Trump asus kaitsma uute seksuaalse väärkohtlemise süüdistuste alla sattunud ülemkohtu kohtunikku Brett Kavanaugh’d
USA president Donald Trump tõrjus eile demokraatide üleskutsed tagandada ülemkohtu kohtunik Brett Kavanaugh pärast seda, kui välja ilmusid uued seksuaalse väärkohtlemise süüdistused tema vastu.
Mõned demokraatide presidendikandidaadid nõudsid Kavanaugh’ tagandamist, öeldes, et ta valetas vande all. Ajaleht New York Times avaldas laupäeval uut informatsiooni Kavanaugh’-vastaste seksuaalse väärkohtlemise süüdistuste kohta, vahendab Reuters.
New York Timesi artiklis, mis oli kirjutatud lehe ajakirjanike kirjutatud varsti ilmuva raamatu põhjal, öeldi, et suudetakse kinnitada Kavanaugh’ endise õpingukaaslase Deborah Ramirezi väidet, et Kavanaugh paljastas talle peo ajal Yale’i ülikoolis oma peenise.
„Brett Kavanaugh peaks alustama inimeste laimu eest kohtusse kaebamist või peaks justiitsministeerium teda päästma tulema,” kirjutas Trump Twitteris.
New York Timesi artiklis öeldi, et vähemalt seitse inimest, sealhulgas Ramirezi ema, kuulsid sellest intsidendist ammu enne Kavanaugh’ kohtunikuks saamist. Kavanaugh eitas Ramirezi süüdistusi eelmisel sügisel senatis toimunud ametisse nimetamise kuulamisel.
New York Timesi artikkel paljastas ka varem avaldamata süüdistuse, mille kohaselt kirjeldas endine Yale’i õpingukaaslane Max Stier, kuidas Kavanaugh surus oma privaatseid kehaosi ühel peol naistudengi kätte. Väidetavalt teavitas õpingukaaslane sellest USA Föderaalset Juurdlusbürood (FBI), mis aga asja uurima ei hakanud.
Kavanaugh ei ole New York Timesi väiteid kommenteerinud.
Trumpi esitatud Kavanaugh kinnitati senati poolt ülemkohtu kohtunikuks oktoobris pärast seda, kui ta oli eitanud kolme naise seksuaalse väärkohtlemise süüdistusi. Senat kinnitas ta ametisse häältega 50-48.
Mõned 2020. aasta presidendivalimistel Trumpi vastaskandidaadiks pürgivad demokraadid nõudsid eile Twitteris Kavanaugh’ tagandamist.
„Tänased paljastused kinnitavad seda, mida me juba teadsime: kuulamise ajal oli Kavanaugh silmitsi usutavate süüdistustega ja tõenäoliselt valetas kongressile,” kirjutas senaator Bernie Sanders.
„Ma istusin nendel kuulamistel. Brett Kavanaugh valetas USA senatile ja mis kõige tähtsam, Ameerika rahvale,” kirjutas senaator Kamala Harris. „Ta tuleb tagandada.”
„Kinnitamine ei ole süüst vabastamine ja need uusimad paljastused on häirivad. Nagu mees, kes ta esitas, tuleb Kavanaugh tagandada,” kuulutas senaator Elizabeth Warren.
Toomas Alatalu: Iisreali võimuvahetus oleks kasulik nii Putinile kui Trumpile
Teisipäeval Iisraelis toimuvad valimised võivad ennustuste põhjal lõppeda peaminister Benjamin "Bibi" Netanyahu lahkumisega võimult. Mees, kes on olnud selles ametis 1996-1999 ja uuesti aastast 2009, võinuks ametist priiks saada veel mais, ent päästis end siis 9. aprillil toimunud erakorraliste valimiste järgseid protseduuri reegleid kasutades ja saatis vastvalitud parlamendi laiali.
Vastasel korral oleks riigi president teinud juba siis valitsuse moodustamise ettepaneku erukindral Benjamin "Benny" Gantzile (relvajõudude kindralstaabiülem 2011-15), kelle juhitud uus vasaktsentristlik koalitsioon Sini-valge (Iisraeli lipu värvid) oli võitnud sama palju kohti kui Netanyahu paremtsentristlik Likud (120st 35).
Tol hetkel oli seis Iisraeli poliitikutele veel säärane, et Netanyahu oli enne valimisi kohtunud nii USA presidendi Donald Trumpi (25. märts) kui Venemaa presidendi Vladimir Putiniga (4. aprill) – klassikaline kaheotsaga mäng, mida juudi poliitikud on alati oskuslikult ajanud. Pealegi oli Trump eelnevalt viinud USA saatkonna Tel Avivist üle Jeruusalemma ja oodati pikalträägitud USA sajandi tehingu avaldamist, mis pidanuks paika panema Iisraeli ja Palestiina ning kogu Lähis-Ida uued suhted.
Trump G7 kohtumisel: kus on mu lemmikdiktaator?
Kui USA president Donald Trump ootas eelmisel kuul G7 tippkohtumisel jutuajamist Egiptuse presidendi Abdel Fattah Al Sisiga, küsis ta Wall Street Journali teatel valjuhäälselt: „Kus on mu lemmikdiktaator?”.
"Mitmed sel ajal ruumis viibinud inimesed ütlesid, et nad kuulsid seda küsimust," teatas ajaleht. "Tunnistajad ütlesid, et nad uskusid, et president tegi seesuguse kommentaari naljaga, kuid märkisid, et tema väljaütlemisele järgnes jahmunud vaikus."
President Sisi astus ruumi mõni minut pärast Trumpi märkust. USA riigipea rääkis hiljem nende omavahelistet suhetest, öeldes: „Mõistsime üksteist väga hästi. Ta on väga karm mees, ma ütlen teile seda. Kuid ta on ka hea mees ja ta on teinud Egiptuses fantastilist tööd. See ei ole lihtne."
2013. aasta riigipöördega võimule tulnud Egiptuse liidrit süüdistatakse dissidentide mahasurumises ja kinnipidamises ning vangide piinamises ja tapmises, selgub inimõigusi jälgivate organisatsioonide aruannetest.
Trump: „härra Kõva Mees” Bolton tegi „väga suuri vigu”
USA presdent Donald Trump sarjas sule sappa saanud riikliku julgeoleku nõunikku John Boltonit „väga suurte vigade” eest ja nimetas teda „härra Kõvaks Meheks”.
Trump kommenteeris esimest korda Boltoni vallandamist ja ütles, et viimane ei olnud ülejäänud administratsiooniga kooskõlas eriti, mis puudutab Põhja-Korea tuumadesarmeerimisplaane, vahendab ABC News.
„John ei olnud kooskõlas sellega, mida me teeme,” ütles Trump. „Tegelikult, mõnedel juhtudel arvas ta, et see oli liiga karm, mida me tegime. Härra Kõva Mees, sa tead, et pead minema Iraaki. John on keegi, kellega ma saan tegelikult väga hästi läbi – ta tegi mõningaid väga suuri vigu, kui me rääkisime Liibüa mudelist Kim Jong-uni puhul. See ei olnud hea avaldus, mida teha. See andis meile tagasilöögi.”
Pärast tuumarelva omandamise püüdlustest loobumist 2003. aastal tapeti Liibüa juht Muammar Gaddafi 2011. aastal.
„Kohe, kui ta mainib seda, Liibüa mudelit, milline katastroof. Vaadake, mis juhtus Gaddafiga. Ta kasutab seda, et Põhja-Koreaga kokku leppida. Ja ma ei süüdista Kim Jong-uni selle eest, mis ta pärast seda ütles. Ta ei tahtnud John Boltoniga mingit tegemist teha. See ei ole karm olemise küsimus. See on mitte tark olemise küsimus, kui öeldakse midagi sellist.”
Trump ütles, et nõudis Boltoni tagasiastumist, samas kui Bolton ise väidab, et astus ise tagasi.
„Me saame tegelikult väga hästi läbi. Ma olen kindel, et ta, teate, teeb mida iganes suudab, teate, et pöörata seda enda kasuks. John tuli eelmisel õhtul minu juurde,” rääkis Trump. „Ja ta istus täpselt selles toolis ja ma ütlesin talle: „John, sul on liiga palju inimesi ja sa ei saa inimestega läbi. Ja paljud meist, mina kaasa arvatud, ei ole nõus mõne sinu taktikaga ja mõne sinu ideega. Ja ma soovin sulle head, aga ma tahaksin, et sa esitaksid lahkumisavalduse.” Ja ta tegi seda.”
USA ülemkohus andis rohelise tule Trumpi administratsiooni varjupaiga taotlemise õiguse piiramisele 
USA ülemkohus andis rohelise tule president Donald Trumpi administratsiooni otsusele, mis piirab dramaatiliselt Kesk-Ameerika sisserändajate varjupaiga taotlemise õigusi.
Eilne otsus on administratsiooni jaoks suur võit. Administratsioon väitis, et otsus on vajalik, et sõeluda välja varjupaigataotlejad, kes ei taotle kaitset esimesel võimalusel, vahendab CNN.
Justiitsministeeriumi ja sisejulgeolekuministeeriumi otsus keelab sisserändajatel, kes on elanud kolmandas riigis või reisinud läbi kolmanda riigi, USA-s varjupaika taotleda, mis võtab läbi Mehhiko saabunud inimestelt võimaluse varjupaika taotleda.
Eriarvamusele jäid ülemkohtu kohtunikud Sonia Sotomayor ja Ruth Bader Ginsburg.
Mitte tüli, vaid hoopis armuintriig? Arnold Schwarzenegger: president Donald Trump on minusse armunud
Arnold Schwarzenegger ja president Donald Trump on juba aastaid sõjajalal olnud ja 72-aastane näitleja usub nüüd, et teab selle põhjust.
Endine näitleja ja California kuberner ütles intervjuus ajakirjale Men's Health, et ta arvab, et Trump on temasse "armunud". "See ongi reaalsus," rääkis ta. "Trump tahab olla mina."
"Ma ei arva, et ta kardab mind. Aga ma mäletan, kui me kunagi maadlemas käisime, kuidas ta imetles heas vormis inimesi ja kuidas nad maadeldes ringi kargasid ja trikke tegid - ta imetles seda kõike väga."
2017. aastal süüdistas Trump endist kulturisti saate "The New Celebrity Apprentice", kus Arnold oli saatejuht reitingute alla viimises. Trump säutsus: "Arnold Schwarzenegger ei lahku saatest vabatahtlikult, ta vallandati tema kehvade (haledate) reitingute tõttu, mitte minu poolt. Kurb lõpp heale saatele."
Schwarzenegger aga arvab hoopis vastupidi - saate rikkus ära Trump. "Inimesed said halva maigu suhu, kui Trump oli asjasse segatud ja ei tahtnud enam osaleda ei sponsorina, vaatajana, ega ka mingil muul moel," lausus ta.
Schwarzenegger on ka avalikult Trumpi poliitilisi otsuseid kritiseerinud. Viimati narris ta aga presidendi vormi ja kutsus teda ka sõgedaks, vastuseks sellele, et Trump ei tunnista globaalset soojenemist.
Trump vallandas riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni
USA president Donald Trump teatas täna, et on palunud oma riiklikul julgeolekunõunikul John Boltonil tagasi astuda, märkides, et nii tema kui ka mitmed administratsiooni liikmed on nõuniku ettepanekutega tugevalt erimeelt, vahendab CNN.
Trump säutsus, et teatas Boltonile eile õhtul, et tema teenuseid Valges Majas enam ei vajata.
"Ma väga tänan Johni tema teenete eest. Uue riikliku julgeoleku nõuniku nime teen teatavaks järgmisel nädalal," ütles Trump.
Ka Bolton säutsus - minutid pärast presidenti - ja teatas oma tagasiastumisest.
Presidendi teade tuli vaid tund pärast seda, kui Valge Maja pressibüroo teatas, et Bolton pidi osalema tänasel pressinõupidamisel koos riigisekretäri Mike Pompeo ja riigikassa sekretäri Steve Mnuchiniga.
CNN: USA-l oli Putini siseringis spioon, kes tuli Trumpi lobisemise tõttu välja tuua
USA tõi varem saladuses hoitud missiooniga 2017. aastal edukalt Venemaalt välja ühe kõrgetasemelisema varjatud allika Venemaa valitsuses, ütlesid mitmed president Donald Trumpi administratsiooni ametnikud, kellel on selle kohta otsene teave, CNN-ile.
Asjaga kaudselt seotud isik ütles, et venelase väljatoomise tingis osaliselt mure, et president Trump ja tema administratsioon käsitlesid sajalasi luureandmeid korduvalt hooletult ja oleksid võinud nii kaasa aidata varjatud allika paljastamisele spioonina.
Otsus väljatoomine läbi viia tehti varsti pärast 2017. aasta mais Ovaalkabinetis toimunud kohtumist, millel Trump arutas ülimalt salastatud informatsiooni Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja tollase Venemaa suursaadikuga USA-s Sergei Kisljakiga. Luureandmed, mis puudutasid Islamiriiki Süürias, oli andnud Iisrael.
See Trumpi avameelitsemine venelastega, kuigi ta ei rääkinud otseselt spioonist Venemaal, pani luureametnikke uuesti arutama potentsiaalset paljastamisriski, teatas asjaga otseselt kursis olev allikas.
Tollane USA Luure Keskagenrtuuri (CIA) direktor Mike Pompeo ütles teistele Trumpi administratsiooni kõrgetele ametnikele, et liiga palju informatsiooni varjatud allika kohta tuleb välja. Väljatoomine ehk eksfiltreerimine on erakorraline abinõu, kui USA luure usub, et allikas on vahetus ohus.
Isikut peeti USA kõrgetasemelisimaks allikaks Kremlis, kes oli kõrgel kohal riikliku julgeoleku infrastruktuuris, teatas asjaga kursis olev endine kõrge luureametnik.
CNN-i allikate sõnul oli spioonil ligipääs Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja ta võis edastada pilte dokumentidest Putini kirjutuslaual.
Varjatud allikas andis informatsiooni enam kui kümme aastat, teatasid allikad, ning esialgu oli ta oma väljatoomise vastu.
Üks USA ametnik ütles enne salajast operatsiooni, et meedias spekuleeriti sellise varjatud allika olemasolu üle ning selline kajastus või avalik spekuleerimine kujutab endast ohtu igaühele, keda välisriigi valitsus kahtlustab. Ametnik ei viidanud ühelegi uudisele selle kohta ja CNN ei leidnud tollases meediakajastuses midagi sellist.
Väljatoomine toimus ajal, kui luurekogukonnas tunti laialdaselt muret luureandmete hoolimatu käsitlemise üle Trumpi ja tema administratsiooni poolt. Seda muret kirjeldasid CNN-ile viis allikat, kes töötasid Trumpi administratsioonis, luureagentuurides ja kongressis.
See mure kasvas pidevalt pärast Trumpi Ovaalkabineti kohtumist Kisljaki ja Lavroviga. Nädalaid pärast otsust spioon välja tuua, 2017. aasta juulis, kohtus Trump G20 tippkohtumisel Hamburgis eraviisiliselt Putiniga ning astus ebatavalise sammu ja konfiskeeris tõlgi märkmed. Pärast seda väljendasid luureametnikud taas muret, et president võis sobimatult arutada salastatud luureandmeid Venemaaga.
Informatsioon venelasest varjatud allika olemasolu kohta oli USA valitsuses ja luureagentuurides teada väga kitsale ringile. Ühe allika sõnul ei olnud Venemaa valitsuses võrdset alternatiivi, kes oleks pakkunud nii vaadet seestpoolt kui ka informatsiooni Putini kohta.
Kõrgetasemelise Vene allika salajane väljatoomine jättis USA ilma ühest võtmetähtsusega allikast Kremli siseringis ning informatsioonist Putini plaanide ja mõtete kohta ajal, kui pinged kahe riigi vahel kasvasid.
„Mõju pidi olema tohutu, sest on nii raske arendada välja selliseid allikaid ligipääsmatus kohas, eriti Venemaal, sest jälgimine ja julgeolekumeetmed on seal nii ranged,” ütles USA endine kõrge luureametnik CNN-ile. „Sellist võimekust ei saa uuesti üleöö.”
Otsus allikas Venemaalt välja tuua oli kuudepikkuse hirmu süvenemise tagajärg USA luurekogukonnas.
President Barack Obama administratsiooni lõpu ajal olid USA luureametnikud juba väljendanud muret selle spiooni ja teiste Venemaa allikate ohutuse pärast, võttes arvesse nende USA-ga tehtud koostöö pikkust, teatas üks endine kõrgetasemeline luureametnik.
See mure kasvas 2017. aasta alguses pärast seda, kui USA luurekogukond avaldas avaliku raporti Venemaa sekkumise kohta USA 2016. aasta presidendivalimistesse, milles öeldi, et Putin isiklikult andis selleks operatsiooniks käsu. Luurekogukond jagas ka salajast versiooni raportist ametisse astuva Trumpi administratsiooniga ning see sisaldas ülimalt kaitstud üksikasju luureandmete taga olnud allikate kohta. USA kõrged luureametnikud kaalusid tollal vähemalt ühe venelasest allika väljatoomist, aga ei teinud seda.
Esimestel kuudel pärast uue administratsiooni ametisse astumist valmistas Trumpi hoolimatu ümberkäimine luureandmetega luureametnikele veelgi rohkem muret. Lõpuks otsustasid nad läbi viia keerulise operatsiooni USA heaks aastaid töötanud allika väljatoomiseks.
Presidenti teavitati väljatoomisest ette koos väikese arvu kõrgete ametnikega. Väljatoomise üksikasjad ise on salastatud ja CNN ei tea allika praegust asukohta.
Vene Telegrami-kanali Bespoðtðadnõi Piarðtðik andmetel võis Venemaalt välja toodud USA agent olla Venemaa presidendiadministratsiooni asjadevalitsuse töötaja Oleg Smolenkov, kes ametliku versiooni järgi jäi 2017. aasta juunis teadmata kadunuks koos naise ja kolme lapsega, olles sõitnud Montenegrosse. Alustati kriminaaljuurdlust mõrva kohta.
NYT: USA ilmateenistuse juhtkond ähvardati vallandada, kui nad ei toeta Trumpi valeväidet orkaani kohta
Ajaleht New York Times kirjutas eile, et USA kaubandusminister Wilbur Ross ähvardas väidetavalt reedel vallandada Riikliku Ookeani- ja Atmosfääriadministratsiooni (NOAA) tipptöötajad, sest ametkonna Alabama osakond vaidlustas president Donald Trumpi väite, et orkaan Dorian võib tabada Alabamat.
New York Times teatas seda kolmele asjaga kursis olevale allikale viidates. Üks anonüümne allikas, Trumpi administratsiooni kõrge ametnik, väitis aga, et see lugu ei vasta tõele.
Rossi väidetav ähvardus NOAA töötajatele viis New York Timesi väitel ebatavalise allkirjastamata avalduseni samal päeval, milles NOAA ütles lahti omaenda kinnitusest, et Alabama ei olnud ohus. See kutsus omakorda esile ulatusliku pahameele NOAA sees ning kriitika teadlaste hulgas, mille kohaselt allutati kaubandusministeeriumi alluvuses olev NOAA poliitikale.
Kogu Alabama-Doriani-markeri skandaal algas eelmisel nädalal näiliselt süütu säutsuga Trumpilt, milles hoiatati lõunaosariikide elanikke viienda kategooria orkaaniks kasvava Doriani eest. Oma säutsus nimetas Trump ka Alabamat osariikide hulgas, mida see võib puudutada. Sama väitis Trump ka pressikonverentsil orkaani kohta, öeldes, et Alabama võib olla potentsiaalselt ohus, kuigi siis mudelid seda ei näidanud.
Trumpi väite lükkas ümber USA Riikliku Ilmateenistuse (NWS) Alabama osakond Birminghamis, mis kirjutas Twitteris: „Alabama EI näe Doriani mõjusid. Me kordame, mingeid orkaan Doriani mõjusid kuskil Alabamas ei tunta. See süsteem jääb liiga kaugele itta.”
Meedia irvitamise saatel jäi Trump oma väitele korduvalt kindlaks. Skandaal jõudis uuele tasemele, kui Trump näitas NOAA kaarti, mida näis olevat muudetud musta markeriga nii, et ka Alabama oleks potentsiaalselt ohustatud osariikide hulgas.
New York Timesi kolme allika sõnul helistas Ross kaks päeva hiljem NOAA direktori kohusetäitjale Neil Jacobsile ja käskis tal agentuuri väidetav vastuolu presidendiga korda ajaga. Allikad ütlesid, et kui Jacobs nõus ei olnud, ütles Ross talle, et „poliitiline personal NOAA-s lastakse lahti, kui olukorda ei lahendata”. Tulemus oli New York Timesi teatel see, et NOAA tegi reedel Trumpi toetanud avalduse.
Presidendiadministratsiooni kõrgetasemeline allikas ütles aga New York Timesile, et Alabama ilmaennustajad eksisid ning NOAA tegi ainsat vastutustundlikku asja ja korrigeeris neid.
Administratsiooni allikas väitis, et NWS-i Birminghami osakonna säuts „oli motiveeritud soovist häbistada presidenti rohkem kui murest Alabama inimeste ohutuse pärast”.
