Ma tahan väga võistelda, mitte alati, aga sageli. Mitte sellepärast, et võita, vaid selleks, et endale tõestada võimatu võimalikkust. Ma ei loobuks võimalusest taas eesti keele olümpiaadil esineda, sest minu jaoks pole selles midagi ebatavalist. Olen palju mõelnud, mis teeb ühe inimese võimed teistest paremaks, kuna väita, et kõik on võrdsed ja sama head, ikkagi ei saa. Olgem ausad, me ju kõik vahest võrdleme ennast teistega ja teeme seda teatud kriteeriumide alusel. Kõige tüüpilisemad on vist välimus, huumorimeel, suhtlemisoskus. Samas, näiteks, korvpallurite seas on kindlasti kriteeriumiteks mängija kasv ja pillimeeste seas sõrmede pikkus. Minu ja eelseisva olümpiaadi jaoks ei ole tähtis õnneks kumbki, ei kasv ega sõrmede pikkus. Missugune peab olema hea keeleoskaja? Ega mina juhuslikult parim ole? Minu arvates, selleks et hea keelerääkija olla, tuleb seda keelt eelkõige palju rääkida. Mitte neli korda nädalas, 45 minutit korraga, vaid mitu tundi päevas. Peab kasutama seda pidevalt, lakkamatult ja muidugi elu erinevates olukordades: see tähendab, et keelt ei peaks rääkima ainult oma sõprade ja tuttavatega, vaid ka akadeemilistes ringkondades. Mina ei ole kunagi arvanud, et teekond eduni oli raske, sest suhtlemine ei tekitanud minus ka väiksena probleeme. Ärge kartke rääkida ja teha vigu, julgus viib meid edasi! Olles kogenud kokkupuudet kõrgtasemel eesti keelega, siis julgeksin väita, et minu eesti keel on väärt olümpiaadi lõppvoorul esitamist. Juba alates lapsepõlvest on mul vedanud eesti keelt õppida ja praktiseerida, see ei võtnud mul tükki küljest, andis hoopis palju juurde. Mäletan oma parimat eestlasest sõbrannat, kellega palju aega koos veetes tekkis mu eesti keelele tugev algbaas. Ning juba kooliajal toimus "keele lihvimine" - õppisin juurde reegleid, sõnu, fraase ja ka ennast korrektselt väljendama. Seepärast on mul harjumatu kõrvalt vaadata, kui eesti keeles rääkimise ja kirjutamisega hästi hakkama ei saada. Peale selle, hea keelerääkija peab kindlasti ka seda keelt armastama, austama, tal peab olema motivatsiooni ja tahet end arendada. Seda ma ka alati teinud olen ning tulemuseks oli põhikoolis saavutatud esimene koht eesti keele linnaolümpiaadil. Tahaksin lisada ka seda, et arvan, et olen võimeline lõppvooru pääsema ja seal oma gümnaasiumit väärikalt esindama.