiallsfääris, teab Eesti kultuuritegelasi, on lugenud eesti luulet ja 3-4 proosateost, teab eesti ühiskonnale iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme, Eesti kultuuriloo ja kirjanduse ainekava 11. klass 35 tundi 1. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi eesti kultuuriloo ja kirjanduse õpetus taotleb, et õpilane · suhtub eesti kultuurilukku ja kirjandusse lugupidavalt, tunnustades kirjanduse osa selles rahva vaimse kultuuri allika ja tähtsaima osana, rahvusliku rikkusena, suhtluse erivormina; · täiustab keele ja kirjanduse integreeritud õpetuse kaudu oma kommunikatiivseid oskusi; · omandab küllaldase arusaama kultuuriprotsessidest, kirjanduse ja ajastu vahekorrast, kirjanduse ja inimese vaimsete otsingute seostest; · arendab oma esteetilist maitset; lugejakultuuri, loomingulisi võimeid; · loeb, õpib tundma eesti keele ja kirjanduse ning kultuuri arenemise protsesse. 2. Õppetegevus Sel kooliastmel süveneb kirjanduse ja kultuuriruumi tunnetamine. Kirjanduse õpetamine ei piirdu biograafiliste ja ajaloolis-kultuuriliste andmetega. Õpilased saavad teadmisi ilukirjandusteksti stilistikast ja semiootikast. Üldistatakse kirjandusteoreetilisi teadmisi. Õppeprotsessis eelistatakse vorme, meetodeid, võtteid, mis soodustavad initsiatiivi arengut, huvi kunsti ja raamatu vastu. 3. Õppesisu 1) Ärkamisaegne kultuurielu: rahvusliku kirjanduse ja kunsti sünd, kutselise teatri ja laulupidude traditsiooni algus; Kirjanikud: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Anna Haava; 2) 20. sajandi I poole kultuurielu: kirjandus, näiteid ajakirjandusest, kunstist, muusikast, teadusest: Kirjanikud: Eduard Vilde, Juhan Liiv, Gustav Suits, Friedebert Tuglas; 3) 20. sajandi II poole kultuurielu: proosa ja luule; eesti kirjandus filmilinal, 2-3 muusikategelase ja kunstniku loomingu tutvustus; eestikeelse kultuurisaate, teatrietenduse arutelu; Kirjanikud: Jaan Kross, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mati Unt, Juhan Viiding; 4) Eesti keel ja teised keeled. Eesti keel kui soomeugri keel. Struktuurilised erinevused eesti ja vene keeles; Kirjanikud: Andrus Kivirähk; 5) Eesti kirjakeele kujunemine: 2-3 keeleteadlase tegevuse tutvustus. Õigekeelsussõnaraamatu koostamise printsiibid ja kasutamine; Kultuuride vahelised seosed: tõlkekirjandus. 4. Kasutatav õppekirjandus, õppevahendid: M. Hennoste: Väike eesti kirjanduslugu, Koolibri, 1997 Virgela koolikirjandus: Väike eesti kirjanike leksikon, 1998 P. Lias: eesti kirjandus 12. klassile, Koolibri, 1996 A. Õim: fraseoloogia sõnaraamat, ETA KKI, 1993 H. Joonuks: Kirjanduslikke paiku Eestis, Koolibri, 1999 12 KLASS Kõige rohkem tähelepanu on pööratud riigieksamile, seega kultuuri õppimiseks jääb väga vähe aega. 12. klassi õpilane oskab orienteeruda eesti kultuuris ja sotsiaalsfääris, ta teab eesti kultuuritegelasi, on lugenud eesti luulet ja 2-3 proosateost, teab Eesti ühiskonnale iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme. Õpetaja kommentaar: 10.-12. klassi õppekavast: Gümnaasiumi õpilane läbib 35 tunnise kursuse eesti rahvuskultuuri kohta ja sellega asi piirdubki. Kui õpilane valib valikainena eesti kirjanduse siis saab ta veel 35 tunni ulatuses teadmisi eesti kirjanduse kohta ning ongi kõik. Kahjuks ei suuda gümnaasiumi õpilane nimetada eesti kultuuritegelasi rahatähtedel, samuti on ununenud eesti hümn. Teatakse küll eesti lipuvärve, kuid nende tähendus on juba ammu ununenud ning lipu ajaloost ei teata ka midagi. Selleks, et vene kooli lõpetaja tunneks ja teaks