Barnier: EL-i tippkohtumise eel Brexiti-lepet ÜK-ga ilmselt ei tule
Euroopa Liidu Brexiti-läbirääkija Michel Barnier ütles, et ei näe põhjust loota, et Ühendkuningriigiga suudetakse sõlmida lahkumislepe enne oktoobrikuist EL-i tippkohtumist.
«Meil ei ole põhjust optimismiks», et Brexitis jõutakse kokkuleppele enne 17.-18. oktoobri tippkohtumist, millest jääb Suurbritannia EL-ist lahkumise tähtaja 31. oktoobrini vaid kaks nädalat, ütles Barnier Brüsselis Euroopa Parlamendi liikmetele.
«Ma ei saa teile objektiivselt öelda, kas need kontaktid, mis me (Briti peaministri Boris) Johnsoni valitsusega oleme ette võtnud, viivad praeguse ja oktoobri keskpaiga vahel leppeni,» lausus Barnier.
Oktoobri keskpaik on see aeg, mil Johnson peab tulema Brüsselisse kas uue lahkumisleppega või paluma neilt Brexiti kuupäeva edasilükkamist. Tema aga rõhutab, et tema pikendust küsida ei kavatse ja lebaks selle asemel parema meelega «surnult kraavis».
Barnier' sõnul pole ta saanud ÜK-lt ühtegi sellist ettepanekut, mis oleks teostatav alternatiiv nn Iiri kaitsemeetmele. Selle meetme eesmärk on tagada, et Brexiti järel ei tule Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piirile füüsilist piiritaristut.
Samas rõhutas läbirääkija: «Me oleme jätkuvalt valmis objektiivselt uurima ükskõik milliseid konkreetseid ja juriidiliselt toimivaid ettepanekuid ÜK-lt.»
Parlament kinkis Johnsonile kibeda alguse
Boris Johnson kaotas esimesed kuus parlamendihääletust.
Parlament lükkas tagasi peaministri ettepaneku erakorralisteks valimisteks.
Parlamendi tööseisaku algus tõstis alamkojas emotsioonid lakke.
Valitsus peab avalikustama salajase plaani ja erakirjavahetuse.
Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni reaktsioon opositsiooniliider Jeremy Corbyni sõnavõtule. 
Kui Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson kaks nädalat tagasi parlamendi töö peatamisest teatas, teenides sellega süüdistuse demokraatia hävitamises, ei osanud valitsusjuht ette näha, et salakaval plaan tema enda nina all sedavõrd suure pauguga vastu taevast lendab.
Johnsoni jaoks viitab katastroofile seegi, et temast sai esimene Briti peaminister, kes kaotas esimesed kuus hääletust parlamendi alamkojas. Opositsioon koondus kriisiolukorras ootamatult efektiivselt ning parlamendi töönädalat võib pidada üheks viimase aja produktiivsemaks.
Johnsoni valitsus laguneb
Ühendkuningriigi peaministrit Boris Johnsonit tabas üleeile õhtul uus tagasilöök: tema valitsusest ja ka Konservatiivsest Parteist otsustas protestiks Brexiti-kriisi vastu lahkuda töö- ja pensioniminister Amber Rudd. Vaid kaks päeva varem oli tagasi astunud peaministri vend Jo Johnson.
«Ma astusin valitsusest tagasi ja loobusin ka konservatiivide liikmesusest,» teatas erakonna mõõdukasse leeri kuulunud Rudd Twitteri vahendusel. Ta põhjendas, et ei saa jääda kõrvalseisjaks olukorras, kus häid ja lojaalseid poliitikuid heidetakse erakonnast välja, vihjates Johnsoni otsusele jätta partei liikmesusest ilma 21 saadikut, kes hääletasid möödunud nädalal Johnsoni valitsuse vastu.
Tiina Intelmann: Ühendkuningriigis testitakse praegu demokraatia olemust
Mis siis saab Brexitist? Kas karismaatiline ja jõuline peaminister Boris Johnson viib riigi nui neljaks kasvõi ilma lepinguta 31. oktoobriks Euroopa Liidust välja  või suudab parlament teda ohjeldada?
Parlament, mille uus peaminister Boris Johnson otsustas suvelõpul mõneks ajaks sundpuhkusele saata, saades selleks ka kuningannalt loa, püüdis end neil üksikutel päevadel, mil ta sai Londonis eelmisel nädalal kokku tulla iga hinna eest kehtestada.
"Kogu meie riigi palju austatud ja kogu maailmas imetletud poliitiline kangas on rebenemise äärel," hüüdsid eelmisel nädalal kui parlament Boris Johnsoni plaanid real hääletustel maha hääletas paljud Suurbritannia kommentaatorid.
Kohati tundubki, et Ühendkuningriigis testitakse demokraatia olemust ja rahvavõim peab siiski testile vastu.
"Seni tundub, et demokraatia peab testile vastu," ütles Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Tiina Intelmann intervjuus raadio Kuku saatele "Neeme Raud. Siin." "Ma ei kujuta ette olukorda, kus parlament võtab vastu seaduse ja valitsus keeldub seda seadst täitmast. Ja ütleme, et kuningannal (kes kiitis heaks parlamendi pikemale sundpuhkusele saatmise) ei ole siiski rolli Briti igapäeva poliitikas. Aga ikkagi demokraatlik traditsioon on siin riigis päris tugev. See test on viidud nüüd aga viimase piirini, kuid siiamaani on kõik vastu pidanud."
Poliitikahuvilistel tuleks nüüd Intelmanni arvates jälgida kas nüüd lepitakse kokku uute valimiste toimumises või mitte. Ja need valimised saaksid siis ka omamoodi uueks rahvahääletuseks Brexiti üle.
"Kui valimised tahetakse korraldada enne 31. oktoobrit, siis tuleb algaval nädalal (enne kui parlament sundpuhkusele läheb) selles kokku leppima," leiab Intelmann.
Briti tööminister lahkus protestiks Johnsoni tegevuse vastu ametist
Briti peaminister Boris Johnson sai laupäeval uue hoobi, kui töö- ja pensioniminister Amber Rudd teatas tagasiastumisest protestiks valitsusjuhi tegevuse vastu Brexitiga seotud kriisis.
«Ma lahkusin ametist,» säutsus Rudd. «Ma ei saa kõrvalt vaadata, kui head, lojaalsed mõõdukad konservatiivid välja visatakse,» ütles ta viitega Johnsoni otsusele visata konservatiivsest parteist välja 21 parlamendi alamkoja saadikut, kes hääletasid valitsuse vastu.
