Kus ma olen käinud ja mida olen näinud.

Päev oma algusega ei soovi midagi head, sest esimene loeng algab kell kaheksa, ja sellepärast ma pean ärkama kell kuus.
Kui ma ärkas, ma sain aru, et ma tahan magama.
Kell seitse ma oli juba bussipeatuses, aga minu buss juba läks ära.
Ma ootasin kakskümmend minutit, sest järgmine buss ei tulnud.
Ma ei olnud kindel, et ma hakkan kohale sõita, ja sellepärast oli närviline.

Buss tuli ja ma astus bussi.
Kaks minutit enne kaheksa ma oli juba TTÜ’s.
Ma ei pannud oma jope garderoobisse, kuidas ma alati teen, ja läks loengusse.
Loengus ei olnud midagi huvitavat jamind tükkis uni peale.

Teisipäeviti mul on alati loengu vahel poolkaheline vaheaeg, sellepärast ma sõitsin kojju puhkama üks tund.
Pärast puhkemist ma uuesti sõitsin TTÜ’sse, sest järgmine loeng oli eestikeel.
Aga õppejõud ei tulnud, selle asemel tuli üks naine, andis kõikidele harjutusi ja ütles, et täna loengu ei ole.
Ma võttis harjutusi ja vaatas mis kell on, võrdles aeg bussiaedega ja jooksis bussipeatusesse, et buss peab tulema ühe minuti pärast.

Ma olen jõudnud.

Mitu tunni pärast ma pidin uuesti sõita, et viimane loeng on väga vajalik.
Vaevu kuulatlesin lõpuni see kahe akadeemilise tunni loeng ja sõitis kojju, kus mul ei olnud jõud midagi teha.

Niisugune oli minu teisipäev.
Ma sain aru, et ka tegevusetus võib võtta kõik jõud ära.