eesti rahvapärimust peaks igas klassis olema üks tund nädalas eesti kultuurilugu, kus tutvutakse rahvakalendri tähtpäevadega, Eesti ajalooga, kirjandusega, geograafia jne. Kahjuks on täna muukeelses koolis seis üpris kurb ega ka eesti koolis see tea, mis kiita ole. Kõik sõltub koolist ja selles koolis töötavatest õpetajatest. Kui õpetaja on nn "kiiksuga", siis õpivad ka tema õpilased kultuurilugu tundma, kui aga pole, siis ei ole lootustki, et midagi paremaks muutub. Jääb loota, et uues riiklikus õppekavas jääb rohkem ruumi ka kultuuriloo tundide jaoks. 2. ÕPPIMINE TESTID: Sissejuhatus Oma tööhüpoteesi tõestamiseks ma korraldasin testid. Test oli anonüümne , seega õpilased said ausalt kirjutada mida nad teavad ning mida ei olnud teadnud, siis võiksid vabalt tühja kohta jätta, kuna see töö ei ole hindeline harjutus, siis ei ole vaja pingutada ning maha kirjutada selleks ,et saavutada häid tulemusi. Mul oli tehtud 2 testivarianti: esimene oli 7. klassi jaoks ja koosnes 18 küsimustest ja teine oli 11. klassi jaoks ja koosnes 28 küsimutest. 2. 1. 7. klassi testianalüüs Kokku oli läbi küsitud 32 õpilast. Esimeseks küsimiseks oli: millised on eesti riigisümbolid ning vastusteks ma ootasin eesti lippu,hümni ja vapi ja selliseid vastuseid kirjutasid ainult 5 inimest 32st ,6 ei teadnud üldse vastust ja ülejäänud hakkkasid kirjutama kes on rahvuslind,-lill,-kivi, aga selleks oli mul eraldi küsimused. Teiseks küsimuseks oli : kes on eesti hümni sõnade kirjutaja, vastusteks olid mainitud: Jakob Hurt, Jakobson, Johan Voldemar(perekonnanimi oli paljudel inimestel lihtsalt puudu), oli ka Frederik ning 8 inimest 32st ei kirjutanud mitte midagi vastuseks ning 11 inimest kirjutasid "Johan Voldemar Jansen", 9 õpilast arvasid,et hümni sõnade autor oli Frederik Pacius ja õiget vastust-"Lydia Koidula" kirjutas ainult üks õpilane. Selline tulemus võib olla põhjustatud sellega, et Pacius on helilooja ja Koidulat ei mainitud sellepärast ,et arvati ,et ta töötas Jannseni juhendamise all. Küsimused, mis puudutasid eesti rahvuslidu, -lilli, -puu olid kõikidel õiged vastused, ainult 2 õpilast ei suutnud kirjutada, mis on rahvuspuu. Selline suur arv õigeid vastuseid oli põhjustatud sellega, et et rahvussümbolid hakatakse õppima alates 1. klassist ja iga aasta korratakse, samas need sümbolid on kirjas paljude eesti keele õpikute esikaanetel. Oli ka küsimus eesti presidendist ning kõik andsid õiged vastused, ausalt öeldes ma ei ole oodanud mitte midagi muud. Küsimus laulupeost tekitas päris palju probleeme:õpilastel ei ole selge millal ja kus oli esimene laulupidu, kui tihti seda peetakse, mitte keegi ei osanud anda täpset vastust, oli pakutud palju absurdseid vastuseid:"Seal inimesed laulavad rahvuslaule","laua peal oli esimene","oli Voldemar Jannsen". Paljud teadsid, kus oli esimene laulupidu,10 õpilast teavad kui tihti seda peetakse. Ja 2 inimest on maininud, millal oli esimene. Selle põhjuseks võib olla see, et laulupidu korraldatakse väga harva, see toimub suvevaheajal ja sel perioodil ei saa midagi korraldada, et õpilastele sellest lähimalt rääkida(nt.minna koos laulupeole). See, mis puudutab iseseisvuspäeva, paljud andsid õiget vastust(seega 26 õpilast), 4 ei olnud midagi kirjutanud ja 2 andsid kummalist vastust:16. veebruar ja 24 detsember. Miks vastused olid sellised,seda on väga raske arvata. Järgmine küsimus puudutas eesti rahvuseepose nimet, väga paljud teadsid õiget vastust,oli ka vastuseks pakutud " kalev", ning 6 õpilast ei osanud vastata. "Kalevipoja" eepost