Eesti taasiseseisvumise sümbol, Eesti vabaduse sümbol, kosmopoliit, avas Eesti tuleviku, uus Eesti... Muuhulgas neid sõnu on kasutatud, kui Soomes on räägitud Eesti endisest presidendist, Lennart Merist.
Ta on tähtis isik Eesti ajaloos, nii poliitikas kui kirjanduses.
Lennart Meri on Soomes väga tuntud inimene.
Kui inimestelt küsitakse Soomes, keda nad eestlastest oskavad nimetada, siis Lennart Meri on kindlasti esimene, kes meelde tuleb.
Selles ettekandes tahan rääkida Lennart Meri elutööst ja sellest, kuidas teda on presidendina ja inimesena kirjeldatud Soomes.

   Lennart Meri elu     1. Lapsepõlv ja haridus  Lennart Meri sündis Tallinnas 29.
3. 1929.
Ta isa Georg Meri oli diplomaat.
Hiljem töötas ta tõlkija ja kirjandusuurijana.
Lennart Meri veetis lapsepõlve peamiselt välismaal, sest isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustes.
Pere elas muuhulgas Pariisis ja Berliinis.
Lennart Meri õppis mitmes koolis välismaal ja sealt oli pärit ka ta hea keelteoskus.
Eesti keel oli ta emakeel, aga peale selle valdas ta prantsuse, saksa, inglise, soome ja vene keelt.
Hiljem arendas Lennart Meri keelteoskust edasi.

            Meride perekond naasis Eestisse sõja all.
Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, küüditati Meride perekond Kirovi oblastisse 1941.
Meride perekond pääses tagasi Eestisse 1946.
Pärast naasmist õppis Lennart Meri Tallinnas ja hiljem Tartu ülikoolis, kus ta peaaine oli ajalugu.
Meri lõpetas oma õpingud ülikoolis 1953.

Nõukogude süsteem ei lubanud tal ajaloolasena töötada, mistõttu ta asus tööle dramaturgina Vanemuise teatris Tartus ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.
2. Etnograaf  Lennart Meri tundis suurt huvi sugulusrahvaste vastu.
Reisikirjelduste avaldamine sai aluse 1958, kui ta käis Kesk-Aasias ja kirjutas sellest retkest oma esimese raamatu, Kobrade ja karakurtide jälgedes.
Lugejad võtsid raamatu soodsalt vastu.
Meri korraldas hiljem mitmeid ekspeditsioone omaaegse Nõukogude Liidu eri paikadesse, ka väga raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse.
Seal pakkusid talle huvi mitmed teemad, s. o. mitte ainult väikerahvaste kultuur, vaid ka Siberi ajalugu ning piirkonna üha süvenevad majanduslikud ja ökoloogilised probleemid.

                Oma töödes on Meri kirjeldanud soome-ugri rahvaste müütilist minevikku.
Meri raamatutes ja autorifilmides on fantastilisel moel ühte liidetud eestlaste, soomlaste ja skandinaavlaste muinasajast rääkiv rahvaluule ning tuntud faktid.

Seda teemat käsitlesid näiteks 1970 ilmunud film Veelinnurahvas ja 1976 ilmunud teos Hõbevalge, mis on Meri kõige tuntum raamat.
Selles teoses on ta värvikalt kirjeldanud Eesti ja Läänemere ajalugu.
Mõjukas töö oli ka kaheksa aastat hiljem ilmunud Hõbevalge jätk Hõbevalgem.

                Lennart Meri raamatud ja autorifilmid äratasid maailmas tähelepanu.
Need levisid tõlgetena paljudes keeltes.
Aastal 1977 valminud film Linnutee tuuled tõi Merile New Yorgi filmifestivali hõbemedali.
Lennart Meri oli ka agar tõlkija: ta eestindas mitme tuntud väliskirjaniku teoseid.
Meri raamatud ja autorifilmid tõstsid esile väikesed soome-ugri rahvad.
Peale selle oli Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkeloomingu tähtsus selles, et see aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal.

