1. Kelle loominguline kreedo oli: Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks! On see loosung aktuaalne ka tänases Eesti ühiskonnas? 2. Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või seaduspärasus? Põhjenda. 3. A. H. Tammsaare looming EW-s 1. See oli eesti rahva kreedo, kes tahtis nii eestlasteks jätta kuid integreerida ka Euroopasse. Ma arvan see loominguline kreedo oli eelkõige haritud intelligentsi ja kodanluse oma. Euroopaga ju oli seotud kõrgharidus, heatasemeline teadus, kunst ja üldse kultuur. Seal üldse oli rohkem võimalusi enese arenemiseks ja oma oskusi avaldamiseks. Ma arvan, et see looming ka tänases Eesti ühiskonnas päris aktuaalne. Tänapäeval tehakse ju kõik, et olema heaks Euroopa Liidu liikmeks. Meie ühiskonnas toimuvad igasugused muutused, ka majanduspoliitikas, sotsiaalsfääris, poliitiilistes oludes. Muidugi samuti nii väiksel riigil nagu Eestil on õigus olema Euroopa Liidu liikmeks. Ma loodan, et Euroopa Liidu sisseastumine mis toimus juba toob meile rohkem häid kui halbu. Mul tundub, et tsiviliseerimisse Euroopasse edasiliikumine on paljude unistus nii tol ajal, kui ka tänapäeval. 2. Ma arvan, et Eesti iseseisvumine oli rohkem seaduspärasus, kui juhus. Ma alustan sellest, et Eesti wabariik sündis revolutsioonide ja tormi tulemusel. See tähendab et iseseisvusele eelnevad palju ühiskondliku, poliitilisis ja muid protsesse (Teine Maailma sõda tõi Eestile tohutut kahju) * Need sõjad ja segadused mõjusid inimeste kultuurielule, nende enesekindlusele. Viisid arusaamisele, et on vaja midagi parandada. Inimeste silmade ees poliitiline võim ei saanud midagi muuta ja rahvas hakkas nõudma poliitilise ja majanduse olukorra parandamist. Riigis puudusid peamised inimõigused; sotsiaalsed erinevused kodanluse ja vabrikutööliste vahel olid väga tugevad. Aga kõige oluline oli see faktor, et eestlased muidugi tahtsid olla vabaks rahvaks selle pärast, et alati oli ta mõju all. Väike rahvas tahtis säilitada oma identiteedi ja kultuuri. Miks peab ta võõrast kultuuri omandama? Miks ei ole tal jõudu, et iseseisvaks saama? Ma arvan mitteainult nendest, vaid paljudest teistest faktoridest ka, sündis Eesti iseseisvumine. 3. Ma tahan öelda, et üldse Eesti wabariigis oli kultuuri õitse aeg. Selles ajas arenesid keel, kirjandus, ajakirjandus, teadus, teatrikunst. Anton Hannsen Tammsaare oli tol ajal väga tähtsaks figuriiks EW-kirjanduselus ja kultuurielus. Ta oli mitte ainult kirjanik, vaid kirjanduse uurija ja tõlkija. Tol ajal hakkas sündima tema 3-me köiteline romaan "Tõde ja õigus", mille eest sai ta Riigi auhinna presidentist 1926 aastal - ilmus tema roomani teine köite. Ta kirjutas palju muinasjuttusi ja juttusi, aga tema "Tõde ja õigus" tänapäevani kõige parem iseloomustab teda loomingu.