Rudd ütles lahkumisavalduses, et ta ei tundnud end hästi Johnsoni lubaduse suhtes viia Suurbritannia Euroopa Liidust välja 31. oktoobril kasvõi ilma leppeta.
56-aastase Ruddi sõnul pidas ta kunagi Johnsoni ähvardust «segasest leppeta lahutusest» kasulikuks läbirääkimiste taktikaks Brüsseliga.
«Ma ei usu enam, et lahkumine leppega on selle valitsuse peamine eesmärk,» kirjutas Rudd lahkumisavalduses.
«Valitsus kulutab palju energiat valmistumiseks »mitte-leppeks«, kuid ma ei ole näinud samasugust intensiivsuse taset minemas meie kõnelustesse Euroopa Liiduga.»
Johnson ütles sel nädalal, et ta «oleks pigem surnuna kraavis», kui taotleks Brexiti tähtaja edasilükkamist jaanuari, mida mõõdukamad jõud on nõudnud.
Johnson on nimetanud Brexiti edasilükkamise seadust «allaandmiseks», mis võimaldab Euroopa Liidu ülejäänud 27 liikmel dikteerida Ühendkuningriigi lahkumise tingimused.
Nii leiboristide liidrid kui mässulised konservatiivid tervitasid Ruddi otsust tagasi astuda.
«Igaühel on punkt, millest kaugemale neid ei saa suruda,» ütles tsentristist konservatiiv ja parlamendisaadik Nick Boles.
Leiboristide kõneisik Brexiti küsimustes Keir Starmer ütles, et «Johnsoni valitsus laguneb koost».
Martin Kutti: kui rahvast ei esinda enam keegi
Kui 31. oktoobril tiksub täis Euroopa Liidu poolt Ühendkuningriigile antud kolmas Brexiti-ajapikendus, möödub 2016. aasta suvel peetud referendumist 1224 piinarikast päeva. Kui opositsioon süüdistas viimastel nädalatel peaminister Boris Johnsoni valitsust demokraatia hävitamises, siis viimaste aastate peale mõeldes peaksid peeglisse vaatama mõlema suurpartei saadikud, kes on alt vedanud neid usaldanud tööandjaid ehk rahvast.
Parlament on viimaste aastate jooksul näidanud ülimat hambutust ja pidevat kraaklemist ning seda ei saa enam kuidagi nimetada rahva parimate huvide eest seismiseks. Pigem näitab see, kuidas rahvast järjest kaugenev poliitiline klass on oma valija esindamise ja kaitsmise asemel hakanud hoopis triviaalset võimuvõitlust pidades kasutama endale sobivat tõlgendust sellest, mida rahvast arvab, oma kitsamate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Osapooled väidavad, et teavad, mida rahvas tahab. Reaalsus on sellest kaugel.
Kuidas teisiti saaks väita, et toidu- ja esmaabikaupade puuduse, majanduskaose ja võimaliku uue Iiri konflikti esile kutsuv leppeta Brexit on see, mida valija tegelikult tahab? Just seda on peaminister Boris Johnson ja sõbrad üritanud viimastel nädalatel rahva tahtena esitleda. Samal ajal veavad rahvast alt ka Jeremy Corbyni leiboristid, kes pole viimase kolme aastaga suutnud välja mõelda, mida nad ise Brexitiga ette võtaksid.
Sel nädalal ütles üks selgelt ärritunud kodanik Leedsi külastanud peaministrile oma mõtted väga otse välja: "Sa mängid mänge.  Kuhu jäävad läbirääkimised? Sa oled Morleys, Leedsis, aga peaksid olema Brüsselis ja juhtima briti rahvast." Selline otsekohesus viis Johnsonil sõnad suust. Kui parlamendis sama kuuldes võib opositsioonile vastata süüdistuste ja hämamisega, siis mida öelda tavainimesele, kelle eest peaksid seisma, teades isegi, et sa seda teinud pole? Vastus jäigi andmata.
Infokampaaniate ja valeväidete poolt mõjutatud rahvas andis kolm aastat tagasi referendumil napi nõusolek Euroopa Liidust lahkumiseks, aga mitte selleks, mis praegu toimub. Kuigi väsinud ühiskond sooviks näha selle rahvuslikuks häbiplekiks kujunenud segaduse lõppu, siis mitte enesehävituse kaudu, mille praegne valitsus jonnakalt sihiks on võtnud.
Jah, Johnson on viimastel nädalatel alavääristanud Briti demokraatiat, kuid sedasama on viimaste aastate jooksul teinud ka parlament ise, kes on heal juhul mõnel korral suutnud öelda, mida nad ei soovi, kuid pole siiani osanud öelda, mida soovib.
Ei äärmusvasakpoolse Corbyni leiboristid ega elitaarse Johnsoni konservatiivid esinda enam ammu tavalist britti, keda huvitab Westminsteri võimumängude asemel hoopis see, kas toit on laual ja tuba soe.
Downing Streeti vabakäiguvang
See, et Briti parlament Boris Johnsoni käe all kaose poole tüürib, ei tohiks olla eriline üllatus. Päris ta ju oma eelkäijalt Theresa Maylt Põhja-Iiri DUPi najal napilt püsiva enamusvalitsuse, mis on Brexiti küsimuses sügavalt lõhestatud.
Alla saja tuhande hääleõigusliku toori toetusega ulatati Johnsonile peaministrikabineti võtmed, kuid avalikku heakskiitu oma poliitikale ei ole uus valitsusjuht valimiste näol saanud.
Sellest hoolimata loodeti, et karismaatiline Johnson suudab teha seda, milles "Maybotiks" kutsutud eelkäija läbi kukkus - viia Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja. Pärast tormilist nädalat paistab, et valitsus seisab eesmärgist kaugemal kui kuu aega tagasi.
Briti seadusandjad tõrjusid Johnsoni ettepaneku valimised korraldada
Briti seadusandjad tõrjusid kolmapäeval kindlalt peaminister Boris Johnsoni ettepaneku korraldada Brexiti ummikust väljamurdmiseks ennetähtaegsed valimised. 
Valimiste korraldamist toetas 298 rahvaesindajat, samas kui vaja olnuks 434 häält ehk kahekolmandikulist enamust. Ettepaneku vastu oli 56 seadusandjat ning opositsioonilise Tööpartei liikmed ei hääletanud.