NOAA ja NWS-i töötajad on samal ajal hukka mõistnud poliitilisele survele alistumise ja ebatäpse informatsiooni andmise. NOAA teadusliku juhi kohusetäitja Craig McLean saatis välja e-kirja, milles hoiatas, et otsib inimest, kes võis rikkuda ametkonna poliitikat ja toetas avalikult Trumpi reedel välja saadetud pressiteates.
Trump jättis ära USA-s toimuma pidanud salakohtumise Talibaniga
USA sõduri surm Kabulis võis analüütikute sõnutsi anda Donald Trumpile vajaliku ettekäände.
USA president Donald Trump teatas nädalavahetusel, et jätab ära Camp Davidi residentsis toimuma pidanud kohtumise terroriühenduse Taliban juhtide ja Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga. See näitab, et kuid väldanud rahukõnelused, mis varasemate teadete järgi hakkasid jõudma lepingu sõlmimiseni, on nurjunud.
Trump teatas otsusest nädalavaheusel Twitteri-säutsudega, kuid oli selle tegelikult langetanud juba neljapäeval, kirjutas pühapäevane New York Times. Kohtumine pidi esialgse kava järgi toimuma täna, vaid kaks päeva enne 11. septembri rünnakute aastapäeva. Selle tõttu viidi teatavasti USA sõdurid Afganistani.
USA presidendi suunamuutus üllatas Talibani ja Trumpi administratsiooni varasema suhtlusega kursis olevaid allikaid. Ajendina tõi Trump esile neljapäeval Afganistani pealinnas Kabulis toimunud autopommiplahvatuse, kus sai surma üks USA sõdur ja vigastada veel 11 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse Taliban.
Trump sai vabariiklaste presidendikandidaadi valimistele uue rivaali
Endine Lõuna-Carolina osariigi kuberner, vabariiklane Mark Sanford teatas, et kandideerib praeguse president Donald Trumpi vastu oma erakonna presidendikandidaadiks, vahendab CNN.
"Arvan, et me peame pidame vestlust selle üle, mida tähendab olla vabariiklane," sõnas Sanford, kui talt küsiti, miks ta kandideerib Trumpi vastu.
Sanford on kolmas vabariiklane, kes on otsustanud Trumpi vastu kandideerida. Aprillis teatas kandidatuurist endine Massachusettsi osariigi kuberner Bill Weld, möödunud kuul tegi sama endine Illinois'i osariigi kongressiesindaja Joe Walsh.
USA presidendivalimised toimuvad 2020. aasta sügisel.
Trump tühistas rahukõnelused Talibaniga
USA president Donald Trump ütles laupäeval, et tühistas rahuläbirääkimised Talibaniga.
Trump säutsus oma Twitteri kontol, et pühapäeval pidi Camp Davidis toimuma salajane kohtumine äärmusrühmituse Taliban liidrite ja Afganistani president Ashraf Ghani vahel, vahendab uudisteportaal Sky.
Ta teatas, et tühistas kohtumise seoses Afganistani pealinnas Kabulis korraldatud rünnakuga, milles sai surma üks USA sõdur ja veel mitu inimest.
"[Talibani liidrid] tulid täna õhtul USA-sse. Õnnetuseks, oma väära mõjuvõimu suurendamiseks, möönsid nad rünnakut Kabulis, milles sai surma üks meie tublidest, tublidest sõduritest, ja veel 11 inimest. Ma tühistasin otsekohe kohtumise ja rahuläbirääkimised," säutsus Trump.
USA eriesindaja Afganistanis Zalmay Khalilzad alustas selle aasta algul kõnelusi Talibaniga, pidades äärmusrühmituse esindajatega seitse kõnelustevooru, et saavutada kokkulepe, mis võimaldaks sealsele konfliktile lõpu teha ja viimasel alustada selleks läbirääkimisi Afganistani valitsusega.
Juuli algul toimuski tänu sellele ajalooline kohtumise Talibani ja Afganistani valitsuse esindajate vahel, mille tulemusel allkirjastati üldsõnaline deklaratsioon tsiviilohvrite vähendamiseks nullini.
Talibani vaenutegevus Afgaani tsiivisikute vastu aga jätkub ja tänavu on hukkunud juba pea pooltuhat inimest, mida on siiski vähem kui varasematel aastatel, kui sama aja perioodi jooksul hukkus tavaliselt üle tuhande inimese.
USA suunab Eestisse erivägede objekti ehitamiseks mõeldud raha hoopis Trumpi piirimüüri rajamisse
Pentagon võtab president Donald Trumpi Mehhiko piirimüüri ehitamiseks raha ära muu hulgas ehitusprojektidelt Euroopas, mis on mõeldud liitlaste aitamiseks Venemaa vastu, kirjutab ajaleht Washington Post.
Üksikasjad 127 sõjalise ehitusprojekti kohta, mis kaotavad finantseeringu, et vabastada kuni 3,6 miljardit dollarit müüri ehitamiseks USA-Mehhiko piirile, avalikustas USA kaitseministeerium eile õhtul. Nimekirjas on projektid 23 osariigis, kolmel USA territooriumil ja 20 riigis.
Venemaa rünnaku vastasel heidutamisel abi pakkuvatelt projektidelt liitlasriikides Euroopas võetakse ära umbes 770 miljonit dollarit, teatab Washington Post.
Ametlikult ütleb Pentagon, et need projektid on edasi lükatud, aga et neid saaks tulevikus jätkata, peab kongress neile uuesti raha eraldama. Vabariiklaste juhitud senat on nõustunud seda tegema, aga demokraatide juhitud esindajatekoda mitte.
Kui kongress keeldub ehitusprojekte finantseerimast, jäävad need põhimõtteliselt ilma rahata.
Washington Post mainib rahata jäänud projektide hulgas ka erivägede ja nende väljaõppe jaoks mõeldud objekti Eestis.
Trump on korduvalt väitnud, et orkaan Doriani teele jääb ka Alabama – oma sõnu tõestas ta markeriga parandatud kaardiga
USA president Donald Trump näitas eile Valges Majas kaarti orkaan Doriani trajektoorist, millele oli tehtud täiendus, mis näitas, et torm võis mõjutada ka suurt osa Alabama osariigist.
Trump väitis, et see on originaalennustus. Valge Maja eelmisel nädalal avaldatud samasugusel pildil ei olnud aga mõju Alabamale kuidagi märgitud, vahendab CNN.
„See oli algne kaart ja te näete, et see ei pidanud tabama mitte ainult Floridat, vaid ka Georgiat,” ütles Trump eile, näidates Riikliku Ookeani- ja Atmosfääriadministratsiooni (NOAA) kaarti, millele oli Alabama tormi mõjupiirkonda kaasamiseks tõmmatud must joon.
Valge Maja ametnik ütles CNN-ile, et Ovaalkabinetis arutati enne pressikonverentsi, mida esimesed mudelid näitasid ja et Dorian võis olla hullem kui esialgsed ennustused. Üks ruumis olnud ametnikest olevat nõustunud ja kasutanud musta markerit tormi mõjupiirkonna suurendamiseks.
Ametniku sõnul kasutas president kaarti, et näidata, kui hull Dorian oleks võinud olla.
Üks allikatest ei kinnitanud ega lükanud ümber, et joone tegi kaardile Trump ise, aga kinnitas, et joon lisati eile enne ajakirjanike Ovaalkabinetti laskmist.
NOAA soovitas esitada küsimused Valgele Majale, mille pressiteenistus kohe ei vastanud.
NOAA pressiesindaja keeldus ka vastamast küsimusele, kas Alabama oli kunagi orkaani mõjupiirkonda arvatud.
Orkaan Doriani arengu ja liikumise käigus on Trump korduvalt ekslikult väitnud, et tormi teele jääb ka Alabama. Selle lükkasid ümber ilmaeksperdid, sealhulgas Riikliku Ilmateenistuse (NWS) Alabama haru töötajad.
„Alabama EI näe mingeid Doriani mõjusid. Me kordame, mingeid orkaan Doriani mõjusid kogu Alabamas ei tunta. See süsteem jääb liiga kaugele itta,” teatas NWS-i Alabama haru Twitteris.
„Ma tean, et Alabama oli algses ennustuses,” ütles Trump eile, kui küsiti tema näidatud kaardi kohta. Ta lisas, et oli ka teisi kaarte, mis näitasid, et „Alabama saab väga raskelt pihta”.
Küsimusele, kas must joon Alabama kohale kaardil tehti markeriga, vastas Trump: „Ma ei tea. Ma ei tea.”
Vaatamata Valge Maja kinnitusele, et Trumpi informeeritakse orkaani kohta iga tund, viitas Trump eile õhtul Twitteris seitse päeva vanale Lõuna-Florida Veemajandusringkonna kaardile, millel ühe võimalusena jäi Doriani teele ka Alabama.
„See oli orkaani algselt ennustatud teekond selle varases staadiumis. Nagu te näete ennustasid peaaegu kõik mudelid, et see läheb läbi Florida ja tabab ka Georgiat ja Alabamat,” kirjutas Trump Twitteris.
Trumpi sõnul pole ta 5. kategooria orkaanidest isegi kuulnud, kuigi tema ametiajal on neid olnud neli
USA president Donald Trump teatas kohaliku aja järgi eile, et „ei ole kindel, kas ta on kunagi isegi kuulnud viienda kategooria orkaanist”, kuigi alates tema ametisse astumisest on USA-d ähvardanud neli sellist tormi, sealhulgas Dorian.
„Me isegi ei tea, mis meie suunas tuleb. Kõik, mida me teame, on see, et see võib olla suurim. Ma olen, ma ei ole kindel, et olen kunagi kuulnud viiendast kategooriast. Ma teadsin, et see on olemas. Ja ma olen näinud neljanda kategooria omi – neid ei näe ka palju,” lausus Trump Washingtonis föderaalse hädaolukordade administratsiooni (FEMA) peakorteris, vahendab CNN. „Aga viies kategooria on miski, mida – ma ei tea, et ma oleksin kunagi isegi kuulnud seda terminit muul viisil, kui et ma tean, et see on olemas. See on ülim ja see meil kahjuks on.”
Dorian on viimane neljast viienda kategooria orkaanist, mis on USA osasid ohustanud pärast Trumpi ametisse astumist. 2017. aasta septembris, kui Trump oli president olnud ligi kaheksa kuud, puudutas vähemalt üheksat USA osariiki orkaan Irma, mis oli üks tugevamaid Atlandi orkaane väljaspool Mehhiko lahte. Samal kuul räsis USA territooriumi Puerto Ricot orkaan Maria. Puerto Rico pole sellest hävingust tänini lõplikult üle saanud. Eelmise aasta oktoobris saabus Floridasse orkaan Michael, millele anti samuti viies kategooria.
Trump on kuulutanud ka varem, et viienda kategooria orkaanid on enneolematud ilmastikunähtused, millest tema ega teised ei ole kunagi kuulnud ega neid näinud.
Teise maailmasõja juubelit tähistati Putini, Trumpi ja Macronita
Saksa presidendi sõnul aitab uut sõda ära hoida ühtne Euroopa. USA asepresidendi sõnul aga jumal ise.
Ilmasõja aastapäeva eelõhtul kajavad Varssavi tänavad lakkamatutest politseisireenidest ja igal kesklinna tänavanurgal peab vahti vähemalt üks-kaks korravalvurit. Ka tühjal tänaval punase tulega teed ületav välisajakirjanik võetakse kohe vastutusele, pääsedes suulise noomitusega. Tõsi, poolakad ise ei kipu reegleid rikkuma ka politsei kohaloluta. Tavapolitseil on abiks ka eriüksuslased ja sõjavägi. Peale nende õnnestub rahvusteatri ees kohata ka rühma noorukeid Varssavi ülestõusu aegsetes Armia Krajowa mundrites – nemad ei valva küll korda, vaid valmistuvad osalema ajalooteemalises etenduses.
Üks suurkülaline asendub teisega
Kõrgendatud valmisoleku põhjus on muidugi sõja 80. aastapäeva tseremooniale saabunud väliskülalised 40 riigist, kellest kõige olulisem pidanuks olema Donald Trump. Paraku otsustas USA president paar päeva varem visiidi tühistada, põhjendades seda Floridat ähvardava orkaaniga. Poola võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) jäi selle tõttu ilma heast võimalusest sügiseste valimiste eel USA-ga aetavate suhete headust demonstreerida. Sellegipoolest tuli selgitusega leppida, ehkki Trump veetis suurema osa nädalavahetusest golfiväljakul ja Twitteris.
Trump lubas, et taandub presidendiks saades aktiivsest äritegevusest. Loomulikult on ta oma lubadust korduvalt murdnud
Kui ärimagnaat Donald Trump sai USA presidendiks, ütles ta, et jääb edasi oma ettevõtete etteotsa – mille kaudu ta on ajanud äri ka erinevate välisriikide valitsustega –, kuid lubas, et valijad võivad teda usaldada, sest aktiivsest äritegevustest ta taandub. Päris nii siiski läinud ei ole.
„On punane joon, mida me kunagi ei ületa ning see on äri ja valitsusasjade omavahel segamine,” lubas Eric Trump, üks Trumpi poegadest, kes pidi isa presidendiks saamise järel võtma Trumpi Organizationi juhtimise enda kanda, kirjutab Washington Post.
Aja jooksul on aga Trump neid punaseid jooni siiski korduvalt ületanud, hoides regulaarselt silma peal oma äridel ning tehes neile reklaami nii televisioonis kui Twitteris. Kõige ilmsem näide pärineb möödunud nädalast, kus ta ütles otsesõnu, et võõrustab heameelega järgmise aasta G7 kohtumist oma Dorali golfikuurortis Floridas. Kui see teoks saaks, siis teeniks tema ettevõte selle pealt miljonid dollareid.
See oli kõige värskem märk sellest, et Trump on loobunud kõigist oma algsetest lubadustest oma tegevust enda ärides pärast presidendiks saamist piirata. Kohtuasjad, mis süüdistavad teda nii USA kui välisriikide valitsuste pealt raha teenides konstitutsiooni rikkumises, on jäänud kohtutesse venima.
Trump Organisation ei vastanud Washington Posti küsimustele, mis puudutasid Trumpi äritegevust välisriikide valitsustega ega tema ettepanekut pidada järgmine G7 kohtumine Doralis. Valgest Maja pressiosakonnast öeldi, et praegu on liiga vara küsida Dorali kui võimaliku järgmise G7 kohtumise toimumiskoha kohta. Samas Trump ise on avalikult jätkanud selle reklaamimist.
Selle aasta juunini Trump Organizationis riskijuhina töötanud George Soriali sõnul maksid välisriikide valitsused eelmisel aastal ettevõttele üle miljoni dollari. Üle 90% sellest rahast kulutati ühes ainsas Trumpile kuuluvas kohas, Washingtonis asuvas luksushotellis. Trump Organization ei soovinud ka neid numbreid kommenteerida.
Donald Trump kuuldustest, et ta peab oma tütart liiga paksuks: ma armastan Tiffanyt, ta on suurepärane inimene 
Donald Trump andis vastulöögi kõlakatele, et ta ei hooli oma tütrest Tiffanyst ja pidavat teda suisa liiga paksuks.
Trumpi assistent Madeleine Westerhout (28) sai sel nädalal sule sappa, kuna rääkis ajakirjanikele, et ta olevat riigipeale lähedasem kui tolle oma tütred Ivanka ja Tiffany. Lisaks väitis ta, et Trump ei taha Tiffanyga isegi ühele pildile jääda, kuna too on liiga paks. Ta nähvas, et Trump näeb tütart nii harva, et ei tunneks teda rahva hulgas äragi.
Westerhout rääkis seda ajakirjanikele off record, kuid loomulikult ei jäänud selline praalimine saladuseks. Selles olukorras ei saanud ta oma ametis enam jätkata.
Trump jäi ajakirjanike ees viisakaks ning kiitis, et oma töös oli Westerhout väga professionaalne. Samas tunnistas ta, et endise alluva öeldu tegi talle haiget ning on vale. "Ma armastan Tiffanyt, ta on suurepärane inimene ja pingutab oma õpingutega."
Tiffany on ainuke laps Trumpi teisest abielust Marla Maplesiga. Trump abiellus Maplesiga 1993. aastal ja Tiffany sündis sama aasta oktoobris. Abielu lahutati 1999. aastal, reaalselt oli paar selleks ajaks lahus juba kaks aastat. Tiffany kasvatas üles ema. USA meedias on aastaid kajastatud, et Trumpi suhted Tiffanyga on jahedad.
Toomas Alatalu: Trump pühkis Ida-Euroopast käed puhtaks
Trumpi ilmumata jätmine II maailmasõja mälestuspäevale Poolas annab selge märgi, et (Ida-)Euroopa peab Trumpi hinnangul ise hakkama saama.
Ajal, mil maailma riigijuhid kogunevad Poola meenutamaks II maailmasõja algust, jääb Trump kõrvale ning saadab USA esindajaks asepresidendi Mike Pence'i. 
Trumpi isiklik assistent lahkus presidendi pereasjadest ajakirjanikele rääkimise pärast ametist
Eile lahkus ametist USA presidendi Donald Trumpi isiklik assistent Madeleine Westerhout, sest oli jaganud informatsiooni presidendi perekonna kohta ajakirjanikega, teatas USA meedia.
Westerhouti ootamatu lahkumine toimus pärast seda, kui Trump sai teada, et Westerhout oli rääkinud tema perekonnast ja Valge Maja siseasjadest off the record ajakirjanikele presidendi hiljutisel töisel puhkusel New Jerseys, teatas anonüümsetele allikatele viidates New York Times, vahendab AFP.
Hiljem teatasid teised väljaanded, sealhulgas CNN ja Politico, samuti Westerhouti lahkumisest.
CNN teatas, et Westerhout ei suutnud ajakirjanikega suheldes selgeks teha, et tema jutt ei olnud mõeldud avaldamiseks, ja üks ajakirjanik paljastas vestluse sisu Valgele Majale.
Westerhouti kabinet oli Ovaalkabineti ees ja teda kirjeldati USA meedias Trumpi „väravavahina”. Ta oli Trumpi isiklik assistent alates presidendiametisse astumisest.
Administratsiooni endine ametnik nimetas Trumpi ja Westerhouti suhteid lähedasteks, aga lisas, et Trumpi perekonnast rääkimine oli punane joon.
Donald Trump tühistas orkaani tõttu visiidi Poola
USA president Donald Trump jätab Florida rannikule läheneva orkaani Dorian tõttu ära visiidi Poola, kus ta pidi osalema teise maailmasõja alguse mälestusüritusel.
"Tagamaks föderaalvalitsusele kõik vahendid seoses saabuva tormiga, otsustasin saata eeloleval nädalavahetusel Poolas asepresident Mike Pence´i minu lennukiga," ütles Trump.
Minu jaoks on oluline jääda siia, sest orkaan Dorian võib olla väga-väga võimas, lisas USA riigipea. Puerto Rico poolt Ühendriikidele läheneval tormil võib olla piisavalt jõudu tekitada USA ida- ja kaguranniku piirkondades katastroofilisi purustusi.
"Eelseisvatel päevadel Dorian tugevneb, kasvab reedel suureks orkaaniks ja püsib terve nädalavahetuse ohtlikuna," prognoosis riiklik orkaanikeskus.
Florida kuberneri teatel peaks igal Florida elanikul olema seitsme päeva varud, sealhulgas vett, toitu ja ravimeid.
USA president Donald Trump pidi saabuma 31. augustil kolmepäevasele visiidile Poola, et osaleda Teise maailmasõja algusega seotud tseremooniatel, seejuures pidama ka kõne. Nimelt tähistatakse 1. septembril 80 aasta möödumist Saksamaa sissetungist Poola.
Märtsis teatas Poola presidendi kantselei, et Vene riigipea Vladimir Putin pole üritusele oodatud, küll aga on kutsutud Euroopa Liidu, NATO ja idapartnerlusprogrammi riikide esindajad.
President Donald Trump külastas Poolat ka 2017. aasta juulis.
Trumpi idee pole uus: pärast Teist maailmasõda kaaluti orkaanide tükeldamist tuumapommiga
Mõne päeva eest äratas president Donald Trump tähelepanu järjekordse ideega: rünnata keeristorme tuumapommidega. Lähenes ju USA-le troopiline torm Dorian.
Mõne päeva eest äratas laialdast tähelepanu president Donald Trumpi idee rünnata keeristorme tuumapommidega – lähenes ju USA-le troopiline torm Dorian. Muide, tänavune tormide hooaeg Atlandil on olnud üpris vaikne, päädides vaid ühe Barry-nimelise orkaaniga.
Trumpi idee polnud õhust võetud: pärast Teist maailmasõda tundus kõige tõhusamana orkaanide tükeldamine tuumapommiga.
Näiteks 1959. aastal soovitas meteoroloog Jack W. Reed jõuda allveelaevaga otse orkaani silma ning seal õhkida aatomipomm.
USA ekspankur: keskpank peaks aitama kaasa Trumpi valimiskaotusele
Endine USA keskpanga haru New Yorgi föderaalreservpanga juhi Bill Dudley sõnul peaks keskpank kaaluma, kuidas selle otsused mõjutavad president Donald Trumpi tagasivalimist.
„Trumpi tagasivalimine kujutab ohtu USA ja kogu maailma majandusele, samuti keskpanga sõltumatusele ja selle eesmärkide saavutamisele" kirjutas ta Bloombergis ilmunud arvamusloos.
