DONALD TRUMP: me soovime vältida sõda Iraaniga
USA president Donald Trump ütles Washingtonis Valges Majas pärast kohtumist Bahreini kroonprintsi Salman bin Hamad bin Isa al-Khalifaga, et Saudi Araabia naftarajatistele korraldatud droonirünnakute taga tundub olevat Iraan, vahendab Ilta-Sanomat. 
Trump lisas, et USA soovib siiski enne vastumeetmete kavandamist saada Iraani osaluse kohta lõplikud tõendid. 
Trumpi sõnul on on USA valmis vastulöögiks, kui rünnakud peaksid andma selleks alust. "Kõige selles juures tahaksime kahtlemata sõda vältida. Me ei taha kellegagi sõda, kuigi USA on selleks paremini valmis kui iga teine riik," kinnitas USA president.
Trump rõhutas, et USA kaitseb Saudi Araabiat ning kuna tegemist oli väga suure rünnakuga, siis on USA valmis andma rünnaku korraldajale palju suurema vastulöögi.
Lõuna-Korea meedia: Kim Jong-un kutsus Donald Trumpi endale Pyongyangi külla
Lõuna-Korea ajalehe väitel kutsus Põhja-Korea juht Kim Jong-un augustis kirja teel USA president Donald Trumpi Pyongyangi külastama, vahendab The Guardian.
Esmaspäeval Lõuna-Korea ajalehes avaldatud info puhul viidati diplomaatilistele allikatele. Ajalehe Joongang Ilbo info kohaselt avaldas Kim augusti kolmandal nädalal Trumpile saadetud kirjas soovi USA riigipeaga taas kokku saada. Sel korral Põhja-Korea pealinnas.
Kõnealune kiri, mille Kim Trumpile saatis, oli augustis juba teine USA presidendile saadetud läkitus. Esimesest sõnumist teatas Trump 9. augustil, väites, et sai Kimilt kolme lehekülje pikkuse „väga ilusa kirja“. Valge Maja ega USA välisministeerium ei soostunud vastama, kas väited Kimi küllakutse kohta on tõesed või mitte. 
Trump ja Kim on eelmise aasta juunist saati kohtunud kolmel korral, et arutada Põhja-Korea raketi- ja tuumaprogrammi puudutavate kriiside lahendamist, ent olulisi edusamme ei ole saavutatud. Trump on varem öelnud, et on nõus selle aastanumbri sees Kimiga taaskord kohtuma.
Trump põlgas ära, aga nüüd krabasid vargad kuldse WC-poti
Itaalia kunstniku Maurizio Cattelani looming: kuldne WC-pott nimega America jõudis esimest korda ajalehtede pealkirjadesse, kui president Donald Trump tahtis Guggenheimi muuseumilt laenuks Vincent van Goghi maali „Lumine maastik“, kuid seda ei antud – küll aga pakuti pikaks ajaks lahkelt rendile Cattelani teost. See oli parasjagu New Yorgis Guggenheimis näha ja muuseumikülastajad võisid seda pruukida ka otsesel eesmärgil. 
Tõsi, vaid kolm minutit järjest, sest huvilistest kogunes pikk järjekord.
Mõni päev tagasi jõudis 18karaadisest kullast, vähemalt kuus miljonit dollarit maksev WC-pott näitusele Inglismaal Winston Churchilli sünnipaigas, Blenheimi lossis Oxfordhire'i maakonnas, ja asetati otse selle ruumi kõrvale, kus Churchill sündis. Laupäeva varahommikul kiskusid vargad poti seinast välja ning kadusid, jättes maha veeuputuse.
„Vargad tulid, said mõne minutiga hakkama ja lahkusid koos saagiga kell 4.50. Politsei sai vargusest teate kell 4.57,“ ütleb pressiteates Thames Valley politsei. „WC-pott oli seina küljes kinni ja selle ärarebimine tekitas ulatusliku kahju. Oletatavasti kasutasid vargad kahte sõidukit,“ ütles detektiivinspektor Jess Milne väljaandele Daily Telegraph. Politsei kahtlustab, et vargusemõte tekkis spontaanselt näituse avamise puhul korraldatud vastuvõtul reede õhtul ja võis järelikult olla lihtsalt väga rumal nali.
Pühapäeval oli näitus avatud. Itaalia kaasaegse kunsti meistri Maurizio Cattelani tööd jäävad lossis näha 27. oktoobrini. Loodetavasti on selleks ajaks vargajõuk tabatud ning WC-pottki leitud. Praegu on politsei varguses kahtlustatuna vahistanud 66aastase mehe. Tema valduses pott igal juhul ei olnud.  
Cattelan ütles, et kui talle vargusest teatati, arvas ta esiti, et helistaja teeb temaga nalja. „Kallid vargad, kui juhtute seda üleskutset lugema, siis andke ikka mulle ka teada, kuidas pott teile meeldib ja kui mõnus on sinna pissida,“ saatis ta pättidele sõnumi. Oma teose kohta on ta öelnud: see on üks protsent kunsti 99 protsendi inimeste tarvis.
Näituse eel oli Blenheimi kunstifondi juht Edward Spencer-Churchill öelnud intervjuus Timesile, et keegi ei suuda ilmselt potti seina seest välja kiskuda ja ta ei kavatse selle juurde valvet panna.
Donald Trump astub Venemaa hävitamiseks Ronald Reagani jälgedes
Donald Trumpi strateegia Venemaa suunal põhineb kahel peamisel sambal: seda riiki tuleb majanduslikult nõrgendada, kärpides nafta ja eriti gaasitulusid ning teisalt suruda talle peale üha uusi sõjalisi väljaminekuid. Mõtted pole originaalsed. Need pärinevad paljus juba 1983. aastal president Ronald Reagani heaks kiidetud välispoliitilisest deklaratsioonist NSDD-75. Pikalt saladuses hoitud dokument on nüüd avalikustatud.
NSDD-75 sai valmis ajal, kui Nõukogude Liitu valitsenud Leonid Breþnev oli just surnud ja Reaganil tekkis reaalne võimalus kurjuse impeeriumile kriips peale tõmmata. Väljend „kurjuse impeerium“ (Evil Empire) pärineb Ronald Reagani kõnest, millega president esines 8. märtsil 1983. Niimoodi nimetas Reagan tollast, Breþnevi-järgset Nõukogude Liitu, sest tema arvates põhines nõukogude süsteem suurel amoraalsusel, mistõttu polnud võimalik kaht suurriiki moraalselt võrdsustada. „Kurjuse impeerium“ ehk „kurjusekeskus nüüdisaegses maailmas“ oli külma sõja retooriline peegeldus. 
Pärast Breþnevi surma alanud segadused NSV Liidus ja riigipeade sage vahetumine andsidki USA-le suurt lootust oma põhivaenlase nõrgestamiseks või isegi hävitamiseks. Nii töötasidki erinevate ajukeskuste ja sovetoloogiaasutuste spetsialistid 1980. aastate alguses välja Reagani doktriini, mida on nimetatud ka vabastamisdoktriiniks.
Direktiiv NSV Liidu ohjeldamiseks
Ameerika Ühendriikides olid rahvusliku julgeoleku kaitsmise direktiivid (National Security Decision Directives, NSDD). Reagani valitsemisajast ehk aastatest 1981–1989 pärineb selliseid direktiive 325, millest enamik on praeguseks muudetud avalikkusele kättesaadavaks.
NSDD nr 75 on pühendatud USA suhetele NSV Liiduga. Üheksaleheküljelise dokumendi  „U.S. Relations with the USSR“ allkirjastas president Reagan 17. jaanuaril 1983 ning see nägi ette NSV Liidus Breþnevi järeltulijate ajal, aga ka Ida-Euroopa riikides ja teistes nn sotsialistliku orientatsiooniga maades fundamentaalsete muutuste läbiviimist.
Dokumendis kirjutati: „USA poliitika Nõukogude Liidu suhtes koosneb kolmest elemendist: väline vastupanu nõukogude imperialismile, sisemine surve NSV Liidule nõukogude imperialismi allikate nõrgendamiseks, ning läbirääkimised range vastastikkuse kasu põhimõttel lahendamata lahkarvamuste kõrvaldamiseks.“
Konkreetselt nähti ette pidevat konkureerimist Nõukogude Liiduga kõigil rahvusvahelistel tasanditel; USA tehnoloogia mitteandmist Nõukogude Liidu käsutusse; USA sõjaliste jõudude nüüdisajastamist, et Nõukogude juhid saaksid aru, et USA ei lepi ei kehvema sõjalise ega muu positsiooniga jms. Sellistes eesmärkides polnud midagi imelikku, sest nii nagu NSV Liit tahtis saada maailmavalitsejaks, oli sarnane soov ka Ameerika Ühendriikidel.
Direktiivi nr 75 peamine väide oli, et rahumeelne kooseksisteerimine NSV Liiduga pole võimalik. Lisaks majanduslikule survestamisele kasutati NSV Liidu vastu ära ka rahvuslikku, religioosset, psühholoogilist ja rahvusvahelist suunda. Seejuures tehti seda väga suure saladuskatte all, nii et isegi paljud USA tipp-poliitikud polnud asjadega kursis. 1980. aastatel NSV Liidu probleemidega tegelnud John Lenczowski on meenutanud: „Me teadsime äärmiselt vähe salaoperatsioonidest. Nende üle arutleti väga harva. Kardeti infoleket.“
Naftahinnaga tehti venelastele ära
1981. aastal sai Reagan CIA direktorilt William J. Caseylt ettekande, milles viimane selgitas, et parimat aega NSV Liidu lammutamiseks ei pruugi enam tulla, kuna riik on väga keerulises olukorras: Poolas on ülestõus ja nõukogude väed on jäänud toppama Afganistanis, Kuubas, Angolas ja Vietnamis. Casey soovitas NSV Liidu hävitada majanduslikult, sest otsese sõdimisega kaugele ei jõua ja oodatavat tulemust ei saavuta.
Kohe hakatigi seatud eesmärgi nimel tegutsema. Casey suundus Lähis-Itta, kus lahendas kaks probleemi: suutis alandada nafta hinda (nafta tootmise suurendamisega) ja tugevdada vastupanu Afganistanis. Ta olevat Saudi Araabia kuningavõimule teatanud, et kui NSV Liit lõpetab Afganistaniga, siis on Saudi Araabia venelaste järgmine sihtmärk. 
Naftabarreli hind langes enam kui kolm korda ja NSV Liit kaotas selle tõttu ainuüksi 1985. aastal 13 miljardit dollarit.
Teiseks oluliseks löögiks (naftahinna langetamise kõrval) NSV Liidu majandusele oli Reagani kehtestatud seadus, mis keelas USA ettevõtjatel osaleda gaasijuhtme ehitamisel Venemaalt Lääne-Euroopasse. Lisaks hakati kahtlema NSV Liidu maksujõulisuses ja ka krediiti ei tahetud enam kuigi meelsasti anda.
Loomulikult ei heidetud USAs kõrvale ka võidurelvastumist, kuna Nõukogude Liidus tegeldi sellega samuti, aga teisele kohale ei soovinud ameeriklased jääda. Reagan olevat loovutanud militariseerimisele 157 miljardit dollarit, millest suurem osa kulus ära strateegilise kaitse algatuse programmis (Strategic Defence Initiative, SDI), mille Reagan kuulutas välja märtsis 1983 ja mis oli ette nähtud USA kaitsmisele NSV Liidu võimaliku rünnaku eest kosmose kaudu.
Läti välisministeeriumi andmetel olevat lääneriigid (eeskätt USA) investeerinud aastatel 1985–1992 NSV Liidu demokratiseerimise protsessi, mida Venemaal teatakse NSV Liidu purustamisena, 90 miljardit dollarit. Ka idabloki riikide opositsiooniliikumisi rahastas USA kümnete miljonite dollaritega.