õpitakse 5. klassis, sellest räägitakse palju koolis ja igapäeva elus ning mis põhjustas vastuse puudumist on raske välja selgitada. Samas ma küsisin raskeid küsimise:palusin nimetada eesti rahvuslaule, 1/3 küsitlenust ei kirjutanud mitte midagi, 1/3 pidas eesti hümni rahvuslauluks ja niigi kirjutasid, ülejäänud pakusid mitmesuguseid õigeid vastuseid. Selle tulemuse alusel tuleb kindlasti muutuda õppekava, lisada sinna audiomaterjale selleks,et õpilased saaksid endale ette kujutleda, mis see rahvuslaul üldse on, samas lapsi ei huvita rahvuslaulud ka sellepärast, et seal on kasutatud vana sõnavara, millest õpilased aru ei saa. Sama oli eesti vanasõnadega, mõned õpilased ajasid segamini rahvamõistatusi ja vanasõnu, seega tulemus oli selline, et mitte ükski õpilane ei vastanud sellele küsimusele, aga vanasõnu tihti läheb vaja igapäevases elus, kui on vaja midagi kommenteerida või õpetada vanasõna kasutamise abil, samas see aitab rikastada kõne. Ma arvan, et õppekavas saaks pühendada kas või üks tund õppeaasta jooksul selleks,et sellist olukorda parandada, samas tuleb enne õppeteksti lisada vanasõnu, mis selle teksti sisuga hästi omavahel sobiksid. Järgmiseks küsimuseks oli vastata mõistatustele ja tulemus oli peaaegu sama kui eelneva küsimusega, seega mitte keegi ei osanud vastata. Rahvatarkuste teadmine on väga nõrgal tasemel. Testis ma küsisin ka eesti muisete jumalate nimesid ja vastuseid sain väga erinevaid, mõned olid väga naljakad, näiteks: "Kalevipoeg","Jeesus","Lydia". Järgmised küsimused olid rahvakalendrist:nimelt palusin kirjutada missuguseid rahvakalendripäevi nad teavad. Kõige rohkem teati: Jõulud, Jaanipäeva, Suurt Reedet, Vastlapäeva. Järgnev küsimus kõlas nii: milliseid rahvuspidusid õpilased tähistavad, peamised vastused olid:Jõulud, Vastlad, Jaanipäev, Mardi-ja Kadripäev. Peredes tähistatkse üpris palju pühasid, teadmised pühadest on põhjalikud ka sellepärast, et nendest koolis räägitakse palju, korraldatakse nende peode tähistamine ja näidatakse traditsioonid. Järgmises küsimuses oli vaja nimetada eesti kirjanikke. Vastuseid oli palju ja kõige rohkem nimetati Eno Rauda, see oli kuidagi imelik, kuna see kirjanik kirjutas peamiselt väikestele lastele,oli mainitud ka Ellen Niit, paar inimest mainisid Lydia Koidulat, Tammsaare,Vilde, Smuul ,aga mingil põhjusel eesti kirjanikke hulka oli sattunud ka Astrid Lingren ja Rudolph Tobias,oli ka kummaline see, et ainult üks õpilane nimetas O. Lutsu, kuigi tema teosed õpetatakse koolis, kirjutatakse sellest kirjandeid. Võrreldes teiste küsimustega, selle küsimusele vastajaid oli üpris palju ,aga siiski leidus 2 õpilast kes ei olnud vastanud midagi. Eelviimaseks küsimuseks oli nimetada eesti tuntumad teatrid, näitlejad, lavastused. Paljud õpilased(99%) nimetasid ainult Tallinnas olevaid teatreid ja ainult tuntumaid:teater "Estonia" ja "Vene teater", näiteks "Vanalinnastuudiost" ei ole juttugi, ainult üks õpilane nimetas "Vanemuine". Teatri hulka ka õpilaste arvates kuulusid "Coca-Cola Plaza" ,kino "Kosmos" ja "Sõprus". Lavastusi teadis ainult 1 õpilane 32st, näitlejaid ei ole mitte keegi kirjutanud. Need tulemused näitavad kui viletsad on laste teadmised eesti teatrielust, seega ka kultuurist, kuna see on kultuuri lahendamata osa. See veelkord tõestab, et õppekavas on väga vähe aega jäätnud kultuuriõppimiseks. Viimane küsimus kõlas nii:millised kultuuritegelased on eesti rahakupüüridel, tulemus oli selline, et 15 õpilast ei ole midagi kirjutanud, pool küsitletust (15) andsid täieliku