Dudley ütles, et keskpank ei peaks leevendama Trumpi kaubandussõja majanduslikke mõjusid, vaid sundima Trumpi võtma vastutust tariifide eest, mis on kõige karmimad alates 1930ndatest.
„Ametnikud peaksid mõista andma, et keskpank ei päästa administratsiooni, mis teeb halbu valikuid kaubanduspoliitikas," kirjutas ta.
Dudley sõnavõtt sai palju vastukaja sotsiaalmeedias. Ärimees ja Trumpi toetaja Dan DiMicco ütles, et ekspankuri seisukoht on võrreldav sellega, kui Teise maailmasõja ajal oleks elatud kaasa Saksamaale ning loodetud USA kaotamisele.
Jared Bernstein, kes oli USA asepresidendi Joe Bideni majandusnõunik, säutsus Twitteris, et Dudley soovituste järgi tegutsemine oleks riskante ja võib tuua hoopis vastupidise tulemuse.
Trumpi väitel on esileedi Melania Kim Jong-uniga heaks tuttavaks saanud, Valge Maja teatel pole nad aga kohtunudki
Valge Maja pidi selgitama president Donald Trumpi eilset avaldust, mille järgi on tema naine Melania ja Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un omavahel sõbrunenud.
„Kim Jong-un, kellega ma olen äärmiselt heaks tuttavaks saanud, esileedi on tuttavaks saanud, Kim Jong-un – ja ma arvan, et ta (Melania – toim) nõustuks minuga – ta on mees riigiga, millel on tohutu potentsiaal,” ütles Trump pressikonverentsil Prantsusmaal Biarritzis, vahendab NBC News.
Valge Maja pressisekretär Stephanie Grisham selgitas veidi aega pärast seda, et esileedi ei ole Põhja-Korea valitsejaga üldse kohtunudki.
„President Trump usaldab oma naist paljudes küsimustes, sealhulgas oma tugeva suhte esimees Kimiga üksikasjalistes elementides, ja kuigi esileedi ei ole temaga kohtunud, tunneb president, nagu oleks ka tema temaga tutvunud,” ütles Grisham.
Trump G7 kliimateemalisele arutelule kohale ei ilmunud
USA president Donald Trump ei ilmunud G7 tippkohtumisel Prantsusmaal kliimateemalisele arutelule ja jättis oma tooli tühjaks. Arutati, kuidas aidata kaasa metsatulekahjude kustutamisele Amasoonias ja kuidas vähendada süsiniku õhku paiskamist.
Trump pidi eile osalema G7 tippkohtumise istungil kliima, liikide mitmekesisuse ja ookeanide teemal, aga ei teinud seda. Biarritzis toimuva tippkohtumise võõrustaja, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul viibisid kohal Trumpi abid, vahendab Associated Press.
Trump on kliimamuutuse suhtes skeptik, kes on isegi öelnud, et see on hiinlaste välja mõeldud pettus.
Macron püüdis Trumpi eemale jäämise tähtsust pisendada, öeldes, et tema eesmärk ei ole veenda Trumpi Pariisi kliimaleppega taasühinema. „Minevikku ei saa ümber kirjutada,” ütles Macron. Siiski teatas ta, et tal oli Trumpiga „pikk, rikkalik ja totaalselt positiivne” arutelu Amasoonia tulekahjude ja rahvusvaheliste jõupingutuste üle piirkonna taas metsastamisse investeerimiseks.
G7 riigid lubasid eile ka 20 miljonit dollarit Amasoonia tulekahjude vastu võitlemiseks, kuid Brasiilia lükkas president Jair Bolsonaro juhtimisel abi tagasi.
Trump kuulutas teate, et tahtis orkaanide vastu tuumarelva kasutada, valeuudiseks
USA president Donald Trump kuulutas teate, et ta tahtis hakata orkaanide rannikule jõudmist takistama tuumapommide abil, valeuudiseks.
„Axiose lugu, et president Trump tahtis suuri orkaane tuumarelvadega õhku lasta enne, kui need rannikule jõuavad, on naeruväärne. Lihtsalt rohkem VALEUUDISEID!” kirjutas Trump Twitteris.
Trump on teinud korduvalt kõrgetasemelistele sisejulgeoleku- ja riigikaitseametnikele ettepaneku uurida tuumapommide kasutamist, et takistada orkaanide USA-sse jõudmist, teatasid allikad väljaandele Axios.
Väidetavalt ütles Trump ühel orkaanialasel briifingul Valges Majas järgmist: „Ma saan aru. Ma saan aru. Miks me ei pane neile tuumapommi? Nad hakkavad moodustuma Aafrika ranniku juures, kui nad liiguvad üle Atlandi, heidame me pommi orkaani silma ja see lõhub selle. Miks me ei või seda teha?”
Küsimusele, kuidas briifija reageeris, vastas allikas, et ta ütles midagi sellist nagu: „Sir, me uurime seda.”
Trump küsis väidetavalt edasi, kui palju orkaane suudab USA ära kannatada, ja kordas oma ettepanekut, et valitsus peaks sekkuma enne, kui need USA-sse jõuavad.
USA portaal: Trump tegi ettepaneku orkaanide peatamiseks tuumapommidega
USA president Donald Trump on teinud korduvalt kõrgetasemelistele sisejulgeoleku- ja riigikaitseametnikele ettepaneku uurida tuumapommide kasutamist, et takistada orkaanide USA-sse jõudmist, teatasid allikad väljaandele Axios.
Väidetavalt ütles Trump ühel orkaanialasel briifingul Valges Majas järgmist: „Ma saan aru. Ma saan aru. Miks me ei pane neile tuumapommi? Nad hakkavad moodustuma Aafrika ranniku juures, kui nad liiguvad üle Atlandi, heidame me pommi orkaani silma ja see lõhub selle. Miks me ei või seda teha?”
Küsimusele, kuidas briifija reageeris, vastas allikas, et ta ütles midagi sellist nagu: „Sir, me uurime seda.”
Trump küsis väidetavalt edasi, kui palju orkaane suudab USA ära kannatada, ja kordas oma ettepanekut, et valitsus peaks sekkuma enne, kui need USA-sse jõuavad.
Allika sõnul oli briifija pahviks löödud. „Sellel koosolekul oleks võinud kuulda sääse peeretust. Inimesed olid hämmastunud. Pärast koosoleku lõppu mõtlesime me: „Mida kuradit? Mida me sellega peale hakkame?””
Trump tuli oma ideega Axiose teatel välja ka teises vestluses ühe administratsiooni kõrge ametnikuga. Riikliku Julgeoleku Nõukogu 2017. aasta memos kirjeldatakse seda teist vestlust, milles Trump küsis, kas administratsioon ei peaks orkaane pommitama, et takistada nende maismaale jõudmist. Allikas, kellele memo tutvustati, ütles, et see ei sisalda sõna „tuuma”, president rääkis väidetavalt lihtsalt orkaanide pommitamisest.
Allikate sõnul ei jõudnud Trumpi „orkaanide pommitamise” idee, mida ta mõlgutas esimesel ametiaastal ja veidi ka teisel enne, kui riikliku julgeoleku nõunikuks sai John Bolton, kuhugi välja.
Üks kõrgetasemeline administratsiooni ametnik, kes oli presidendi orkaanide pommitamise ideest teadlik, kaitses Trumpi mõtet ja ütles Axiosele, et see pole põhjus muretsemiseks. „Tema eesmärk – takistada katastroofilise orkaani mandrile jõudmist – ei ole halb,” ütles ametnik. „Tema eesmärk ei ole halb.”
Idee ei pärine Axiose teatel Trumpilt. Ettepanek õhkida tuumapomm orkaani silma kohal pärineb president Dwight Eisenhoweri ajast, kui selle tegi üks valitsuse teadlane.
Idee ilmub ikka ja jälle päevavalgele, kuigi teadlased on ühel meelel, et see ei töötaks. USA Ookeanide ja Atmosfääriadministratsioon (NOAA) on isegi avaldanud internetis kirjutise „troopilise tsükloniga seotud müütide” kohta, milles muu hulgas kirjutatakse: „Lisaks sellele, et see ei pruugi tormi isegi muuta, jätab see lähenemine tähelepanuta probleemi, et vallandatud tuumasaaste liiguks koos tuultega üsna kiiresti ning mõjutaks maismaapiirkondi ja põhjustaks hävitavaid keskkonnaprobleeme. On ütlemata selge, et see ei ole hea mõte.”
Lisaks kõigele muule on tuumapommi heitmine orkaanile keelatud tuumakatsetuste atmosfääris keelustamise kokkuleppega.
Trump tahab Putini tuleval aastal G7 tippkohtumisele kutsuda
USA president Donald Trump ütles, et see on "kindlasti võimalik", et ta kutsub Venemaa president Vladimir Putini järgmisel aastal juhtivate tööstusriikide tippkohtumisele, hoolimata sellest, et Venemaa visati pärast Krimmi annekteerimist blokist välja.
Trump tegi ettepaneku pühapäeval Prantsusmaal Biarritzis, kus G7 tippkohtumine tänavu toimub. Ta on varem leidnud, et Putin tuleks täieõiguslikult tagasi võtta ühendusse, mida varem tunti kui G-8-t, ent blokki kuuluvad teised maad on vastu Venemaa tagasivõtmisele, kes visati rühmitusest välja seoses selle vaenutegevusega Ukrainas, vahendab uudistekanal Bloomberg.
Järgmisel aastal võõrustab G-7-t USA. Trump ütles enne Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnsoniga hommikusöögil kohtumist, et on võimalik, et ta kutsub Putini külaliseks järgmise aasta kohtumisele, kuid ei ole selles veel kindel.
"See on kindlasti võimalik, eks me näe," ütles Trump pärast seda, kui oli varem märkinud, et tema ja teised G-7 liidrid arutasid seda küsimust laupäeva õhtul. "Meil oli väga hea Vene riiki ja president Putinit käsitlev arutelu: elav arutelu, kuid tegelikult hea arutelu," sõnas Trump.
Johnson hõikas omakorda: "See oli elav."
Vladimir Putin on juba ise pressikonverentsil öelnud, et kui kutse tuleb, kaalub ta seda kindlasti, teatas RIA Novosti, viidates riigipea pressiesindajale Dmitri Peskovile.
Trump kiitis eelmisel nädalal heaks Venemaa tagasivõtmise G-7-sse. "Ma usun, et palju sobilikum oleks Venemaa osalemine," ütles ta. „Ja ma kindlasti näen, et sellest võiks saada jälle G-8. Kui keegi seesuguse ettepaneku teeks, oleksin kindlasti valmis seda väga toetavalt nägema.”
Hilisemal kohtumisel Jaapani peaministri Shinzo Abe'iga ütles Trump, et Venemaa naasmine tuleks kasuks. Ta lisas, et "mõned inimesed nõustuvad minuga ja teised inimesed ei pea tingimata nõustuma".
"Mõned inimesed, ma olin üllatunud, ma olin tegelikult üllatunud, paar neist, sest ma ei uskunud, et neil on head suhted, ja need on piisavalt hea, et nad ütlesid, et tahavad neid tagasi laua taha," ütles Trump Venemaa kohta. Ta nimetas arutelu "pooleliolevaks tööks" ja ütles, et ei oodanud, et ühendus sellel tippkohtumisel mingi otsuse teeks.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk võttis laupäevasel pressikonverentsil Trumpi Venemaa-teemalised mõtteavaldused sihikule, öeldes, et "mitte mingil juhul ei saa me selle loogikaga nõustuda" ja et ta kutsuks tippkohtumisele pigem Ukraina, kui Venemaa.
„Kui rääkida Venemaa laua taha kutsumise spekulatsioonidest, siis tahaksin öelda üht. Esiteks kehtivad endiselt põhjused, miks Venemaa 2014. aastal ühendusest kõrvaldati. Teiseks, sellel on uusi põhjuseid, näiteks Venemaa provokatsioon Aasovi merel,“ ütles Tusk.
Toomas Alatalu Gröönimaast, Taanist ja Trumpist: käib uus ja suur madin Arktika suunal
Põhimõtteliselt tuleb olla rahul sellega, et 2016.a. valiti USA presidendiks mees mitte valitsevast poliitladvikust, vaid n.ö. selle kõrvalt ehk siis äriilmast, kes puhkenud ja tänaseni USAs jätkuvast resistance’ist ehk vastupanuliikumisest (NB – kohe võeti kasutusele teise maailmasõja aegne terminoloogia) hoolimata ja selle kiuste end kiirelt kehtestas.
Oli ka viimane aeg mõelda suure poliitika muutustele, sest vaba maailm on iga viie-kuue aastaga midagi kaotanud (2002-2003 jäid baasid Moldovasse ja Gruusiasse, 2008 agressioon Gruusias, 2014 agressioon Ukrainas), kuna kõikvõimalikud kokkulepped pole toiminud ja võimul peesitanud eliit on osutunud teovõimetuks või agressoriga kokku mänginud. Just need, aga ka islamimaailma väljast alustatud ja pikalt möllavad sõjad on selgelt esile toonud läänemaailma sõnade ja tegude lahkumineku – massid saavad vaid täitmata lubadusi, pea kõikjal vohab korruptsioon ja seda just seaduste kaasabiga.
Kaubandusreeglid kehtestavad küll võrdsust, ent ainult paberil, tegelikkuses käib üks suur vastastikku koorimine, milles suuremad teevad selgelt väiksematele ära. Kõige toimuva kohal hõljub lõputu jutlustamine võrdsusest ja kehtib pealesunnitud poliitkorrektsus, mis tähendab nii tegelikkuse ilustamist kui ka lihtlabast valetamist.
Trumpi järgmine samm? USA avab „oma huvide edendamiseks“ konsulaadi Gröönimaal 
Teadaolevalt kavatseb Donald Trumpi administratsioon avada Gröönimaal USA konsulaadi esimest korda pärast 1953. aastat. Samm tuleb pärast seda, kui president avaldas huvi Gröönimaa ostmiseks Taanilt.
USA Senati välissuhete komiteele saadetud kirjas väitis välisministeerium, et Nuuki konsulaat oleks kasulik poliitiliste, majanduslike ja kaubandussuhete tugevdamiseks Arktika piirkonnas, vahendab The Associated Press.
"Osakond tutvustas kava seitsme töötajaga konsulaadiks 2020. aastal, kinnitades, et USA kohalolek kaitseks Gröönimaa olulisi aktsiaid, moodustades lisaks „sügavamaid suhteid Gröönimaa ametnike ja ühiskonnaga“ ning toimides „tõhusa platvormina USA huvide edendamisel Gröönimaal“.
Trump taganes hiljuti visiidist Taani, langetades seesuguse otsuse pärast seda, kui Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas tema ettepanekut Gröönimaa ostmiseks absurdseks.
Trump korraldas USA börsil aadrilaskmise
Eile pigem väikese optimisminoodiga päeva alustanud USA aktsiaturul võttis mida tund edasi, seda enam, maad masendus.
Hiina teatas, et kuna USA kehtestab Hiina vastu tollitariifid, siis Hiina vastab samaga. Trump läks sellest raevu ja nõudis Twitteris säutsudes, et kõik USA ettevõtted lõpetaksid Hiinas tegevuse.
Kuid sellega USA presidendi sõnumid ei lõppenud. Ta suutis ka USA keskpanga juhti nimetada rahvavaenlaseks, kuna keskpanga juhi Jerome Powelli kõne Jackson Holei'is peetud igaastasel keskpankurite koosviibimisel ajas presidendil kopsu üle maksa.
Investoritele selline laamendamine ei meeldi ning kuna on ootus majanduskasvu aeglustumise osas, siis polnud raske otsustada, kas litsuda arvutil aktsiate ostu- või müüginuppu. Päeva lõpuks müüdi USA aktsiaturg neljapäevast kaks-kolm protsenti madalamaks.
Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,4 protsenti, 25 629 punktini. Lai S&P 500 indeks lages 2,6 protsenti ja tehnoloogiaaktsiate rikas Nasdaq kolm protsenti. Börsil oli tõusnud aktsiad imevähe.
Tühjalt kohalt tekkinud Gröönimaa-küsimus ajas USA Taaniga tülli 
Taani peaminister nimetas Gröönimaa loovutamise ideed absurdseks, mispeale Donald Trump solvus.
Donald Trumpi kommentaare Gröönimaa ostmise kohta võeti esialgu naljana, kuid ettepanek osutus nii tõsiseks, et Taani poliitikute kriitikast solvunud USA president jättis ära kokkulepitud riigivisiidi. Teade septembriks plaanitud visiidi tühistamisest tuli ootamatult ka USA valitsusele ja diplomaatidele, alles paar tundi varem oli USA Taani-suursaadik Twitteris visiidi üle elevust väljendanud. Küllakutse esitas Taani kuninganna Margrethe II pärast seda, kui Valge Maja selleks ise soovi oli avaldanud. Seetõttu mõjus visiidi tühistamine eriti ebadiplomaatiliselt.
VIDEO | Donald Trump: ma olen väljavalitu!
USA president kuulutas eile Valge Maja murul ajakirjanikega kohtudes, et on „väljavalitu”, kes võitleb kõikide välisjõududega, kes tahavad USA-d röövida.
„Nii et keegi, palun vabandage mind, keegi pidi seda tegema. Ma olen väljavalitu. Keegi pidi seda tegema. Nii et ma tegelen Hiinaga. Me tegelen Hiinaga kaubanduse alal. Ja teate, mis? Me võidame, sest me oleme hoiupõrsas. Meie oleme see, keda kõik need riigid, sealhulgas Euroopa Liit, tahavad röövida ja ära kasutavad. Euroopa Liit, 200 miljardit dollarit. Hiina üle 500 miljardi dollari. Vabandust, mind pandi siia, mind pandi siia rahva poolt, et teha suurepärast tööd ja see on see, mida ma teen. Ja keegi pole teenud sellist tööd, nagu mina olen teinud,” kuulutas Trump.
Solvunud Trump: Taani peaminister käitus vastikult, kui nimetas Gröönimaa ostu ideed absurdseks
USA president Donald Trump ütles, et Taani peaminister Mette Frederiksen oli „vastik”, kui lükkas tagasi Trumpi Gröönimaa ostmise idee. USA välisminister Mike Pompeo helistas hiljem suhete silumiseks oma Taani ametivennale Jeppe Kofodile ja väljendas Taanile tunnustust koostöö eest.
Frederiksen nimetas varem Taanile kuuluva autonoomse Gröönimaa ostmise ambitsioone absurdseteks. Selle üle, et Trump jättis selle tõttu ära oma visiidi Taani, oli Frederiksen enese sõnul pettunud ja üllatunud, vahendab BBC News.
USA välisministeeriumi teatel oli Pompeol ja Kofodil eile sõbralik telefonivestlus presidendi visiidi „edasilükkamise” üle.
„Minister väljendas tunnustust Taani koostööle ühe Ühendriikide liitlasena ja Taani panusele ülemaailmsete julgeolekuprioriteetidega tegelemisel,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus oma avalduses. „Minister ja välisminister Kofod arutasid ka koostöö tugevdamist Taani Kuningriigi, sealhulgas Gröönimaaga, Arktikas.”
Kofodi sõnul kinnitas vestlus tugevat sidet kahe riigi vahel. Kofod kirjutas Twitteris, et USA ja Taani on lähedased sõbrad, kellel on aktiivse sekkumise pikk ajalugu üle maailma.
Nimetades küll Taanit „väga eriliseks maaks” teatas Trump teisipäeval Twitteris, et tema plaanis olnud visiit ei saa toimuda, sest Frederiksen ei ole huvitatud Gröönimaa ostmise arutamisest.
Kohaliku aja järgi eile pärastlõunal väljendas Trump oma solvumist selle üle, et Frederiksen oli nimetanud tema plaane absurdseteks.
„Ma arvasin, et peaministri avaldus, et see on absurdne, et see on absurdne mõte, oli vastik,” ütles Trump „Ma arvasin, et see oli sobimatu avaldus. Kõik, mida ta pidi tegema, oli öelda ei, me ei ole huvitatud.”
„Ta ei räägi minuga. Ta räägib Ameerika Ühendriikidega. Ühendriikidega nii ei räägita, vähemalt minu ajal,” lisas Trump.
Trump tahaks Venemaa tagasi G8 liikmeks võtta 
Vaid päevi enne G7 tippkohtumise algust Prantsusmaal avaldas USA president Donald Trump taas toetust Venemaa taas kaasamiseks maailma juhtivate tööstusriikide klubisse.
„Ma arvan, et on palju sobilikum, kui Venemaa on sees,” ütles Trump eile valges Majas, vahendab ABC News. „Palju asju, millest me räägime, on seotud Venemaaga, ma näeksin kindlasti, et see oleks jälle G8, kui keegi teeks selle algatuse, oleksin ma valmis mõtlema sellest toetavalt.”
Venemaa heideti G8-st välja 2014. aastal Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Vene-meelsete separatistide toetamise eest Ukrainas.
Trump väitis aga eile, et USA tollane president Barack Obama tahtis Venemaa väljaheitmist, sest Venemaa president Vladimir Putin kavaldas ta üle.
„Ma arvan, et president Obama, sest Putin kavaldas ta üle. President Obama mõtles, et ei ole hea, et Venemaa sees on, nii et ta tahtis Venemaa välja visata,” ütles Trump.