                Lennart Meri töötas ka pikka aega Tallinnfilmis stsenaristi ja produtsendina.

                Lennart Meri kultuuritöö viis ta kontakti Soomega.
Meri oli Eesti Kirjanike Liidu liige ja lõi selle kaudu head suhted mitmete Soome kolleegidega.
Meri oli Soome Kirjanike Liidu auliige ja Soome Kalevala Seltsi välisliige.

                Kirjanikuna tahtis Lennart Meri meenutada vabale maailmale Eesti olemasolu.
Ta lõi usalduslikke kontakte poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega.
Ta oli esimene eestlane, kes 1980. aastatel avaldas ka väljaspool Eestit protesti Nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks muutnud.
3. Poliitik  Lennart Meri siirdus poliitikasse 1980. aastate lõpus, kui keskkonnakaitse kasvas Eestis üle laulvaks revolutsiooniks.
Lennart Meril ja teistel eesti haritlastel oli selles revolutsioonis suur roll.
Meri tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis.
Aastal 1988 asutas Meri valitsusvälise Eesti Instituudi, mille idee oli arendada kultuurisidemeid Läänega ja suunata noori välismaale õppima.
Eesti Instituudi varjus rajati kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis.
Need esindused täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui lääneriigid taastasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.

                Aastal 1990 sai Lennart Merist Eesti välisminister.
Ta töötas välisministrina iseseisvusaja algusaastatel 1990-1992.
Välisministrina pidi ta looma vastava ministeeriumi, kutsuma tööle õppimisvõimelisi noori ning kujundama head ja kindlad suhted välisriikidega.

                19. augustil 1991 püüdsid vanameelsed Nõukogude Liidus võimu üle võtta.
Lennart Meri oli sellal juhuslikult Soomes, Helsingis ja hakkas seal tegutsema Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.
Ta töötas Tuglase seltsis, mis oli paar päeva otsekui Eesti välisministeerium.
Lennart Meri sai kohe soomlastele tuntuks.

Eesti iseseisvusdeklaratsioon esitati 20. augustil.
Järgmisel päeval sõitis välisminister Meri Helsingis autoga, millel lehvis väike Eesti lipp, nagu Meri oli soovinud.
Inimesed aplodeerisid tänavatel, kui auto neist mööda sõitis.

Meri ise on hiljem öelnud, et see hetk ja kõik need päevad olid talle suure õnne hetked.

                Aastal 1992 töötas Lennart Meri lühikeset aega Eesti suursaadikuna Soomes, mis oli talle lähedane maa.
Meri hindas ja armastas Soome rahvast.
Aastal 1992 valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks.
Merist tuli president 6. oktoobril 1992.
Ta oli esimene demokraatlikult valitud Eesti president.
Neli aastat hiljem valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
Meri töötas presidendina aastani 2001.

                Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondlikku tegevust.
Ta pidas loenguid ja kõnesid ning suhtles välisriikide esindajatega.
Lennart Meri suri ajuvähki seitsmekümne kuue eluaasta vanuses Tallinnas 14.
3. 2006.

4. Lennart Meri elutöö tähtsus    Lennart Meri on öelnud, et riigi reputatsioon on riigi kõige väärtuslikum kapital.
Eesti hea maine tõstmine maailmas oli Meri põhieesmärk.
Lennart Meri oli arvamusel, et ka väikeriik võib mõjutada ajaloo käiku.
Maailmas ei hooli keegi väiksest riigist, kui riik ise ei ütle selgelt, mida ta tahab.
Ainult sel viisil on võimalik loota, et väikese riigi soove ka kuulda võetakse.

                Presidendina tegi Meri väga palju Eesti tutvustamiseks maailmas.
Ta aitas kehtestada riigis stabiilset demokraatiat.
Lennart Meri presidendiaastatel hakati Eesti riiki ülesehitama.
Toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele ning loodi riiklikud institutsioonid.
Lennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli Eestis.
                Lennart Meril oli hea isiklik läbisaamine mitmete kolleegidega üle maailma, paljude suurriikide juhid tundsid teda lähedalt.
Lennart Meri oli mitme ülikooli audoktor.
Ta pälvis paljude riikide teenetemärke ja sai mitmeid olulisi auhindu ja aunimetusi Eestis ning välismaal.
Ta oli ka paljude tänuväärsete ettevõtmiste patroon ja ellukutsuja.

