Siis, kui minu klassijuhataja ütles mulle, et hakkan mitte ainult ennast, vaid ka oma kooli esindama ja võtan osa olümpiaadi esimesest voorust, olin väga õnnelik, sest elu on mulle andnud uue võimaluse ennast arendada ja oma kogemusi kasutada.
Ma ei suudaks sellest tõesti ilma jääda.
   Mind eristab paljudest noorukitest see, et paljud minu vanuses unistavad sellest, et saada hea kõrgharidus välismaal või sellest, et minna elama teise riiki.
Nad arvavad, et mitte kusagil maailmas pole elu nii kehv kui Eestis.
Noored, ärge mõelge niimoodi!
Oma kaheksateistkümne eluaasta jooksul olen ära õppinud ühe tähtsa asja, nimelt, et oma kodumaast nii ei räägita.
Eestis elada on mõnus!
Just Eestis asub kool, kuhu mind alati hea meelega oodatakse.
Iga päev koolis on minu jaoks midagi tähtsat.
Ma arvan, et tulevikus saan oma teadmistega aidata meie ühiskonda.
Praeguste õpingute eesmärgiks on mul ülikooli õigusteaduskonda õppima minna.
Kõrghariduse saamine on minu jaoks suurim unistus.
Tahan näidata nendele, et olen võimeline saavutama oma eesmärke.
Ma ei anna alla, olen kindlasti edukas, et vanemad oleksid minu üle uhked.
Uskumatu, kui palju sõpru on mul koolis.
Varem ma ei mõelnud selle peale, kuid praegu arvan, et suhtlemise võtmeks on avatus, empaatia ja koostöö.

   Arvan, et kõigest sellest ei piisa, et olla parim.
Peale õpinguid meeldib mulle tegeleda spordiga, täpsemalt jäähokiga.
Mulle meeldivad ka teised spordialad, näiteks jalgpall ja võrkpall, aga kumbki pole nii lahe kui hoki.
Kuna mul pole eriti palju vaba aega, ei raiska ma seda niisama.
Aeg on tänapäeval tähtis.
Ma üritan raamatuid lugeda, sest need aitavad meil tihti leida vastuseid küsimustele, milleni meie vähene elukogemus veel ei ulatu.
Praegu loen Walter Isaacson´i raamatut «Steve Jobs».
Ma ei oleks kunagi uskunud, kui ebatavaline mees oli Steve Jobs.

Viimane ja kõige olulisem asi, mis teeb mind paremaks, on see, et kõik õpetajad saavad minuga hästi läbi.
Küllap seetõttu, et mulle meeldib õppida.
Elu on maailma suurim saavutus, see peab olema nagu lõuend ja mina olen nagu kunstnik kes ise maalib seda.
Kuid seda ilusam tuleb maal, mida sobivamad on värvid ning mida täpsemad on detailid.
Selleks, et värve sobitada osata, tuleb vaadata teisi maale, selleks, et detailid sobiksid, tuleb palju katsetada.
Tahan juba ühe ilusa pildi kokku panna ning selleks tasub pisut maailmas ringi vaadata, et sealt naastes teada, mis värv millisele detailile kõige paremini sobib.
Niimoodi kujundlikult selgitangi põhjusi, miks minust mitte keegi pole parem.
Ma tahan õppida Eestis!
Jah, ega ma nalja ei tee, tahan, sest kõik eestimaalased otsivad sisevabadust ja jõuallikat.
Mina ei ole erand selles.
Olen avatud, aktiivne, ettevõtlik, ei laisk ega kuri.
Eestimaa ainuke ressurss oleme meie, inimesed.
Selleks, et meist ühiskonnale kasu oleks, kulub ära igasugune kogemus.
Mis saab olla hinnatum, kui võtta osa vabariiklikust olümpiaadist.