G7 tippkohtumise ettevalmistustega kursis olev diplomaatiline allikas ütles, et ei ole mingit huvi Venemaa tagasi kutsumiseks, sest Ukrainas ei ole toimunud mingit arengut. Allika sõnul on selle asemel kohtumise prioriteet Ukraina uue presidendi toetamine Venemaa jätkuva sekkumise vastu.
G7-sse kuuluvad USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Kanada ja Suurbritannia. Prantsusmaa võõrustab kohtumist sel nädalavahetusel Biarritzis.
Trump tühistas Gröönimaa müügist keeldumise tõttu visiidi Taani
USA president Donald Trump tühistas riigivisiidi Taani, sest Taani peaminister Mette Frederiksen teatas, et Gröönimaad ei müüda USA-le. Trump pidi Taani visiidile saabuma 2. septembril kuninganna Margrethe II kutsel.
Eelmisel nädalal ütles Trump, et USA on huvitatud Taani autonoomse territooriumi Gröönimaa ostmisest, vahendab BBC News.
Taani peaminister Frederiksen nimetas pakkumist absurdseks ja ütles, et loodab, et Trump ei mõtle seda tõsiselt.
Teatades visiidi tühistamisest kirjutas Trump Twitteris: „Taani on väga eriline maa uskumatute inimestega, aga peaminister Mette Frederikseni kommentaaride alusel, et tal ei ole huvi arutada Gröönimaa ostmist, lükkan ma meie kohtumise, mis oli plaanis kahe nädala pärast, edasi teisele ajale...”
Varem oli Trump kinnitanud teateid, et on Gröönimaa ostmisest huvitatud. Kui temalt pühapäeval küsiti, kas ta kaaluks mõne USA territooriumi vahetamist Gröönimaa vastu, vastas ta: „Noh, palju asju võib teha.”
„Sisuliselt on see suur kinnisvaratehing,” lausus Trump.
„Gröönimaa ei ole müügis, aga Gröönimaa on avatud kauplemiseks ja koostööks teiste maadega, sealhulgas USA-ga,” ütles Gröönimaa peaminister Kim Kielsen.
Gröönimaa on Taani hallatav piirkond, mis asub geograafiliselt Põhja-Ameerikas ega kuulu Euroopa Liitu. Gröönimaal on ulatuslik autonoomia, kuid tema välis- ja kaitsepoliitika otsustatakse Kopenhaagenis.
Taani peaministri sõnul on Trumpi huvi Gröönimaa ostmise vastu absurdne
Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas USA presidendi Donald Trumpi huvi Gröönimaa ostmise vastu absurdseks. Trump kinnitas samal päeval, et on arutanud Gröönimaa ostmise võimalust, kuigi see ei ole tema sõnul prioriteetne küsimus, vahendab CNN.
„Gröönimaa ei ole müügis. Gröönimaa ei ole Taani oma. Gröönimaa kuulub Gröönimaale,” ütles Frederiksen eile Gröönimaa ajalehele Sermitsiaq. „Ma loodan väga, et seda ei mõelda tõsiselt.”
Trump kinnitas oma huvi Gröönimaa ostmise vastu eile.
„Me oleme Taaniga head liitlased, me kaitseme Taanit, nagu me kaitseme suuri osi maailmast ja see idee kerkis üles,” ütles Trump New Jerseys. „Strateegiliselt on see huvitav ja me oleksime huvitatud, aga me räägime nendega natuke. See ei ole number üks põletav küsimus, võin ma teile öelda.”
Frederiksen ütles eile, et jutud, et USA ostab Gröönimaa ära, on absurdsed.
„(Gröönimaa peaminister) Kim Kielsen on loomulikult selgeks teinud, et Gröönimaa ei ole müügis. Siin see jutt lõpeb,” ütles Frederiksen.
Trumpi sanktsioonid aitavad Vene oligarhidel suuri summasid teenida
Bloomberg kirjutab, et USA presidendi Donald Trumpi sanktsioonid Iraani ja Venezuela vastu on suurendanud nõudlust Vene nafta järele ning toonud oligarhidele suurt tulu.
Vene naftafirmad teenisid möödunud aasta novembrist tänavu juulini käibes juurde vähemalt 905 miljonit dollarit (816 miljonit eurot). Kõige rohkem on kasvanud nõudlus Urals nafta järele.
Samuti on kasvule kaasa aidanud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) otsus kärpida tootmist ja tõsta seeläbi nafta hinda.
JBC Energy analüütik Konstantsa Rangelova sõnul on sanktsioonide tagajärjel tekkinud puudus raskest naftast, mis koosneb nafta ja bituumeni segust.
Nõudlus Vene nafta järele võib aga sügisest vähenema hakata, sest mitmeid Euroopa rafineerimistehaseid hakatakse siis hooldama.
USA kehtestas jaanuaris sanktsioonid Venezuelale ja karmimad sanktsioonid Iraanile jõustusid mais.
Gröönimaa vastus Trumpile: me ei ole müügiks
USA meedia andmetel on president Donald Trump huvitatud Gröönimaa ostmisest, kuid nii Taani kui Gröönimaa poliitikud ütlesid, et see pole müügiks.
Gröönimaa valitsus reageeris diplomaatiliselt ja teatas, et neil on väga head suhted USAga ja Trumpi mõtet nähakse pigem laiema huvina investeerida Taani koosseisu kuuluvasse omavalitsuslikku alasse. Valitsus lisas: "Gröönimaa pole loomulikult müügiks", kirjutab The Guardian.
Gröönimaa parlamendi liige Aaja Chemnitz Larsen ütles, et Gröönimaa pole kaup, mida saab lihtsalt müüa. Ta lisas, et sellise asja kuulmine tekitas temas ebamugavust. Larseni sõnul oleks parem kui Gröönimaa jääb Taanile, kuid saaks lõpuks täiesti iseseisvaks.
Taani poliitikuid üllatas Trumpi mõte. "See on vist aprillinali... aga valel ajal," säutsus Twitteris endine peaminister Lars L¸kke Rasmussen.
Taani Rahvapartei liige S¸ren Espersen ütles, et Trump on hulluks läinud. "Mõte, et Taani müüks ära 50 000 kodanikku on täiesti hullumeelne," sõnas ta.
Sotsiaalliberaalse Partei liige Martin Lidegaard avaldas lootust, et tegemist on naljaga. Alternatiivipartei juht Uffe Elb¿k sõnas, et selle taustal saab Trumpi visiit olema lähiajaloo kõige absurdsem.
Trump sõidab septembri alguses visiidile Taani.
Gröönimaal on ulatuslik autonoomia, aga välis- ja kaitsepoliitika üle otsustatakse Kopenhaagenis.
Kuigi saare pindala on 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, elab seal vaid umbes 56 000 inimest. Suurem osa Gröönimaast on mandrijää all.
Loodusvaradest hoolimata on Gröönimaa majandus Taani majandusabist väga sõltuv. See moodustab 60% Gröönimaa eelarvest.
USA president Harry Truman oleks tahtnud Gröönimaa Taanilt ära osta pärast Teist maailmasõda 100 miljoni dollari eest, aga Taani keeldus.
USA ja Taani kaitsekoostöö on siiski andnud USA-le võimaluse kasutada Gröönimaad sõjaliselt ja saare loodeosas on USA baas.
Eriskummaline mõte: Donald Trump tahab Gröönimaa ära osta
Donald Trump kaalub Gröönimaa ära ostmist, vahendab Daily Star.
Väidetavalt on Donald Trump Taanile kuuluvast maalapist niivõrd lummatud, et uurib suisa võimalusi selle endale ostmiseks. Ameerika Ühendriikide president usub samuti, et Gröönimaal on ka tohutu strateegiline tähtsus just oma hea asukohaga.
Ta on isegi koosolekutel oma nõunikega seda arutanud, küsides: "Mida te sellest arvate? Kas te arvate, et see toimiks?"
Lisaks oma heale asukohale on Gröönimaal ka palju maavarasid, mistõttu mõned Trumpi nõunikud isegi toetavad seda ideed. Sellegipoolest leidub rohkem neid asjaosalisi, kes ei võta plaani tõsiselt.
Sotsiaalmeedias on aga Trumpi järjekordset suursugust plaani mõnitama hakatud. "Ma eeldan, et ta on Gröönimaast huvitatud, et ta saaks sinna omale golfiraja ehitada," kirjutab üks sotsiaalmeedia kasutajatest.
Järgmine lisas: "Kas keegi on Trumpile selgitanud, et Gröönimaa ei ole tegelikkuses kaugeltki nii suur, kui ta kaardi pealt tundub?"
"Globaalne soojenemine muudab Gröönimaa peagi troopiliseks paradiisiks, nii et miks mitte?" Naljatab kolmas.
Gröönimaa pindala on 2,166 miljonit ruutkilomeetrit ja seal elab vaid 56 000 inimest. Tegemist Taanile omavalitsusliku piirkonnaga, mis lahkus 1985. aastal Euroopa Liidust. Kui kultuuriliselt kuulub Gröönimaa Euroopasse, siis geograafiliselt asub saar Põhja-Ameerikas.
Gröönimaa välisminister Ane Lone Bagger teatas kommentaariks, et maailma suurim saar ei ole müügis.
Muide, Donald Trump ei ole esimene Ameerika Ühendriikide president, kes sooviks Gröönimaad endale napsata. Saart üritas ära osta ka 1946. aastal Harry Truman.
Trump: massitulistamiste ärahoidmiseks tuleb ehitada uusi vaimuhaiglaid
USA president Donald Trump teatas eile, et toetab mõistlikke taustauuringuid relvaostjatele, aga tema sõnul on viimaste massitulistamiste toimepanijad vaimuhaiged ja USA peaks ehitama rohkem vaimuhaiglaid.
Trump ütles, et on rääkinud relvavägivalla probleemist senati enamuse liidri Mitch McConnelli ja paljude teiste vabariiklastega ning „nad ei taha, et hulludel inimestel, ohtlikel inimestel, tõeliselt halbadel inimestel oleksid relvad”, vahendab Reuters.
„Me ei taha, et hullud inimesed omaksid relvi,” ütles Trump New Jersey osariigis Morristownis ajakirjanikele. „Need on nemad. Nemad vajutavad päästikule. Relv ei vajuta päästikule. Nemad vajutavad päästikule. Nii et me peame vaatama väga tõsiselt vaimuhaigusele.”
Trump on surve all relvavägivalla ohjeldamiseks pärast kaht massitulistamist, milles hukkus kümneid inimesi Texases ja Ohios.
Hiljem New Hampshire’is Manchesteris ütles Trump, et on vaja kaaluda uute asutuste rajamist vaimuhaigetele.
„Me peame seda tegema. Samal ajal võtame me vaimselt segased ja ohtlikud inimesed tänavatelt ära, nii et me ei peaks nii palju selle pärast muretsema. See on suur probleem,” ütles Trump.
New Jerseys ütles Trump, et paljud USA vaimuhaiglad suleti 1960. ja 1970. aastatel ja nende patsiendid lasti tänavatele lahti.
„Me ei saa lasta neil inimestel tänavatel olla,” lausus Trump.
WSJ: Trump tahaks Gröönimaa Taanilt ära osta
Ajalehe Wall Street Journal teatel huvitab USA presidenti Donald Trumpi maailma suurima saare Gröönimaa ostmine Taanilt, millest Trump on ajalehe teatel oma abidega korduvalt rääkinud.
Mõned Trumpi abidest on ideed toetanud Gröönimaa ulatuslike loodusvarade ja geopoliitiliselt tähtsa asupaiga tõttu. Wall Street Journali allikate sõnul on Trump palunud asja uurida ka Valge Maja advokaadil, vahendab Yle Uutiset.
Osa presidendi abidest peab seda aga mööduvaks ideeks, mis ei vii kuhugi.
Wall Street Journalile ei kommenteerinud asja ei Valge Maja, USA välisministeerium, Taani saatkond ega Gröönimaa peaministri büroo.
Trump sõidab septembri alguses visiidile Taani.
Gröönimaa on Taanile kuuluv omavalitsuspiirkond, mis kuulub geograafiliselt Põhja-Ameerikasse ega kuulu Euroopa Liitu. Gröönimaal on ulatuslik autonoomia, aga välis- ja kaitsepoliitika üle otsustatakse Kopenhaagenis.
Kuigi saare pindala on 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, elab seal vaid umbes 56 000 inimest. Suurem osa Gröönimaast on mandrijää all.
Loodusvaradest hoolimata on Gröönimaa majandus Taani majandusabist väga sõltuv. See moodustab 60% Gröönimaa eelarvest.
USA president Harry Truman oleks tahtnud Gröönimaa Taanilt ära osta pärast Teist maailmasõda 100 miljoni dollari eest, aga Taani keeldus.
USA ja Taani kaitsekoostöö on siiski andnud USA-le võimaluse kasutada Gröönimaad sõjaliselt ja saare loodeosas on USA baas.
Hiina on üritanud finantseerida lennuväljade rajamist Gröönimaale. USA-l õnnestus siiski eelmisel aastal ära hoida lepingu sõlmimine, mis kardeti andvat Hiinale Gröönimaal sillapea.
Saksamaa majandus langeb ja Hiina tehased pidurdavad Trumpi algatatud kaubandussõjas 
Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaubandussõja tulemusena liigub Saksamaa majandus languse poole ja et Hiina tootmismaht kasvab aeglasemalt kui varasemal paari aastakümne jooksul, kirjutas The New York Times.
Saksamaa ja Hiina majandusnäitajad on ühed käegakatsutavamad tagajärjed president Donald Trumpi poolt peetavas tariifide võitluses ja see heidab varju ka Euroopale. Trumpil õnnestub tekitada valu riikidele, keda ta süüdistab ebaausas konkurentsis, kuid majandusteadlased hoiatavad, et valu võib tõenäoliselt bumerangina tabada ka Ameerika Ühendriike.
Saksamaa majandus kahanes aprillist juunini 0,1 protsenti. Deutsche Banki analüütikud ennustasid, et majanduslangus jätkub ka praeguses kvartalis, lähenedes majandussurutise tehnilisele määratlusele. Selleks loetakse vähemalt kahte järjestikust majanduslanguse kvartalit.
Hiinas langes tööstustoodangu kasv juulis 17 aasta madalaimale tasemele. Kuigi Hiina majandus raporteeris veel eelmisel nädalal oodatust tugevamad kaubandusnäitajad, oli tööstustoodangu näitaja siiski märk sellest, et Hiina üldine kasvutempo aeglustub jätkuvalt kaubandussõja ja riigi võlaprobleemide mõjul.
Hiina ja Saksamaa näitavad USA-ga kaubeldes suurt ülejääki, kuid nad on ka Ameerika toodete olulised kliendid. Saksamaa ostis möödunud aastal Ameerika Ühendriikidelt kaupu ja teenuseid 72 miljardi dollari väärtuses.
"Kui see jätkub, tähendab see lõpuks väiksemat nõudlust USA kaupade järele," ütles ING Germany peaökonomist Carsten Brzeski.
Hirm elavdas Wall Streeti
Hirm võimaliku tagasilöögi ees elavdas müüki nii Wall Streetil kui ka Euroopa aktsiaturgudel. Peamised aktsiaindeksid Frankfurdis ja Pariisis sulgesid enam kui kaks protsenti madalamal tasemel.
Ameerika Ühendriikides olid kolme peamise aktsiaindeksi päevane langusprotsent kolme protsendi lähedal. Samuti langesid USA valitsuse võlakirjade tootlused – mis kõlas nagu signaal, et investorid vähendasid oma ootusi kasvule. Võlakirjade tootlus, mis hindade tõustes langeb, on langenud, kuna konflikti hiljutine eskaleerumine sundis investoreid otsima riigi võlakirjade jaoks turvalist varjupaika.
Pole üllatav, et Hiina ja Saksamaa koperdavad kaubandussurve all. Hiina on maailma suurim kaupade ja teenuste eksportija, edestades napilt Ameerika Ühendriike. Saksamaa on suuruselt kolmas ja eksport moodustab peaaegu poole kogu sisemajanduse kogutoodangust. Mõlemat riiki on otseselt mõjutanud Trumpi kehtestatud tariifid ja laiemalt kaubanduskonflikti põhjustatud häireid maailmamajanduses.
Ettevõtete juhid ei taha investeerida Saksamaal uutesse hoonetesse ja tehasepindadesse, sest seistakse silmitsi Suurbritannia kaootiliste katsetega lahkuda Euroopa Liidust ning pinged Pärsia lahe piirkonnas kahandavad müügiväljavateid selles tähtsas piirkonnas.
USA tariifid on enamasti suunatud Hiina vastu, kuid Trumpi administratsioon on kehtestanud lõivud ka Euroopa terasele ja alumiiniumile. Trump on korduvalt ähvardanud kehtestada tariifid Saksa autodele.
Saksamaa autotööstus sai haiget
Kolmapäevased andmed näitasid, kui palju sai Saksamaa autotööstus haiget Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelise kaubandussõja risttules.
Saksa autotootjad Volkswagen, Daimler ja BMW teenivad kõik vähemalt kolmandiku oma tuludest Hiinas, kus autode müük on hakanud pidurduma pärast aastatepikkust kasvu.
Hiina on vaid üks probleemidest, millega seisavad silmitsi luksusautode turul domineerivad Saksa autotootjad. Nad üritavad toime tulla muutuvate nõudmistega, sealhulgas rangemate heitkoguste standarditega, kuluka üleminekuga elektriautodele ja konkurentidega nagu Tesla.
Kuna autod on Saksamaa suurim ekspordiartikkel, mõjutavad autotootjate probleemid otseselt ka seotud tööstusharusid. Moody's Investors Service alandas kolmapäeval Saksamaa terasetootja ThyssenKruppi võlakirja allapoole nn rämpsu taset, osutades just autotootjate poolsele vähesele nõudlusele.
Saksamaa majandustulemused olid teises kvartalis eurotsooni ühed halvimad, selgus Euroopa Liidu statistikaameti andmetest. Isegi Itaalial, eurotsooni naerualusel, läks pisut paremini kui Saksamaal - Itaalia kasv oli null.
Trump nimetas Hiina presidenti heaks meheks ja pakkus kohtumist Hongkongi asjus
USA president Donald Trump pakkus välja kohtumise Hiina riigipea Xi Jinpingiga, et arutada süvenevat poliitilist kriisi seoses Hongkongi meeleavaldustega, vahendab BBC News.
„Ma tunnen Hiina presidenti Xi’d väga hästi. Ta on suurepärane juht, kes austab oma rahvast väga. Ta on ka hea mees „karmis äris”. Mul on NULL kahtlust, et kui president Xi tahab Hongkongi probleemi kiiresti ja humaanselt lahendada, suudab ta seda teha. Isiklik kohtumine?” kirjutas Trump Twitteris.
Hiina valitsus on Hongkongi meeleavaldajaid karmilt kritiseerinud, nimetades nende tegevust „terrorismile lähedaseks”. Kardetakse ka Hiina otsest sõjalist sekkumist, aga analüütikud peavad seda ebatõenäoliseks.
USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton hoiatas aga Hiinat, et ta kohtleks Hongkongi ettevaatlikult, sest „Ameerika rahvas mäletab Tiananmeni väljakut”. Bolton ütles, et 1989. aasta tudengite juhitud meeleavalduste sõjalise mahasurumise kordamine Hiinas oleks „suur viga”.
Trump: USA õpib Vene ebaõnnestunud raketikatsetusest palju
President Donald Trump teatas eile, et USA õpib palju Vene raketikatsetusel toimunud hukkunutega plahvatusest, mis tekitas kõrgenenud kiirgustaseme.
„Ühendriigid õpivad palju ebaõnnestunud raketiplahvatusest Venemaal. Meil on sarnane, kuigi arenenum tehnoloogia,” kirjutas Trump Twitteris, vahendab AFP.
„Vene „Skyfalli” plahvatus paneb inimesed muretsema õhu pärast kompleksi ümber ja kaugemal. Ei ole hea!” lisas Trump.
Eksperdid on seostanud plahvatuse, mis tappis vähemalt viis inimest, tuumajõul liikuva tiibraketiga 9M730 Burevestnik, NATO nimetusega SSC-X-9 Skyfall, millest rääkis mullu oma teleesinemisel Venemaa president Vladimir Putin.
Trumpi kinnituse, et USA-l on sarnane tehnoloogia, vaidlustas kiiresti USA ekspert Joe Cirincione.
„See on imelik. Meil ei ole tuumajõul liikuva tiibraketi programmi,” kirjutas Cirincione Twitteris. „Me püüdsime seda ehitada, 1960. aastatel, aga see oli liiga hullumeelne, liiga teostamatu, liiga julm isegi neil tuumahulludel külma sõja aastatel.”
Õnnetus leidis aset Arhangelski oblasti polügoonil Valge mere rannikul neljapäeval, aga Vene võimud tunnistasid selle tuumaiseloomu alles laupäeval.
USA suurpank: majanduslanguse saabumise tõenäosus suureneb
Rahvusvahelise investeerimispanga analüütikud ütlevad, et majanduspingetel Hiinaga on USA-le rusuvam mõju kui arvati.
President Donald Trumpi algatatud Hiina-vastase kaubandussõja efekt Ameerika majandusele on suurem kui varem arvati ning majanduslanguse risk näitab tõusvat joont, teatas Goldman Sachs Group eile kirjas klientidele.