Olukord NSV Liidus muutuski üsna kiiresti väga nutuseks, kui mitte öelda katastroofiliseks. Tollane Nõukogude valitsusjuht Nikolai Rõþkov olevat parteijuhtidele kaevelnud: „Me ei tule juba ammu ots otsaga kokku. Valuutat ei laeku. Odavnenud nafta ekspordist saadud tulu läheb täielikult välisvõla protsentideks. Vahendeid ei jätku. Viivitatud maksete summad on tohutud ja üha kasvavad.“
USA poliitika tulemusel oligi NSV Liit surutud põlvili. Aga veidi enam kui 34 aastat tagasi (märtsis 1985) tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatðov – esialgu parteijuhina, seejärel ka riigipeana. Reagani sõjakus hakkas seejärel veidi nõrgenema, sest USA president nägi, et Gorbatðovi näol on tal tegu hoopis teistsuguse vastasega, kellega on targem sisse seada tihedad ja usalduslikud suhted. Reagan on meenutanud oma esimest kohtumist Gorbatðoviga: „Kui ma läksin kohtuma Nõukogude peasekretäriga, siis arvasin, et näen bolðevistlikusse palitusse ja karakullmütsi riietatud seltsimeest. Kuid selle asemel oli minu ees moodsas Prantsuse ülikonnas härra Rado Manhattani käekellaga... Ma mõtlesin kohe: „Jaa... Ta annab mulle kõik!!!““
Reagan mõnitas venelasi ka naljarindel
Tegelikult ei tegelnud Reagan Nõukogude Liidu temaatikaga ainult tööajal, ka osa oma vabast ajast pühendas ta „kurjuse impeeriumile“. Ühel avalikul esinemisel tunnistas Reagan, et ta kogub anekdoote nõukogude tegelikkusest. Ta ütles tookord: „Mul on uus hobi: kogun anekdoote, mida vene inimesed (ma võin seda tõestada) räägivad üksteisele. Need naljad demonstreerivad mitte ainult suurepärast huumorimeelt, vaid ka küünilist suhtumist kogu süsteemi.“ Räägitakse, et Reagani abilised olevat kokku saanud umbes 15 000 anekdooti NSV Liidu kohta.
Sageli jutustas Reagan neid anekdoote ka publikule. Seetõttu erinesid tema kõned näiteks Breþnevi või tema järglaste kõnedest märkimisväärselt: Reagani sisukaid, emotsionaalseid ja lõbusaid kõnesid ja esinemisi oodati ja kuulati huviga, Breþnevi mämmutamist partei kongressidel ei tahtnud keegi kuulata ja seda tehti vaid sunniviisil. Enne anekdootide jutustamist pidi Reagan nii mõnigi kord tutvustama naljaloo tausta, sest ameeriklased poleks nendest muidu aru saanud.
Näiteks ühe anekdoodi jutustamise eel tuli Reaganil selgitada, et NSV Liidus – erinevalt teistest maailma riikidest – polnud inimesel võimalik minna autosalongi ja osta endale meeldima hakanud autot; selle asemel pidi nõukogude kodanik kirjutama autoostuavalduse, misjärel ta pandi järjekorda, mis võis kesta kümme aastat.
Pärast seda sissejuhatust rääkis Reagan järgmise anekdoodi.
Kord vormistas üks inimene kõik vajalikud dokumendid, misjärel müüja ütles talle: „Tulge oma autole kümne aasta pärast järele.“ Ostja küsis seepeale, et kas hommikul või õhtul.
„Teil tuleb nagunii oodata kümme aastat, mis vahet seal on!“ imestas müüja.
„Vaadake,“ selgitas ostja, „hommikul tuleb torumees.“
Saal vappus selle nalja peale naerust ja Reagan oli ülimalt rahul.
Aga 1984. aastal juhtus Reaganil apsakas, mis on saanud väga tuntuks. Valmistudes raadioesinemiseks, tegi president suu ja keelega harjutusi, teadmata, et mikrofon on sisse lülitatud. Nii rääkis Reagan oma peast võetud lauseid: „Ameerika kaasmaalased, mul on rõõm teile täna teatada, et kirjutasin alla määrusele Venemaa kuulutamise kohta igaveseks ajaks väljaspool seadust olevaks. Pommitamine algab viie minuti pärast.“ See nali ei jõudnud küll eetrisse, aga avalikuks sai sellegipoolest. 
NSV Liidus reageeriti sellele väga valuliselt ja oldi solvunud südamepõhjani.
Reagani doktriini asemel Trumpi doktriin
Ronald Reagani tänuväärset tööd on praegusel ajal jätkamas Donald Trump. Kuigi Reagan oli USA üks populaarsemaid ja tegusamaid presidente, on ka Trumpil head võimalused tema kõrvale tõusta. Arvatavasti pole Trumpil midagi selle vastu, et teenida oma välispoliitiliste plaanide ja saavutustega enda teise ametiaja lõpuks välja ameeriklaste suur austus ja lugupidamine. Kuid anekdoote ta Venemaa kohta paraku ei puista.
Trumpi üheks tegutsemissuunaks ongi (nagu Reaganilgi) Venemaa, mille presidenti Vladimir Putinit on ta aeg-ajalt lausa arutult ja paljudele arusaamatult kiitnud. Hiljuti oli ta isegi seisukohal, et vaatamata Venemaa agressiivsele käitumisele naaberriikide suhtes tuleks Putin rahvusvahelisse ellu tagasi tuua, näiteks kas või G8 liikmena. Samas ei saa süüdistada Trumpi mingis ebaloomulikus russofiilias. Sellise käitumise taga võib olla näiteks soov näha Putinit enda kõrval istumas, et tal paremini silma peal hoida. Kui Putin askeldab kusagil kaugel, omapäi ja teistest eraldatuna, siis on tunduvalt raskem teda kontrollida. Kui Reagan tegutses NSV Liidu suhtes otseselt ja ründavalt, siis Trump on seda teinud senini veidi teistmoodi, n-ö ümber nurga. Eeskätt kärpides igati Venemaa gaasitulusid, millele Trump nüüd Reagani eeskujul pühendub.
Kindlasti on Trumpil tagataskus mitu võimalust, kuidas panna Putin käituma USA presidendi meele järele. Senini on enamasti proovitud Putinit kontrollida heaga, aga pole võimatu, et mingil hetkel asutakse teistsuguste meetoditega Venemaa presidenti murdma, mis on seda kergem, teades, kui palju juba praeguste sanktsioonidega on lihtsate venelaste elatustaset alla surutud. Lisaks sunnitakse Venemaa presidenti arutult suurtele sõjalistele väljaminekutele, korraldades omapoolseid rakettide ja muude relvade katsetusi, ulatuslikke sõjaväemanöövreid jms.
Näiteks peaaegu terve septembri toimuvad Alaskal, Aleuudi saartel ja Californias USA sõjaväeõppused, mille eesmärk on anda Venemaale märku või isegi teda hoiatada, et ka USA-l on õigused Arktikale ja nendest õigustest ei kavatseta vabatahtlikult loobuda. 
Samas on Trumpil ja Putinil ka midagi ühist.
„Mõlemad on tegelased Metsiku Lääne ajast. Aga kui Trump on kaubitseja ja avantürist, siis Putin on julm bandiit ja vallutaja. Esimene arvab, et raha eest saab osta kõike, sealhulgas võõrast territooriumi koos kohalike „indiaanlastega“. Teine aga lihtsalt vallutab selle, mis talle on meeldima hakanud,“ on öelnud Trumpi ja Putini kohta vene sotsioloog Igor Eidman.
Juhtkiri | Keelatud kunst
Esmapilgul paistab Fotografiska fotokunstikeskuses avatud fotograaf Alison Jacksoni näituse „Tõde on surnud“ reklaamiplakatite tänavapildist eemaldamine geniaalse turundustrikina – kes polnud keskmist sõrme näitavat printsess Diana teisikut või kujutletava Mehhiko missiga armuaktilt tabatud võltspresidenti Donald Trumpi veel oma silmaga näinud, kuulis sellest hiljemalt siis, kui Tallinna linnavõimud käskisid plakatid eemaldada. Paremat reklaami olnuks Fotografiskal raske tahta.
Ent isegi kui pidada juhtunut hoolikalt kavandatud trikiks, tekib küsimus, miks küll oli linnavalitsus nii varmas moraalipolitsei rolli enda peale võtma. Tallinna ettevõtlusameti sõnul on plakatid vastuolus heade kommete ja tavadega. Huvitaval kombel ei laiene samad reeglid aga printsess Dianat kujutava plakati kõrvale sattunud reklaamipinnale, kus vaatajaid tervitab labajala keskmine varvas.
Ajal, kus Pikk Peeter välgatab isegi riigikogus ja poliitikas toimuv annab teiste seas kunstnikele rohkelt ainest algatada arutelu selle üle, mis on käemärkide ja sõnade tegelik tähendus ning kust läheb sündsuse piir, paistab Tallinn plakatite mahavõtmise nõudega olevat selgelt üle reageerinud. Või nagu ütleb kunstnik ise: paljudel avalike elu tegelastel on lubatud pidevalt väärinfot edastada, aga kunstnikke hakatakse keelama.
Viimaste õnneks on keelatud vili teatavasti aga magusaim. Nii jääb vaid üle ära oodata, kuidas mõjub linnavalitsusest kostuv ämbrite kolin fotokunstikeskuse külastatavusele, ja mis on järgmised heade tavadega vastuollu minevad reklaamid.
MIKS NII? Trumpi pilav reklaam kästi Tallinnas maha võtta, aga keskmist varvast näitav plakat võib jääda
Tallinna ettevõtlusamet palus kõrvaldada linnapildist Briti looja Alison Jacksoni kunstinäituse "Tõde on surnud" välireklaamid. Miks pidid üllatunud Donald Trumpi näoga pilgupüüdjad kaduma, samas kui linnaruumis torkab jätkuvalt silma välireklaam sõnumiga "Näita jalaseenele keskmist varvast"?
Kui reklaamiseadus (§ 3 lg 4) ütleb, et reklaam ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega, siis tekib küsimus, kust läheb heade kommete ja tavade piir ning kas pildiline info ei peaks olema võrdväärne tekstilise infoga, mida reklaamil näidatakse?
Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher ütles Õhtulehele, et head kombed ja tavad on määratlemata õigusmõiste, mida sisustatakse igal konkreetsel juhtumil kaalutlusõiguse kohaselt. "Erinevalt Alison Jacksoni näituse reklaamist, kus kasutati rahvusvaheliselt tuntud ja armastatud isiku poolt üldteadaoleva ja ülemaailmselt ühetähendusliku käemärgi eksponeerimist, ei ole keskmise varba näitamisele omistatud sedavõrd ühest tähendust," selgitab Vaher. "Sellist märki on ilmselt keerukas jäljendada ning me ei arva, et konkreetne reklaam võiks avaldada mõju alaealiste väärtushinnangutele ja käitumisele."
Vaher lisas, et piir lubatu ja lubamatu vahel ongi õhuke. "Küsimust tekitavaid reklaame hindavad erinevad spetsialistid ja nende seisukohast tulenevalt tehakse ka vastav otsus."
„Fotonäituse külastamiseks ja seal eksponeeritud taieste vaatamiseks on igal isikul õigus ja valikuvabadus erinevalt sellest, kui eksponeeritakse avalikus linnaruumis kunstinäituse reklaami ja sellega puutuvad kokku ka alaealised,“ selgitas Vaher reklaami kõrvaldamise ettekirjutuse põhjuseid pressiteates. 
Tallinna ettevõtlusameti põhimääruse kohaselt on ameti ülesandeks järelevalve teostamine reklaamiseaduse alusel. Määruse järgi on ametil õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ja rakendada sanktsioone reklaamiseaduse alusel.
CNN ja New York Times: Trumpi lapsesuud kartes tõi CIA Moskvast ära peamise infoallika
„CNNi uudis on vale ja lisaks asetab inimeste elu ohtu,“ ütles Valge Maja esindaja pärast seda, kui algul CNN ja seejärel New York Times esmaspäeva õhtul avalikustasid, kuidas pärast president Donald Trumpi kohtumist Vene välisministri Sergei Lavroviga 2017. aastal tuli kiirkorras Venemaalt minema toimetada hindamatu väärtusega informatsiooniallikas. Trump olevat Lavrovile välja lobisenud, kuidas Iisraeli luure tegutseb Süürias ISISe vastu.
Ühendriikide luureteenistus hakanud nüüd kartma, et samasuguse kergusega annab Trump venelastele märku ka nende endi juures tegutsevatest luurajatest, ja tõi kähku tähtsaima neist USAsse varju.