 5.
Kuidas Lennart Merist on kirjutatud Soomes  Lennart Meri tegevus on ka osa Soome ajalugu.
Lennart Meril olid pikaajalised ja tugevad suhted Soomega.
Head suhted lõi ta juba sellal, kui töötas kirjanikuna.
Presidendina käis ta Soomes kümneid kordi.
Viimast korda käis Meri Helsingis 2005. aasta sügisel.
See reis oli kahjuks hüvastijättude reis.
Lennart Meri oli muuhulgas Soome Kirjanike Liidu auliige ja Kalevala Seltsi välisliige ning Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige.
Meri valiti Helsingi, Turu ja Lapi ülikooli audoktoriks.

                Lennart Meri populaarsus eestlaste hulgas ei olnud suur ja probleemitu, kui ta alustas tööd presidendina.
Meri valiti presidendiks Riigikogus ja võibolla, et rahvas ei oleks teda valinudki, kui oleks saanud hääletada.
Meri oli liiga elitaarne, ja teda peeti boheemist kunstnikuks.
Aga eestlased õppisid oma maa isast ja presidendist lugu pidama.
Eestile oli Meri presidendiks saamine õnn.
Lennart Meri oli suur patrioot, talle oli Eesti kõige tähtsam.
Meri oli õige inimene presidendiks keerulisel taasiseseisvumisajal.

                Soomes ollakse arvamusel, et Lennart Meri tõi Eesti tagasi läände.
Ta on Eesti taasiseseisvumise sümbol ja oma maa austatud liider.
Meri keelteoskus ja haridus aitasid palju kaasa raskes presidenditöös.
Meri isikul oli suur tähtsus Eesti rahvusliku identiteedi kindlustamisel taasiseseisvumise alguses.
Meri elutööl on olnud suur mõju kultuurisuhete sõlmimisel soome-ugri rahvaste vahel.

Meri kõige suurem teene oli Eesti rahvusvaheliste suhete eest vastutamine.
                          Soomes ei ole Meri loometöö nii tuntud kui ta töö poliitikuna, kuigi Meri looming on ulatuslik, hõlmates esseekogumikke, reisiraamatuid ja tõlkeid.

                Lennart Meri suur unistus oli rajada Eesti uus iseseisvus tugevatele suhetele lääneriikidega.
Lennart Meri elutöö kulmineerus 2004. aasta kevadel, kui Eesti sai esiteks NATO ja seejärel Euroopa Liidu liikmeks.
Sellega sai Eesti ametlikult jälle Lääne ja demokraatliku maailma osaks.
Kuigi Meri ei olnud sellal enam president, oli Meri teinud presidendina palju eeltööd liikmekssaamise nimel.