Investeerimispanga USA turgudele keskenduv peaökonomist Jan Hatzius ütles veel, et enam ei ole Ameerika ja Hiina vahelist kaubanduslepet enne 2020. aasta presidendivalimisi mõtet oodata. Kõike seda arvesse võttes ootavad analüütikud 0,6% USA majanduse aeglustumist, mida hinnati varem 0,2% peale. "Kartused kasvavad, et kaubandussõda sütitab majanduslanguse," ütes Hatzius kirjas. Lisaks alandas Goldman neljanda kvartali USA majanduskasvu prognoosi 1,8% peale.
"Üldiselt oleme tõstnud oma hinnanguid kaubandussõja mõju ulatusele majanduskasvus," kirjutas Hatzius. "Prognoosimuutuse tagamaad on selles, et võtame nüüd analüüsis arvesse ka majandusagentide suhtumishinnaguid ja ebakindlusefekte ning seda, et finantsturgude reaktsioon hiljutistele kaubandussõja arengutele on olnud märkimisväärne."
Kiri ütles, et kaubandussõja tekitatud ebakindlus võib ettevõtteid motiveerida pingete lahenemiseni vähem kulutama. "Sellega seoses võib pessimistlikum äriline suhtumine kaubandussõja lahenemisesse viia ettevõtete investeeringute, tootmise ning tööjõu juurdepalkamise taseme languseni," kirjutas Hatzius.
Goldmani analüütikud ütlesid, et nad eeldavad, et president Donald Trump võtab oma varem välja öeldud ähvardust tõsiselt ning kehtestab alates 1. septembrist 300 miljardi dollari väärtuses Hiina ekspordile täiendavad 10-protsendilised tariifid.
Trump jagas vandenõuteooriat: Epsteini surma taga olid Clintonid
USA president Donald Trump reageeris laupäeval teadetele miljardäri Jeffrey Epsteini surmast, jagades vandenõuteooriat, mille kohaselt olid selle taga Clintonid.
Täna teatati, et 66-aastane Epstein ei kuulunud jälgimise all olevate suitsiidiriskiga kinnipeetavate hulka, hoolimata sellest, et ta üritas paar nädalat tagasi endalt elu võtta, vahendab uudistekanal BBC.
Trump asus laupäeva õhtul jagama oma Twitteri kontol alusetuid väiteid Epsteini surma kohta.
Ta tunnistas, et oli varem Epsteini tuttav, kuid ütles, et lõpetas temaga suhtlemise rohkem kui 15 aastat tagasi.
"Tegi enesetapu 24/7 jälgimise all? Jah, kindlasti! Kuidas see peaks juhtuma?" kirjutas kommentaator Terrence K. Williams säutsus, mida riigipea jagas. Williams väitis oma postituses, et Epsteini surma taga olid Hillary ja Bill Clinton.
USA prokurörid kinnitasid, et Epsteini vastu suunatud alaealiste prostitutsioonile sundimise ja inimkaubitsemise süüdistuste uurimist jätkatakse.
USA justiitsministeerium on langenud kriitika alla, et see ei suutnud tagada Epsteini kohtu ette astumist - FBI algatas juurdluse mehe surma põhjuste väljaselgitamiseks.
Trump hakkas Põhja-Korea raketikatsetusi õigustama. Hetk hiljem tulistas paariariik taas välja kaks raketti
Põhja-Korea korraldas ööl vastu tänast juba oma viienda raketikatsetuse, tulistades kirderannikult taas välja kaks uut tüüpi raketti.
USA alustas Põhja-Korea lõunanaabriga sel nädalal sõjaväeõppusi ja paariariik esitles raketikatsetust kui vastust nende korraldamisele.
Vaid mõni tund enne raketikatsetust teatas USA president Donald Trump, et sai Põhja-Korea liidrilt Kim Jong-unilt "väga ilusa kirja", vahendab Daily Beast.
Kui Trumpilt katsetuste kohta küsiti, vastas ta, et muretsemiseks ei ole põhjust, sest korraldatud on vaid lühimaarakettide katsetusi, mitte tuumakatsetust.
Trump paistis ka sõjaväeõppuste teemal olevat diktaator Kimi poolel, öeldes, et ta mõistab viimast, sest need ei meeldi talle endalegi. "Nagu te teate, need ei ole mulle kunagi meeldinud," ütles ta.
„Hoolimata meie korduvatest hoiatustest alustas Lõuna-Korea ühiseid sõjaväeõppusi USA-ga, mille sihtmärgiks on Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea -toim),“ teatas sel nädalal Põhja-Korea välisministeeriumi kõneisik.
„Tegemist on meie ja USA 12. juuni ühisavalduse, Panmunjomi deklaratsiooni ja septembrikuise Pyongyangi ühisdeklaratsiooni varjamatu eituse ja karjuva rikkumisega,“ ütles ta.
Mihkel Nestor: jääb loota, et Donald Trump järgmist kaubandussõda Eesti vastu ei algata
Eesti eksport on tänavu kasvanud enim USAsse ja ületab importi sealt juba viiekordselt. Jääb vaid loota, et Donald Trump järgmist kaubandussõda Eesti vastu ei algata! Tõsisemaid muresid tulevikus ennustab aga tööstusettevõtete aina süvenev pessimism, kirjutas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Ekspordikasv pole olnud paha
Viimaste aegade süngete majandusuudistega näib hästi kokku käivat Statistikaameti äsjane teade, et Eesti eksport kahanes juunis aastatagusega võrreldes koguni 10% võrra. USA-Hiina kaubandussõja asemel põhjustasid languse, vähemalt osaliselt, ühekordsed põhjused nagu volatiilne kütuse- ja energiakaubandus ja väiksem arv tööpäevasid. Esimese poolaasta kokkuvõttena võiks pigem tõdeda, et praeguse maailmamajanduse taustal läheb Eestil veel päris hästi: siin toodetud kaupade eksport on kasvanud 4%, ilma juuni suurt langust arvesse võtmata koguni 7%. Võrdluseks on Euroopa suurim majandus, Saksamaa, suutnud eksporti kasvatada kõigest protsendi jagu. Miks ei kajastu ühendatud Euroopas suuremate riikide mured juba ka meie kaubandusstatistikas? Kindlasti on Eestit säästnud siinse eksportiva tööstuse struktuur ja peamised sihtriigid. Autotööstusega on seotud ehk vaid käputäis kohalikke ettevõtteid ja ka Hiina turg on enamuse eksportijate jaoks veel kauge unistus.
Eksporti vedasid masinad ja seadmed
Enam kui pool esimese poolaasta ekspordikasvust tuli erinevate masinate ja seadmete arvelt. Neist suurima panuse andis nö „tavapärane süüdlane“, telekommunikatsiooni­elektroonika, mis seotud eelkõige ühe globaalse ettevõtte tootmisplaanidega. Kui telekommunikatsioonielektroonika eksport suurenes esimesel poolaastal 35 miljoni euro võrra, siis vägagi tähelepanuväärne on kaubagrupp, mis andis suuruselt teise panuse. Nimelt kasvas pea 25 miljoni euro võrra müügiautomaatide kaubagrupi eksport, mille alla peituvad kuulsust kogunud Viljandis toodetud pakiautomaadid. Seejuures on nii telekommunikatsioonielektroonika kui pakiautomaatide peamine sihtkoht Ameerika Ühendriigid, tänu millele, on USAst saanud Eesti tähtsuselt kolmas eksporditurg.
Keerukate masinate ja seadmete kõrval läksid esimesel poolaastal endiselt väga hästi kaubaks Eestis valmistatud puit- ja moodulmajad. Välisriikidesse müüdi neid enam kui 230 miljoni euro eest, mis on 9% rohkem kui 2018. aasta esimeses pooles. Seejuures kasvas müük enim mitte tavapärasel Põhjamaade turul vaid hoopis Saksamaale. Tänu väga kõrgele müügimahule juunis näitas endiselt head kasvu ka Rootsi turg. Teised olulisema panuse ekspordikasvu andud kaubagrupid olid veel erinevad mõõteseadmed ja puittooted.
Eesti eksport USAsse – kas Trump’i järgmine sihtmärk?
Vaadates eksporti riikide järgi, oli Eesti kõige kiiremini kasvav eksportturg USA – põhjuseks just eelmainitud telekommunikatsioonielektroonika ja pakiautomaatide müük. Nüüd tuleb küll hinge kinni pidada – mis juhtuks kui Donald Trump märkab, et meie eksport USAsse ületab nende importi Eestisse lausa viiekordselt? Ka teised kõige kiiremat kasvu näidanud eksportturud ei olnud esimesel poolaastal Eesti jaoks kõige tavapärasemad: enam kui 80 miljoni euro võrra suurenes eksport nii Taani kui Hispaaniasse. Mõlema riigi puhul oli suure numbri taga küll kütusemüük, mis ostjat ei küsi. Samas ei tohi kurta ka 2% ekspordikasvu üle Eesti kõige tähtsamal sihtturul, Soomes, sest tervikuna oli riigi impordinõudlus samal ajal languses. Kuigi Eesti tähtsuselt teise ekspordipartneri Rootsi puhul langes kaupade väljavedu 4%, oli see täielikult põhjustatud telekommunikatsiooniseadmete kaubavoo ümbersuunamisest USAsse. Ilma seda arvesse võtmata, oleks eksport Rootsi kasvanud 8%.
Ettevaates on ekspordi kasvupotentsiaali osas siiski põhjust muret tunda. Konjunktuuriuuringute põhjal on Eesti tööstusettevõtted muutunud tuleviku suhtes äärmiselt pessimistlikuks. Nii madal oli tööstusettevõtete kindlustundeindeks viimati 2010. aastal! Seetõttu on oodata, et süvenev globaalne ebakindlus hakkab aasta teises pooles peegelduma ka Eesti majanduses.
Trump: massimõrvaritel tuleb õige pea silmitsi seista surmanuhtlusega
USA president Donald Trump teatas, et andis oma ametnikele korralduse valmistada ette seaduseelnõu, mis võimaldaks massimõrvaritele määrata surmanuhtluse.
Trump ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et hukkamine tuleks korraldada viivitamatult.
„Täna annan ma justiitsministeeriumile suunise koostada eelnõu, mis tagab, et inimestel, kes sooritavad neid vihakuritegusid ja massimõrvu, tuleks silmitsi seista surmanuhtlusega, ja et see viidaks täide kiiresti ja otsustavalt ilma aastaid kestva asjatu viivituseta," ütles ta.
USA riigipea nimetas veel mitut meedet, mis võiks tema meelest aidata massitulistamisi ära hoida, jättes aga täielikult välja relvapiirangute kehtestamise, mida enamik ameeriklasi toetab.
Trumpi väitel võiks lahenduseks olla tihedam koostöö ministeeriumite, korrakaitseorganisatsioonide ja sotsiaalmeediaettevõtete vahel, vägivalla ülistamise lõpetamine, ennekõike videomängudes, vaimselt haigete inimeste kinnipidamine ja ohtlikuks peetavatelt inimestelt ajutiselt relvade ärakorjamine.
USA president tegi oma avalduse pärast nädalavahetust, mil kahes tulistamistes hukkus 31 inimest.
Texase osariigis El Pasos lasi noormes laupäeval rahvast tulvil Walmarti kaubanduskeskuses maha 22 inimest. Ohio osariigis Daytonis aga lasi pühapäeval kohalik nooruk ühe pubi ees maha üheksa inimest.
Ohvrite tapmiseks loetud minutite jooksul kasutasid nad mõlemad seaduslikku automaatrelva.
Trumpi kirglikust toetajast kirjapommide saatja saadeti 20 aastaks trellide taha
Trumpi kirglik toetaja, kes saatis torupomme tuntud demokraatidest poliitkutele, sh Barack Obamale ja Hillary Clintonile, mõisteti aastakümneteks vangi.
Oma avalduses kohtule ütles pommipanija, et tal on tehtu pärast kahju ja ta vabandab südamest. „Jään ohvrite ees andestust paluma oma ülejäänud elu,“ tõdes ta enne, kui kohus ta 20 aastaks trellide taha saatis.
Osariigi prokurör taotles mehele eluaegset karistust.
2018. aasta oktoobris hakkasid tuntud inimestele järjest kirjapommid saabuma. Üsna ruttu sai selgeks, et neid saatis Cesar Sayoc – amatöörkulturist ja endine strippar, pika varasema kuriteoregistriga üksildane mees, kes hakkas poliitika vastu huvi tundma pärast seda, kui Donald Trump areenile saabus.
Ta vahistati, kui kümmekonna demokraadist või Trumpi kritiseeriva kuulsuse postkasti jõudsid pruunid torud, mis olid täidetud plahvatusohtliku pulbriga.
57-aastane Sayoc saatis torupommi teiste seas miljardärist filantroobile George Sorosele, USA endisele demokraadist presidendile Bill Clintonile ja tema abikaasast endisele välisministrile Hillary Clintonile, endisele demokraadist riigipeale Barack Obamale ja Trumpi korduvalt kritiseerinud näitlejale Robert de Nirole.
Sayoci varasemat elu palistavad majandusprobleemid ja ulatuslik pisipaturegister, kuhu kuulub ka pommiähvardusega seotud tingimisi vangistus. 2002. aastal helistas mees nimelt ühte Florida elektrifirmasse ja ähvardas, et kui talt vool ära võetakse, laseb ta ettevõtte kontori õhku. „See tuleb hullem kui 11. september (terrorirünnak, 9/11),” teatas ta.
2016. aastani oli Sayoc sotsiaalmeedias täiesti silmatorkamatu, ta postitas pilte toidust, trennist, napis riietuses naistest ja spordist. Siis avas ta aga uue Twitteri konto ning hakkas sinna lisama kõmuliste parempoolsete lugude linke. Sayoci Facebooki sein täitus aga Trumpi ja tema toetajate piltidega, lugudega moslemitest ja äärmuslikust ühendusest Islamiriik ning kaugeleulatuvate vandenõuteooriatega.
Juhtunu eel muutusid Sayoci postitused kurjakuulutavamaks ja tumedamaks, tihti leidus seal vägivallaähvardusi ja veriste loomakorjuste pilte. Obama-aegsele USA peaprokurör Eric Holderile saatis ta sõnumi „Näeme varsti, tikk-takk”, demokraadist poliitikule Maxine Watersile aga teatas: „Näeme varsti”.
Trump mõistis hukka valgete ülemvõimu ning nimetas massitulistamisi terrorismiks
USA president Donald Trump nimetas Ühendriike nädalavahetusel raputanud massitulistamisi, milles hukkus kokku 29 inimest, kodumaiseks terrorismiks.
Ta ütles oma avalduses, et on palunud FBI-il suunata täiendavaid ressursse, et selliseid rünnakuid ära hoida ning tuvastada õigel ajal vihakõne levik internetis. Täiendavalt suunab Trump vahendeid ka sellesse, et vihakõnena läbiviidud kuriteod saaksid karistatud surmanuhtlusega.
Just interneti pidas Trump peamiseks süüdlaseks, miks sellised tulistamised aset leiavad. Ta avaldas, et interneti pimedamaid soppe kasutatakse muuhulgas ka inimkaubanduseks ning narkokaubanduseks. Tema sõnul peab korrakaitse tegema enamat, et õigel ajal panna piir sotsiaalmeedias alguse saanud mõtetele massitulistamistest.
Texases El Pasos 20 inimest maha lasknud tulistajat nimetas Trump "haiglaseks" ning palus kõikidel hukka mõista valget ülemvõimu.
Nädalavahetusel toimusid USA-s kaks massitulistamist, esimene neist Texases El Pasos, milles ründaja lasi maha 20 inimest ning vigastas veel 26. Ründaja levitas 8chanis ksenofoobseid ning valgete ülemvõimu toetavaid mõtteavaldusi. Enne tulistamist positas ta kanalisse nelja lehekülje pikkuse dokumendi, milles avaldas viha latiinode vastu ning süüdistas immigrante ning esimese põlvkonna ameeriklasi selles, et nood võtavad ära kohalike tööd.
See on sellel aastal juba teine rünnak, mis on 8chaniga seotud. Uus-Meremaal 50 inimest maha lasknud Brenton Tarrant oli samuti aktiivne 8chani kasutaja.
Teine rünnak toimus Ohios Daytonis, kus tulistaja lasi maha üheksa inimest. Muuhulgas ajas Trump oma avalduse käigus sassi Ohio linnad, avaldades kaastunnet Toledos hukkunute lähedastele, kuigi rünnak toimus Daytonis, mis on Toledost 150 miili kaugusel.
Julge samm! Rihanna võtab Donald Trumpi vastu poliitilise seisukoha, kritiseerides presidendi hiljutist säutsu
Lauljatar Rihanna muutus poliitiliseks vastates Donald Trumpi kommentaarile hiljutise massitulistamise kohta El Pasos, Texases, vahendab The Insider.
"Um... Donald, sa kirjutasid "terrorism" valesti!" Kirjutab 31-aastane naine Twitteris ja Instagramis. "Sinu riigis on aset võtnud juba kaks terrorirünnakut lühikese aja jooksul, jättes ligi 30 süütut inimest nende eludest ilma," jätkab Rihanna, viidates laupäeval Walmartis toimunud tulistamisele ning samuti pühapäeval aset võtnud tulistamisele Ohios. Kokku suri neil kahel päevil 29 inimest.
Selline oli Rihanna vastus Donald Trumpi säutsule, kus ta kirjutas: "Tänased tulistamised El Pasos, Texases ei olnud mitte ainult traagilised, vaid see oli argpükslikkus. Ma tean, et seisan kõigiga koos siin riigis, kui mõistan hukka tänase vihkava teo. Pole olemas ühtegi põhjendust ega vabandust, mis õigustaks süütute inimeste tapmist..."
Rihanna ei ole ainuke, kes on antud teemal sõna võtnud. Paar tundi pärast postituse avaldumist kirjutas Cardi B: "Meil on juba piisavalt informatsiooni! Mõlemad tulistajad oli valged "ülimuslikud" terroristid, kellel oligi plaanis tappa süütuid vähemusgruppe. Korrakaitsjad tegutsesid kiiresti, kuid mida kavatsed SINA teha, et oma rassistlikke toetajaid kontrolli all hoida?"
Ka Chris Evans lisas säutsus, mis on nüüdseks kustutatud: "Meil toimuvad massitulistamised juba nii tihti, et meie president saab kirjutada kahest sellisest südmusest ühes säutsus."
Rihanna on ennegi Ameerika lõdvade relvaseaduste vastu sõna võtnud: "Kujutagem ette maailma, kus on AK-47 relva lihtsam kätte saada kui VIISAT! Kujutagem ette maailma, kus nad ehitavad müüri, et hoida terroriste AMEERIKAS sees!"
USA eriesindaja: Trump võib võtta vastu kutse osaleda Donbassi rahukõnelustel
USA on valmis Donbassi rahu nimel kohtumisi pidama, kuid eelduseks on Moskva tõsine soov konflikti lõpetada.
USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ei välistanud võimalust, et riigipea Donald Trump võtab vastu ettepaneku osaleda Donbassi rahuläbirääkimistel. Siiski on eelduseks Moskva käitumine: Venemaa peab näitama välja, et on valmis konflikti peatama.
Reedel portaalis tyzhden.ua avaldatud intervjuus ütles Volker, et Trump arvestab seda varianti kindlasti, kui Venemaa näitab tõsiseid kavatsusi konflikti lõpetamiseks. Millises formaadis kohtumisi pidama hakatakse, on Volkeri sõnul vähem oluline kui selle sisu. Kui aga kohtumine Trumpiga tuleks kasuks, kaaluks USA kindlasti seda võimalust, kinnitas Volker.
Volkeri sõnul oleks USA valmis toetama uue formaadi loomist, kuhu oleks kaasatud Ameerika Ühendriigi ja mõni muu riik nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa või Saksamaa.
USA eriesindaja ütles ka intervjuus, et toetab Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi ja Vene presidendi Vladimir Putini otsekontakti.
Trump kaitseb Hiina vastu kehtestatavaid uusi tollitariife
USA president Donald Trump teatas laupäeval, et Hiinaga sujuvad asjad hästi. Tema sõnul ei maksa tarbijad kinni impordimakse, mille USA kehtestas Hiinale. Ökonomistid leidsid, et just ameerika tarbijad maksid need Trumpi tariifid kinni.
„Hiinaga läheb väga hästi,“ säutsus Trump Twitteris. "Nad maksavad kümneid miljardeid dollareid. Nad on devalveerinud valuutat ja pumbanud pangandussüsteemi hiiglapalju raha. Seni pole meie tarbijad midagi maksnud ja ka inflatsiooni pole. USA keskpank pole üldse aidanud!“
Trump märkis, et mitmed riigid soovivad läbirääkida päriskaubanduskokkuleppeid, kuna ned ei taha langeda USA tollitariifide ohvriks. Ühestki konkreetsest riigist ta ei rääkinud.
Neljapäeval tegi Trump äkkotsuse kehtestada 300 miljardi dollari ulatuses Hiinast impordile kümne protsendine tollitariif. See üllatas investoreid, kes lootsid pikkade läbirääkimiste järel kaubandussõja lõppu.
Hiina teatas reedel, et võtab USA vastu kasutusele vastumeetmed.
Tariifid peaksid muutma välismaised kaubad kallimaks ja seeläbi aitama kodumaist tootmist. Et välismaised tootjad oleksid konkurentsivõimelised, võivad nad hinda alandada. Puuduvad märgid sellest, et Hiina oleks alandanud USAsse eksportimiseks hinda, kirjutab Reuters.