Juba mõni tund pärast ameeriklaste uudist teatas Venemaa ajaleht Kommersant, et hindamatu informatsiooniallikas oli president Putini administratsiooni töötaja Oleg Smolenkov, kes sõitis 2017. aasta juunis koos oma peaminister Medvedevi kantseleis töötava abikaasa Antonina ja kolme lapsega puhkusele Makedoonias ja kadus jäljetult. Tema kadumise tõttu alustati toona kriminaalmenetlust, kahtlustades, et perekond tapeti. Kommersant märgib, et uurijad ja FSB said siiski hiljem teada, et Smolenkovid on elus ja kolisid välisriiki. 
Väidetav spioon elab täiesti avalikult
Kommersant avalikustas ka selle, et Smolenkovid elavad Washingtoni lähedal Virginia osariigis Staffordis luksuslikus 760ruutmeetrises kuue magamistoaga eramus. Staffordi linnavalitsuse arhiivis olev dokument osutab, et hoone ja selle juurde kuuluv 1,2 hektari suurune maatükk on tänavu 28. jaanuarist saati Oleg ja Antonina Smolenkovi omanduses.
USA telejaama NBC uudisteajakirjanik kinnitas, et endine Venemaa kõrge ametiisik elab tõepoolest Washingtoni piirkonnas. Ajakirjanik jättis USA ametnike palvel avalikustamata tema nime ja täpsema asukoha, kuid kirjeldab, kuidas ta selle maja juurde sõitis ja uksekella helistas. „Viis minutit hiljem kihutasid maasturis kohale kaks meest, kes parkisid oma sõiduki minu oma juurde. Nad ütlesid, et on venelase sõbrad ja pärisid, miks ma seal olen. Olin sunnitud lahkuma. Majas ei reageerinud keegi uksekella helinale.“
Hiljem ütlesid julgeolekuametnikud, et kuigi venelased elavad selles majas avalikult ja oma nime varjamata, on nad USA eriteenistuste pideva kaitse all.
Kümmekond aastat USA heaks
New York Times kinnitab, et Venemaalt ära toodud kõrge ametnik töötas USA heaks rohkem kui  kümme aastat,  tõustes järjest kõrgemasse ametisse. Ta pääses tihti Vene presidendi jutule ja võis isegi pildistada dokumente, mis lebasid Putini laual. Just temalt sai CIA ka informatsiooni, et sekkumine USA presidendivalimistesse algas pärast Putini isiklikult antud käsku. Ajalehe väitel taheti allikas Venemaalt ära tuua juba 2016. aasta lõpul, kuid ta olla keeldunud, viidates perekondlikele põhjustele. 2017. aastal pakuti talle lahkumisvõimalust uuesti ja siis oli mees nõus.
Kommersandi kinnitusel töötas Smolenkov omal ajal Venemaa esinduses Ühendriikides suursaadik Juri Uðakovi käe all. Uðakov on nüüd Putini abi ja tegeleb välispoliitiliste küsimustega. Sealtkaudu võis oma ülemusega heades suhetes olnud Smolenkov tõesti oluliste riigisaladuste juurde pääseda.
Kommersant väidab, et ajalehe allikad USA administratsioonis on nende reporterile kinnitanud, et CNNis kirjeldatud oluline luureallikas on tõesti Oleg Smolenkov. 
President Putini administratsiooni pressiesindaja kinnitas esimese hooga, et Smolenkovi-nimeline mees pole neil kunagi tööl olnud. Hiljem tunnistas Putini pressisekretär Dmitri Peskov siiski, et Smolenkov oli tõepoolest administratsioonis tööl, kuid ei kuulunud kõrgete ametnike sekka. Ajakirjanikud pärisid loomulikult, kas Peskovi sõnul kaks-kolm aastat tagasi töölt vallandatud Smolenkov oli siis või ei olnud CIA agent. „Ma ei saa seda kinnitada, sest ma ei tea, kas ta oli agent või mitte,“ vastas Peskov.
Vene ajakirjanduse andmeil vastas Smolenkovi ametnikukraad kindralmajori omale.
Paljud asjatundjad on pärast CNNi ja New York Timesi paljastusi arvanud, et USA vastuluure andis neile ise infot, suunamaks venelasi valejälgedele arvatava superspiooni asjus.
USA president keeldus kohtumisest Talibani esindajatega
President Donald Trump teatas, et jättis ära eilseks kavandatud kohtumise Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga Talibani tippjuhtidega rahukõneluste asjus.
USA vahendaja neil kõnelustel Zalmay Khalilzad oli nädalapäevad varem teatanud, et rahulepe on põhimõtteliselt valmis.
Trumpi kinnitusel tapsid talibid Kabulis toime pandud rünnakus ka ühe USA sõduri, mistõttu kõnelused ja rahukõneluste jätkamine oleks olnud kohatu.
RAHU EI TULEGI? Trump lõpetas kõnelused Talibaniga
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et katkestas läbirääkimised, et sõlmida rahu Afganistani islamirühmitusega Taliban.
BBC kirjutab, et kuigi USA-poolsed läbirääkijad ütlesid esmaspäeval, et et põhimõtteliselt on lepe valmis, sai määravaks hiljutine rünnak pealinnas Kabulis, milles hukkus Ühendriikide sõdur. Taliban võttis toimunu eest vastutuse.
„Kahjuks – selle nimel, et tugevdada kunstlikult oma positsiooni – tunnistas Taliban osalust rünnakus Kabulis, mis tappis ühe meie vägevatest sõduritest,“ kirjutas Trump Twitteris. „Katkestasin koheselt kohtumise ning lõpetasin läbirääkimised.“
Trump avaldas ka, et salajaste läbirääkimiste käigus oli plaan teha enneolematu samm ning kohtuda Talibaniga Ameerika Ühendriikide pinnal Camp Davidis:
Varem oli Trump kirjutanud, et tal on plaanis kohtuda Afganistani presidendi Ashraf Ghani ning Talibani esindajatega.
Ühendriikidel on praegu riigis ligi 14 000 sõdurit. Plaanitud leppe kohaselt oleks neist 5400 kahekümne nädala jooksul koju läinud.
Neljapäevases autopommirünnakus pealinnas hukkus 12 inimest, nende seas ka üks Rumeenia sõdur.
Oma presidendikampaania ajal lubas Trump, et lõpetab ameeriklaste osavõtu Afganistani sõjast. Ent alles hiljuti ütles ta, et tahaks vähendada vägesid 8600 peale ehk umbes samale tasemele, mis oli tema ametisse astumisel rohkem kui kaks aastat tagasi.
Washingtonis kardavad paljud, et täielik lahkumine jätaks riigi terrorirünnakutele eriti haavatavaks. Talibani kontrolli all on praegu rohkem territooriumi kui mis tahes hetkel alates Ühendriikide sissetungist aastal 2001.
Rühmitus on korduvalt rõhutanud, et nad ei asu ametlikesse läbirääkimistesse keskvalitsusega enne, kui Ühendriigid on riigist lahkunud.
„Pealtnägija“ tutvustatud USA sõjaväe salabaas Eestis kaotas Trumpi tõttu valitsuse miljonid
Samal ajal kui „Pealtnägija“ tutvustas kolmapäevases saates, kuidas USA valitsus on eraldanud Eestis asuva eriüksuslaste treeningbaasi arendamiseks 15,7 miljonit dollarit (14,2 miljonit eurot), tegelesid ookeanitagused bürokraadid eelarveridade liigutamisega. Eestisse planeeritud miljonid suunati ümber, et ehitada USA president Donald Trumpi korraldusel riigi lõunapiirile Mehhikoga tara.
President Trump kuulutas tänavu 15. veebruaril USA lõunapiiril välja eriolukorra, et minna ringiga mööda riigi parlamendist, mis ei soostunud talle andma piisavalt vahendeid, et Trump saaks ellu viia oma peamise valimislubaduse ehk piiritara USA ja Mehhiko vahel. Eriolukord tähendab, et Trump saab suunata projekti USA kaitseministeeriumi vahendid – 3,3 miljardi euro eest ehitatakse 280 kilomeetrit uut tara. Riigiaparaadil pole aga hiiglaslikku rahakassat, mida ses olukorras purustada, vaid summa tuleb leida teiste ehitusprojektide arvelt. Teiste seas kaotas rahastuse Eestis paiknev eriüksuste baas.
Pentagon avaldas kolmapäeval nimekirja 127 objektist, mille ehitamine Mehhiko piirile tuleva tara tõttu kas ära jääb või edasi lükkub. Välismaal asuvate baaside nimekirjas leiab Bahreini, Belgia, Bulgaaria ja Kuuba järel ka „Eesti, täpsustamata asukoht“. Kärped puudutavad kahte eraldi objekti: EDI ehk Euroopa Heidutusinitsiatiivi raames Eestis asetsevate SOF (USA õhujõu erioperatsioonide üksuse) baasi ja treeningkeskust. Esimene jääb ilma 6,1, teine 9,6 miljonist USA dollarist – kokku 15,7 miljonit, mis olid kirjas tänavusel eelarvereal, kuid olid määratud väljamaksmiseks tuleval aastal.
„Pealtnägija“ sõnul oli rahaeraldise taga ehitusprojekt, millega rajatakse eriüksuslaste treeningbaas mitmekülgsete võimaluste, muuhulgas sisetingimustes köitega laskumise treeningu võimekusega, siselasketiir, relvaladu, jälgimisruum ning näiteks ka langevarju kuivatustorn, kus muu hulgas saab harjutada liftiðahtis laskumist.
Eesti baas oli üks kolmest rahastuse kaotanud objektist, mille täpset asukohta pole kärpedokumendis mainitud. Teised kaks baasi on aga nõnda salajased, et nende puhul pole isegi märgitud riiki ega piirkonda, kuhu raha minema pidanuks. Kokku kaotasid välismaades paiknenud projektid 1,65 miljardit eurot.
POOLAKAD SEGADUSES: miks jättis Donald Trump visiidi ära?
Poolas oodati eelmise nädala lõpul kannatamatult USA presidendi Donald Trumpi visiiti. Viimane jättis aga viitega orkaanile Dorian Poolasse sõitmata ning saatis sinna asepresident Mike Pence´i, kes esmaspäeval pärast kõnelusi Varssavis Poola presidendi Andrzej Dudaga jagas Poola aadressil ohtralt kiidusõnu. Sellest hoolimata jäi poolakatele okas hinge ning nad kardavad, et Donald Trump on hakanud eelisjärjekorras arendama suhteid Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
USA president Donald Trump pidi Poola valitsuse plaani järgi olema aukülaline Teise maailmasõja alguse 80. aastapäeva mälestusüritustel. Kutse esitas juunis Washingtonis käinud Poola president Andrzej Duda.
Samas jäeti Venemaa president Vladimir Putin mälestusüritustele üldse kutsumata. „Oleks kohatu meenutada Poola-vastase relvastatud agressiooni aastapäeva, saates kutse liidrile, kes käitub tänapäeval samal moel oma naabri suhtes,“ ütles Poola asepeaminister Jacek Sasin viidates Krimmi annekteerimisele.
Poolas seisavad 13. oktoobril ees parlamendivalimised ning Donald Trumpi kolmepäevane  riigivisiit oleks kahtlemata olnud tugev toetusavaldus valitsevale parteile Õigus ja Õiglus (PiS), mis loodab 13. oktoobril kaitsta eelmistel valimistel saavutatud edu.  Paraku teatas Donalt Trump vaid kaks päeva enne visiidi algust, et ta jätab Poolasse sõitmata, sest Florida rannikule läheneb võimas orkaan Dorian. Trump lisas, et teda asendab Poolas asepresident Mike Pence.
Poola valitsusele oli Donald Trumpi otsus valus löök ning seda ei suutnud heastada ka hilisem Mike Pence kiidulaul Poola aadressil. Pence nimetas pärast esmaspäeval Varssavis president Andrzej Dudaga peetud läbirääkimisi Poolat  USA üheks tähtsamaks liitlaseks. Pence kiitis kahe riigi sõjalist koostööd ja Poola panust NATOsse.  Pence ütles ka, et Trump loodab ikkagi veel sel sügisel Poolat külastada.
Poolale ei meeldi Trumpi flirt Putiniga
Paljud lihtsad poolakad siiski ei mõista, miks Donald Trump visiidi tühistas. Põhjuseks toodud orkaan Dorian ei olnud veel teisipäeva hommikukski USA rannikule jõudnud ning USA president oleks jõudnud rahulikult Poolas ära käia. Poolakaid teeb samas murelikuks Donald Trumpi plaan kutsuda Venemaa president Vladimir Putin tagasi seitset juhtivat tööstusriiki ühendava G7 tippkohtumisele. USA president kordas nii enne kui pärast Prantsusmaal Biarritzis 24. - 26. augustil toimunud viimast G7 tippkohtumist, et varasem formaat G8 oli parem. 