ülevaade ja 4 mainisid ainult Lydia Koidulat, oli ka üks originaalne vastus:"Kalevipoeg". Sellist küsimust küsides ma olin kindel ,et saan konkreetsed vastused. Teksti analüüsides ma sain teada, et et õpilaste teadmised kultuurist on madalal tasemel. Nõrgad kohad õppekavas on:teater, lavastused, näitlejad, kirjandus:eesti kirjanikud, laulupidu ja sellega seonduvad traditsioonid, eesti vanasõnad, muistendid, tarkused, rahvuslaulud-sellele kõigile tuleb rohkem tähelepanu pöörata uue õppekava koostamisel. Õpilastega vesteldes selgus, et nad tahaksid rohkem teada tetritest, muuseumidest, kirjanikest, kirjandusest just 20 sajandi,see, mis ei pakkunud huvi neile olid rahvuslaulud, kuna sealolev keel on väga raskelt arusaadav, samas nad mainisid , et nende arvates rahvapärimuse õpetamisele on pööratud vähe tähelepanu, rohkem tegeldakse keelestruktuuridega. 2. 2. 11 klassi testianalüüs Selles klassis korraldatav test oli samuti anonüümne. Testis osalesid kokku 30 õpilast. Küsimusi oli 28 ,esimesed 18 olid samas nagu 7. klassi testis, niimodi ma tegin sellepärast, et tahtsin kontrollida ja võrrelda teadmisi, kuivõrd nad on paranenud, arenenud või hoopiski vastupidi. Testisse ma lisasin juurde 10 küsimust. Esimeseks küsimuseks oli nimetada Eesti riigisümboleid: palju õpilased nimetasid Eesti rahvuslindu,-lilli-kive(kokku 16),ainult 14 vastasid õigesti,seega kirjutasid eesti vapu,lippu ja hümni. Õpilastel ei ole selge,mis on rahvasümbolid ja mis on riigi sümbolid, võrreldes 7. klassiga oli vastajate arv suurenenud. Teine küsimus puudutas eesti hümni sõnadeautori ja õigesti vastajaid oli 2, seega võrreldes 7. klassiga selle küsimuse oskajate arv suurendas ainult ühe inimese võrra, 23 õpilast olid aga kindlad,et sõnadeautor on Johann Voldemar Jannsen. Järgmised küsimused olid eesti rahvuslinnust ja rahvuslillest , sellele küsimusele vastasid õigesti peaaegu kõik õpilased, 2 aga pakkusid rahuslilleks sinilille. Eesti presidenti nimetasid õigesti kõik õpilased, samas kõik nimetasid õigesti eesti rahvuspuud. Aga nendele küsimustele vastuseid peavad teadma kõik kuna need on baasteadmised kultuurist. Seitsmes küsimus oli laulupeost:7. klassiga võrreldes teadmised on märgatavalt paranenud, 25 30st õpilast kirjutasid õigesti aasta, 18 kirjutasid õigesti, et see toimub iga 5 aastat ja kõik vastasid , et esimene laulupidu toimus Tartus. Ma arvan , et õigesti vastanute arv suurenes ka sellepärast, et 11. klassis on 35-tunniline kursus eesti kultuurist. Järgmisele küsimusele iseseisvuspäevast vastasid kõik õpilased õigesti, rahvuseepose nimi kirjutasid ka kõik õigesti. Rahvuslauludega esinesid ka raskusi, aga olukord võrreldes 7. klassiga on paranenud. Oli nimetatud palju õigeid variante ja õigesti vastasid 16 õpilast,14 ei olnud midagi kirjutanud, oli ka naljakaid vastuseid, nt. eesti rahvuslauluks osutus räpp laul"Me pappi ei saa", samas tahaks mainida, et õpilastel on selge piir rahvuslaulude ja eesti hümni vahel, nimelt mitte keegi ei ole kirjutanud eesti hümni. Järgmises küsimuses oli vaja nimetada eesti muistsete jumalate nimesid:valesti vastanuid oli rohkem kui pool klassst(16 inimest) ning õigesti vastasid 14 õpilast,nad pakusid mitu variante,aga enamus vastas "Vanaisa".Järgmise küsimuse ülesanne oli nimetada eesti vanasõnu, selle ülesannega said hakkama18 õpilast(60%) ning 12 ei ole midagi kirjutanud, võrreldes 7. klassiga, on õpilased palju juurde õppinud. Kõike levinum vastus oli "kes ees,see mees". Kolmeteiskümnendas küsimuses oli vaja antud mõistatusele