Märtsis NBERi poolt avaldatud uuringu kohaselt maksid 2018. aastal USA kehtestatud tariifid täielikult kinni ameerika tarbijad.
Trump: mu sõber Kim võis küll rikkuda ÜRO regulatsioone, ent mind ta reetma ei hakka
USA president Donald Trump tõdes, et tema sõber Põhja-Korea juht Kim Jong-un võis küll raketikatsetustega rikkuda ÜRO resolutsioone, ent ta ei soovi talle pettumust valmistada.
„ÜRO [resolutsioonide] rikkumine võis olla, kuid esimees Kim ei soovi mulle usalduse kuritarvitamisega pettumust valmistada, kuna Põhja-Koreal on kaugelt liiga palju võita. Ja ka liiga palju kaotada,“ säutsus Trump oma Twitteri kontol.
„Ma võin eksida, aga ma usun, et esimees Kimil on suurepärane ja kaunis visioon oma riigist ning vaid USA, kus mina olen president, võib selle visiooni tõeks teha. Ta teeb õige valiku, sest ta on liiga nutikas, et seda mitte teha, ja ta ei taha oma sõbrale president Trumpile pettumust valmistada!“ märkis USA president.
Põhja-Korea korraldas ööl vastu reedet juba kolmanda raketikatsetuse viimase kaheksa päeva jooksul, tulistades taas välja kaks lühimaaraketti.
Lõuna-Korea kindralstaap teatas, et põhjanaaber tulistas raketid välja oma kirdeosast Hamgyongi provintsist ning need langesid pärast madalat pea 200 kilomeetri pikkust lendu Jaapani merre.
Tegu on uut tüüpi lühimaaraketiga, mida Põhja-Korea viimastel päevadel katsetab, usub Soul.
Trump ja Kim kohtusid 30. juunil kahe Korea vahelises demilitariseeritud tsoonis, kus nad lubasid tuumakõnelusi jätkata. Juulis aga süüdistas Põhja-Korea välisministeerium USA-d senise kokkuleppe murdmises ja nõudis Lõuna-Koreaga plaanitud ühisõppuste ärajätmist.
Lisaks on Põhja-Korea hoiatanud, et võib uuesti alustada ka kaugmaarakettide ja tuumarelvade katsetusi. USA välisminister Mike Pompeo ütles esmaspäeval, et loodab kõneluste jätkumist.
Kreml: Trump pakkus Venemaale Siberi põlengute kustutamiseks abi
Kreml avaldas eile hilisõhtul pressiteate USA presidendi Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini telefonikõne kohta, kus öeldakse, et USA president pakkus Venemaale Siberi maastikutulekahjude kustutamisel abi.
„Vene president väljendas siirast tänu sellise hooliva abipakkumise üle,” teatas Kreml. Vladimir Putin olevat lubanud ettepaneku vajadusel vastu võtta, kuid kinnitas Trumpile, et Siberi tulekahjude lennukitelt ja helikopteritelt kustutamisega tehakse juba edusamme.
„Vene presidendi hinnangul oli selline USA presidendi samm märk, et tulevikus on kahe riigi vahel võimalik taastada täieulatuslikud suhted,” teatab Putini kantselei lõpetuseks.
Interfaxi teatel tegeleb tulekahjude kustutamisega umbes 2700 päästjat. Krasnojarski regiooni on kustutustöödele appi saadetud kümme lennukit ja kümme helikopterit ja Irkutskis on relvajõud viidud kõrgemasse valmisolekusse. Looduskaitseorganisatsiooni Greenpeace esindaja aga hoiatas Ehho Moskvõ raadiojaamale antud intervjuus, et sõdurite kaasamisest võib olla kustutustöödel rohkem kahju kui kasu.
Trump tähistab Teise maailmasõja 80. aastapäeva Poolas
USA president Donald Trump saabub 31. augustil kolmepäevasele visiidile Poola, et osaleda Teise maailmasõja 80. aastapäevaga seotud tseremooniatel.
1. septembril tähistatakse 80 aasta möödumist Saksamaa sissetungist Poola. Poola presidendi abi Wojciech Kolarski sõnul esineb Trump visiidi käigus ka kõnega. Märtsis teatas Poola presidendi kantselei, et Vene riigipea Vladimir Putin pole üritusele oodatud, küll aga on kutsutud Euroopa Liidu, NATO ja idapartnerlusprogrammi riikide esindajad.
Trump külastas Poolat ka 2017. aasta juulis. Poola presidendi Andrzej Duda juunikuise Washingtoni-visiidi käigus teatas Trump, et USA saadab Poolasse juurde 1000 sõdurit lisaks seal juba teeninud 4000 sõjaväelasele. Omalt poolt lubas Poola osta USA hävituslennukeid F-35 ja on alustanud USA veeldatud maagaasi tarneid.
USA kongress otsustas Trumpi valitsuse relvatehingu saudidega kehtima jätta
USA kongressi Senatil jäi puudu hääli, et tühistada president Donald Trumpi vetot resolutsioonidele, millega oleks tulnud peatada relvade müük Saudi Araabiale.
Otsus relvatehingu tühistamiseni viiva resolutsiooni üle hääletada langetati seoses ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmisega, mille eest Saudi Araabiat algselt ka karistati, kuni Trump otsustas selle otsuse omakorda vetostada, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Öisel hääletusel oli 45 senaatorit veto tühistamise poolt, sh mitu vabariiklast, ent otsuse läbiminemiseks oli vaja eelnõule saada vähemalt 51 toetushäält. 40 senaatorit oli Trumpi vetode tühistamise vastu, samal ajal kui 15 inimest jäi istungist kõrvale.
Analüütikute sõnul võib senati vabariiklaste enamuse jätkuva toetuse taga olla ka usk, et Saudi Araabia pakub olulist vastukaalu Iraani mõjuvõimule Lähis-Idas.
Trump otsustas kevadel minna mööda Kongressist ja Saudi Araabiale relvi müüa. Tema sõnul on ta „ärritunud ja vihane“, et Saudi Araabia oli Khashoggi tapmise taga, ent ta ei ruttaks neile kehtestama sanktsioone, sest sellega tehtaks haiget ka enda majandusele. „On ka teisi viise,“ leidis ta.
USA luurejuht Dan Coats lahkub enneaegselt Trumpi valitsusest
USA riiklik luuredirektor Dan Coats otsustas augusti keskel ametist lahkuda, ütles pühapäeval president Donald Trump, kelle sõnul võtab luurekordinaatori töö üle Texase kongresmen John Ratcliffe.
Trump, kes oli Coatsiga Venemaa ja Põhja-Korea teemadel pidevalt eriarvamusel, kirjeldas pühapäeval „luuredirektori suurepärast teenistust kodumaa hüvanguks“, vahendab uudistekanal BBC.
76-aastasest Coatsist saab järjekordne kõrge ametnik, kes Trumpi administratsioonist enneaegselt lahkuda otsustab, astudes sellega ühte nimekirja muu seas kaitseminister Jim Mattise, sisejulgeolekuminister Kirstjen Nielseni, personaliülem John Kelly ja välisminister Rex Tillersoniga.
Indiana endisest senaatorist Coatsist sai luuredirektor 2017. aastal, ent vaidluste tõttu presidendiga oodati tema administratsiooni juurest lahkumist tegelikult juba mõnda aega.
Oluline vaidlusteema Coatsi ja Trumpi vahel oli Venemaa roll USA demokraatlikku protsessi sekkumisel viimaste riigipeavalimiste ajal. Trump oli skeptiline luurekogukonna hinnangute suhtes Moskva osalusest, ent luuredirektor Coats jätkas selle eest hoiatamist.
Trump teatas juba ka uuest luuredirektorist, kes astub ametisse pärast Coatsi lahkumist 15. augustil. Tema sõnul saab selleks 53-aastane tänane vabariiklasest kongresmen ja endine Texase justiitsminister ning kohalik terrorivastase üksuse juht John Ratcliffe.
Trump nimetas Baltimore'i linna „rottidest kubisevaks urkaks“
USA president Donald Trump ütles laupäeval, et suurlinn Baltimore on „rottidest ja närilistest kubisev urgas“.
Trump ründas sellega opositsiooniliste demokraatide kongressmeni Elijah Cummings'it, kes valiti Kongressi just Baltimore'ist, vahendab uudistekanal BBC.
„Ta (Cummings -toim) on jõhker kiusaja, karjudes ja kisades piirivalveameti tublide meeste ja naiste peale lõunapiiri tingimuste üle, kui tegelikult on tema Baltimore'i rajoon PALJU HULLEM ja ohtlikum. Tema linnajagu peetakse USA halvimaks,“ säutsus riigipea oma Twitteri kontol.
„Just nagu eelmisel nädalal Kongressi ringkäigu ajal tõestati, on piir puhas, tõhus ja töötav, lihtsalt väga rahvarohke. Tema (Cummingsi -toim) kodurajoon on vastik, rottidest ja närilistest kubisev urgas (inglise k. „disgusting, rat and rodent infested mess“). Kui ta veedaks rohkem aega Baltimore'is, võiks ta ehk aidata seda väga ohtlikku ja räpast kohta puhastada.“
„Ja miks saadetakse Elijah Cummingsi piirkonnale nii palju raha, kui seda peetakse USA kõige halvemalt juhituks ja kõige ohtlikumaks. Ükski inimene ei tahaks seal elada. Kuhu kogu see raha läheb? Kui palju sellest varastatakse? Uurige seda korrumpeerunud korralagedust kohe!“
Kongresmen Cummings vastas Trumpile samuti Twitteri vahendusel, säutsudes: „Härra president, käin iga päev oma ringkonnas. Igal hommikul ärkan üles ja võitlen oma naabrite eest. Minu põhiseaduslik kohus on teostada järelevalvet täitevvõimu üle. Kuid minu moraalne kohus on võidelda oma valijate eest.“
600 000 elanikuga Baltimore on USA üks vägivaldseim linn, kus suur osa elanikkonnast, ennekõike mustanahalistest linlastest elab allapoole vaesuspiiri. Baltimore'i linnapea Bernard Young kirjeldas riigipea väljaütlemisi eile solvavate ja ohtlikena.
Trump ähvardab Prantsuse veini maksu alla panna
USA president Donald Trump teatas reedel Twitteri vahendusel, et ta võib Prantsusmaal tehnoloogiaettevõtetele kehtestatava digimaksu vastulöögina maksustada riiki toodava Prantsuse veini.
Trump ütles Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile, et ta kehtestab tollimaksu Prantsuse veinile, kui prantslased kuu alguses heakskiidetud digimaksu kehtestamisega edasi liiguvad, kirjutab CBNC. Ekspertide hinnangul on tollimaks veinile kõige tõenäolisem USA vastulöök Prantsuse digimaksule, mis mõjutab oluliselt Ameerika päritolu tehnoloogiahiide.
„Ma olen alati öelnud, et Ameerika vein on parem kui Prantsuse vein,” teravmeelitses Trump oma reedeses Twitteri säutsus, kus hoiatas, et tema administratsioon vastab Macroni rumalusele ulatusliku vastulöögiga.
Selle kuu alguses otsustas Prantsusmaa kehtestada 3% maksu sellistele digihiiglastele nagu Facebook ja Google, kelle käive Prantsusmaal on umbes 28 miljonit dollarit või enam.
Trumpi administratsioon asus seepeale hindama, kui kooskõlas on see prantslaste samm seniste kaubanduslepetega. Kui analüütikud peaks leidma, et see diskrimineerib just USA ettevõtteid, on vastulöök Prantsuse veinidele paratamatu.
Prantsusmaa eksportis mullu 3,6 miljardi dollari väärtuses veini Ameerikasse. USA on suurim Prantsuse veini eksporditurg. Kuigi Trump ise alkoholi ei tarbi, on ta veinitööstusega tuttav. Ametisse asudes jättis ta oma Virginias asuva veiniistanduse poja Ericu juhtida.
Veinimaksu kehtestamine tähendaks Trumpile järgmist tülinormist niigi pingeliste rahvusvaheliste suhete taustal, kus juba pikalt on näiteks USA ja Hiina vaielnud oma kaubandusleppe üle.
USA ülemkohus andis Trumpile õiguse Pentagoni rahaga müüri rajamist alustada
USA ülemkohus otsustas reedel, et president Donald Trumpi valitusel on õigus kasutada Mehhiko piirile piirimüüri rajamiseks kaitseministeeriumi raha.
Otsusega tühistas ülemkohus madalama astme kohtu tõkendi kaitseministeeriumi eelarvest vahendite eraldamiseks piirimüüri rajamiseks, vahendab uudistekanal BBC.
Ülemkohus langetas valitsust toetava otsuse häältega 5-4 ja see võimaldab kasutada kaitseministeeriumi fonde pea 2,5 miljardi euro ulatuses kuni järgmiste otsusteni.
"Wow! Tohutu võit müüri asjus. USA ülemkohus muutis ära madalama astme kohtu tõkendi, lubades lõunapiiri müüriga edasi minna. Tohutu võit piirijulgeolekule ja õigusriigile," säutsus president Trump otsuse järel oma Twitteri kontol.
Trump kuulutas aasta algul välja eriolukorra USA lõunapiiril, et rahastada oma valimisteaegse lubaduse ehk piirimüüri ehitust kongressist mööda minnes kaitseministeeriumi eelarvest. Osariigid eesotsas Califroniaga andsid selle peale sisse hagi, külmutades maksumaksjate raha kasutamise müüri ehituseks.
Ülemkohus leidis reedel, et alust seesuguse rahaeralduse tõkestamiseks hetkel ei ole.
Trump ja „sisserändajate tütred“ – ühe skandaali anatoomia
Ameerika president on asunud õõnestama oma riigi eksisteerimise põhimõtteid, hakates määratlema „õigeid“ ameeriklasi.
Tänavu on palju räägitud USA lõunapiiril, st Mehhiko piiril asuvatest illegaalsete migrantide menetlemise (kinnipidamise) keskustest. Kongressi uustulnukast liige Alexandria Ocasio-Cortez (29) käis sealseid tingimusi vaatamas, sattus nähtust masendusse ning asus seda kõike kritiseerima. „Ameerika Ühendriigid peavad meie lõunapiiril koonduslaagreid – justnimelt seda need on,“ postitas ta sotsiaalmeediasse. Ocasio-Cortezil on üle nelja miljoni jälgija, postitust jagati massiivselt, pandi „laike“, kommenteeriti. Aga kuna nii äkilise arvamusega tuli välja Kongressi liige, ei saanud seda ignoreerida.
Ocasio-Cortez on demokraatliku partei liige, üks nendest neljast Kongressi uustulnukast, kes on tekitanud USAs palju kõmu. Niinimetatud „The Squad“ ehk „Rühm“ (seegi on Ocasio-Cortezi leitatud termin, ta on sotsiaalmeedias ülimalt osav „sisulooja“) on nähtus, mille paikapanek on viimasel ajal president Donald Trumpi üks lemmiktegevusi.
VIDEO | Presidendi vapil Trumpi selja taga ilutses golfikeppidega Vene kahepäine kotkas
USA presidendi Donald Trumpi selja taga oli teisipäeval ühel üritusel presidendi vapp, millel oli kujutatud kahepealist Vene kotkast, kelle küüniste vahel olid noolte asemel golfikepid.
Vapp projitseeriti Trumpi selja taha USA tudengite kohtumisel Turning Pointis, kus president pidas hoogsa 80-minutilise kõne ja sai noore publiku sooja vastuvõtu osaliseks, vahendab Reuters.
Presidendi vapil oli USA ühepealise kotka asemel kahepealine, mis meenutas väga lindu Venemaa vapil. Kotka üks jalg hoidis kinni kimpu golfikeppe noolte asemel ja teine dollaripakki oliivioksa asemel.
USA vapil on kotka pea kohal kiri „E Pluribus Unum” (ladina keeles „Paljudest üheks”), aga seekord Trumpi selja taga olnud vapile oli kirjutatud hispaania keeles „45 es un t?tere” („45 on marionett”). Trump on USA 45. president.
Lisaks sellele olid kotka rinnal oleval vapikilbil sirbi ja vasara sümbolid.
Valge Maja kahtlustas, et ürituse korraldajad leidsid muudetud vapi internetist ja kasutasid seda ekslikult.
Trump nõudis Rootsilt kakluse eest vahistatud USA räppari vabastamist: Rootsi on meie afroameeriklasi alt vedanud
USA president Donald Trump kuulutas, et Rootsi „on vedanud meie afroameerika kogukonda alt”, sest ei vabasta räpparit A$AP Rocky, keda süüdistatakse Rootsis kallaletungis, vahendab CNN.
„Väga pettunud peaminister Stefan Löfvenis, sest ta ei ole suutnud tegutseda. Rootsi on vedanud meie afroameerika kogukonda USA-s alt,” kirjutas Trump Twitteris. „Ma vaatasin A$AP Rocky linte ja teda jälitasid ja ahistasid tülinorijad. Kohelge ameeriklasi õiglaselt!”
Hiljem lisas Trump veel: „Andke A$AP Rockyle tema VABADUS. Me teeme nii palju Rootsi heaks, aga see ei paista teistpidi töötavat. Rootsi peaks keskenduma oma tõelisele kuritegevuse probleemile!”
Löfveni pressiesindaja Mikael Lindström ütles oma avalduses CNN-ile, et kõik inimesed on Rootsis seaduse ees võrdsed.
„Kõik, mida ma võin praegusel hetkel öelda, on see, et Rootsi ja peaminister Stefan Löfven on selgitanud ja rõhutanud Rootsi õigussüsteemi, prokuratuuri ja kohtute täielikku sõltumatust,” ütles Lindström. „Valitsusel ei ole lubatud ja ta ei ürita praegu toimuvaid õiguslikke protseduure mõjutada.”
A$AP Rockyle esitati eile süüdistus 30. juunil Stockholmis aset leidnud vastasseisu eest.
Rootsi prokurör Daniel Suneson väidab, et A$AP Rocky ja veel kaks meest tungisid kallale kolmandale mehele ning peksid teda klaaspudeli või selle osaga.
Kõigile kolmele on esitatud süüdistus kakluses osalemise eest ja nad jäävad kuni kohtuprotsessini vahi alla. See algab teisipäeval.
Räppari advokaat Slobodan Jovicic väidab, et ta kaitses end rünnaku vastu ja on süütu.
Juhtumist on internetis avaldatud videod, mis annavad võimalusi erinevatele tõlgendustele.
Eriprokurör Mueller tunnistas kongressile, et ei vabastanud Trumpi süüdistustest
USA presidendi Donald Trumpi väide, et Venemaa USA valimistesse sekkumist uurinud eriprokurör Robert Mueller vabastas ta täielikult süüdistustest, lükati Muelleri poolt kongressi kuulamistel ümber.
Mueller veetis kaks aastat, uurides võimalikku kokkumängu Trumpi 2016. aasta valimiskampaania ja Venemaa vahel, aga ei teinud kindlaks kuritegelikku kokkumängu, vahendab BBC News.
Siiski jõudis Mueller järeldusele, et Venemaa sekkus valimistesse Trumpi kasuks.
Mueller esitas kokku süüdistuse 35 isikule ja kolmele ettevõttele asjades, mis on nii otseselt kui ka kaudselt seotud Venemaa sekkumisega 2016. aasta valimistesse. Trumpi perekonnaliikmetele süüdistusi ei esitatud.
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endine direktor Mueller ja tema meeskond jõudsid järeldusele, et ei suuda presidendile kuriteosüüdistust esitada, aga ei suuda teda ka süüdistustest vabastada.
Kahel kongressi kuulamisel keeldus Mueller korduvalt väljumast oma 448-leheküljelise raporti raamest, andes nappe vastuseid või viidates raporti tekstile.
Küsimused keskendusid suuresti Trumpi tegevuse uurimisele ja Muelleri otsusele öelda, et ei saa vabastada presidenti õigusemõistmise takistamise süüdistustest, aga Mueller rõhutas korduvalt Venemaa USA demokraatiasse sekkumise üle tuntava mure tähtsust.
„Oma karjääri jooksul olen ma näinud mitmeid väljakutseid meie demokraatiale. Venemaa valitsuse katse sekkuda meie valimistesse on kõige tõsisemate hulgas,” ütles Mueller ja lisas: „Palju rohkem tuleb ära teha, et kaitsta end selle sissetungi eest venelaste poolt, aga ka teiste.”
Trump nimetas Muelleri tunnistuste andmist „suurepäraseks päevaks Vabariiklikule Parteile” ning Valge Maja nimetas Muelleri tunnistusi „demokraatide eepiliseks häbistamiseks”.
Esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi jättis Trumpi tagandamise võimalusest rääkimata.
Demokraadid ütlesid siiski, et lähevad kohtusse, et saavutada Valge Maja endise advokaadi Don McGahni tunnistama kutsumine ja taotleda ligipääsu vandekohtu materjalidele Muelleri raportis.
Muelleri küsitlemist alustas esindajatekoja õiguskomitee demokraadist esimees Jerold Nadler, kes küsis, kas Trumpil oli õigus, kui ta ütles, et Muelleri raport vabastas ta süüdistustest, millele Mueller vastas rõhutatult: „Ei.”