Venemaa kuulus täieõigusliku liikmena arenenud tööstusriike ühendanud rühmitusse G8 alates 1997. aastast. Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal arvati Venemaa aga  G8st välja ja rühmitus sai nimeks G7. Sinna kuuluvad praegu Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kanada ja USA. Lisaks osaleb kõikidel aruteludel Euroopa Liit. Tuleval aastal võõrustab G7 tippkohtumist USA president Donald Trump ning ta soovib Venemaa presidendi Vladimir Putini vähemalt külalisena taas kohale kutsuda.
Poolale Trumpi flirt Putiniga ei meeldi ning president Andrzej Duda ütles seda Mike Pence´ile ka avalikult. „Kas me peaksime Venemaaga ajama äri nagu tavaliselt? Mina usun, et see ei ole olusid arvestades võimalik,“ ütles Duda ühisel pressikonverentsil Pence'iga. Duda rõhutas, et ta ei näe seni, kuni Venemaa okupeerib Ukraina territooriumi, võimalikuks Venemaa õiguste taastamist G8s. 
Poolakad ootavad viisavabadust
Lihtsad poolakad ootasid Trump või siis teda asendanud Pence ütleb Varssavis, et nad saavad õiguse sõita Ameerika Ühendriikidesse  viisavabalt. Oli ju Trump 12. juunil Washingtonis lubanud, et lõplik otsus Poola lülitamisest viisavabaduse programmi tehakse 90 päeva jooksul. Paraku kuulutas USA valitsuse üks kõrge ametnik läinud reedel, et Poola ei ole veel täitnud kõiki vajalikke nõudeid ning seetõttu ei saa viisavabadust veel kehtestada. 
Kas tõesti on Varssavi ja Washingtoni liit on nõrgem kui seda kinnitavad kummagi riigi valitsused, kardavad paljud poolakad, kelle arvates oli Trumpi loobumine riigivisiidist halb märk.
Toomas Alatalu | Gröönimaa ostmisest – isegi Stalin ostis maad Hitlerilt
USA presidendi Donald Trumpi järjekordne äkkmõte ja Taani naispeaministri Mette Fredrikseni kohesed emotsionaalsed vastulaused: "Gröönimaa ei ole müügis" ja "Õnneks on need ajad, mil sai teisi rahvaid ja riike osta ja müüa, möödas" tekitasid parajat segadust ja külvasid vale ettekujutust nii hetkel suures poliitikas toimuvast kui poliitikast üldse.
Mis puutub antud info kõlamise hetke (20-21. august), siis oli Venemaa president Vladimir Putin just väisanud Bregansoni kohtumaks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga (19.08) ja Helsingit, et kõneleda Soome presidendi Sauli Niinistöga (21.8).
KÕVA SÕNA: viis tsitaati Donald Trumpilt
USA praegune president Donald Trump (73) paistab sageli silma oma sõnakasutusega. Järgnevalt tema esinemistest viis tsitaati:
1. Kellelegi paistab, et mul on lühikesed sõrmed. Aga mu sõrmed on pikad ja ilusad, nagu kõik teisedki minu kehaosad. Ja see on dokumenteeritud.
2. Kui Hillary Clinton ei suutnud rahuldada oma meest, siis kuidas ta suudab rahuldada Ameerikat?
3. Ma võin seista Viienda avenüü keskel ja tulistada inimesi, aga ma ei kaota seetõttu oma pooldajaid.
4. Püüdke alati mõista oma viha põhjust. Sageli on see täiesti põhjendatud ja isegi vajalik, aga mõnikord on see üksnes olukorra valesti hindamise indikaator.
5. Naised oskavad hiilgavalt vigurdada. Targemad näevad välja väga haprate ja haavatavatena, aga sisemiselt on nad tõelised tapjad. See, kes mõtles välja mõiste „nõrgem sugupool“, oli väga naiivne või viskas nalja. Ma olen näinud, kuidas naine manipuleerib mehega ühe silmaliigutusega või mõne teise kehaosaga.
TUGEV TORM: Trump tühistas orkaan Doriani tõttu Poola visiidi
USA president Donald Trump teatas, et tühistab sel nädalavahetusel planeeritud visiidi Poolasse. Riigipea peab läheneva orkaani tõttu vajalikuks jääda kodumaale, vahendab Fox News.
„Meie kõrgeim prioriteet on orkaani teele jäävate Ameerika inimeste turvalisus ja julgeolek,“ väitis Trump neljapäeval Valge Maja juurde kogunenud ajakirjanikele. Mehe sõnul on ülimalt oluline, et ta jääks sel raskel ajal Washingtoni. 
Trump pidi laupäeval Varssavis kohtuma Poola president Andrzej Dudaga, et osa võtta II maailmasõja alguse 80. aastapäevale pühendatud mälestusüritusest. Tema asemel lendab Varssavisse asepresident Mike Pence. Trump kinnitas, et planeerib siiski lähitulevikus Poolat külastada.
Ilmajaamade teatel tugevneb orkaan Dorian reedel 3. kategooria tormiks. Ennustatakse, et pühapäeval jõuab orkaan Floridasse ning kasvab seal 4. kategooria tormiks.
AXIOS: Trump tegi ettepaneku Ameerikale lähenevaid orkaane pommitada. Trump: see on valeuudis!
Väidetavalt on USA president Donald Trump küsinud julgeolekuametnikelt rohkem kui korra, miks sõjavägi ei tohi orkaane pommitada, et neid enne rannikule saabumist kahjutuks teha, vahendab The Guardian.
USA uudisteportaali Axios väitel arutles Donald Trump kohtumisel riigi juhtivate julgeolekutöötajatega orkaanide põhjustatava ohu ennetamise üle. Riigipea pakkus välja idee õhupööriseid tuumalõhkepeadega pommitada. „Nad tekivad Aafrika ranniku lähedal ning liiguvad üle Atlandi ookeani. Me viskame orkaani keskpunkti tuumalõhkepea, mis selle hävitab – miks me ei tohiks nii teha?“ küsis Trump ametnikelt. Axiose teatel vastati presidendile, et asja uuritakse.
Trump oli sama küsimuse tõstatanud riiklike julgeolekuorganite koosolekul ka 2017. aastal. Üks presidendi kõrge administratsiooniametnik kaitses Trumpi keeruliste küsimuste esitamise eest: „Tema eesmärk – hoida katastroofilist orkaani maismaast eemal – ei ole halb.“ Valge Maja keeldus Axiose väiteid kommenteerimast: „Me ei kommenteeri eravestlusi, mida president pidas või võis mitte pidada oma riikliku julgeolekumeeskonnaga.“ 
Trump ise kuulutas maailma ajakirjanduses laialt levitatud uudise valeuudiseks: "Axiose lugu, et president Trump tahtis suuri orkaane tuumarelvadega õhku lasta enne, kui need rannikule jõuavad, on naeruväärne. Lihtsalt rohkem VALEUUDISEID!” kirjutas Trump Twitteris.
Veidi aega pärast Trumpi võimuletulekut avaldas ajakiri National Geographic artikli, milles kirjutati, kui levinud on viimastel kümnenditel idee orkaanide pommitamisest. Siiski jõudsid artiklis mõtteid jaganud teadlased seisukohale, et see on halb idee.
KUIDAS TALUDA ÕHTUSÖÖKI TRUMPIGA? Hollywoodi staar otsis abi kanepist
Ameerika näitleja Woody Harrelson avaldas, et pidi 2002. aastal Donald Trumpiga õhtustades kanepit suitsetama, et kohtumine üle elada.
Harrelson kirjeldas õhtusööki Trump Toweris, kuhu läks endise maadleja ja toona Minnesota 38. kuberneri Jesse Ventura kaaslasena.
"Saime kõik Trump Toweris kokku ja istusime maha. Ka Melania oli seal, ainult et ta polnud veel Donaldi abikaasa. Ja las ma ütlen, see õhtusöök oli jõhker. Kaks ja pool tundi," räägib näitleja intervjuus väljaandele Esquire.
"Normaalses nelja inimese vestluses oleks igale inimesele ette nähtud 25 protsenti vestlusest. Ütleksin, et Melania sai umbes 0,1, mina 1 ja Jesse 3 protsenti. Trump võttis kõik ülejäänu," meenutab Harrelson. "Asi läks nii hulluks, et pidin välja minema ja ühe kanepipläru suitsetama, enne kui monoloogi monopoli naasin."
Näitleja ütleb, et on Hollywoodis ennegi nartsissiste näinud, kuid Trump oli neist kõikidest peajagu üle. "Kuid ta ütles midagi, mis oli huvitav. "Kas tead, ma olen väärt neli miljardit dollarit," või oli see viis miljardit – kumbki neist, ma olen unustanud. Igatahes ütles ta: "Ma olen väärt kui-iganes-mitu miljardit dollarit. Kuid kui ma suren, olgugi, kui suur see number on – tean, et mu lapsed hakkavad omavahel selle nimel kaklema. See oli üks tõene väide, mille ta õhtu jooksul tegi, ja mõtlesin, et see on päris lahe."
Ettepanek: anname Trumpile tüki Ida-Virumaast
Viimaste päevade üheks populaarsemaks uudiseks maailma ajakirjanduses on olnud USA presidendi Donald Trumpi soov osta taanlastelt neile kuuluv hiiglaslik Gröönimaa saar. Kuna taanlased olid sellisest mõttest nördinud, isegi vihased ning lükkasid Trumpi ettepaneku seda arutamata tagasi, siis on juba mitu riiki pakkunud ameeriklastele oma mingeid maa-alasid, et need dollarite vastu vahetada.
Ega Eestigi ei tohiks sellisest ülemaailmsest hüsteeriast kõrvale jääda ja võiks samuti USA-le midagi sobivat letile panna. Ameeriklastele võiks näiteks maha müüa Petserimaa, kui see veel kuuluks Eestile ning poleks Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud. Mis aga venelaste käes on, see sinna ka jääb – kuna pole vähimatki lootust Petserimaad tagasi saada, langeb see variant ära. Kuigi sellel oleks olnud jumet.
Kuna Trump soovis saada saart, siis võib proovida talle maha parseldada näiteks Saaremaad, mille eest võiks küsida isegi sadu miljoneid dollareid. Kuid on ka paremaid variante.
Miks mitte proovida õnne näiteks Ida-Virumaaga – võib-olla rahuldub Trump selle maatükiga, kuigi Gröönimaa mõõtusid ja kaalukust ei anna Ida-Virumaa loomulikult kuidagi välja. See Eesti maatükk on otse vastu Vene Föderatsiooni riigipiiri ja võiks oletada, et võib-olla see huvitaks ameeriklasi. Samas pole vaja kogu maakonda ära müüa, piisab ka tunduvalt väiksemast territooriumist, et ameeriklased saaksid end seal mugavalt sisse seada ja et venelased läheksid sellisest Eesti valitsuse sammust põhimõtteliselt hulluks.
Donald Trump: „Pidin Hiinaga kaubandussõda alustama, sest ma olen väljavalitu.“
Donald Trumpi väljaütlemised tekitavad sageli inimestes vastuolulisi tundeid. Kui USA presidendilt kolmapäeval Hiinaga jätkuva kaubandussõja kohta küsiti, väitis ta, et ta pidi seda alustama, kuna on „väljavalitu“, vahendab RealClear Politics.
Valge Maja ees toimunud pressikonverentsil selgitas Trump, miks ta Hiinaga kaubandussõda alustas: „Hiina on meid juba palju aastaid petnud. President Clinton, Bush, Obama ja paljud teised oleksid pidanud enne mind sellega tegelema. Keegi peab seda tegema, seega astun ise Hiinale vastu. Ma olen väljavalitu!“. Trump tõdes, et tema elu oleks palju lihtsam, kui ta laseks Aasia suurriigil Ameerika Ühendriike „koorida“, ent ta ei saanud seda lubada. Tema sõnul USA teiste riikide jaoks hoiupõrsas, keda üritatakse ära kasutada – Hiina on nende najal teeninud 500 miljardit dollarit ning Euroopa Liit 200 miljardit.