Pärast hääletust kritiseeris Johnson teravalt leiboristide esimeest Jeremy Corbynit.
«Temast sai vist meie riigi demokraatia ajaloos esimene opositsioonijuht, kes keeldub kutsest valimistele. Võin vaid spekuleerida, mis on tema kõhkluste taustal. Kardetavasti on ilmselge järeldus, et ta ei usu oma võitu,» ütles Johnson.
Corbyn omalt poolt märkis, et kuigi ta soovib valimisi, ei toeta ta peaministri «küünilist üleskutset», kuni leppeta Brexiti blokeeriv seaduseelnõu on jõustatud.
Varem õhtul oli alamkoda häältega 327-299 heaks kiitnud muudatusteringi läbi teinud seaduseelnõu, mille eesmärk on takistada leppeta lahkumist Euroopa Liidust.
Johnsoni Brexiti strateegiale ränga hoobi andnud eelnõu sunnib teda paluma lahkumistähtaja edasilükkamist, kui selleks ajaks ei ole lahkumistingimustes Brüsseliga kokku lepitud.
Ühendkuningriik peaks EL_ist lahkuma 31. oktoobriks, kuid eelnõu kohaselt pikendataks seda vähemalt kolme kuu võrra.
Otsuse peab kinnitama ka parlamendi ülemkoda ehk lordide koda. 
Lordidel on eelnõu heakskiitmiseks vaid mõni päev, enne kui peaminister parlamendi järgmisel nädalal laiali saadab.
Johnson on varem korduvalt keeldunud Brexiti tähtaega edasi lükkamast. Peaministri sõnul ei soovi ta leppeta Brexitit, kuid leppe saamiseks peab see võimalus olema laual.
Häbistav kaotus võttis peaminister Boris Johnsonilt kontrolli
Boris Johnsoni salakaval plaan sai suure tagasilöögi.
Briti parlament esitas eelnõu leppeta Brexiti välistamiseks.
Valitsusjuht Johnson kaotas parlamendis enamuse.
22 konservatiivi heideti valitsuse vastu hääletamise eest parteist välja.
Viimastel nädalatel Ühendkuningriiki ðokeerinud peaminister Boris Johnson sai meie aja järgi eilse päeva esimestel minutitel parlamendi alamkojas häbistava kaotuse, mis muutis veidi enam kui kuu aega ametis olnud valitsusjuhi positsiooni ülimalt hapraks. Teine oluline kaotus järgnes õhtul.
Kui Ühendkuningriigi valitsusjuhi vastu hääletanute hinnangul on leppeta Brexit riigi jaoks ohtlik väljavaade, mis võib tuua majanduskaose kõrval kaasa ka näiteks esmatarbekaupade puuduse, siis Boris Johnson näeb seda teisiti. Ta kinnitas parlamendile, et leppeta Brexiti välistamine nõrgestab tõsiselt valitsuse positsiooni läbirääkimistel ELiga. Sama väitis eile õhtul parlamendis ka Brexiti-minister Stephen Barclay, kelle hinnangul annaks selline lahendus ELile täieliku kontrolli Brexiti üle.
Johnson tahab ennetähtaegseid valimisi, saadikud sunnivad peaministrit Brexiti edasilükkamist paluma
Briti peaminister Boris Johnson kutsus tema Brexiti strateegiale ränga hoobi andnud parlamenti kolmapäeval üles hääletama ennetähtaegsete valimiste poolt.
«Nüüd tuleb pidada valimised teisipäeval, 15. oktoobril,» lausus Johnson pärast seda, kui parlament oli toetanud seadust, mis sunnib teda taotlema Brexiti tähtaja pikendamist kolme kuu võrra.
Briti seadusandjad langetasid kolmapäeval otsuse, mis sunnib peaminister Boris Johnsonit paluma Euroopa Liidult 31. oktoobriks kavandatud Brexiti tähtaja edasilükkamist.
Johnson on korduvalt öelnud, et keeldub seda tegemast.
Eelnõu kiideti heaks 28-häälelise enamusega ja selle eesmärk on takistada Suurbritannia leppeta lahkumist Euroopa Liidust. Otsuse peab kinnitama ka parlamendi ülemkoda ehk lordide koda.
Briti parlament võttis vastu seaduse leppeta Brexiti vältimisest
Briti parlamendi alamkoda kiitis kolmapäeva esimeses hääletuses heaks opositsiooni esitatud seaduseelnõu Suurbritannia Euroopa Liidust leppeta lahkumise takistamiseks.
Leiboristide esitatud, kuid ka teiste parteide parlamendisaadikute toetuse saanud eelnõu võeti vastu häältega 329-300.
Seadus näeb ette, et peaminister peab taotlema Euroopa Liidult Brexiti edasilükkamist, kui uut lahkumislepet ei ole sündinud EL-i oktoobrikuise tippkohtumise ajaks. 
Suurbritannia peaks lahkuma EL-ist 31. oktoobril, kuid seaduses kavandatud lisaaeg oleks järgmise aasta jaanuari lõpuni.
Peaminister Boris Johnson on Brexiti edasilükkamise vastu ning on lubanud veel kolmapäeval esitada parlamendile seaduseelnõu ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamisest 15. oktoobril.
Briti parlament võitleb peaminister Boris Johnsoniga
Briti peaministril Boris Johnsonil on kolmapäeval uus parlamendivõitlus Brexiti pärast. Hääletusele pannakse seadus, mis peaks Euroopa Liidust leppeta lahkumist takistama. Tõenäoliselt jäävad olulisemad hääletused hilistesse õhtutundidesse.
Otseblogi vahendusel saab Brexiti ümber käivat võitlust jälgida ka BBC vahendusel.
Briti parlament toetas esimest sammu leppeta Brexiti takistamisel
Briti peaminister Boris Johnson kaotas parlamendi alamkojas enamuse, sest konservatiivist saadik Phillip Lee läks Euroopa-meelsete liberaaldemokraatide ridadesse. Samuti kaotas Johnson tähtsa Brexiti kohta käiva hääletuse.
Suurbritannia parlament hääletas teisipäeva hilisõhtul eelnõu üle, mis oli esimeseks sammuks leppeta Brexiti takistamisel. Parlamendi töökorra opositsiooni kontrolli alla andnud eelnõu poolt hääletas 328 ja vastu oli 301 rahvaesindajat.
Opositsioon kavatseb selle abil tuua kolmapäeval käsitlusse eelnõu, mis sunniks peaminister Boris Johnsonit Brexitit edasi lükkama, kui ta 31. oktoobriks Euroopa Liiduga lahkumistingimustes kokku ei lepi.