Ei Trumpi väite tagasilükkamine, et ta vabastati süüdistustest, ega Muelleri kinnitus, et Venemaa tegutses Trumpi kasuks, ei olnud uued paljastused, aga see, et Mueller pandi seda kategooriliselt vande all välja ütlema, kujutas endast komitee demokraatidest liikmete jaoks algset edu.
Küsitluse jätkudes näis Mueller tundvat end ebamugavalt keset poliitilist võitlust demokraatide ja vabariiklaste vahel.
Vabariiklased ründasid endise eriprokuröri otsust jätta presidendile süüdistus esitamata ja samas ta ka süüdistustest vabastamata.
Demokraadid keskendusid detailselt umbes kümnele juhtumile, mille Mueller tuvastas kui juhtumid, kus president võis õigusemõistmist takistada. Eriti keskendusid nad presidendi väidetavale katsele lasta Mueller vallandada.
Demokraadid püüdsid korduvalt tõmmata Muellerit ka arutellu presidendi tagandamise üle, aga Muellerile näis see teema olevat ülimalt vastumeelne.
Mueller ütles, et tema büroo taotles korduvalt presidendi küsitlemist, aga sellest keelduti, ja lõpuks saadi Trumpilt mõned kirjalikud vastused. Kui Muellerilt küsiti, miks ta ei esitanud Trumpile ametlikku kutset ülekuulamisele, ütles ta, et pika aja tõttu, mis oleks kulunud kõigi kohtuastmete läbimiseks, et sundida presidenti kohale ilmuma.
Teisel kuulamisel, kus küsimusi esitasid esindajatekoja luurekomitee liikmed, küsiti Muellerilt, mida ta arvab presidendi kiitusest WikiLeaksi aadressil, mis lekitas 2016. aasta valimiskampaania ajal Demokraatide Rahvuskomitee e-kirju.
„Problemaatiline on pehmelt öeldud selles mõttes, mida see näitab selles mõttes, et annab lootust, ma ei tea, tõuke sellele, mis on ja peaks olema ebaseaduslik tegevus,” vastas Mueller.
Kummaline otsus: Donald Trump tahab isiklikult Rootsis vangistatud räppari tagasi kodumaale aidata
President Donald Trump otsustas Rootsis vangistatud ASAP Rocky vabadusse aidata, vahendab BBC.
Hiljuti avaldas Trump Twitteris, et räppari saatus on nüüd Valge Maja prioriteet.
Trump lubas Rocky aitamiseks helistada Rootsi peaministrile ning see kõne leidis laupäeval tõesti aset. Telefonivestluses pakkus Trump, et aitab Rocky eest kautsjonit maksta. Kuigi Ameerika Ühendriikides on kautsjoni määramine tavaline, siis Rockyt vanglast vabaks osta ei saa.
Grammyga auhinnatud räppar on olnud Rootsis vanglas juba juulikuu algusest.ASAP Rockyt, kodanikunimega Rakim Mayersit, süüdistatakse vägivallas ning temast on video, kus ta teise mehega kakleb. Paljud Rocky kaitsjad usuvad, et tegu oli enesekaitsega ning selline on ka Mayersi advokaadi seisukoht.
Mitmed kuulsused, sealhulgas Kanye West, on väljendanud oma muret Rocky olukorra suhtes. Mõned räpparid on koguni lubanud mitte kunagi enam Rootsisse esinema minna.
Trumpi telefonivestlus Rootsi peaministriga kestis umbes 20 minutit ning oli Rootsi peaministri pressisekretäri sõnul sõbralik ja lugupidav. Kõnes ütles Rootsi peaminister Stefan Lofven Trumpile, et Rootsi õigussüsteem on iseseisev ja erapooletu ning kohus peab oma valiku ise langetama. Sealjuures ei saa valitsus kohtumõistmist kuidagi mõjutada.
Ilves Trumpile viidates: mina läksin USA-st tagasi Eestit korda tegema
Kui USA president Donald Trump kirjutas Twitteris, et kongressi naisliikmed, kes on pärit mittetoimivatest riikidest, peaksid minema tagasi ja aitama seal asjad korda teha, vastas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves uhkelt, et just seda ta tegigi, kirjutab Bloomberg.
Bloombergi hinnangul teeksid osa neist inimestest, kes on läinud tagasi oma esivanemate maale, USA-d juhtides palju paremat tööd kui Trump ja tema valitsuse liikmed.
Bloomberg toob välja, et Ilvese vanemad põgenesid Eestist 1944. aastal pärast Nõukogude sissetungi kõigepealt Rootsi ja siis New Jerseysse. Ta kasvas üles USA kodanikuna ja töötas USA valitsuse finantseeritud Raadio Vaba Euroopas. Ilves oli juba ammu tahtnud „minna tagasi ja teha korda” poolesajandilise Nõukogude võimu poolt sügavalt kahjustada saanud maa, kirjutab Bloomberg.
Ilves loobus USA kodakondsusest 1993. aastal, aga tal on Trumpile selge sõnum. „Täna on Eesti infrastruktuur ja avalikud teenused paremad, kuritegevuse ja korruptsiooni tase madalam kui USA-s ja ta on maailmas digitaliseerituse ja küberjulgeoleku liider,” kirjutas Ilves Twitteris. „Kellelegi ei tohiks öelda „minge tagasi”, aga „tagasi” seal võib ühel päeval olla isegi sinust eespool.”
Trump nõudis neljalt kongressi naissaadikult riigi ees vabandamist
USA president Donald Trump jätkas rünnakuid vähemuste taustaga kongressi demokraadist naissaadikute vastu ning nõudis neilt riigi ees vabandamist, vahendab AFP.
Trump kirjutas Twitteris: "Ma ei usu, et need neli kongressi naisliiget on võimelised meie riiki armastama."
President viitas oma säutsus etnilise vähemuse esindajatele ja esimest ametiaega esindajatekojas teenivatele Alexandria Ocasio-Cortezile, Rashida Tlaibile, Ilhan Omarile ja Ayanna Pressleyle.
"Nad peaksid vabandmaa Ameerika (ja Iisraeli) ees hirmsate asjade eest, mida nad on öelnud. Nad on hävitamas Demokraatlikku Parteid, kuid on nõrgad ja ebakindlad inimesed, kes ei suuda kunagi hävitada meie suurepärast riiki!! lisas Trump.
Eelmisel nädalal vallandas Trump pahameeletormi sellega, et käskis naissaadikutele oma päritoluriikidesse tagasi minna.
Teisipäeval mõistis esindajatekoda hukka Trumpi "rassistlikud märkused, mis on legitimeerinud ja suurendanud hirmu uute ameeriklaste ja mittevalgete ameeriklaste ees ja vihkamist nende vastu".
Päev hiljem kritiseeris Trump Põhja-Carolinas Greenville'is toimunud kampaaniaüritusel taas demokraatidest naissaadikuid ning tema toetajad skandeerisid "Saada ta tagasi".
Cortez on USA ülemereterritooriumi Puerto Rico, Omar Somaalia ja Tlaib palestiina päritolu, Pressley on afroameeriklane. Ülejäänud kolm peale Omari on Ühendriikides sündinud.
Trump paiskas müüki enda plastikkõrred! Presidendil on kõrini "liberaalide paberkõrtest, mis ei tööta"
USA president Donald Trump paiskas keskonnaaktivistide pahameeleks müügile enda nime kandvad plastikust kõrred, vahendab Independent.
President Trump ei ole rahul sellega, et paberist kõrred hakkavad aina rohkem populaarsust koguma. Seega otsustas Trump enda ametlikul veebilehel müüma hakata plastikust kõrsi.
Kõrred on müügil Trumpi tagasivalimise kampaania veebilehel, tema kampaaniajuht Brad Parscale saatis meediale välja e-kirja pealkirjaga "Teeme kõrred uuesti suurepärasteks!"
"Mul on nii kõrini paberkõrtest, olen kindel, et teil ka. Sarnaselt paljudele teistele liberaalide mõtetele - paberkõrred ei tööta ja lagunevad kiirelt koost. Just seepärast hakkame müüma ametlikke Trumpi joogikõrsi," kirjutas Parscale reedel. "Nüüd võite te lõpuks vabaneda liberaalide paberkõrtest, mis lagunevad minutitega ja rikuvad sinu joogi," lisas ta.
Presidendi toetajatel on võimalik soetada kümme kõrt sisaldav pakk, millele on peale trükitud Trumpi nimi. Hind on üsna soolane, kümne kõrre eest tuleb maksta 13,35 eurot. Seega tuleb ühe Trumpi nime kandva kõrre eest maksta üle euro.
"Liberaalide paberist kõrred ei tööta. TOETA PRESIDENT TRUMPI ja osta enda pakk taaskasutatavaid kõrsi täna," seisab kirjas toote kirjelduses.
Kõrred on taaskasutatavad, taaskäideldavad ja BPA-vabad, Trumpi nimi on toote peale lisatud laseri abil. Kõrred on toodetud USA-s.
Trumpi teatel hävitas USA Hormuzi väinas Iraani drooni
President Donald Trump teatas, et USA merevägi hävitas Hormuzi väinas Iraani drooni. Trumpi sõnul tegutses dessantlaev USS Boxer enesekaitseks, kui droon lähenes sellele umbes 900 meetri kaugusele.
Iraan teatas, et neil ei ole mingit informatsiooni drooni kaotamise kohta, vahendab BBC News.
„Ma tahan teavitada kõiki intsidendist Hormuzi väinas, milles osales USS Boxer, mereväe dessantlaev,” ütles Trump Valges Majas. „Boxer asus kaitsetegevusse Iraani drooni vastu, mis oli lähenenud väga, väga lühikesele distantsile, umbes 1000 jardile, ignoreerides mitmeid üleskutseid oma tegevus lõpetada, ja ähvardas laeva ja laeva meeskonna ohutust. Droon hävitati viivitamatult. See on viimane paljudest Iraani provokatiivsetest ja vaenulikest tegudest rahvusvahelistes vetes opereerivate aluste vastu. Ühendriigid jätavad endale õiguse kaitsta oma isikkoosseisu, vahendeid ja huve.”
New York Timesi tsiteeritud kaitseministeeriumi ametnik ütles, et droon kukutati alla, kasutades elektroonilise segamise seadet.
Varem oli Washington nõudnud, et Iraan vabastaks viivitamatult tankeri, mille hõivamisest Iraan teatas. Iraani riiklik meedia teatas, et revolutsiooniline kaardivägi hõivas tankeri, mis tegeles väidetavalt kütuse salakaubaveoga.
Trumpi kihutuskõne pani vaimustunud toetajad kongressi naisliikmete „tagasi saatmist” nõudma 
USA president Donald Trump jätkas eile Põhja-Carolinas oma rünnakuid kongressi värviliste naisliikmete vastu, millele vaimustunud toetajad vastasid skandeerides: „Saatke ta tagasi!”
Trump esines kihutuskõnega nelja naise vastu, süüdistades neid „ohtliku, võitleva vasakäärmusluse õhutamisele kaasaaitamises”. Ta nimetas iga naist nimepidi, tuues esile nende varasemad avaldused, milles nad on teda ja tema administratsiooni sisserändepoliitikat kritiseerinud, vahendab USA Today.
„Kui see neile ei meeldi, las nad lahkuvad,” ütles Trump. „Ma arvan, et mõnedel juhtudel nad vihkavad meie maad.”
Kihutuskõne kinnitas arvamust, et Trump kasutab seda viimast vastasseisu oma tagasivalimiskampaania teemana, et tõmmata joon enda ja demokraatide vahele.
Esindajatekoja liikme Alexandria Ocasio-Cortezi kohta ütles Trump, et hakkab teda nimetama lihtsalt Corteziks, sest tal pole aega kolme erinevat nime öelda.
Ayanna Pressley kohta küsis Trump, kas ta on kuidagi sugulane Elvisega.
President lahkus ürituselt Põhja-Carolinas veidi pärast seda, kui esindajatekoda blokeeris resolutsiooni tema tagandamise kohta tema rünnaku pärast naiste vastu.
„Resolutsioon – kui loll võib olla – tagandamise kohta” on Trumpi sõnul „häbiasi”.
Eile Valgest Majast lahkudes ütles Trump ajakirjanikele, et naudib võitlust kongressi naisliikmetega.
USA esindajatekoda mõistis oma resolutsiooniga Trumpi rassistlikud säutsud hukka
USA kongressi esindajatekoda võttis eile häältega 240-187 vastu resolutsiooni, milles mõisteti hukka president Donald Trumpi rassistlik keelekasutus. Poolt hääletasid kõik osa võtnud demokraadid, neli vabariiklast ja üks sõltumatu.
Üks esindajatekoja naisliikmetest, keda Trump on rünnanud, Ilhan Omar ütles, et hääletus saatis sõnumi lastele, kes maadlevad nende presidendi sõnadega, et neid kuuldakse, nähakse ega lasta kellelgi öelda, et see ei ole nende maa, vahendab CNN.
Resolutsioonis mõisteti hukka presidendi rassistlikud kommentaarid kongressi nelja värvilise naisliikme vastu.
Esindajatekojas tekkisid aga pinged seoses protseduurilise võitlusega spiiker Nancy Pelosi keelekasutuse üle, mis peatas asja arutamise enam kui tunniks, kuni tema sõnu kaaluti.
Pelosi rikkus esindajatekoja reegleid oma Trumpi rassistliku keelekasutuse hukka mõistnud sõnade valikuga, mis viis dramaatiliste sündmusteni enne hääletust. Suurema osa ajast istungit juhatanud demokraat Emanuel Cleaver kurjustas ühel hetkel vabariiklastega, lõi haamri vastu lauda ja lahkus oma kohalt.
Esindajatekoja demokraatide juht Steny Hoyer teatas, et esindajatekoja protseduuriküsimuste eest vastutav House Parliamentarian otsustas, et Pelosi kommentaarid olid lubamatud ja neid ei oleks tohtinud debatis kasutada. See viis hääletuseni selle üle, kas kustutada tema sõnad protokollist, ja teise hääletuseni selle üle, kas spiikri sõnavõtuõigused tuleks taastada (need võetakse ära, kui esindajatekoja liige rikub korda).
Oodatult hääletas demokraatide kontrollitud esindajatekoda Pelosi jutu protokollist kustutamata jätmise poolt ja ka selle poolt, et lubada tal uuesti sõna võtta.
Pelosi ütles ajakirjanikele, et ei kahetse absoluutselt oma sõnakasutust.
„Vaadake, ma jään oma avalduse juurde,” ütles Pelosi esindajatekojas. „Ma olen uhke tähelepanu üle, mida sellele on pööratud, sest see, mida president ütles, oli täiesti sobimatu meie kolleegide vastu, aga mitte ainult nende vastu, vaid nii paljude inimeste vastu meie maal, ja ta ütles neile „minge tagasi, kust te tulite”.”
Esindajatekoja liikmetel ei ole debatis lubatud rünnata isikuid või esindajatekoja liikmete, senaatorite ja presidendi iseloomuomadusi. Reeglites öeldakse eraldi, et liikmed ei tohi öelda, et president on teinud kitsarinnalise või rassistliku avalduse.
Selle kaalumine, kas Pelosi sõnad tuleks protokollist kustutada, kestis üle tunni.
Cleaver ütles oma vihapurske kohta, et tegutses frustratsioonist, ja väitis, et Pelosi sõnadele väljakutse esitamine vabariiklaste poolt oli asjatu eskaleerimine. Cleaveri sõnul rikuti reegleid pidevalt mõlemalt poolt.
Trump jätkas eile oma sõnade kaitsmist Twitteris, väites, et „säutsud EI olnud rassistlikud”, ja kutsus vabariiklasi resolutsiooni vastu hääletama.
Kuigi märkimisväärne arv kongressi vabariiklasi on presidendi hukka mõistnud, astus esindajatekoja vabariiklaste juhtkond välja tema kaitseks.
Trumpi rassistlike rünnakute ohvriks langenud kongressi naisliikmed: see on tähelepanu kõrvalejuhtimine
USA presidendi Donald Trumpi rassistlike säutsude sihtmärgiks olnud neli kongressi naisliiget nimetasid Trumpi sõnu tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
Esindajatekoja liikmed Alexandria Ocasio-Cortez, Ilhan Omar, Ayanna Pressley ja Rashida Tlaib kutsusid eilsel pressikonverentsil ameeriklasi üles mitte sööta alla neelama, vahendab BBC News.
Neli naist, kelle kohta on hakatud kasutama nimetust The Squad („Salk”), teatasid, et fookus peaks olema poliitikal, mitte presidendi sõnadel.
„See on lihtsalt segaduse tekitamine ja tähelepanu kõrvalejuhtimine selle administratsiooni läbinisti jõhkralt kaoselt ja korrumpeerunud kultuurilt,” ütles Pressley.
Nii Omar kui ka Tlaib kordasid üleskutset Trumpi tagandamiseks.
Trump esines pühapäeval Twitteri-tiraadiga, milles soovitas neljal naisel, kellest kolm on sündinud USA-s, „minna tagasi ja aidata korda teha täiesti katki ja kuritegevusest läbiimbunud kohad, kust nad tulid”.
Trumpi sõnad on laialdaselt hukka mõistetud kui rassistlikud ja ksenofoobsed.
Pressley mõistis hukka presidendi katsed neid marginaliseerida ja vaigistada, lisades, et neid on rohkem kui neli inimest.
„Meie salk on suur. Meie salk hõlmab iga inimest, kes on pühendunud võrdsema ja õiglasema maailma ehitamisele,” ütles Pressley.
Kõik neli naist kinnitasid, et fookuses peaksid olema tervishoid, relvavägivald ja eriti migrantide kinnipidamine USA-Mehhiko piiril.
„Ajaloo silmad vaatavad meid,” ütles Omar, mõistes hukka haarangud massilisteks väljasaatmisteks ja inimõiguste rikkumised piiril.
Omari sõnul oli Trumpi jultunult rassistlik rünnak nelja värvilise naise vastu valgete natsionalistide agenda ja Trumpile ei meeldiks miski rohkem kui riigi lõhestamine.
Tlaib nimetas seda lihtsalt Trumpi rassistliku ja ksenofoobse käsikirja jätkuks.
„Me keskendume tema vastutusele võtmisele selle riigi seaduste ees,” ütles Tlaib.
Ocasio-Cortez ütles, et inimesed peaksid rääkima noortele, et mida iganes president ütleb, see maa kuulub teile.
„Me ei jäta asju, mida me armastame,” ütles Ocasio-Cortez ja lisas, et nõrgad inimesed ja juhid esitavad väljakutse lojaalsusele riigile, et vältida väljakutse esitamist ja väitlemist poliitika üle.
Reedel andsid Ocasio-Cortez, Tlaib ja Pressley esindajatekoja komitees tunnistusi tingimuste kohta migrantide kinnipidamiskeskuses, mida nad olid külastanud.
Pärast seda kinnitas Trump, et tingimused on saanud suurepärased hinnangud. Seejärel avaldas ta sarja säutse nelja naise kohta. Eile kordas ta oma rünnakuid.
„Kui te ei ole rahul, kui te kogu aeg kaebate, võite lahkuda,” ütles Trump tuliseks läinud pressikonverentsil Valge Maja aias.
Kui naised eile õhtul oma pressikonverentsi andsid, ründas Trump Twitteris taas.
„Kui te ei ole siin rahul, võite lahkuda! See on teie valik ja ainult teie valik. Asi on armastuses Ameerika vastu,” kirjutas Trump.
Demokraadid on presidendi üleüldiselt hukka mõistnud ja nendega on ühinenud mitmed vabariiklased.
Eilses kirjas demokraatidele tegi esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatavaks resolutsiooniprojekti „jälkide rünnakute” hukkamõistmiseks. See võidakse juba täna hääletusele panna.
Trump soovitas teda kritiseerinud kongressi liikmetel minna tagasi riikidesse, kust nad tulid
USA president Donald Trump kasutas eile rassistlikku keelt demokraatidest naissoost kongressi liikmete vastu, väites vääralt, et nad ei ole sünnipärased USA kodanikud.
Trump ei öelnud nimepidi, keda ta ründas, vahendab CNN.
Grupp demokraate, kes on värvilised naised, on võtnud häälekalt sõna Trumpi sisserändepoliitika vastu ja mõistsid eelmisel nädalal hukka tingimused kinnipidamisasutustes piiril. Sellesse gruppi kuuluvad Alexandria Ocasio-Cortez New Yorgist, Rashida Tlaib Michiganist, Ilhan Omar Minnesotast ja Ayanna Pressley Massachusettsist.
Trump andis Twitteris mõista, et kongressi liikmed ei ole Ameerikas sündinud, ja soovitas sarkastiliselt, et nad läheksid tagasi ja aitaksid parandada täielikult katki ja kuritegevusest läbiimbunud kohti, kust nad tulid.
Hiljem eile kirjutas Ocasio-Cortez Twitteris, et maa, kust tema pärit on ja millele truudusvande annab, on USA, ja väitis, et Trump on vihane, sest ei suuda ette kujutada Ameerikat, mis hõlmab ka neid.
Ocasio-Cortez, Tlaib ja Pressley on sünnipärased USA kodanikud. Omar sündis aga Somaalias ja saabus USA-sse noorena. Kodanikuks sai ta 2000. aastal 17-aastasena, teatas New York Times.