Presidendi sõnul on USA Aasia suurriigi vastu kaubandussõda võitmas. „Hiina on kaotanud väga lühikese aja jooksul 2,5 miljonit töökohta. Nad tahavad kokkulepet sõlmida, ent see peab olema USA jaoks hea lepe. Tõenäoliselt me teeme seda,“ kinnitas Trump ajakirjanikele. „Inimesed valisid mind siia kohale, et ma teeksin head tööd – mida ma ka teen. Mitte keegi pole suutnud töötada nii, nagu mina,“ kiitis end Trump. Ta ei jätnud pilkamata ka oma rivaali järgmistel presidendivalimistel – Joe Bidenit, keda Trump nimetas „Uniseks Joe-ks“, kes imetleb Hiinat ning kellel pole aimugi, kuidas nendega käituda.
Kolmapäeva hommikul oli Trump veel ühe vastuolulise teoga hakkama saanud. Ta postitas Twitterisse kiidusõnad mitmete vandenõuteooriatega kuulsaks saanud telesaatejuhi Wayne Allyn Johnsoni väljaütlemisest, kus mees väitis, et „Iisraelis armastatakse Trumpi, nagu ta oleks Iisraeli kuningas ja jumala teine tulemine“. Päev varem oli Trump süüdistanud demokraatide poolt hääletavaid juute puudulikes teadmistes või suures ebalojaalsuses.
TAANI EI MÜÜ GRÖÖNIMAAD: solvunud Donald Trump lükkas riigivisiidi Kopenhaagenisse edasi
USA president Donald Trump peab juba pikemat aega plaani osta Taanilt maailma suurim saar Gröönimaa, vahendas läinud nädalal ärileht Wall Street Journal. Hiljem kinnitasid esmalt presidendi nõunikud ja seejärel ka Trump ise niisuguse plaani olemasolu. Esmaspäeval viskas USA president Twitteris ka nalja, kui avaldas pildi Gröönimaast kuldse omanimelise pilvelõhkujaga ning lubas, et selliseks ta saart ei muuda.  Kuna Taani peaminister keeldus niisugust tehingut arutamast, siis jätab Trump ära septembri algusesse planeeritud visiidi Kopenhaagenisse. 
Wall Street Journali sõnul on Trump seda ideed arutanud korduvalt oma nõunikega ning seda rohkem või vähem tõsiselt. Väidetavalt on mõned nõunikud seda ideed ka toetanud, sest Gröönimaal on palju maavarasid ning samuti asub saar strateegiliselt väga tähtsas kohas. 
Ajaloost teame, et tegelikult on Ameerika Ühendriigid varemgi suuri alasid teistelt riikidelt ostnud. Näiteks ostis USA 1803. aastal Prantsusmaalt Louisiana ja 1867. aastal Venemaalt Alaska.
Teada on ka, et 1946. aastal pakkus president Harry Truman Taanile Gröönimaa eest 100 miljonit dollarit, kuid sai eitava vastuse.
Gröönimaa pindala on 2,166 miljonit ruutkilomeetrit ja seal elab vaid 56 000 inimest. Tegemist Taanile kuuluva omavalitsusliku piirkonnaga, mis lahkus 1985. aastal Euroopa Liidust. Kui kultuuriliselt kuulub Gröönimaa Euroopasse, siis geograafiliselt asub saar Põhja-Ameerikas. 
Taani valitsusliikmed ja ka Gröönimaa välisminister Ane Lone Bagger teatasid juba läinud reedel kommentaariks, et maailma suurim saar ei ole müügis. Sellest hoolimata kinnitab Trump, et tehingul oleks jumet.
Teisipäeval rõhutas Islandi pealinnas Reykjavikis Põhjamaade peaministrite mitteametlikul kohtumisel osalev Gröönimaa peaminister Kim Kielsen taas, et Gröönimaa ei ole müügis. See on Trumpi idee, kuid Gröönimaad ei müüda, rõhutas Kielsen. Ta lisas, et Gröönimaa on avatud äritegevuseks, kuid valitseme end ise. "Selleks on meil valitsus ja parlament," kinnitas Kim Kielsen. Varem oli visanud nalja, et Gröönimaa peaks hoopis Ameerika Ühendriigid ära ostma. 
Ka Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas pakkumist absurdseks ja ütles, et loodab, et Trump ei mõtle seda tõsiselt. 
Viimane aga solvus ja otsustas ära jätta 2.-3. septembrile planeeritud visiidi Taani. Trump kuulutas Twitteris: "Taani on väga eriline maa uskumatute inimestega, aga peaminister Mette Frederikseni kommentaaride alusel, et tal ei ole huvi arutada Gröönimaa ostmist, lükkan ma meie kohtumise, mis oli plaanis kahe nädala pärast, edasi teisele ajale.”
Trump lisas, et (Taani) peaminister suutis oma otsekohesusega ära hoida suured kulud ja tühja töö nii Ameerika Ühendriikide kui ka Taani jaoks.
Väärib tähelepanu, et Trumpi meelemuutus tuli ootamatult. Vaid paar tundi varem oli USA suursaadik Taanis Carla Sands teatanud, et Taani on USA riigipea visiidiks valmis. Kutse visiidiks oli esitanud Taani kuninganna Margrethe II.
FLIRT PUTINIGA: Trump teeks G7st taas G8
Eeloleval laupäeval algab Prantsusmaal Biarritzis juhtivaid tööstusriike ühendav G7 tippkohtumine. USA president Donald Trump ütles teisipäeval Valges Majas toimunud kohtumisel Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega, et varasem formaat G8 oli parem. Teisisõnu soovib Trump, et Venemaa kutsutaks sellesse rühmitusse tagasi.
Venemaa kuulus täieõigusliku liikmena arenenud tööstusriike ühendavasse rühmitusse G8 alates 1997. aastast. Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal arvati Venemaa G8st välja ja rühmitus sai nimeks G7. Sinna kuuluvad praegu Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kanada ja USA. Lisaks osaleb kõikidel aruteludel Euroopa Liit.
G7 eelmine tippkohtumine toimus mullu juunis Kanadas Quebecis. Trump ütles pärast selle lõppu, et lausa 25% kohtumise ajast kulus Venemaale. "Ja ma ütlesin, et oleks parem, kui nad (Venemaa esindajad – toim) oleks siin. Ma ei ole Venemaa poolt. Ma olen USA poolt,“ selgitas Donald Trump oma ettepanekut.
Trump lisas: "Kui Venemaa president Vladimir Putin olnuks kohal, siis oleks me saanud võimaluse arutada olukorda Süürias ja Ukrainas. Mina aga saanuks tal paluda teha seda, mis on hea maailmale, tema riigile ja talle endale."
Samal seisukohal on Trump ka enne Biarritzi kohtumist. Ta väitis veel, et Venemaa väljaheitmist G8st taotles 2014. aastal USA toonane president Barack Obama, sest Vladimir Putin oli ta üle kavaldanud. 
Järgmisel aastal toimub G7 tippkohtumine Ameerika Ühendriikides ning võõrustajarollis on Donald Trump.  
HONGKONGI KRIIS: Donald Trump soovib kohtuda Xi Jinpingiga
Maailmas kasvab mure, et Hiina kavatseb Hongkongis jätkuvad valitsusvastased protestimeeleavaldused jõuga maha suruda. Nimelt on Hiina koondanud Hongkongi piirialale suured väeüksused ja hulgaliselt lahingutehnikat.
Mures on ka USA president Donald Trump, kes kiitis kolmapäeval Twitteri vahendusel Hiina riigipead Xi Jinpingi. Trumpi sõnul pole kahtlust, et Xi suudab soovi korral Hongkongi probleemi kiiresti ja humaanselt lahendada.
Trump pakkus välja, et ta võiks Hongkongi asjus Xiga isiklikult kokku saada.  Ta lubas, et Hongkongi kriisi inimlikul lahendamisel võib Hiina saada kaubandussuhetes USAga parema diili. 
Hongkong on Hiina erihalduspiirkond, mille Suurbritannia tagastas Hiinale 1997. aastal. Viimastel aastatel on Hiina keskvõim asunud Hongkongis varasemalt kehtinuid õigusi ja vabadusi piirama ning selle vastu seal praegu ka protestitakse. Hiina riigimeedias suhtutakse Hongkongi meeleavaldajatesse järjest kriitilisemalt ning neid võrreldakse juba terroristidega. 
Üllatus: Donald Trump otsustas vihavaenlasega lepitust otsida
Ameerika jalgpallur Colin Kaepernick pani 2016. aastal aluse protsetikampaaniale, kus sportlased hümni ajal ühele põlvele laskusid. Sellega juhtis ta tähelepanu rassismile ja politseinike vägivallale.
USA president Donald Trump mõistsi Kaepernicki ja sajad tema eeskujul põlvele laskunud sportlased hukka. Ta kutsus üles kõigi Ameerika jalgpalli profiliiga ehk NFLi klubide juhte protesteerivatest sportlastest vabanema.
Kaepernickist ja Trumpist said avalikkuse silmis vihavaenlased. Hümni ajal põlvele laskumine levis tohutu kiirusega ning kogu aktsiooni näoks oli just Kaepernick.
Poliitiline surve oli aga niivõrd suur, et pärast 2016. aastat polegi Kaepernick enam NFLis väljakul käinud. Ta lahkus San Francisco 49ersist ja alustas 2017. aastat vabaagendina. Kuid ükski meeskond ei palganud teda. Kõik eksperdid olid hämmingus, sest Kaepernick oli end alati tõestanud väga kõrge tasemega mängujuhina ja jõudnud korra ka NFLi finaali ehk Super Bowlile. Näiteks 2014. aastal sõlmis ta San Franciscoga kuueaastase lepingu, mille koguväärtuseks võinuks edu korral olla kuni 126 miljonit dollarit.
Kuid pärast põlvitamisaktsiooni algust ja Trumpi ebasoosingu pälvimist on 31aastane Kaepernick töötu. Ta on end pidevalt vormis hoidnud ja annab sotsiaalmeedia vahendusel vahel teada, kuidas läheb. Ta on valjult välja öelnud, et sooviks igal juhul NFLi naasta.
Nüüd sai Kaepernick tuge aga kõige ootamatumast kohast: Trumpilt endalt. „Mul oleks väga hea meel, kui Kaepernick tagasi tuleks, kuid seda vaid juhul, kui ta on piisavalt hea. Ma ei taha näha, et keegi tooks ta meeskonda PR- käiguna,“ ütles Trump. „Tunnen klubide omanikke, näiteks Bob Krafti (New England Patriotsi omanik - toim), tean väga paljusid neist. Kui Kaepernick on piisavalt hea, siis nad sõlmivad temaga lepingu.“
Trump pärast massitulistamisi: „Rahvas peab mõistma hukka rassismi, fanatismi ja valgete ülemvõimu. Vihal pole Ameerikas kohta.“
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump mõistis hukka nädalavahetusel toimunud massitulistamised, nimetades neid kodumaiseks terrorismiks. 
Laupäeval toimus USA-s 13tunnise vahega kaks massitulistamist. Texase osariigis asuvas El Paso linnas avas 21aastane noormees tule kaubamajas, tappes 22 inimest. Daytonis, Ohio osariigis tappis 24aastane mees üheksa inimest, muuhulgas oma õe.
Esialgsetel andmetel polnud Daytonis tule avanud mees poliitiliselt või radikaalselt meelestatud, küll aga toetas El Pasos valimatult inimesi tapnud mees valgenahaliste ülemvõimu. Kohaliku politsei sõnul jagas ta paremradikaalsel veebilehel 8chan ksenofoobseid ja valgete ülemvõimu toetavaid mõtteavaldusi, postitades sinna ka enne tulistamist nelja lehekülje pikkuse dokumendi, milles avaldas viha latiinode vastu ning süüdistas immigrante ja esimese põlvkonna ameeriklasi töökohtade ära võtmises. Sama lehekülge kasutas ka Uus-Meremaal moðeetulistamistes 49 inimest tapnud mees. 
Demokraadid süüdistasid El Paso rünnakus Ameerika president Donald Trumpi, kes on tihti öelnud ja säutsunud rassistlikke alatoonidega sõnumeid ning kelle sõnakasutus mehhiklastest rääkimisel jääb soovida  Lisaks näitab statistika, et vihakuriteod on viimasel kolmel aastal märkimisväärselt tõusnud ning Trumpile on muuhulgas avaldanud toetust ka kõige prominentsemad valge ülemvõimu pooldajad. 