                Lennart Meri isikust on ka kirjutatud palju.
Lennart Meri oli eestlane, eurooplane ja kosmopoliit.
Meril oli uurimisreisija hing, ta tundis end kodus kus tahes ja kellega tahes.
Meri oli vaba hing, inimene täis üllatusi.
Ta oli neid inimesi, kes meenutasid eestlastele, et Eesti on üha osa Euroopast.
Lennart Meri oli kõikjal populaarne esineja ja külaline.
Ta oli tuntud oma teravmeelsete ütluste ja huumoriga, mis olid oluline osa ta isiksusest.
Lennart Meri oli karismaatiline isik ja osav kõnemees.
Ta saavutas maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui Eestile.
Merit iseloomustas suur teadmishimu.
Ta tahtis teada, mis maailmas sünnib.
                Kõik Lennart Merist kirjutatud asjad ei ole olnud nii positiivsed.
Lennart Meri presidendiaastatel arutleti Eestis elavalt, kas Meri on alati tegutsenud parlamentaarse demokraatia raamides.
President Meri ja Riigikogu olid sageli eri arvamusel demokraatiat kinnistavates tegevustes.
Meri saatis sagedasti Riigikogule tagasi seadusi, mida ta ei tahtnud sellisel kujul kehtestada.
Meri arvates ei võinud riik kirjutada selliseid seadusi, mida varsti peab niikuinii muutma.
See mõte tulenes asjaolust, et Meri mõistis, et Eestil polnud lõpmatult aega demokraatiat, turumajandust ja riiklikke institutsioone kehtestada.
Lennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli tähelepanuväärsemaks kui Eesti põhiseaduse kirjutajad olid kavatsenud.
Vahepeal vaidles president Meri Riigikogu ja valitsusega võimu üle.
Soome ajalehtedest lugesin, et ta oli krooniline hilineja.
Lugesin ka, et Meri oli tabavalt kommenteerinud Soome ettevaatlikku suhtumist Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuspüüdesse.
                         Soome president Tarja Halonen on öelnud, et soomlastele oli Lennart Meri hurmav sugulane, kosmopoliit ja kunstnik.
Soomlaste silmis esindas ta uut Eestit.
Tarja Halonen on öelnud ka seda, et Lennart Meri oli suur riigimees ja sügav humanist.
Soome endine president Martti Ahtisaari taas on tõdenud, et Lennart Meri tähtsus Eesti demokraatia ja rahvusvahelise lugupidamise kinnistumisel oli korvamatu.
Teine endine Soome president Mauno Koivisto hindas Meri tarkust, suuri teadmisi ja diplomaatilist oskust.

                Kui Lennart Meri suri, arutleti Soomes elavalt, kas Eestis oleks mõni teine poliitik, kes oleks nagu Lennart Meri, s. o. selline rahvusvaheline poliitik, kelle arvamusi ka suurriikide juhid tahaksid kuulda võtta.
5. 1. Soome endise välisministri Erkki Tuomioja mõtteid    Lennart Meri oli Soome sõber.
Ta ise on öelnud, et Soome on ta teine kodumaa.
Lennart Meri matustel oli palju külalisi ka Soomest, sest tal oli Soomes palju tuttavaid ja sõpru.
Matustel viibisid kõik kolm viimast Soome presidenti.
Mujal maailmas poleks see ehk võimalik, aga Eestiga on Soomel eriline suhe.
Meri rõhutas alati Soome ja Eesti omavahelisi tihedaid sidemeid.

Ta ütles, et kõik mis toob kasu Eestile, toob seda ka Soomele.
Meri nägi Soomet maana, milline Eesti oleks võinud olla aastal 1991, kui Nõukogude Liit ei oleks okupeerinud Eestit.
Soome andis Eestile majanduslikku abi.
Soome administratsioon, riigikaitse ja koolid tegid koostööd Eesti ühiskonna arendamiseks.
Kõik see aitas kindlustada Eesti ja Soome sidemeid ja Lennart Meri toetas seda koostööd suure innuga.

                Soomes on esitatud arvamusi, et Lennart Meri presidendiaastatel oli Eesti Venemaa-poliitika liiga nõudlik ja natsionalistlik.
Lennart Meri suhe Venemaaga oli keeruline.
Üheltpoolt tahtis ta Venemaaga luua häid ja järjepidevaid suhteid, aga teisalt vaevasid rasked mälestused lähemast ajaloost Merd ja teisi eestlasi.
Lennart Meri arvates olid Soome suhted Venemaaga heaks eeskujuks Eestile.

                Juba Meri lapsepõlv oli rahvusvaheline.
Meri elas EU-kodaniku elu juba kaua enne seda, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige.
Lennart Meri tegi tööd Eesti nimel kogu oma isikuga nii Eestis kui välismaal.
Tal oli vankumatu usk Eestisse ja sellesse, et Eesti riigil on tulevikku ja et Eesti võib taastada oma iseseisvuse.
Ûks oluline periood Eesti ajaloos lõppes, kui Lennart Meri suri.