kirjutada õigeid vastuseid:oli kokku 3 mõistatust,oli 2 õpilast,kes on vastanud kõigidele küsimustele ,8 õpilast vastasid kahele mõistatusele, 7 kirjutasid ühe vastuse ja 13 ei ole vastanud mitte ühtele küsimusele, seega 11. klassi teadmisteskaal on palju kõrgem, kui seitsmendal klassil. Järgmise küsimuse rahvakalendri päeva tundmisest oli nimetatud hästi palju erinevaid päevi, kõige populaarsemad olid Jaanipäev, Jõulud,Emadepäev. Mind huvitas ka selline asi, et milliseid päevi õpilased tähistavad ,vastused olid sellised:esimene on Jaanipäev,siis Jõulud ning kolmandal kohal Mardi-ja Kadripäev. Viieteistkümnendal küsimusel oli vaja nimetada eesti kirjanikke. Ainult 2 õpilast ei ole midagi vastanus, ülejäänud 28 pakkusid erinevaid vastusevariante, oli ka mõnus, et nimetati nii 19. sajandi kirjanikke, kui ka kaasaegseid kirjanikke. Kuna selline teema on 11 klassi spetsiaalses kultuuriprogrammis, me võime näha, et tulemused on väga head. Järgmises küsimuses oli vaja nimetada tuntumad eesti teatreid, näitlejaid, lavastusi:oli mainitud palju teatreid, aga peamiselt Tallinnas asuvaid, näitlejäid mainisid ainult 6 inimest ning lavastusi kirjutasid 6 inimest, seega teatriteadmised ei ole eriti paranenud. Veel oli vaja nimetada kultuuritegelasi, kes on eesti rahakupüüridel, olid päris palju konkreetsed vastuseid, aga 7 õpilast pole midagi kirjutanud. Järgnevas küsimuses Kreutzwaldi kohta olid kõik õiged vastused, mõned aga isegi nimetasid tema eluaastaid. Lydia Koidulast olid õigesti vastajaid vähem , 27 30 st. Rahvatansu teadsid 18 õpilast (60%), esimest eesti ajalehe nime mainisid 24 õpilast, ning eesti rahvusärkamisaega algust nimetasid õigesti vaid pool küsinutest(15 inimest), eesti aabitsast ja selle koostajast mitte keegi ei ole nimetanud. Samas ma tahtsin teada, et milliseid kaasaegseid eesti kirjanikke õpilased oskavad nimetada: 14 pakkusid erinevaid variante, 16 aga ei ole mitte midagi kirjutanud. Järgmine küsimus oli suhteliselt raske, nimelt oli vaja kirjutada oma teadmisi "kasettpõlvkonnast", vastuseid oli absurdseid, aga mitte ühtki õiget ei ole olnud. Veel ma küsisin õpilaste teadmisest eesti filmidest 23 õpilast(76%) nimetasid mitmesuguseid filme, ülejäänud 7 , aga ei vastanud. Viimane küsimus oli Balti ketist ja ma palusin kirjutada oma teadmisi tollast ajast, tulemused olid järgmised:1/3 ei ole midagi kirjutanud,16 kirjutasid ainult kuupäeva ja ainult 4 kirjutasid lisaandmed. Üldiselt on teadmised kultuuriloost 11. klassi jaoks keskmisest madalamal tasandil,kuna sel õppeastmel kõik tähelepanu on suunatud riigieksamile st. keeleõppimisele. Nõrgad kohad kultuuriteadmises on eesti teater, eesti esimene aabits ning sündmused mis viisid eesti iseseisvusele("balti kett) ning kaasaaegne eesti kirjandus("kasettpõlvkond"),tugevad kohad on aga eesti vanasõnade teadmine,mõistatustele vastamine,teadmised kultuuritegelastest(Koidula,Kreutzwald),eesti ajalehest ja eesti tantsust. KOKKUVÕTE: Peale testide analüüsimist ja õpetajatega vestlemist ma tulin järeldusele, et õppekavas eesti kultuurile õppimiseks määratud aeg on väga lühike. Õpetajate arvates ei piisa õppekavas tunde selleks, et õpetada põhjalikult kultuuri, ei ole piisavalt audio -ja videomaterjali, mida võiks näidata ja mis pakub õpilastele rohkem huvi, kui õpikud, nagu öeldakse, et oma silm on kuningas. Samas õpetajad arvavad, et õppekavas on väga vähe aega jäetud selleks, et praktikal rakendada oma teadmisi ning koolid peavad ise korraldama mitmesugusid pidustusi ja välja mõtlema selleks, et