Esmaspäeval mõistis Trump aga nädalavahetuse rünnakud üheselt hukka, nimetades massitulistamisi kodumaiseks terrorismiks.
"El Paso tulistaja postitas internetis manifesti, haaratuna rassistlikkust vihast," ütles president. Ta nimetas teda "haiglaseks" ning mõistis hukka rassismi ja valgenahaliste ülemvõimu algatused, paludes seda teha ka kõikidel teistel.
"Meie rahvas peab ühehäälselt mõistma hukka rassismi, fanatismi ja valgete ülemvõimu. Nende kurjade ideoloogiate üle tuleb saavutada võit. Vihal pole USA-s kohta. Viha köidab meeled, laastab meie südame ning sööb hinge," sõnas Trump. "Need barbaarsed tapatalgud on rünnak meie riigi vastu ja kuritegu kogu inimkonna vastu."
Ta lisas, et on palunud FBI-l suunata rohkem ressursse sarnaste rünnakute ära hoidmiseks ning vihakõne leviku tuvastamiseks internetis. Samuti lubas ta esmaspäeval suunistada justiitsministeeriumit koostama eelnõud, mis tagaks, et vihakuritegusid ja massimõrvu sooritanud inimesed oleksid silmitsi surmanuhtlusega, mis viidaks täide võimalikult kiiresti. 
Trump peab massitulistamiste süüdlaseks muuhulgas internetti, kus vihakõne saab vabalt vohada ning mille pimedaid soppe kasutatakse muuhulgas ka inim- ja narkokaubanduseks. Lisaks leiab ta, et peab rohkem tähelepanu pöörama vaimsele tervisele ning kehtestama nn punase lipu seadus, mis piiraks ohtlikel inimestel ligipääsu tulirelvadele. Märkimisväärset rolli näeb ta ka videomängudel, mis ülistavat vägivalda.
KES ON MASSITULISTAMISTES SÜÜDI? Demokraadid osutavad president Trumpile
Ameerika Ühendriikides nädalavahetusel toimunud massitulistamiste, eriti aga El Paso veresauna kaudseks süüdlaseks peavad demokraadid president Donald Trumpi, kes on pidevalt esinenud rassistlike avaldustega. 
Nimelt pani El Pasos 20 inimest tapnud ja 26 haavanud 21aastane Patrick Crusius vaid 20 minutit enne tulistamist internetikeskkonda 8chan üles vihamanifesti, milles ta teatas, et rünnak on vastus hispaanlaste invasioonile Texases. 680 000 elanikugaEl Paso asub Mehhiko piiril ja tapetute seas on ka kuus Mehhiko kodanikku.
USA president Donald Trump on samuti palju jõudu kulutanud illegaalsete immigrantide voolu peatamisele ning ta peab väga oluliseks müüri ehitamist Mehhiko piirile.  Trumpi sõnakasutus mehhiklastest rääkimisel on tihti jätnud soovida ning paljud demokraadid nimetavad teda otsesõnu rassistiks.
„Vihakuriteod on viimase kolme aasta jooksul kasvanud, kui ametis on olnud see administratsioon, mille president on kutsunud mehhiklasi vägistajateks ja kurjategijateks,“ rõhutas demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv Beto O'Rourke, kes on endine El Paso esindaja kongressis.
„Tulistamiste süüdlased vastutavad oma tegude eest, kuid ka Trumpi ütlemised on õhutanud riigis viha,“ leidis Amy Klobuchar, kes samuti kandideerib demokraatide ametlikuks presidendikandidaadiks. Ta lisas, et kindlasti tuleb karmistada relvaseadusi.  Sama meelt on ka Bernie Sanders. 
Samuti süüdistasid Trumpi hirmu ja viha õhutamises ning valge natsionalismi kasvus  Cory Booker ja Pete Buttigieg. Ka nende suur eesmärk on saada presidendiks. 
President Donald Trump endal mingi süüd ei näe.  Tema sõnul olid tulistajad psüühiliselt haiged inimesed. Trump  kuulutas tulistamistega seoses ameerika Ühendriikides  välja viiepäevase leina.
Trump on Macroni peale marus ja kuulutas, et Ameerika veinid on ilusamad kui Prantsuse omad
Prantsusmaa parlament otsustas neljapäeval, et riik hakkab nõudma digiteenuseid pakkuvatelt firmadelt nagu Apple või Google, kelle peakontorid ei asu Prantsumaal, siiski riiklike maksude tasumist. USA president Donald Trump näeb selles ebaõiglast USA ettevõtete ründamist ja lubas anda prantslastele vastulöögi.
„Prantsumaa digimaksustas just meie hiilgavad Ameerika tehnoloogiafirmad. Kui keegi neid maksustab, siis peaks see olema nende kodumaa, USA. Teatame peagi märkimisväärsetest vastusammudest Macroni rumalusele. Ma olen alati öelnud, et Ameerika vein on parem kui Prantsuse oma,“ säutsus Trump Twitteris.
USA presidendi viimane võrdlus on veidi kummaline – mees on täiskarsklane. Kuidas ta teab, et Ameerika veinid Prantsuse omast etemad on?
Trump vastas ajakirjanike päringule: „Mulle on alati Ameerika veinid meeldinud Prantsuse omadest rohkem. Kuigi ma ei joo veini. Mulle lihtsalt meeldib, kuidas nad välja näevad.“
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni büroost öeldi BBC’le, et Trump ja Macron arutasid reedel digihiiglaste maksustamise vajadust. Prantslaste rahandusminister Bruno Le Maire kinnitas, et olenemata ameeriklaste arvamusest nemad oma maksuplaane muuta ei kavatse.
Digimaks hakkab kehtima tagasiulatuvalt selle aasta algusest ja see puudutab firmasid kogukäibega üle 750 miljonit euro, millest vähemalt 25 miljonit on teenitud Prantsusmaal. Tänavu peaks riigikassa seeläbi paisuma 400 miljoni euro võrra.
TRUMPI SUUR VÕIT: kohus andis USA presidendile piiritara ehitamiseks vajalikud miljardid
USA president Donald Trump sai ülemkohtus suure võidu. Riigipea võib suunata kaitseministeeriumi vahenditest 2,25 miljardit eurot, et ehitada Ühendriikide lõunapiirile Mehhikoga immigrantide sissevoolu takistav tara.
Trumpi tarasaaga on kestnud aastaid. Selle ehitamine oli ärimehe 2016. aasta valimiskampaania üks pealubadusi, kuid ametisse valituna on ta jooksnud pidevalt peaga vastu seina – algul ei leidnud ehitusraha tema enda vabariiklaste partei, hiljem võtsid kongressis võimu üle demokraadid, kes ei hakanud ammugi Trumpi suurt unistust täitma.
Esimene läbimurre taraküsimustes sündis veebruaris, kui Trump ja demokraadid jõudsid kokkuleppele, et mees saab kasutamiseks 1,25 miljardit eurot, mille eest oleks peaasjalikult saanud värskendada juba olemasolevaid tõkkeid. Summa oli aga märkimisväärselt väiksem presidendi soovitust ja nõnda võttis ta otsustamise enda kätesse: presidendile antud võimuga kuulutas ta USA ja Mehhiko piiril toimuva riiklikuks hädaolukorraks ja eraldas lahenduse leidmiseks 2,25 miljardit eurot Pentagoni eelarvest, mis muidu oleks kulunud värbamisele, relvaostudele ning lennuväe uuendustele.
Trumpi taoline liigutus ärritas demokraate meeletult, sest president läks oma otsustamises mööda seadusandlikust võimust, kes peaks kontrollima täidesaatva haru kulutusi. Nõnda pöörduti riigi kolmanda tugisamba poole ehk kohtusse. Kongress saigi esialgse õiguskaitse ehk Trumpi nõutud summad külmutati, kuniks vaidlused kestavad.
Selle otsuse pöörast USA ülemkohus nüüd häältega 5:4 ümber. Ülemkohus otsustas, et presidendil on õigus raha kasutada, kuna valitsus on piisava kindlusega tõestanud, et kohtuasja algatajatel polnud vastuseisuks seaduslikku alust.
DONALD TRUMP: „Ma ei taha tappa 10 miljonit inimest.“
USA president Donald Trump ütles pärast kohtumist Valges Majas Pakistani peaministri Imre Khaniga, et kui me soovime Afganistanis sõda pidada ja selle võita, siis võime selle sõja võita nädalaga. "Ma ei taha ainult tappa 10 miljonit inimest," lisas USA riigipea. 
Trumpi praalimine võeti valulikult vastu Kabulis. Afganistani valitsus soovitas USA presidendil selgitada, mida ta täpselt mõtles. "Afganistani rahvas ei luba kunagi ühelgi välismaa valitsusel otsustada riigi saatuse üle," rõhutati Afganistani presidendipalee avalduses. 
Tegelikult rääkis Trump eelnevalt, et ta näeb suuri edusamme rahu saavutamisel Afganistanis. Pakistani peaminister rõhutas, et Afganistanis puudub sõjaline lahendus ning ta lubas USAd rahuprotsessis aidata. 
Teatavasti peab USA alates mullu juulist otsekõnelusi radikaalse islamiliikumisega Taliban, mis kontrollib suuremat osa Afganistanist.  
Ilves vastab Trumpile: mina läksin tagasi Eestit korda tegema
USA president Donald Trump säutsus, et kongressi naisliikmed, kes on pärit mittetoimivatest riikidest, peaksid minema tagasi kodumaale ja seal asjad korda tegema. Endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves säutsus Trumpile vastuseks, et tema seda tegigi. Ilves hoiatas, et häid inimesi riigist minema saates võivad need mittetoimivad riigid lõpuks USAst hoopis ette jõuda.
Bloomberg kirjutab, paljud Ameerika kodanikud on teinud just seda, mida Trump etteheitvalt välja toob ehk proovinud oma päritolumaad aidata. Väljaanne märgib, et paljud nendest inimestest saaksid USA juhtimisega palju paremini hakkama kui Trump oma valitsusega.
Toomas Hendrik Ilvese kohta kirjutab Bloomberg, USAs Eesti saadikuna töötanud poliitik läks tagasi Eestisse riigi olukorda parandama, alguses välisministrina ja siis presidendina.
Ilvese säuts Trumpile kandis selget sõnumit: „Täna on Eesti infrastruktuur ja avalikud teenused paremad, kuritegevuse ja korruptsiooni tase on samuti madalam kui USAs ja riik on maailmas juhtival kohal digitaliseerimises ja küberkaitses. Mitte kellelegi ei tohiks öelda, et „mine tagasi“, see „tagasi“ seal võib sinust hoopis ettepoole jõuda.“
SUPER-TRUMP TÕTTAB APPI! Rootsis vanglasse sattunud A$AP Rocky sai presidendilt abi
USA räpiartistide paremikku kuulunud A$AP Rocky on juba nädalapäevad Rootsis rootsi kardinate taga, kuna kummaliselt arenenud tänavakakluses oli tema võitjapooleks. Donald Trumpi suur sõber Kanye West koos abikaasa Kim Kardashianiga palusid USA presidendilt abi ja seda president ka pakkus. 
Kahjuks ei soostunud Rootsi peaminister Trumpile vastu tulema ja teatas, et Rootsi kohtusüsteem on sõltumatu, kirjutas Consequence of Sound.
A$AP Rocky võeti vahi alla, et "kindlaks teha juhtunu asjaolud", kuid kuna Rootsi uurijatel pole endiselt selget sotti, mis täpsemalt Stockholmi tänavatel juhtus, siis paluti hiljaaegu uurimiseks pikendust. See omakorda tähendaks räpistaarile edasi lükatud kontserte ja see omakorda tugevat rahakaotust.
Trump valis lahendusteeks Twitteri ja säutsus esmalt, et on asjast suhelnud Kanye Westiga.
Seejärel pöördus ta Rootsi peaministri Stefan Löfveni poole, et Ameerika kodaniku Rockyga käitutaks õiglaselt. 
Löfven teatas seepeale, et uurimisprotsessid käivad sõltumatult.
Et asi veel kummalisem tunduks, siis võttis Rocky kaitseks sõna ka Justin Bieber. 
TRUMPI UUS SIHTMÄRK: neli naispoliitikut mingu koju tagasi, kui Ameerika ei meeldi!