Johnson hoiatas enne hääletust rahvaesindajaid eelnõuga kaasaminemise eest. Peaminister ütles varem, et kui ettepanek parlamendi läbib, siis korraldab ta 14. oktoobril ennetähtaegsed valimised. Tema tahab viia Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja 31. oktoobril, maksku mis maksab. Peaminister ütles ka pärast hääletust, et esitab ettepaneku ennetähtaegseteks üldvalimisteks.
«See ei ole mingi normaalne seaduseelnõu ja sellise kohta pole näited ka ajaloost. Kui see seaduseelnõu heaks kiidetakse, siis see sunnib mind minema Brüsselisse ja paluma edasilükkamist. See sunniks mind vastu võtma vaid meile esitatud nõudmised. See hävitaks meie võimalused läbi rääkida uue leppe üle. See laseks meie Brüsseli sõpradel dikteerida meile kõneluste tingimused,» hoiatas Johnson. «Seda võib kirjeldada vaid ühel viisil - see on Jeremy Corbyni allaandmisseadus. See tähendab vaid valge lipu ülestõmbamist. Ma tahan kõigile väga selgeks teha, et ma ei kavatse millegi taolisega leppida,» lisas peaminister.
Peaministri enda Konservatiivse Partei liikmed, kaasa arvatud Lee, üritavad koos opositsiooni saadikutega koostada eelnõu, mis sunniks Johnsonit Brexitit edasi lükkama, kui ta 31. oktoobriks ELiga lahkumistingimustes kokku ei lepi.
Johnson ähvardas jätta eelnõud toetavad erakonnakaaslased kõrvale kõikidest eelseisvatest valimistest, kaasa arvatud aina tõenäolisemana näivatelt parlamendivalimistelt.
Liberaaldemokraadid teatasid täna, et erakonnaga liitus Phillip Lee. «See konservatiivne valitsus agressiivselt otsib kahjustavat Brexitit põhimõttelagedate viisidega,» ütles Lee. «Ta kasutab poliitilist manipuleerimist, jõhkrutsemist ja valetamist ning ta teeb seda sihilikul ja kaalutletud moel,» lisas ta.
Liberaaldemokraatide juhi Jo Swinsoni sõnul teeb Lee ülejooksmine talle suurt rõõmu. «Ta jagab meie pühendumust hoida ära leppeta Brexit ning peatada Brexit täielikult,» lausus Swinson.
Pildid ja video: Briti peaministri residents sai uue niiske ninaga elaniku
Briti peaministri residentsi Londonis aadressil Downing Street 10 saabus sel nädalal uus elanik, kellel on lontis kõrvad ja külm niiske nina.
15-nädalase Jack Russelli terjeri võtsid endale Briti uus peaminister Boris Johnson ja ta elukaaslane Carrie Symonds, teatab cnn.com.
Tegemist on loomakaitseorganisatsiooni Friends of Animals Wales poolt päästetud kutsikaga, kes selle organisatsiooni esindajate poolt 2. septembril peaministri residentsi toodi.
«See kutsikas oli pärit kutsikafarmist ja ta saatus oleks võinud olla karmim, kuid tal vedas. Ta jõudis meie hoiupaika, kus ta jäi silma Carrie Symondsile, kes on tuntud koerasõber. Teame, et sel Jack Russelli terjeril on Downing Streetil hea kodu,» sõnasid loomakaitseorganisatsiooni esindajad.
Ei ole teada, kuidas Downing Streeti «vana elanik», kass Larry, uustulnuka vastu võttis.
Ühendkuningriigis hakkab 2020. aastal kehtima uus seadus, mis keelab  kutsikafarmid.
Sellistes farmides toodetakse kutsikaid müügiks, koerte elutingimused on seal tavaliselt viletsad.
Boris Johnsonist sai Suurbritannia peaminister 24. juulil 2019.
Johnson: Brexiti lepe on veel võimalik
Briti peaminister Boris Johnson ütles esmaspäeval, et võimalused Brexiti osas Brüsseliga kokku leppida on kasvamas, kuid välistas igasuguse 31. oktoobri tähtaja edasilükkamise sõltumata sellest, kas leppele jõutakse või mitte.
Johnson väitis, et ei soovi üldvalimisi ning ärgitas konservatiivide mässulisi liikmeid mitte õõnestama läbirääkimisi Euroopa Liiduga, hääletades koos opositsiooniga seaduseelnõu poolt, millega tahetakse teda sundida Brexitit edasi lükkama.
Johnson teeb ettepaneku korraldada 14. oktoobril parlamendivalimised juhul, kui ta kaotab teisipäeval parlamendis hääletuse oma Brexiti strateegia üle, ütles kõrge valitsusametnik esmaspäeval. 
Ametnik ütles, et kui Johnsoni Konservatiivse Partei mässulised ehk leppeta Brexiti vastased saadikud ühinevad hääletusel opositsiooniga peaministri alistamiseks, paneb valitsus kolmapäeval hääletusele ettepaneku korraldada 14. oktoobril parlamendivalimised. 
Johnson oli äsja oma Downing Streeti ametiresidentsi ees tehtud pöördumises kinnitanud, et ei soovi valimisi, ning ärgitanud mässulisi toore mitte õõnestama läbirääkimisi Euroopa Liiduga, hääletades koos opositsiooniga seaduseelnõu poolt, millega tahetakse teda sundida Brexitit edasi lükkama.
Eelmisel nädalal teatas peaminister, et peatab parlamendi töö 12. septembrist 14. oktoobrini, mis jätab vastasleerile leppeta Brexiti pidurdamiseks enne 31. oktoobrile kavandatud lahkumisaega vaid mõne istungipäeva. 
Esmaspäeva õhtul ütles peaminister pöördumises, et võimalused Brexiti osas Brüsseliga kokku leppida on kasvamas, kuid välistas igasuguse EL-ist lahkumise tähtaja edasilükkamise sõltumata sellest, kas leppele jõutakse või mitte.
Rühm opositsioonierakondi esindavaid parlamendisaadikuid tahab muuta seadust, et lükata Brexit võimaluse korral 2020. aasta 31. jaanuarini edasi, ja loodab saada ettevõtmise taha konservatiividest teisitimõtlejad. 
Johnson astus 24. juulil ametisse lubadusega, et viib Brexiti ellu mis tahes tingimustes, ja esmaspäeva õhtul pärast valitsuse kriisinõupidamist teatas ta, et ei kavatse järele anda. 
