Minu nimi on Marika, ma olen seitsmeteistkümneaastane ja õpin Jõhvi Vene Gümnaasiumis.
Ma mitte kunagi pole osalenud olümpiaadidel, aga arvan, et just mina peaksin osa võtma eesti keele olümpiaadist, mis on korraldatud vene õppekeelega koolide õpilaste jaoks.

Järgnevalt tahaksin põhjendada Teile oma arvamust.

      Mitte reaalained (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia) pole kunagi olnud minu lemmikained, vaid keeled, eriti just  eesti keel.
Võib olla sellepärast, et eesti keel on üks lihtsamatest ainetest minu jaoks.
Olen alati saanud eesti keeles häid hindeid, isegi siis, kui mingitel põhjustel ei ole õppinud kodust tööd.
Minu isa on eestlane, aga elan emaga, kes mitte kunagi ei ole osanud ega tahtnud rääkida minuga eesti keeles.
Käisin eesti lasteaias "Punamütsike", aga kuna meie linnas elab rohkem venelasi, siis tegelikkuses ei räägita siin eesti keeles nii palju, kui oleks vaja.
Esimesse klassi läksin vene põhikooli ja pärast selle lõpetamist kolisime vanematega Ahtme linnaossa.
Läksin kümblusklassi, kus kõik minu klassikaaslased olid pärit  vene peredest.
Minu suhtlusringkond (sõbrad, klassikaaslased, sugulased) on venekeelne.
Eesti keelt kuulen ainult koolitundide ajal.
Nii et võib öelda, et eesti keelt oskan rääkida alateadlikult, kusjuures võin kiita ennast selle eest, et valdan seda päris hästi.
Mitte keegi ei võta mult seda oskust ära.
Ja ma ei tahakski olla umbkeelne, sest minu arvates on inetu mitte vallata oma riigi keelt.
Ega ma sellepärast veel suur patrioot ole!
Lihtsalt mõtlen, et seda on iseenda jaoks tarvis teada.
Ja ei vanemad ega sõbrad ei saa mõjutada minu arvamust.

Arusaamatu on minu jaoks, kuidas võib elada riigis, mille keelt sa ei valda ja ei tahagi rääkida.
Mina ei austa selliseid kodanikke ja arvan, et selline käitumine nende poolt on ebaviisakas!
Ma ei nõustu kunagi sellega, et riigikeel ei peaks olema kohustuslik!
Üheksanda klassi eesti keele eksamil sain üheksakümmend seitse palli sajast ja olen selle üle uhke.
Ma ei kasutanud eksamil ebaausaid võtteid.
Arvan, et ükski neist kolmest pallist, mida mul ei jätkunud, ei olnud suured ja rasked vead, ma olin lihtsalt väsinud.
On veel palju põhjusi, miks just mina võiksin osaleda sellel olümpiaadil.
Kõik minu sõbrad ja tuttavad võivad kinnitada, et mina olen väga iseseisev, sihikindel, töökas, püüdlik, nutikas ja seltskondlik inimene.
Kummalgi minu vanematest pole tulnud minus pettuda.

     Lõpuks tahaksin öelda, et ma loodan, et ma ei vea alt oma kooli ja mitte kellelgi ei tule minus pettuda.
Veel oleks see hea praktika minu jaoks.

     Palun, ärge olge ranged, hinnates minu kirja!