USA president Donald Trump on viimastel päevadel Twitteris tähelepanu pälvinud terve seeria säutsudega, milles ründas nelja naispoliitikut, soovitas neil riigist lahkuda ja süüdistas neid antisemiitluses ning Ameerika vihkamises. Vaen jõudis internetist ka pärisellu, kui Trumpi toetajad presidendi esinemise saateks „SAATKE TA TAGASI!“ skandeerisid. Süüdistus, et säutsud on rassistlikud, tõi kongressi juba ka esimese katse Trump ametist eemaldada.
President Trumpi pahameel on suunatud neljale demokraadist kongresmenile, kes on naised ning pole valgenahalised, mistõttu peavad paljud Trumpi kommentaare mitte niisama solvavateks, vaid rassistlikeks. Nelikusse, keda Ameerika poliitikas tuntakse ka hüüdnimega Salk (the Squad) kuuluvad Rashida Tlaib Michigani osariigist, Alexandria Ocasio-Cortez New Yorgist, Ilhan Omar Minnesotast ning Ayanna Pressley Massachusettsist. Kõnealused daamid ei kohtu kaamerate ees ja Kongressi tubades sageli mitte niisama sõbrustamise pärast, vaid nad jagavad üksmeelt ka paljudes poliitilistes küsimustes.
Noorte ja vasakpoolsema mõtlemisega rahva seas naudib Salk küllaltki suurt populaarsust, eriti prl Ocasio-Cortez, kes juba pälvinud fännidelt initsiaalidest kokku pandud hellitusnime AOC. Demokraatliku partei liinist, mis õieti Euroopa mõistes päris vasakpoolne ei olegi, asub Salk selgelt vasakul pool, tekitades vahel ebamugavust ka vanemaealistes kolleegides.
President Trumpile on populaarne, ent samas vastuoluline nelik aga korraga pinnuks silmas. Twitteri säutsudes teatas president, et nood võivad riigist lahkuda ja minna tagasi: „...ja [nad] kuulutavad tigedalt USA inimestele, kõige paremale ja võimsamale Rahvale maakera peal, kuidas meie valitsust peab juhtima. Miks nad ei lähe tagasi ja aita parandada täiesti katkiseid ja kuritegevusest kubisevaid kohti, kust nad ise tulid. Siis tulgu tagasi ja näidaku meile, kuidas asi käib...“
Neljal daamil pole õieti öeldes küll kuhugi „tagasi“ minna, nad on kõik Ameerika kodanikud ning enamjaolt ka seal sündinud, ainult Ilhan Omar on sündinud Somaalias. Tema vanemad saabusid USAsse põgenikena kui Omar oli laps.
Nelik ei koosne aga valgetest naistest, mistõttu näevad paljud Trumpi „minge tagasi, kust tulite“-toonis kommentaarides kõige lihtlabasemat rassismi teistsuguse välimuse ja päritoluga inimeste suhtes. Trump süüdistas naisi ka antisemiitluses ja ameerikavastasuses. Lisaks süüdistas ta neid selles, et just nendesuguste pärast tuleb nüüd ðampoonipudelitelt teavet lugeda. Säutsude seeria vältas paar päeva järjest.
Kui rahvas ja teised poliitikud, isegi mõned tema oma parteikaaslased Trumpi säutsudele positiivselt ei reageerinud, teatas solvunud Trump taas Twitteris, et „minu kehas pole rassismikontigi!“ ning jätkas, et usub siiralt, et neli kongresmeni vihkavad Ameerikat.
Kolmapäeva hommikul algatas demokraat Al Green esindajatekojas Trumpi ametist eemaldamise protsessi. See aga hääletati kolinal maha. 332 kongresmeni pooldas seda, et eelnõu tühistatakse, vaid 95 selle poolt, et sellega edasi minna. Koos vabariiklastega hääletas eelnõu tühistamise poolt 137 demokraati. Ükski vabariiklane selle vastu ei olnud. Üks demokraat jättis hääletamata.
Trump rõõmustas selle üle hiljem kolmapäeva õhtul Põhja-Carolinas korraldatud kohtumisel toetajatega ning tänas demokraate, kes eelnõu põhja aitasid lasta. Neli kongresmeni ei jäänud mainimata ka sel üritusel ning eriliselt tormilise reaktsiooni osaliseks sai Ilhan Omar, kelle kohta rahvahulk hakkas skandeerima: „Saatke ta tagasi! Saatke ta tagasi!“
Seegi pälvis paljude poliitikute, ka vabariiklaste halvakspanu. Põhja-Carolina kongresmen Mark Walker sõnas, et temal oli seda raske kuulata ning et inimesed peaksid „keskenduma [Omari] minevikule, sõnadele ja tegudele, mitte ütlema asju, mis võivad haiget teha meie sõpradele rahvusvähemuste kogukondades“. Omariga samast osariigist pärit, kuid vabariiklaste ridadesse kuuluv kongresmen Tom Emmer sõnas ajakirjanikele, et tema sellise keelekasutusega ei nõustu ega pea seda aksepteeritavaks. Trumpi pooldajad aga leiavad, et nii Trumpi kui nende endi sõnad Omari ja teiste vastu ei peegelda mitte nende põlgust naiste etnilise kuuluvuse, vaid ideoloogia suhtes, mida nemad näevad ameerikavaenulikuna.
Ehkki skandeerimise ajal president ei reageerinud, sõnas ta neljapäeval siiski ka ise, et pole sellise sõnumiga nõus. Kongresmen Omar vastas oma Twitteris tsitaadiga poeet Maya Angeloult, milles seisab, et vihkamisest hoolimata tõuseb ta üles kui õhk. Trump aga leidis reporteritega kõneledes, et neli daami peaksid Ameerika suhtes positiivsemalt meelestatud olema.
Suursaadikuskandaal muserdab ajakirjandusvabadust
Laupäeval teatas Scotland Yardi asejuht Neil Basu, et tuleb uurida ajakirjanike tegevust, kes avaldasid neile lekitatud Briti USA suursaadiku Kim Darrochi välisministeeriumile saadetud ettekandeid president Donald Trumpi kohta. Pärast nende avaldamist otsustas Trumpi teravalt kritiseerinud suursaadik tagasi astuda. Nagu Scotland Yardi süüdistustele vastates avaldas Mail on Sunday eile järjekordse portsu suursaadiku ettekandeid, milles süüdistatakse Trumpi muu hulgas diplomaatilises vandalismiski.
Neil Basu hinnangul tekitati saladokumentide avalikustamisega Suurbritannia ja USA koostööle korvamatut kahju ning kuigi Sunday Timesi andmeil on politseil lekitaja teada, väidab ta, et süüdi on ka ajakirjandusväljaanded. „Neid dokumente avalikustades teadsid ajakirjanikud, et nad rikuvad seadust sel määral, mida ei või kuidagi õigustada avaliku huviga,“ teatas ta.
Basu räige sekkumise ajakirjandusvabadusse mõistsid kohe hukka Boris Johnson ja Jeremy Hunt, kes võitlevad teineteisega lootuses saada Theresa May asemel peaministriks.
Oma värvi skandaali arenemisse lisas ka eile ajakirjandusväljaannetes avaldatud teade, et Daily Mailis Darrochi ettekanded avalikustanud ajakirjanik Isabel Oakeshott on Briti poliitika vastuolulise paha poisi Nigel Farage'i Brexiti-parteisse kuuluv parlamendiliige Richard Tice.
Eile avalikustas Oakeshott järjekordsed Darrochi dokumendid. Neis väidetakse, et kui president Donald Trump tühistas Ühendriikide osalemise Iraani tuumaleppes, siis tegi ta seda diplomaatilisest vandalismist ja oma ego rahuldamiseks – ainsa eesmärgiga teha haiget oma eelkäijale Barack Obamale. Suutis ju too leppe välja võidelda ja jõuda selleni, et sellega liitusid ka Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa. Darrochi andmeil polnud Valge Maja ametnikud sugugi üht meelt, kas Trumpil tasub see riskantne samm ette võtta või mitte. Välisminister Mike Pompeo distantseerus samuti Trumpist, rääkides kõigis kõnedes presidendi otsusest. Samuti polnud tema hinnangul kellelgi USA juhtidest vähimatki nägemust, milleni võib tummaleppest loobumine viia. Johnson sõitis Washingtoni ja püüdis USA presidenti ümber veenda, kuid tagajärjetult.
65aastase Sir Kim Darrochi ametiaeg oleks lõppenud tänavu aastalõpul, kuid pärast seda, kui Trump teatas, et ei kavatse suursaadikuga kui eriti rumala tegelasega enam kohtuda, ei jäänud tal muud üle, kui teatada oma tagasiastumisest.
MEGAMILJARDÄRI NAINE: piiblisse peaks lisama Trumpi raamatu! 
Ärimees Sheldon Adelsoni abikaasa Miriam leiab perekonnale kuuluva ajalehe Las Vegas Review-Journal arvamusküljel, et Ühendriikide president Donald Trump vääriks omanimelist raamatut kristlaste pühakirjas. Kas see oleks võimalik?
USA Today pöördus Adelsoni ettepaneku osas piibliasjatundja, usuloolase dr Joel M. Hoffmani poole. Ta osutab, et Adelson võtab Trumpist rääkides eeskujuks Estri raamatu Vanast Testamendist, mis kirjeldab juutide päästmist, kui nood elavad võõral maal. Trump on Adelsoni silmis kui moodsa aja Ester.
„Kas oleks liiga palju palvetada, et kord saabuks päev, mil piibel saab Trumpi raamatu, täpselt nagu seal on Estri raamat, mis tähistab juutide vabastamist iidsest Pärsiast?“ mõtiskleb Adelson oma kirjutises. Sama artikkel ilmus ka Iisraeli väljaandes, mis samuti Adelsonidele kuulub.
„Ma lugesin selle proua Adelsoni artikli läbi,“ räägib dr Hoffman, „ja tundub, et tema jutu iva on selles, et juudid peaksid jumaldama president Trumpi nagu nad jumaldavad Estrit. Ma arvan, et proua Adelson usub, et president Trump suudab juudid päästa. Ma arvan, et ta on siiralt hämmingus, et rohkem inimesi ei armasta praegust presidenti nii nagu tema seda teeb.“ Seda võib Adelsoni artiklist tõepoolest välja lugeda, ta kirjutab, et kunagi imestavad ajaloolased kindlasti selle üle, et Trump juutide seas populaarsem pole. Dr Hoffman rõhutab, et USA juudid on selles osas nagu iga teinegi ameeriklaste rühm: kes fännab kogu südamest, kes ei pea teda toredaks, aga mitte ka ohtlikuks ning kes leiab, et president lausa hävitab riiki.
Vastuseks sellele, kas piiblile oleks võimalik lisada mõnd uut raamatut, olgu siis Trumpi või kellegi teise nimega, vastab dr Hoffman: „Pole mingit võimalustki.“ Ta selgitab, et mitut juba piibli kokkupanemise ajal eksisteerinud raamatut kaaluti, kuid otsustati pühakirjast siiski välja jätta. Ka mitu piibli lõplikku versiooni alles jäänud raamatut oleks sealt äärepealt välja jäänud.
Kas vahepeal on keegi kunagi mingil hetkel püüdnud piiblile uusi raamatuid lisada? Dr Hoffmanile ei meenu ükski selline konkreetne juhtum, küll aga lisab ta, et selliste sõnavõttudega meenuvad talle ajaloos korduvalt välja ilmunud valeprohvetid. Ta ise kirjeldab neid kui karismaatilisi tüüpe, keda jüngrid algul tervitavad, kuid kes hiljem paraja segaduse maha jätavad.
Märkimist väärib, et Miriam Adelsoni mees Sheldon pole mitte ainult üks maailma rikkaimaid mehi (2018. aasta Forbesi listi järgi rikkuselt viieteistkümnes), vaid ka USA vabariiklaste partei megadoonor. Miriam pälvis 2018. aastal Trumpilt Presidendi Vabadusmedali.
Trumpi kritiseerinud Briti suursaadik pani ameti maha
Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides Kim Darroch nimetas oma salajastes ettekannetes välisministeeriumile president Donald Trumpi kõlbmatuks ja sobimatuks riigijuhiks, kelle karjäär võib lõppeda suure häbiga, kirjutas pühapäeval memodele ligipääsu saanud Mail on Sunday. Donald Trump teatas seejärel, et suursaadikut USAs ei armastata ning nüüdsest ei tehta temaga enam tegemist.  Kolmapäeval teatas Darroch, et paneb ameti maha, sest kujunenud olukorras ei saa ta enam oma ülesandeid täita. 