„Kongressi liikmetena on ainus riik, millele me truudusvande anname, Ühendriigid,” vastas Omar Trumpile. „Mistõttu võitleme me selle kaitsmise eest kõige halvema, kõige korrumpeerunuma ja saamatuma presidendi vastu, keda oleme eales näinud.” Omar lisas, et Trump õhutab valget natsionalismi, sest on vihane, et inimesed nagu tema teenivad kongressis ja võitlevad Trumpi vihkamisega täidetud agenda vastu.
Pressley kirjutas Twitteris, et Trumpi säutsud on just see, milline rassism välja näeb.
„MEIE oleme need, milline demokraatia välja näeb. Ja me ei kavatse kuskile minna. Välja arvatud tagasi DC-sse, et võidelda perekondade eest, keda te iga päev marginaliseerite ja laimate,” teatas Pressley.
Trump jätkas rünnakuid esindajatekoja liikmete vastu eile õhtul, väites, et need räägivad USA-st halvasti.
Kongressi naisliikmete kaitseks astus välja esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi. „Kui Donald Trump käsib neljal meie kongressi naisel minna tagasi oma maale, kinnitab ta, et tema plaan „Tehke Ameerika jälle suureks” on alati olnud Ameerika jälle valgeks tegemine,” kirjutas Pelosi.
„Rassistlik säuts rassistlikult presidendilt,” kirjutas esindajatekoja abispiiker Ben Ray Luj?n.
Järjekordne memoleke: Trump astus Iraani tuumaleppest välja eksriigipea Obama kiusuks
Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides Sir Kim Darroch, kes otsustas oma avameelsete memode lekkimise tõttu ametist lahkuda, leidis uute paljastuste kohaselt, et president Donald Trump astus Iraani leppest välja selleks, et ärritada ekspresident Barack Obamat.
Sir Kim kirjeldas Trumpi valitsuse tegevust tuumaleppe küsimuses kui "diplomaatilist vandalismi".
Ajaleht The Daily Mail vahendas Sir Kimi sõnu, mille kohaselt vabariiklasest president Trump tundus olevat loobunud tuumakokkuleppest "isiklikel põhjustel", sest pakti oli kokku leppinud tema demokraadist eelkäija Barack Obama.
Tehingu raames nõustus Iraan piirama tundlikke tuumaenergiaalaseid tegevusi vastutasuks majanduslike sanktsioonide leevendamise eest.
Trump taganes leppest ühepoolselt 2016. aastal, öeldes, et see ei ole piisav, ja otsustas sanktsioonide taastamise kasuks.
USA poliitikat Iraani suhtes iseloomustas suursaadik "ebajärjekindla ja kaootilisena".
Ta tõdes, et „on ebatõenäoline, et USA poliitika Iraani suhtes muutub lähiajal järjepidevamaks“, sest tegemist on „lõhestunud administratsiooniga“.
Briti välisministri sõnul on Trump lugupidamatu peaminister May ja Ühendkuningriigi vastu
USA president Donald Trump on olnud lugupidamatu peaministri ja Ühendkuningriigi vastu, teatas Suurbritannia välisminister Jeremy Hunt.
Enne seda oli Trump nimetanud Briti suursaadikut USA-s Sir Kim Darrochit „väga lolliks meheks” seoses lekkinud e-kirjadega, milles saadik nimetas Trumpi administratsiooni saamatuks. Suurbritannia peaministrit Theresa Mayd kritiseeris Trump Brexiti asjus, öeldes, et May ignoreeris tema nõuannet ja läks „oma rumalt teed”, vahendab BBC News.
„Sõbrad räägivad ausalt, nii et ma teen seda: need kommentaarid on lugupidamatud ja valed meie peaministri ja minu maa vastu,” kirjutas Hunt Twitteris.
Hunt, kes loodab saada Briti konservatiivide uueks juhiks, lisas, et hoiab Darrochit ametis kuni tema plaanilise ametist lahkumiseni jõulude ajal.
Trump oli varem Twitteris kirjutanud: „See tobe suursaadik, kelle Ühendkuningriik Ühendriikidele kaela määris, ei ole keegi, kellest me vaimustatud oleksime, väga loll mees. Ta peaks rääkima oma maale ja peaminister Mayle nende läbikukkunud Brexiti-läbirääkimistest, mitte olema endast väljas minu kriitika pärast selle kohta, kui halvasti seda aeti. Ma ütlesin Theresa Mayle, kuidas seda kokkulepet teha, aga ta läks oma rumalat teed mööda – ei suutnud sellega hakkama saada. Katastroof! Ma ei tunne seda suursaadikut, aga mulle on öeldud, et ta on ülespuhutud lollpea. Öelge talle, et USA-l on parim majandus ja sõjavägi kogu maailmas, kaugelt...”
USA pedofiilist miljardäri vahistamine heidab varju ka Clintonile ja Trumpile
Vastamist ootavad küsimused, miks Jeffrey Epstein esialgu karistusest pääses ja kes olid tema kaasosalised.
Miljardär Jeffrey Epsteinile esitati üleeile kriminaalsüüdistus alaealiste tüdrukute seksitööle sundimises. Seetõttu nõutakse, et USA tööminister Alexander Acosta, kes 2008. aastal prokurörina töötades Epsteini vastu leebust üles näitas, astuks ametist tagasi. Mitu demokraatide juhti on ka nõudnud, et Acosta annaks kongressile aru, miks ta otsustas üksteist aastat tagasi Miami peaprokurörina töötades Epsteiniga ebatavalisele kokkuleppemenetlusele minna.
Presidendi veidrused: Donald Trump kardab mikroobe ja isegi oma laps ei saa armu!
Donald Trump on kõige mikroobikartlikum president USA ajaloos. Tema külalised peavad käsi pesema enne temaga kohtumist ja veel lisaks enne söömist, sellele lisaks aga hõõrub president käsi Purelli puhastusvahendiga, kui on sunnitud kellegi kätt suruma.
“Kui sa peaksid köhima või aevastama, või tegema midagi sellist, mis jätab sinust haige mulje, siis sa saad temalt erilise pilgu,” sõnas Trumpi kampaaniatöötaja. “Ta võib tõsta käe üles, et anda märku, et sa peaksid eemale hoidma.”
Eelmisel kuul hakkas presidendi kantseleitöötaja Ovaalsaalis köhima. “Mulle ei meeldi see, kas tead,” ütles Trump enne pearaputust. “Mulle ei meeldi see. Kui sa pead köhima, siis palun lahku ruumist.”
Presidendi mikroobihirm on teada-tuntud juba tema vanadele äripartneritele. 1980ndatel oli Trumpil sellega seoses probleeme. “Äripartnerid tõstsid tervituseks käe ja Trump ei tahtnud kätt suruda,” meenutab presidendi äripartner Jack O’Donnell.
1993. aasta intervjuus ütles Trump, et peseb käsi iga päev nii tihti, kui võimalik. Hiljemas intervjuus tunnistas president, et teda häiris väga, kui ta väike laps haigeks jäi. Baron Trumpil oli beebina kord palavik ja Trump ei tahtnud tema läheduses olla. “Kui ta haige on, siis ma lihtsalt hoian teda endast eemale,” naeris Trump.
Briti saadikul USA-s on peaminister May täielik toetus, kuigi Trump keeldus edasisest koostööst temaga
Suurbritannia peaministri büroo teatas, et riigi suursaadikul USA-s on peaministri täielik toetus, vaatamata USA presidendi Donald Trumpi teatele, et ta ei tee enam suursaadikuga koostööd.
Trump reageeris pärast seda, kui lekkinud e-kirjadest selgus, et suursaadik Sir Kim Darroch nimetas Trumpi administratsiooni saamatuks, vahendab BBC News.
Twitteris kritiseeris Trump ka Suurbritannia peaministri Theresa May tegutsemist Brexiti asjus, teatades, et May tekitas segaduse.
Downing Street 10 nimetas leket kahetsusväärseks ja teatas, et Ühendkuningriigil ja USA-l on erilised ja kestvad suhted.
„Me tegime USA-le selgeks, kui kahetsusväärne see leke on. Lekkinud valitud väljavõtted ei peegelda suhete lähedust ja seda, kui kõrgelt me neid hindame,” ütles Downing Streeti esindaja.
Samas lisas ta, et suursaadikud peavad saama anda ausaid hinnanguid oma asukohariigi poliitika kohta ja peaminister seisab Sir Kimi selja taga.
„Ühendkuningriigil on USA-ga erilised ja kestvad suhted, mis põhinevad meie pikal ajalool ja kindlaks jäämisel jagatud väärtustele, ning see on jätkuvalt nii,” ütles Dowing Streeti esindaja.
Briti suursaadiku konfidentsiaalsed e-kirjad lekkisid ajalehele Mail on Sunday ning sisaldasid kriitikat Trumpi ja tema administratsiooni kohta. Valget Maja nimetati kohmakaks ja saamatuks.
Pühapäeval reageeris Trump, öeldes, et „me ei ole selle mehe suured fännid ja ta ei ole Ühendkuningriiki hästi teeninud”. Eile reageeris aga Trump juba ägedamalt ja suunas oma pahameele peaminister May vastu.
„Millise segaduse tema ja tema esindajad on tekitanud,” kirjutas Trump May kohta.
„Ma ei tunne seda suursaadikut, aga ta ei meeldi USA-s ega mõelda temast hästi. Me ei aja enam temaga asju,” teatas Trump.
USA välisministeerium keeldus Trumpi säutse kommenteerimast, aga suursaadik ei olnud kutsutud eilsele õhtusöögile Valgesse Majja Katari emiiri auks.
Briti valitsus otsib Trumpi solvanud raportite lekitajat
Valitsuse kinnitusel pole probleem Briti saadiku avameelsetes kommentaarides, vaid nende lekkimises.
Laupäeval avaldas ajaleht Daily Mirror konfidentsiaalsed dokumendid, milles Briti suursaadik Kim Darroch analüüsib USA presidendi Donald Trumpi tegevust. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud aruannetes märgitakse, et Valge Maja tegutsemine on ebapädeva juhtimise ja sisemise võimuvõitluse tõttu halvatud ega muutu nähtavasti ka tulevikus kompetentsemaks
Trumpi sõnul ei teeninud tema administratsiooni saamatuks nimetanud Briti suursaadik oma riiki hästi
USA president Donald Trump kritiseeris Suurbritannia suursaadikut Sir Kim Darrochit, kes ütles lekkinud e-kirjades, et Trumpi administratsioon on saamatu, vahendab BBC News.
„Suursaadik ei ole teeninud Ühendkuningriiki häsi, seda ma võin teile öelda,” teatas Trump.
Darrochi kirjades öeldi, et Trumpi Valge Maja on „ainulaadselt teovõimetu” ja „lõhestunud”.
Suurbritannia kaubandusminister Liam Fox ütles BBC-le, et leke oli „ebaprofessionaalne, ebaeetiline ja ebapatriootiline”.
Fox ütles, et kes iganes e-kirjad avaldas, õõnestas pahatahtlikult riigikaitse- ja julgeolekualaseid suhteid USA-ga, mis on kõige tähtsamad ülemaailmsed suhted, mis Suurbritannial on.
Samal ajal, kui Suurbritannia välisministeerium alustas ajalehes Mail on Sunday avaldatud lekke allika väljaselgitamist, ütles Trump New Jerseys ajakirjanikele: „Me ei ole selle mehe suured fännid ja ta ei ole Ühendkuningriiki hästi teeninud. Nii et ma suudan seda mõista ja ma võin öelda asju tema kohta, aga ma ei vaevu selleks.”
E-kirjades kirjutas Suurbritannia suursaadik Washingtonis järgmist: „Me ei usu päriselt, et see administratsioon muutuks sisuliselt normaalsemaks; vähem teovõimetuks; vähem ettearvamatuks; vähem killustunuks; vähem diplomaatiliselt kohmakaks ja saamatuks.”
Ajaleht: briti suursaadik kirjeldas memodes Trumpi „asjatundmatu, ebakindla ja saamatuna“
Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides Sir Kim Darroch kirjeldas USA president Donald Trumpi „ebakompetense, ebakindla ja saamatuna“, selgus lekkinud diplomaatilistest memodest.
Ta andis memodes Valgele Majale armetu hinnangu, öeldes, et see on president Trumpi tõttu „unikaalselt düsfunktsionaalne“, sest temaga koos saabus sinna „kõlvatu sisesõda ja kaos“, ning avaldas kahtlust, kas see üldse „hakkab iial pädevana näima“, kirjutab ajaleht The Mail on Sunday.
Sir Kimi memodest võib lugeda põhjalikku ülevaadet Trumpi administratsioonist alates 2017. aastast kuni tänaseni. Ametnike sõnul ei tohiks sisedokumentide lekkimine ega suursaadiku kirjelduste siiras stiil läbisaamist Valge Majaga segada, ent see võib siiski jätta Londoni halba valgusesse, märgib Sky News.
Trumpini jõudmiseks „tuleb teil oma jutupunktid teha lihtsakoeliseks, isegi nüriks“, kirjeldas saadik memodes USA riigipea vähest võimekust teemadesse põhjalikumalt süüvida.
USA poliitikat Iraani suhtes iseloomustas ta "ebajärjekindla, kaootilisena", seades kahtluse alla ka Trumpi avaliku põhjenduse, miks ta otsustas loobuda õhurünnakust Teheranile pärast USA drooni allatulistamist iraanlaste poolt.
Trump rääkis oma kõnes USA iseseisvussõjas (1775-1783) hõivatud lennuväljadest
USA president Donald Trump luges enamiku oma iseseisvuspäevakõnest maha, aga ühes kohas tuli ikkagi viga sisse. Nimelt rääkis ta lennuväljadest iseseisvussõja ajal.
„Meie armee mehitas lennuv...d, rammis kindlustusi, võttis üle lennuväljad,” teatas Trump sõjaväe kohta, mis moodustati Kontinentaalkongressi otsusega aastal 1775, vahendab USA Today.
Lõik Trumpi kõnest:
„1775. aasta juunis lõi Kontinentaalkongress Bostoni ja New Yorgi ümbruses laagris olnud revolutsioonilistest jõududest ühendatud armee ja nimetas selle ülemjuhataja, suure George Washingtoni järgi. Kontinentaalarmee kannatas kibedat talve Valley Forge’is, saavutas kuulsust üle Delaware’i vete ja võttis võidu Yorktowni Cornwallises. Meie armee mehitas lennuv...d, rammis kindlustusi, võttis üle lennuväljad, tegi kõike, mida pidi tegema ja Fort McHenry juures, raketi punase kuma all, ei olnud tal muud kui võit. Ja kui saabus koit, lehvis tähelipp väljakutsuvalt.”
Sealjuures leidis lahing Fort McHenry juures aset 1812. aasta sõja ajal, mitte iseseisvussõjas, märgib USA Today.
Lennuki leiutasid ja tegid sellega esimese lennu ameeriklastest vennad Wrightid 1903. aastal.
VIDEO | Trump tähistas USA iseseisvuspäeva tankide ja sõjalennukite saatel: meie riik on praegu tugevaim!
President Donald Trump ülistas eile patriotismist nõretaval iseseisvuspäeva tähistamisel üle lendavate hävituslennukite saatel USA sõjaväge. Kritiikud süüdistasid teda aga iseseisvuspäeva poliitiliseks sündmuseks muutmises.
Trump, kes sai sõjatehnika näitamiseks inspiratsiooni Prantsusmaal paraadi vaadates, ei lasknud end segada protestidest tseremoonia kulude ja militaristliku tooni vastu, vahendab Reuters.
„Meie riik on täna tugevam kui ta on kunagi varem olnud. Ta on praegu tugevaim,” kuulutas Trump Lincolni memoriaali ette ehitatud platvormilt kahe lahingumasina Bradley vahelt.
Trump hoidus seekord lõhestavast poliitilisest retoorikast, mis on enamasti tema kõnede sisu. Kohati võis kuulda rahvast skandeerimas: „USA! USA! USA!”
Trump ülistas USA sõjalist võimsust vaatamata sellele, et vältis ise kunagi Vietnami sõtta värbamist kukekannuste tõttu jalgadel. Trump rääkis lugusid iga väeliigi kohta, misjärel lendasid üle nende lennumasinad.
„Me hoiame aus oma ajalugu, oma inimesi ja kangelasi, kes kaitsevad uhkelt meie lippu: Ühendriikide sõjaväe vapraid mehi ja naisi,” ütles Trump. „Üle 65 aasta ei ole ühegi vaenlase õhujõududel õnnestunud tappa ühtki Ameerika sõdurit. Sest taevas kuulub Ameerika Ühendriikidele.”
Mitte kõik ei läinud plaanipäraselt.
Presidendilennuki ülelend, mille Trump oli varem Twitteris välja reklaaminud, toimus väljakuulutamata ja tähelepandamatult. Kuue vigurlennumeeskonna Blue Angels hävitaja F-18 vaatemänguline ülelend Trumpi kõne lõpuks läks aga rahvale peale. Mõned karjusid presidendi toetuseks: „Veel neli aastat!”
Trump avaldas austust ka piirivalvele ja tollile, mis on mänginud juhtivaid rolle tema karmi sisserändepoliitika elluviimisel.
Trump nimetas suurteks ameeriklasteks enam kui sada aastat tagasi orjapidamise kaotamise eest võidelnud Harriet Tubmani ja Frederick Douglassi, kuigi tema administratsioon otsustas mais, et Tubmani pilti ei panda 20-dollariliselt rahatähele.
Oponendid protestisid sündmuse kulude vastu. Välja olid toodud täispuhutav mähkmetes „beebi Trump” ja loosung, millel nimetati Trumpi reeturiks.
Valge Maja ees põletasid protestijad USA lippu.
Enne kõnet süüdistasid demokraadid presidenti kohatu kampaaniaürituse korraldamises.
Valges Majas muretseti enne üritust kohale ilmuva rahvahulgas suuruse pärast, teatas üks administratsiooni ametnik.
Võib-olla just seda silmas pidades kutsus Trump Twitteris inimesi kohale tulema ja lubas „üht suuremat tähistamist meie maa ajaloos”.
Trumpi jaoks polnud kulud olulised.
„Meie suure Tervituse Ameerikale homsed kulud on väga väikesed võrreldes sellega, mida see väärt on. Me omame lennukeid, meil on piloodid, lennuväli on kohe kõrval (Andrews), kõik, mida me vajame on kütus,” kirjutas Trump kolmapäeval Twitteris. „Me omame tanke ja kõike. Ilutulestiku annetavad kaks suurt. Kaunis!”
Ivanka Trump presidendiks? Isa sõnul oleks mõttel jumet
Donald Trump pakkus tütrele mullu Maailmapanga juhi kohta, ent Ivanka võiks veelgi kõrgemale sihtida.
Eelmisel G-20 kohtumisel tekitas kõneainet USA presidendi tütre ootamatult prominentne osa. Ivanka Trump poseeris maailma liidritest ümbritsetuna grupifotodel, arutas konverentsilaval IMF-i juhi Christine Lagarde’i ja Saksa kantsleri Angela Merkeliga naiste olukorra üle ja andis Valge Maja Twitteri kontol ilmunud videos ametliku ülevaate oma isa kohtumisest India presidendi Narendra Modiga.
Trump: USA ettevõtted võivad taas Huaweile müüa
USA president Donald Trump ütles nädalavahetusel G20 kohtumisel, et USA ettevõtted võivad taas Huaweiga äri teha. Millisel määral, jääb aga ebaselgeks.
"USA ettevõtted võivad taas Huaweile müüa. Ma räägin sellistest toodetest, mille puhul ei ole konkreetset rahvusliku julgeoleku ohtu," ütles Trump. Hetkel pole täpselt teada, millisel moel või määral see USA ja Huawei vahelisi probleeme mõjutab, kuid pehmenenud retoorika võib viidata, et varsti kaotatakse Huaweile kehtestatud ärikeeld ära.
Piirangute kaotamise suhtes jäävad aga kõik osapooled kidakeelseks ning hetkel väldivad edasiste kommentaaride jagamist nii Huawei, Huaweiga äri tegevad USA ettevõtted ning ka Trumpi enda meeskonna esindajad. "Oleme USA presidendi kommentaare täheldanud ning hetkel meil edasised kommentaarid puuduvad," ütles Huawei TechRadarile.
Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubandusläbirääkimised on samuti viimasel ajal uue hingamise saanud. "Jätkame läbirääkimisi sealt, kust need varasemalt pooleli jäid," ütles Trump veel pärast Hiina peaministri Xi Jingpingiga kohtumist. Probleemide leevenemisele viitab ka see, et Google'ile antud 90-päevase armuperioodi kohta pole viimasel ajal rohkem kommentaare jagatud.
Analüütikute hinnangul võib aga piisav hulk kahju Huaweile juba tehtud olla ning ettevõte enam tõusta ei suuda. "Tundub ebatõenäoline, et Valge Maja äkiline retoorika muutus annab Huaweile selle toote, mida neil tegelikult vaja on," ütles Radio Free Mobile'i analüütik Richard Winsor Reutersile. "Isegi kui Huawei selle toote saaks, on võimalik, et kahju on juba tehtud," sõnas ta.
Kimi ja Trumpi kohtumine päädis ühe peamise reaalse saavutusega
Pühapäeval toimunud kohtumine on tänaseks pälvinud positiivset vastukaja, aga ka palju kriitikat.
USA presidendi Donald Trumpi teadaanne valmidusest kohtuda Põhja-Korea juhi Kim Jong-uniga tuli ootamatult nii rahvusvahelisele üldsusele kui ka diktatuuririigi liidrile endale.