Parlamendihääletus Brexiti edasilükkamiseks «lööks jalad alt Ühendkuningriigi läbirääkimispositsioonilt ja teeks edasised kõnelused täiesti võimatuks», lausus peaminister. 
Johnson väidab, et peab jätma leppeta lahkumise võimaluse avatuks, et sundida EL-i viimasel hetkel järele andma.
«Ma tahan, et kõik teaksid - selliseid tingimusi, mille puhul ma paluksin Brüsselilt ajapikendust, ei eksisteeri. Me ei aktsepteeri katset murda oma lubadusi ja minna mööda referendumi tulemusest,» lausus peaminister.
«Selle veendumusega relvastatuna ja kindlustatuna usun, et me saavutame oktoobrikuiselt otsustavalt tippkohtumiselt kokkuleppe,» ütles Johnson 17.-18. oktoobril peetavale korralisele Euroopa Ülemkogule viidates. 
Peaminister ütles ka, et tahab lasta Briti läbirääkijatel jätkata tööd «ilma valimisteta, mida mina ei taha ja teie ei taha». 
Johnsonil on parlamendis vaid ühekohaline enamus, mis on viinud oletusteni, et peaminister soovib suruda Brexiti iga hinna eest läbi ja kuulutada seejärel välja üldvalimised.
Leppeta Brexitist päästab vaid kiire tegutsemine
Briti opositsioon otsib võimalust Boris Johnsoni vastuolulise otsuse muutmiseks.
Pole selge, kas Johnson rikkus parlamendi töö peatamisega seadust.
Kuninganna Elizabeth II tõmmati vastu tema tahtmist Brexiti-keerisesse.
Kiire tegutsemise korral võib opositsioonil olla võimalik Johnson peatada.
Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson võttis vastu riskantse otsuse peatada Brexiti otsustavatel hetkedel viieks nädalaks parlamendi töö. Selline käik tõi rahva tänavatele meelt avaldama, vihastas opositsiooni ning pani alguse petitsioonile, millele on kahe päevaga kogutud juba rohkem kui 1,4 miljonit allkirja.
Otsuse peale peatada parlamendi töö 10. septembrist 14. oktoobrini süüdistati Johnsonit demokraatia lõhkumises ja koguni diktaatorlikus käitumises, millega tõrjutakse rahvasaadikud määravatel hetkedel otsustusprotsessist välja, et valitsus saaks rahus endale sobivaid otsuseid langetada.
Kas Johnson rikkus seadust?
Johnsoni trikk võis otsustada Brexiti saatuse
Boris Johnson kavatseb Briti parlamendi töö viieks nädalaks peatada.
Kuninganna andis eile õhtul Johnsoni plaanile nõusoleku.
Opositsiooni hinnangul püüab Johnson Brexiti osas parlamendist mööda hiilida.
Johnsoni vastaste jaoks muutus leppeta Brexiti välistamine ülimalt keeruliseks.
Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson tegi teoks selle, mida küll kardeti, kuid ei oodatud. Eile hommikul esitas Johnson kuninganna Elizabeth II-le palve peatada viieks nädalaks parlamendi töö.
Õhtupoolikul andis kuninganna plaanile heakskiidu. Ehkki Elizabeth II roll lubanuks Johnsonile ära öelda, olnuks ministrite nõukogule vastu astumine päevapoliitikasse mitte sekkuva kuninganna puhul pretsedenditu.
Kuninganna andis peaminister Boris Johnsonile loa parlamendi töö peatada
Kuninganna Elizabeth II on andnud loa Briti peaministrile Boris Johnsonile peatada parlamendi töö rohkem kui kuuks ajaks, vahendab The Sun. 
Elizabeth II on andnud loa peatada Briti parlamendi töö 9. septembrist kuni 14. oktoobrini. Kuigi otsus annab suure eelise Boris Johnsonile, oleks kuninganna peaministri soovile mitte vastutulemine olnud ennenägematu. 
Peaminister Boris Johnson on aga seadnud 31. oktoobriks Brexiti, olenemata sellest, kas lepe selleks ajaks saavutatakse. Seega vähendab viienädalane parlamendi peatamine Brexiti-vastaste liberaaldemokraatide võimalust tõkestada Ühendkuningriigi leppeta lahkumist Euroopa Liidust.
Briti alamkoja spiiker John Bercow on nimetanud Johnsoni parlamendi töö peatamist rünnakuks põhiseaduse vastu ning tema arvates on seisaku ilmselge eesmärk «peatada parlamendi debatt Brexiti üle ja selle võime kujundada riigi kurssi».
Johnsoni parlamendi peatamise tõttu läheb Briti valitsusametnikust allika sõnul kaduma umbes neli istungipäeva.
Briti peaminister Johnson nõuab Trumpilt kompromisse kaubanduses
Briti peaminister Boris Johnson kutsus laupäeval USA presidenti Donald Trumpi eemaldama «märkimisväärsed tõkked» ÜK kompaniidele, mis soovivad eksportida Ühendriikide turule.
Johnson viitas G7 tippkohtumisel Prantsusmaal Biarritzis paljudele Briti kaupadele, mida USA turule ei lubata.
"Ma arvan, et eksisteerib tohutu võimalus Suurbritannia jaoks, kuid me peame mõistma, et kõik ei lähe libedalt," ütles Johnson ajakirjanikele.
"USA-s on Briti ettevõtetele endiselt väga märkimisväärsed tõkked, mida ei ole laiemalt mõistetud," seletas Johnson ja lisas, et on tõstatanud selle teema telefonivestlustes Trumpiga ja kavatsed sellest uuesti rääkida pühapäeva hommikul kahepoolseid kõnelusi pidades.
"See on väga tähtis, kui me teeme fantastilise vabakaubandusleppe, see on vabakaubandus, mis töötab Briti äride huvides," sõnas ta.
Johnson ja teised Suurbritannia Euroopa Liidu lahkumise toetajad näevad kaubandusleppes USA-ga Brexiti edu võtit, kuna see loob uued võimalused ÜK firmadele.
Johnsoni ja Trumpi kõnelused pühapäeval on nende esimene silmas silma kohtumine sestpeale, kui Johnsonist sai Briti peaminister.
"Me kavatseme neid võimalusi ära kasutada, kuid need nõuavad meie Ameerika sõpradelt kompromissi," sõnas Johnson. "Praegu on liiga palju piiranguid."
