Kindlasti iga inimene selles suures maailmas arvab, et temast paremat ei ole.
Ja see ongi õige.
Iga inimene on ainulaadne ja teist sellist ei ole olemas.
Kõik inimesed on erinevad ja mina ei jaga neid ei headeks ega halbadeks.
Mõned on parimad ühes konkreetses valdkonnas, mõned teises.
Mitte ükski ei saa olla võitja kõikjal.
Nagu ütleb rahvasuu: "Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel".

Rääkides eesti keele olümpiaadist, siis minu arvates pean just mina oma kooli esindama ja mitte keegi teine.
Ega neil kedagi teist polnud võtta?
Selleks on palju põhjusi.

Esiteks eesti keel on minu lemmiktund vaatamata sellele, et õpin vene koolis.

Mina läksin keelekümblusklassi ja see aitab mind tänapäeval väga.
Ilma selleta ei valdaks ma eesti keelt nii hästi.
Üheksandas klassis sooritasin eesti keele eksami väga hea tulemusega, 99 punkti sajast.
Kuna ma elan Eestis, siis pean vabalt valdama eesti keelt.
See on paratamatu.
Imelik, miks seda ei panda tähele.
Ma olen väga vastutustundlik ja valmistun hoolikalt olümpiaadiks.
Olen ka loov ja kreatiivne persoon.
Suvel töötan lastega lastelaagris ja mitte ainult suvel, vaid vahel ka aasta kestel.
Seal ma omandan suurt elukogemust, mida ei saa mitte kuskilt mujalt.
Kui on võimalus, siis osalen erinevates vabatahtlike projektides, et väljendada heasüdamlikkust ning aidata neid, kes seda vajavad.
Õnneks ei ema ega isa ei ole vastu, vaid toetavad mind.
Mitte kumbki neist ei ole ise sellistes projektides osalenud.
Esimest korda aidates vanematel inimestel aknaid pesta, muutus mu arvamus neist.
Ärge kartke neid!
Osalemine sellel olümpiaadil tõstab mu eneseteadvust.
See on suurepärane tunne, kui saad aru, et sina said lõppvooru.
Minu arvates see olümpiaad aitab mind eesti keele mõistmisel.
Isegi kirjutades seda kirja ma harjutan oma eesti keelt ja see on hea.
Võib-olla lõppvooru ülesannete täitmine valmistab mind eksamiks ette.
Minu unistus on mõista eesti keele grammatikat ja vabalt rääkida eesti keeles, sest ma näen oma tulevikku just Eestis.
Kahjuks mul ei ole eestlastest sõpru, kellega ma saaks oma eesti keelt harjutada, et erinevates situatsioonides ebakindlust mitte tunda.

Eelmisel aastal ma ka tahtsin osaleda sellel olümpiaadil ja kirjutasin artikli, kuid ei jõudnud seda ära saata.
Ma väga loodan, et sellel aastal ma saan hea koha, sest ma ei oleks kandideerinud kui ei tahaks võita.
Sellega tõstan ma ka kooli reitungut ja minu eesti keele õpetaja on uhke minu üle!