1.
Ristiusustamise mõjud Eesti ühiskonnakorraldusele 13.-16. sajandil.

2. Mida tähendab reformatsioon?

1. Ristiusustamisega kaasnes sõdimine.
Katolik kirik 11 saj keskpaiku loobub reeglitest, mille kohaselt ei tohi kedagi vägivaldselt ristiusustada.

Ristisõdijad vajasid pattudest pääsemiseks lunastust.
1202 Mõõgavendade ordu Eestlased alistati liivlaste, lätlaste abil.
Rüüstades sunniti ristiusku vastu võtma.
Uus oli feodaalkord, linna- ja kirjakultuur.
Ristiusustamine lõppes Saaremaa alistamine.
Saarlastega sõlmiti 1241 kirjalik leping - saarlased pöörduvad vabatahtlikult ristiusku.
Maksta lubati teraviljas.
Varguselt tabatu maeti elusalt.
Seadused kirjalikud, erinesid muistsest ajast.
1242 jäälahing eestlaste ja venelaste valul, Peipsil - see otsustab kreeka-rooma kiriku piirid.
Taanlased huvitatud siinsest alast, sellega kaasneb killustatus, eesti taani võimu all.
Eesti jagatakse 4 omaette piirkonnaks, igaühel oma valitseja, väikesed feodaalriigid.
Kesk- ja Lõuna-Eesti kuulub Liivi Ordule.
Põhja-Eestit jääb mingi osa Taanile (Rannikueesti).
Läänemaa ja saared jäävad Saare-Lääne Piiskopkonna valitseda.
Kagu-Eestis moodustatakse Tartu Piiskopkond.
Rahvas kujuneb kaheks: maarahvas - eestlane, ülemkiht - sakslane.
Maarahvas on sunnitud ümberorienteeruma, kombed, tavad, mentaliteet.
Ühiskondlik kord stabiilne, jääb püsima kuni 16 saj.
Poliitiliseks võimuks ordu.

Talupoegadelt hakatakse nõudma kord aastas kümnist.
Hakatakse ehitama kabeleid, kirikud, kloostreid.
Peavad loobuma mitmenaisepidamisest, lapsed sündides ristima, surnud matma pühitsetud/õnnistatud mulda.
Talurahvas peab ülemkihti toiduga varustama.
Uued tööoskused, käsitöö.
Maaharimine, küla, talu, agraarühiskond, jääb mitmesajaks aastaks.
Linnad muudkui kasvavad.
Kirik korraldab ümber maa adminastriinse jaotuse.
Kirikukihelkond.
Rändmungad tegelesid valdavalt misjonitööga, pakkusid rahvale ka arstiabi.
Õpetasid uusi töövõtteid.
Haridus seotud kirikuga keskajal.

2. Katoliku kiriku eesmärgiks tundus olevat ainult materjaalne rikastumine.
Nõudis kõigilt makse, raha, vara.
Vaimu ja hingega tegeleti vähe, kirik ilmastus.
M. Luther tahtis olukorda muuta.
Reformatsioon algas Saksamaal 1517, Liivimaal 1521.
Pildirüüsted, purustati ikoone, lõhuti kirikuvara.
Kirikureformid nõudsid kohalikelt patu õppimist.
Reformatsiooni üheks nõudeks oli emakeelne jumalateenistus.