1.
Iseloomustage  1970.-1980.
a-te Eesti kultuurielu.

2. Nn "öölaulupidude"ja  "laulva  revolutsiooni" osa Eesti  taasiseseisvumisel.

3. Sõnade "perestroika" ja "glasnostj" - tähendus ja sisu.

3. Venemaa oli sunnitud reforme üleviima, sest riigis valitses majanduskriis.
Lääne riigid nagu Inglismaa ei tahtnud Nõukogude Liidu maailmakaardil näha.
Lääne riigid kiirendasid võidurelvastust, toetasid kommunismivastaseid liikumisi, vähendasid sissetulekuid nafta hindade alandamise ja majandusblokaadiga - NSV Liit läks pankrotti.

Gorbatshovi ülesanneks oli süsteemi säilitamine ja riigi pankrotist väljaviimine.
Algasid  perestroika ja glasnost ehk avalikustamine.
Ühiskonna osaliselt demokratiseeriti.
Balti riikides võeti seda vastu nagu kampaaniat millega tuleb kaasa minna.

Avaldati kriisi seisukohad: keskkonnaprobleemid ja stalinismikuriteod.
Ilmusid keskkonnakaitseklubid.

2. Laulupeod ärkasid noore põlvkonna vaimu, ühtekuuluvustunnet, et kui me oleme kõik koos, siis  me võime midagi teha ja saavutada.
Tallinna  Lauluväljakul toimusid avalikud rahumeelsed meeleavaldused, et  Eestimaa tahab olla vabaks ja rahvas toetas seda.
Kogunes palju rahvast, nad tõid kaasa rahvalippe ja teisi rahvamärke.
Lauldi isamaast laule, mis vaimustasid inimesi.
Nad ususid heasse tulevikku.

1. Tugevnes tsensuur.
Oli ka enesetsensuur.
Kirjanikud ise püüdsid ei kirjutada sellest mis oli keelatud.
Kultuurielu administreerimine suurenes.

Hariduselu oli kontrolli all.
Õpikutes pandi tähelepanu vene keelele, ajaloole, geograafiale, kultuurile.

Koolides viidi ateistliku propagandat.
Kommunistlikud ühingud - pionerid.
Üldine keskharidus 8 aastat.

Kõrgkoolide arv suurenes, aga valmistati piiratud silmaringi ja kitsa profiliga spetsialiste.

Ühiskonnas tekkis masendus, pessimismi tunne.
Inimesed ei uskunud, et Eestimaa kunagi saab iseseisvaks.

Venekeelseid trükkiste osakaal suurenes.

Tekkisid noorte kirjanikke sõpruskonnad.

Kassetipõlvkond luules (nad kasutasid vaba värsi) V. Luik M. Traat.
P. -E.
Rummo.

Muusikas loobuti klassikalisest skeemidest, harrastati  dodekafooniat Viidi läbi Dzhässfestivale.
Arenes reaal ja loodusteadus.

Kunst oli professionaalsel tasemel Venekeelepropaganda, kusjuures räägiti sellest, et muulastel tuleb ja eesti keelt õppida.

Olikättesaadav Soome televisioon, Eesti televisioon ja filmikunst ka arenes.
Ilmusid eesti filmid.

Kuulati välismaaid raadiosaateid.

Läänekultuur mõjutas eesti kultuurile: teksad, muusika (heliplaadid), näts, kosmeetika, - defitsiit.

Noor kirjanikke põlvkond: V. Beekman, V. Luik; P. -E.
Rummo, J. Kaplinski, D. Kareva.