Britte ootab leppeta Brexiti järe kaos ja tühi külmkapp
Lekkinud raporti väitel ummistuvad leppeta Brexiti järel sadamad ja rongijaamad.
Iiri piiril pole võimalik kontrolle vältida ja peljatakse rahutuste puhkemist.
Otsa võivad saada lühikese säilivusega toidukaubad ja osa ravimeid.
Allikate väitel on tegu kõige tõenäolisema, mitte kõige mustema stsenaariumiga.
Puudu tuleb kütusest, toidust ja ravimitest; töö kaubasadamates ei toimi korralikult kolm kuud; Iirimaa lõhestab n-ö kõva piir; kulutused sotsiaalhoolekandele kerkivad – just sellise kaost täis pildi maalib Ühendkuningriigi valitsuse lekkinud dokument, mis hoiatab, et hoolimata juba tehtud ettevalmistustest pole riik leppeta Brexitiks sugugi valmis.
«See pole «Projekt Hirm» – see on kõige realistlikum hinnang selle kohta, mis ootab leppeta lahkumise korral avalikkust ees. Need on tõenäolised, peamised, põhjendatud stsenaariumid, mitte kõige mustem stsenaarium,» selgitas üks kõrge valitsusametnik ajalehele The Times, kellele dokument lekkis.
Sel kuul valitsuses koodnime alla Operation Yellowhammer ehk Operatsioon Kollavasar koostatud dokument on mõeldud vaid kitsale siseringile ning annab seni kõige ülevaatlikuma pildi riiki üha tõenäolisemalt ees ootava leppeta Euroopa Liidust (EL) lahkumise järel tabavast olukorrast.
Piltuudis: lambad avaldasid Brexiti vastu meelt
Eile juhtisid kümned farmerid Londonis lambaid läbi rahvast täis tänavate, et pöörata valitsuse tähelepanu raskustele, mis loomakasvatajaid Brexiti saabudes tabavad.
People's Vote kampaania kutsub üles korraldama uut referendumit, et Brexitit tõkestada. Briti peaminister Boris Johnson on aga vandunud, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust 31. oktoobril igal juhul, leppega või leppeta.
Boris Johnson – kuus naist ja sada skandaali
Erudeeritud klassikalise kirjanduse austaja või truudusetu naistemees? Eliitkoolide võsuke või armastusväärne briti tola? Küsimus «Kes on Boris Johnson?» vaatas eelmisel kuul vastu paljude väljaannete pealkirjadest. Tema avalikku kuvandit teavad kõik, kuid vähesed on tuttavad mehega maski taga.
«Vähemalt mulle tundub, et enamik poliitikuid on üsna ebakompetentsed, kuid nad varjavad seda kompetentsuse fassaadiga,» märkis 2010. aastal Boris Johnsonit võõrustanud Top Geari saatejuht Jeremy Clarkson. «Sul paistab asi vastupidi käivat.»
«Sa ei saa välistada võimalust, et hoolikalt konstrueeritud täieliku idioodi pealispinna taga peitubki täielik idioot,» vastas Johnson endale iseloomuliku lõbusa irooniaga.
PÄEVA KLÕPS: Downing Streeti triibik polnud Jüri Ratase ja Boris Johnsoni kohtumisest ülemäära huvitatud
Täna kohtusid Eesti peaminister Jüri Ratas ja Suurbritannia värske peaminister Boris Johnson (kelle esiema, muide, kummitab senini Eestimaal!). Ajakirjanike kaamerasilma ette jäi aga ka üks tähtsast kohtumisest üldse mitte väga huvitatud tegelane.
Downing Streeti kass Larry oli end nimelt aknalaual väga mõnusasti sisse seadnud ning poliitikuonudele selja pööranud. Tõepoolest, päikest on palju mõnusam nautida ilma poliitmängudeta!
Larry on ametlik Downing Streeti kass ning nimetatud ka uhkelt kabineti ametlikuks hiirekuningaks. Usutavalt sündis ta jaanuaris 2007 ja kui Theresa May 2016. aastal valitsuse juhtimise üle võttis, sai Larry kurikuulsaks oma natuke vägivaldse loomuse tõttu.
Downing Streeti veebilehel kirjeldatakse, et Larry ametlike kohustuste hulka kuulub majakülaliste tervitamine, turvakontroll ja kvaliteetsete uinakute jaoks antiikmööbli testimine. Väidetavalt mõtiskleb ta ka hoone hiireprobleemile lahenduse leidmise üle ning tema lahendus on hetkel «taktikalise planeerimise faasis».
Galerii: Jüri Ratas kohtus Boris Johnsoniga
Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Londonis Ühendkuningriigi uue peaministri Boris Johnsoniga.
Peaminister Jüri Ratas rõhutas kohtumisel Ühendkuningriigi uue peaministri Boris Johnsoniga, et Ühendkuningriik on ja jääb Eestile, Euroopa Liidule ning NATO-le võtmetähtsusega partneriks Euroopa julgeoleku tagamisel. Ratas ja Johnson kõnelesid ka Ühendkuningriigi EList lahkumisega seonduvast.
Peaminister Jüri Ratas kinnitas soovi Eesti ja Ühendkuningriigi tihedat partnerlust ja koostööd tulevikus süvendada. "Meid seob tihe kaitse-, küber- ja digikoostöö ning samuti lähedane koostöö erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti NATOs. Loodame jätkata tihedat ja avatud koostööd Ühendkuningriigi uue valitsusega," sõnas Ratas ning kutsus peaminister Boris Johnsonit Eestit külastama.
Kaitsekoostööst kõneldes kinnitas Ratas, et Eesti hindab kõrgelt Ühendkuningriigi panust Läänemere regioonis kogu NATO julgeoleku tagamisele. "Ühendkuningriigi kohalolek ulatub Vabadussõja aegadesse, sel suvel olid briti üksused Eestis esindatud nii maal, õhus kui merel. Meie kaitsekoostöö nii Euroopas, aga näiteks ka Afganistanis, NATO missioonil on väga hea näide liitlaste ühtsusest," lausus Ratas.
Peaminister märkis, et Euroopa Liidu jaoks on oluline, et Ühendkuningriigi lahkumine liidust toimuks korrapäraselt kokkulepitud lepingu alusel. Ratas rõhutas tihedate ja lähedaste suhete jätkumise tähtsust ka pärast riigi lahkumist liidust. "Ühendkuningriik on ja jääb meile lähedaseks partneriks ja sõbraks Euroopas ning oluliseks liitlaseks NATO-s. Meid seovad huvid ja koostöö väga paljudes valdkondades, julgeolekust majandusküsimusteni," lausus Ratas.