„Ma ei tunne suursaadikut, kuid USAs teda ei armastata ja temast ei mõelda hästi. Me ei tee temaga enam tegemist. Suurbritannia jaoks on hea uudis see, et seal asub varsti ametisse uus peaminister,“ rõhutas Donald Trump esmaspäeval Twitteri vahendusel.
Nahutada sai ka viimaseis nädalaid ametis olev Suurbritannia peaminister Theres May, kes võttis suursaadik Kim Darrochi kaitse alla. Trumpi sõnul korraldas May Brexiti asjus korralageduse, sest ei võtnud tema nõuandeid kuulda.
USA president on varasemalt korduvalt kiitnud Suurbritannia endist välisministrit Boris Johnsonit, kes praeguse välisministri Jeremy Hunti kõrval kandideerib konservatiivide uueks juhiks, kellest peaks saama ka järgmine peaminister.  
Parajasti Washingtonis visiidil olnud Suurbritannia väliskaubandusminister Liam Fox ütles, et suursaadik Kim Darrochi seisukohad kahjustavad USA ja Suurbritannia suhteid. Fox lubas paluda isiklikult paluda vabandust Donald Trumpi tütrelt Ivanka Trumpilt, kes töötab Valges Majas nõunikuna.
Suurbritannia välisminister Jeremy Hunt ütles, et need memod peegeldavad isiklikku arvamust, mitte Briti valitsuse oma. 65aastane Sir Kim Darroch oli tegelikult jõudnud välisteenistuses tegutsemise piirvanuseni ja oleks niikuinii tänavu välja vahetatud.
BRITI SUURSAADIK: Trump on riigijuhiks kõlbmatu
Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides Kim Darroch nimetab oma salajastes ettekannetes välisministeeriumile president Donald Trumpi kõlbmatuks ja sobimatuks riigijuhiks, kelle karjäär võib lõppeda suure häbiga, kirjutab saadiku pabereile ligipääsu saanud Mail on Sunday.
Ta iseloomustas olukorda Valges Majas kui alalist noavõitlust elu ja surma peale.
Donald Trumpini jõudmiseks tuleb teil oma jutupunktid teha lihtsakoeliseks, isegi nüriks, kirjeldas suursaadik salajastes memodes USA riigipea vähest võimekust teemadesse põhjalikult süüvida.
Briti välisministeerium ei kinnitanud otsesõnu, et lekkinud dokumendid on ehtsad, kuid märkis, et suursaadiku ülesanne ongi anda tõepärane ja ulatuslik ülevaade tema asukohariigis toimuvast.
Suurbritannia välisminister Jeremy Hunt ütles, et need memod peegeldavad isiklikku arvamust, mitte Briti valitsuse oma.
65aastane Sir Kim Darroch on jõudnud välisteenistuses tegutsemise piirvanuseni ja vahetatakse seega tänavu välja.
Donald Trump teatas pärast Kim Darrochi memode avalikustamist, et suursaadik on Ühendkuningriiki halvasti teeninud ning ameeriklased ei ole selle mehe suured fännid. 
Parajasti Washingtonis visiidil viibiv Suurbritannia väliskaubandusminister Liam Fox ütles, et suursaadik Kim Darrochi seisukohad kahjustavad USA ja Suurbritannia suhteid. Fox lubas paluda isiklikult paluda vabandust Donald Trumpi tütrelt Ivanka Trumpilt, kes töötab Valges Majas nõunikuna.
USA ISESEISVUSPÄEV: Donald Trump tõi Washingtonis tankid tänavatele
Ameerika Ühendriikides tähistati eile iseseisvuspäeva. President Donald Trumpi soovil toimus Washingtonis sõjaväeparaad, vahendab Ilta-Sanomat.  
Washingtonis sai näha nii tanke kui ka lennukite ülelendu. "Üle lendavad parimad hävitajad maailmas. Ja meil saavad olema ka mõned tankid väljas seismas," lubas Trump enne paraadi.
USA president pidas Lincolni memoriaali juures isamaalise kõne, milles ülistas USA sõjaväelist võimsust ja kutsus noori astuma sõjaväkke. 
Donald Trump sai idee korraldada Washingtonis sõjaväeparaad  ülemöödunud aastal 14. juulil Pariisis, kus ta viibis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel rahvuspüha tähistamisel.
Bastille' päeva lahutamatu osa on suurejooneline sõjaväeparaad, mis jättis Donald Trumpile sügava mulje. „Võiksime korraldada midagi analoogset 4. juulil Washingtonis Pennsylvania avenüül,“ ütles USA president tookord ajakirjanikele.
Toomas Alatalu | Donald Trump riisus G20 kohtumiselt koore
Maailma vägevate ja arenevate 14. tippkogunemisest Osakas sai eeldatult kahepoolsete kohtumiste kogum, sest uusi ühissuuniseid globaalsetes asjades sündis vähe. Loota on edasiminekut võitluses kliimamuutustega, sest on oodata Venemaa suuremat panustamist, kuna president Putin ise tunnistas teistele vägevatele, et soojenemine Venemaal käib 2,5 korda kiiremini kui mujal maailmas. Ehk siis ta lihtsalt peab midagi ette võtma. Seda kindlamana   mõjub 19 liidri ühislubadus teha kõikjal midagi konkreetset kliima heaks, pluss Trumpi lubadus, et USA teeb seda tema enda kava alusel.
Üks kass jätkab kõndi omapead, ent fakt on seegi, et Osakas kõlanud ühissoovi taga muuta seniseid kaubandusreegleid on samuti Trump, kes on neid reegleid juba kaks aastat ümber teinud ja nakatanud teisigi. Sama sünnib ka immigratsioonipoliitikaga, mille muutumine on paljus end nn peavoolule vastandanud Trumpi teene. Mõistagi ei tule selles pööret enne, kui on kontrolli alla saadud osagi praegu lõõmavatest relvakonfliktidest – teema, mis jäi olude sunnil Osaka tippkohtumisel vajaliku kajastuseta ja sünnitas samas selle, millest praegu kõik räägivad – nimelt Trumpi jalajäljed Põhja-Korea territooriumil!
Uus rahuplaan juba kõrbeb
Ent kronoloogilises järjekorras. Rahvusvaheliste tippkohtumiste ajad pannakse paika varakult. G20 viimased kohtumispaigad/ajad – november 2018 Buenos Aires – juuni 2019 Osaka – november 2020 Ar-Riyâ? – rahuldasid täielikult uut välispoliitikat alustanud Trumpi. Nagu teada, nähakse Valges Majas peamise vastasjõuna nüüd Hiinat, pakilisemate probleemidena sõdimiste lõpetamist Lähis- ja Kesk-Idas ning Iisraeli julgeoleku tagamist moel, mis välistaks Iraani muutumise tuumariigiks. USA lahkus Venemaaga sõlmitud tuumarakettrelvastuse leppest selleks, et sõlmida Hiinat kaasates uus kolmiklepe, mille eellooks tuleb pidada vahekorra paikapanekut kaubanduses ehk siis USA-Hiina praegust kaubandussõda.
Lähis-Idas on uut poliitikat üritanud kõik USA presidendid ja ikka ebaõnnestunult – viimati kõrbes Obama. Trumpi korraldusel pommitati Süüria valitsuse ja kalifaadi vägesid, lõpetati Palestiina põgenike finantseerimine ja viidi USA saatkond üle Jeruusalemma ning öeldi lahti suurjõudude ja Iraani vahelisest tuumalepingust. Paralleelselt ultimaatumite esitamisega Teheranile on juba poolteist aastat räägitud „sajandi tehingust“ (Deal of the Century) ehk uuest leppest Iisraeli ja Palestiina igavese konflikti lõpetamiseks. Rahuga Õitsengule (Peace to Prosperity, PtP) nime kandev plaan tõotab 50 miljardi dollarilist investeeringut palestiinlaste ettevõtmisteks kohapeal ja naabrite aladel, kuid nii, et kõigi poliitiliste küsimuste lahendamine lükkub tulevikku.
Plaan koostati Trumpi väimehe juut Jared Kushneri juhtimisel. Pärast aprillis toimunud erakorralisi valimisi Iisraelis  anti teada PtP esitlemise aeg ja koht – 25.-26. juunil Bahreinis ehk vahetult enne maailma vägevate kohtumist Osakas. Pealegi läks G20 juhtimine seal üle Saudi Araabiale, kellest pidanuks saama tehingu eestvedaja. Juuni algul lõppes sisepoliitiline kriis Iisraelis hoopis uute valimiste väljakuulutamisega, mis pani Bahreini kohtumise tulemuslikkuse kahtluse alla. Kasu polnud ka seni saladuses hoitud plaani detailide avalikustamisest – palestiinlased üksnes kinnitasid oma vastuseisu ja ignoreerisid konverentsi.
Teised lubavad, Trump teeb
Teine sama kriisiga ühenduses kavandatu – USA, Venemaa ja Iisraeli juhtide julgeolekunõunike esmakohtumine Jeruusalemmas 25.-26. juunil – toimus ja üheks tulemuseks oli see, et Iraani-teema Osakas peaaegu ei kõlanudki. Ära jäi aga ka USA uue Lähis-Ida kava tutvustus. Väljakuulutatud Trumpi-Putini ja eriti oodatud Trumpi – Xi Jinpingi kohtumistelt G20 kuluaarides polnud midagi pöördelist oodata ja nii tuli Valgel Majal leida uus teema, muutmaks Trumpi G20 Osaka kohtumise peategijaks. Kuna kohtumisele järgnev visiit Lõuna-Koreasse oli kavandatud, otsustati seda täiendada jalutuskäiguga demilitariseeritud tsoonis ja kohtumisega Kim Jong-uniga viimase territooriumil. Propaganda ja tähelepanu seisukohalt tõi see täisvõidu Trumpile ja varjutas pea kõik Osakas kõlanu, ehkki sisuliselt ei muutnud midagi.
Väike raketimees, kes 12. juunil oli saatnud „ilusa läkituse“ Trumpile (viimase hinnang) ja saanud 26. juunil vastuse, tunnistas ise, et sai kutse kohtuda veel päev hiljem ehk siis kahel mehel ei olnudki võimalik milleski kokku leppida! Kim ja Trump kohtusid varem Singapuris (juunis 2018) ja Hanois (veebruari lõpp 2019). Üksnes konfliktidesse kistud maailmas mõjus see värskelt, eriti pärast vahepealset Trumpi keeldumist kohtumisest Putiniga. Singapuri kohtumine lõppes ühisavaldusega, teisel korral pakiti ootamatult asjad ja lahkuti. Kui uskuda Trumpi nende päevade tviite, tegi talle muret USA kongressis toimuv, sest nn Muelleri raport tema tagandamise võimalusega sai kohe-kohe valmis (22. märtsil). Paistab, et presidendil viskas lihtsalt närv üle ja ta vältis igasuguse uue info tootmist.
Vahemärkusena – USA demokraadid ja leheneegrid jätkavad Muelleri raporti puurimist ja Trumpi jälitamist Venemaa-teemaliste küsimustega, mistõttu Trumpi-Putini kohtumine Osakas peeti pikas koridoris, kus ajakirjanikud olid presidentidest oma 20 meetri kaugusel ja nende karjutud konksuga küsimusi polnud lihtsalt kuulda. 
Tegelikult tõusis Hanoist pagemisest isegi tulu, sest Trump võttis ju Korea poolsaare denukleariseerimise teema üles Põhja-Korea seniseid partnereid Venemaad ja Hiinat eirates. Pärast Hanoid läksid ka Putin ja Xi Jinping liikvele – mõlemad kohtusid Kimiga ja nüüd saab rääkida ka võimalusest midagi lahendada, sest on olemas suurem huvi ja mitmepoolsete garantiide võimalus. Kuna Trump ja Kim mõlemad kinnitasid kontaktide jätkamist, tuleb loota, et tuumadesarmeerimine, milles pole ammu lootusekübetki pakutud, läheb taas käiku. Tänu kahele rohmakale mehele suures poliitikas, kes ajavad asju teistmoodi kui teised. Aga näe, teevad ikkagi midagi ära, samas kui teised, viisakamad, ainult lubavad teha.