lastel oleks kergem aru saada eesti rahva kultuurist. Näiteks 5. klassi riigiõppekava järgi pole aega jäetud eesti ajaloo õppimiseks, seega me saame selliseid tulemusi, et õpilased ei tea millal see laulupidu oli ja kui tihti peetakse. Koolid aga peavad ise välja mõtlema midagi et koolilõpetajad oleksid ikka haritud inimesed, seega viiendas klassis on eesti ajaloo kursus ning Tallinna Õismäe Vene Lütseumis on 5. klassi ajalootunnid eesti keeles ja, et õpilased saaksid paremaid teadmisi on klass 2 rühmaks jagatud. Kuna ei ole süstemmatiliselt kultuuriõppimist õpilased sageli unustavad seda, mis omandasid juba algklassides. 6. klassis õpilased õpivad tundma vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände, kuid ikkagi on suurem rõhk pandud grammatikale ja läbivatele teemadele ning rahvapärimust õpetatakse mööda minnes. Kirjanikke loomingust õpetatakse väga kaudselt kuna sellele on väga vähe aega,õpetajad peavad tegema koostööd ning eesti keele tunnis tutvutud raamatute tegelastega tutvutakse ka emakeele tunnis,loetakse ainuld katkendeid raamatutest ning terve 9. klassi õppeaeg on suunatud keeleõppimisele, kuna ees on põhikoolieksam, kus kontrollitakse grammatikat, mitte rahvapärimuseteadmisi ning õpetajad peavad näitama parimaid tulemusi. Gümnaasiumiastmes samuti kõik tähelepanu on pööratud riigieksamile, olukorda peaks parandama 35-tunniline kurss eesti kultuurist , aga seda on vähe, kuna sel kursusel tuleb peale uut materjali korrata ka vana. Samas õpetajad kutsuvad kooli eesti kirjanikke, näitlejaid, käiakse ekskursioonidel, näitustel, teatrites. Üldiselt õpetajad ei ole rahul praeguse õppekavaga ja loodavad, et uus õppekava annab neile rohkem võimalusi mitte ainult keeleõppimiseks. Õpilaste arvates on samuti kultuuriõppimine pole piisav, paljud õpilased tahaksid rohkem õppida kultuuri, kuna nende arvates nende teadmised kultuuris ei ole kõrgel tasemel ja nad kardavad, et tekib selline situatsioon, et neil tuleb vestelda eesti kultuurist samas nad oskavad eesti keelt, aga ei oska mitte midagi öelda kultuurist, samuti nende arvates kultuuriteadmine on samal tähtsal tasemel kui keeleõppimine, kui keele teadmised on ebapiisavad saab seda põhjendada sellega, et keelt alles õppitakse, kuid kultuuriteadmistepuudulikkusele ei saa mingit vabandust leida. Õpilastega vesteldes ma sain teada, et kõige rohkem neid huvitavad kaasaaegsed eesti kirjanikud, nende looming, eesti filmid, eesti vanasõnad ja mõistatused, mida saab kasutada igas situatsioonis ja rikastada oma kõne, sams neid huvitas selline termin"kasettpõlvkond", mida päris tihti kasutatakse, ausalt öeldes ma sain sellest terminist teada ainult ülikoolis. Aga loodame,et järgmises õppekavas tulevad muutused ning lastele saab see termin arusaadavaks juba koolis. Selliste järeldustega, testideanalüüsidega, õpetajate arvamustega ma tõestasin oma töös pandnud hüpoteesi, et rahvuspärimuse õppimiseks ja õpetamiseks on riigiõõpekavas jäetud vähe aega. KASUTATUD KIRJANDUS: //my. tele2. ee/oldjyri/marijyri(valikuliselt)http://www. erm. ee/? lang=EST&node=201https://www. riigiteataja. ee/ert/act. jsp? id=802290 (valikuliselt)Andres Adamson,Sulev Valdmaa "Eesti ajalugu gümnaasiumile", Tallinn : Koolibri, 2001 (lk. 119-124,lk. 249) Академия наук Эстонской ССР, институт языка и литературы «Эстонский фольклор»,Таллин: «Ээсти раамат», 1980, lk. 54-122, 278, 283, 307-323 http://www. tovl. tln. edu. ee/ 7. http://www. estonica. org/est/lugu. html? menyy_id=175&kateg=5&alam=19&leht=1 (valikuliselt)