"Saime olulise sõnumi, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei tähenda lahkumist Euroopast ja meie kahepoolne julgeolekukoostöö jätkub," sõnas Ratas. Peaminister Johnson kinnitas, et Ühendkuningriigis elavate Eesti kodanike õigused saavad kaitstud ja pärast riigi lahkumist EList.
Peaministrid arutasid veel Eesti ja Ühendkuningriigi koostööd digi- ja küberkaitse vallas ning avaldasid heameelt, et see on tihenenud. Peaminister Johnsonile pakkus suurt huvi koostöö digitaalse tervishoiu valdkonnas.
Ratas kutsus Johnsonit ka septembris Tallinnas toimuvale digitippkohtumisele.
Ratas oli esimene Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuht, kes Ühendkuningriigi uue peaministriga silmast silma kohtus, märkis ERR.
Peaminister Jüri Ratas on esmaspäevast kolmapäevani ametlikult puhkusel. Neljapäeval täitub valitsusel sada tööpäeva ametis.
Konservatiiv Boris Johnsonist sai Ühendkuningriigi uus peaminister juuli lõpus.
Johnsoni ja Varadkari hilinenud vestlus kulges vaenuvaimus
Viimase aja Briti peaministrid on Iiri kolleegile helistanud esimesel tööpäeval.
Boris Johnson lükkas telefonikõne edasi kuuendale ametipäevale.
Iiri ja Briti valitsusjuhtide vestlus kulges meedia teatel kokkupõrke vaimus.
Ka Ameerika Ühendriikidest on tulnud signaale Iirimaa toetuseks.
Nii Iiri kui ka Briti meedias tõmbas tähelepanu, et erinevalt viimase aja eelkäijatest ei helistanud Boris Johnson kohe Ühendkuningriigi peaministri ametisse saamise päeval Dublini kolleegile.
Telefonikõne Iiri peaministrile Leo Varadkarile tegi Johnson alles üleeile ehk ametisoleku kuuendal päeval. 15 minutit kestnud vestluse kirjeldamisel kasutasid mõlema saareriigi ajakirjandusväljaanded sõna «kokkupõrge».
Populaarse klouni kunsttükk
Boris Johnsoni karjäär on teinud täisringi – Brüsseli korrespondendina kirjutatud liialduste ja valedega kogutud populaarsus valmistas ette pinda Brexiti käilakujuks tõusmisele ning osava poliitilise positsioneerimise tulemusena on tema nüüd see, kes peab alustatu lõpule viima.
Juncker Johnsonile: EL-i ja Suurbritannia lahkumislepet ei saa muuta
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles neljapäeval telefonivestluses Briti peaministrile Boris Johnsonile, et Euroopa Liidu ametnikel pole mandaati Ühendkuningriigiga sõlmitud lahkumisleppe avamiseks uutele läbirääkimistele. 
Johnson astus kolmapäeval peaministriametisse ja on juba kuulutanud oma eelkäija Theresa May sõlmitud Brexiti-leppe vastuvõetamatuks. Praeguse seisuga lahkub Suurbritannia EL-ist 31. oktoobril ning Johnson on lubanud teha seda igal juhul. 

«President Juncker kuulas ära, mida peaminister Johnsonil oli öelda, ja kordas kooskõlas Euroopa Liidu nõukogu juhistega EL-i positsiooni, et lahkumislepe on parim ja ainus võimalik kokkulepe,» teatas Junckeri kantselei pärast kahe liidri esimest telefonivestlust.
Johnsoni tulek põhjustas Briti valitsuses äravoolu
Boris Johnsonist sai eile kuninganna õnnistusega Ühendkuningriigi peaminister.
Esimeses kõnes lubas Johnson rääkida ELilt välja parem Brexiti-lepe.
Paljud ministrid lahkusid Johnsoni poliitika tõttu ametist.
Johnson asub kabinetti täitma Brexiti-meelsete poliitikutega.
Theresa May andis eile Ühendkuningriigi valitsuse tüüri üle Boris Johnsonile, kuid enne kui May sai pidada viimase kõne peaministrina, tuli tal vastu võtta kolme ministri lahkumisavalduse.
Hoolimata rekordpikkusest oli May tund ja kolm minutit väldanud lahkumiskõne üsna verevaene. Tavapäraseid tänuavaldusi häirisid vaid Mr. Stop Brexiti hüüdnime saanud meeleavaldaja hüüded EList lahkumine peatada, millele May vastas lakooniliselt: «Pigem mitte.» Lisaks ristas May veel viimast korda piike Tööpartei liidri Jeremy Corbyniga, kellel ta soovitas erakonna juhi kohalt tagasi astuda.
Peaministriks saanud Johnson lubas taas Brexiti tähtajaks teoks teha
Kuninganna Elizabeth II-ga kohtunud Boris Johnson sai kolmapäeval ametlikult Briti uueks peaministriks, vahendas Buckinghami palee oma avalduses. 
Palee avaldatud fotol võib näha Johnsonit kuningannaga kätt surumas ja kummardamas.
Kolmapäeval võitis endine Londoni linnapea Johnson Konservatiivse Partei juhivalimised. Uuringufirma YouGov äsja avaldatud küsitluse järgi on Johnsoni toetus brittide seas vaid 31 protsenti. 
Buckinghami paleesse suundunud kunagise Brexiti kampaania eestvedaja teekond kuningannaga kohtuma ei läinud ilma viperusteta – tema konvoid tõkestasid kliimaprotestijad. 
Johnson kuulutab oma valitsuskabineti koosseisu välja eeldatavalt kiiresti, kirjutas AFP. Uus valitsusjuht on juba nimetanud oma kõrgeimaks nõunikuks Dominic Cummingsi, kes oli üks Brexiti referendumi eel lahkumiskampaania eestvedajaid. 
Oma esimeses kõnes peaministrina lubas Johnson Brexiti 31. oktoobriks teoks teha - «ei mingeid kuisid ega agasid» - ning tõestada, et kahtlejail ja pessimistidel ei ole õigus. Kõneldes Downing Streeti residentsi ees, lubas 2016. aasta Brexiti-referendumi üks võtmeisikuid «uut lepet» Brüsseliga.
«Me teeme uue leppe. Parema leppe, mis maksimeerib Brexiti võimalusi,» lausus 55-aastane Johnson. «Olen täiesti veendunud, et 99 päevaga oleme selle lahendanud. Britid on juba küllalt oodanud.»
Lahkuv Briti peaminister May soovis oma lahkumiskõnes Johnsonile Downing Street 10 ees «kõike paremat» ning rõhutas, et Brexit tuleb viia läbi viisil, mis «toimib terve Ühendkuningriigi jaoks». 
Johnsoni kabinetis saab olema rekordarv vähemusrahvuste esindajaid, ütles allikas tema kampaaniameeskonnast. Eeldatavasti praegune välisminister Jeremy Hunt ametisse ei jää, samuti arvatakse, et tulevaseks rahandusministriks saab Pakistani juurtega praegune siseminister Sajid Javid, kirjutas AFP.  
Lisaks Brexitile tuleb Johnsonil lahendada Iraaniga tankerite hõivamise pärast tekkinud vastasseis ning diplomaatiline skandaal, mis puhkes pärast Briti suursaadiku USA valitsuse suhtes kriitiliste avalduste lekkimist. 
Johnson on rõhutanud, kui tähtis on ÜK-le heade suhete hoidmine USA-ga.  Ühendriikide president Donald Trump oli üks esimesi, kes õnnitles Johnsonit valimisvõidu puhul.
«Vahetund Postimehega»: Boris Johnson uut Brexiti kokkulepet ei saavuta
Boris Johnson päris võitluse mitmepealise lohega
Boris Johnson võitis 66 protsendi häältega tooride esimehe koha.
Täna vannutatakse Johnson seega uueks Suurbritannia peaministriks.
Teiste Briti erakondade juhid jäid saadetud õnnitlustes üsna leigeks.
Johnsoni lahendada jääb Brexiti küsimus ja tooride kahanev toetuse parandamine.
Hoolimata oma kunagi lausutud sõnadest, et Briti peaministriks saamisest tõenäolisem oleks ümber sündida külmikusse unustatud oliivina, võtab Boris Johnson täna Theresa Maylt üle Downing Street 10 sümboolse võtme. Sellega algab Johnsoni võitlus lohega, kelle üks päid on Brexit, teise kaela otsast vaatab vastu lõhestunud kodupartei ning kolmandalt kiikab alla Ühendkuningriigi narmendav ühtsus.
Konservatiivse Partei uue liidri valimisel 92 153 häält kogunud Johnson edestas kindlalt välisminister Jeremy Hunti, kes sai 46 656 toori toetuse. Kokku osales postihääletusel 87,4 protsenti partei 160 000 hääleõiguslikust liikmest.
Kindla favoriidina lõppvooru pääsenud Johnson võtab ameti üle maikuus tagasiastumisest teatanud peaminister Theresa Maylt, kes oma Brexiti-poliitikaga konservatiivide ridades paksu verd tekitas. Ekstravagantseid kingi ja ehteid armastav peaminister sai eile lahkumiskingiks 1500 naela väärtuses ehteid ja käekoti.
Ametlikult esitab May oma tagasiastumispalve kuninganna Elizabeth II-le täna pärastlõunal pärast oma viimast iganädalast esinemist parlamendi alamkoja ees. Seejärel külastab kuningannat Johnson, enne kui ta esineb oma esimese pöördumisega rahvale, vahendas BBC.
Helme õnnitles briti uut peaministrit ja pakkus oma kogemusi suveräänsuse taastamisel
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme õnnitles Boris Johnsonit Briti konservatiivide partei esimeheks ja Suurbritannia peaministriks tõusmise puhul. Lisaks on Helme valmis jagama kogemusi suveräänsuse taastamisel. 
"Eesti on alati saanud loota Suurbritanniale kui ühele oma lähimatest liitlastest ja sõpradest," kirjutas Helme esimees saadetud kirjas Johnsonile. "Olen kindel, et head suhted meie riikide ja rahvaste vahel jätkuvad ka tulevikus. Võite loota meie erakonnale kui sõbrale Eestis," märkis ta.
"Eesti inimesed mäletavad raskusi, mis tuli ületada, et lahkuda liidust, mille liikmed me ei tahtnud knagi olla. Me olime valmis taluma ka rasksi ja tagasilööke," kirjeldas Helme Johnsonile, kuidas Eesti sai vabaks Nõukogude Liidust. "Oma tee valimine ei tule kunagi ilma hinda maksmata. Soovin teile jõudu ja meelekindlust teie ees seisvates väljakutsetes. Olen alati valmis jagama kogemusi, mida Ida-Euroopal on pakkuda oma suveräänsuse taastamisel," kirjutas Mart Helme.
Brittide esimene esitüdruksõber: kes on Boris Johnsoni kaasa Carrie Symonds?
Boris Johnsoni minevikku jäävad kaks abikaasat ja hulk kõrvalsuhteid.
Tema praegune tüdruksõber Carrie Symonds on endine tooride suhtekorraldaja.
Meediaperest pärit naine võlus Briti uue peaministri ära väidetavalt mullu.
Symonds elas ülikooli ajal üle hirmutava kokkupuute kurikuulsa sarivägistajaga.
Kuigi asjaga lähemalt kursis olevad inimesed on kinnitanud, et äsja Konservatiivse Partei esimeheks valitud ja seega Briti peaministriks kerkiva Boris Johnsoni elukaaslane Carrie Symonds ei astu homme koos valitsusjuhiga sisse Downing Street 10 maja uksest, on tegu ikkagi ajaloolise hetkega – esimest korda saab Ühendkuningriik esitüdruksõbra.
Ajaleht The Telegraph oletas, et Symonds lipsab peaministri residentsi sisse nädalavahetusel ilmselt tagaukse kaudu.

Igatahes on 31-aastase naise roll peaministri kaasana täiesti uus: mitte kunagi varem pole Briti valitsusjuht elanud Downing Streetil avalikult koos oma tüdruksõbraga.

Isegi kui 55-aastasel Johnsonil peaks olema kange tahtmine teha Symondsist kiiruga peaministriproua, ei ole see võimalik: kuigi värske valitsusjuht läks oma teisest abikaasast Marina Wheelerist lahku mullu septembris, on paar endiselt ametlikult abielus.

Tooride esimehe valimiskampaania ajal sai Johnsoni ja Symondsi suhtest kuum teema, kuid sugugi mitte nende perekonnaseisu vaid paari kodus lahvatanud hääleka tüli tõttu, mis sundis naabreid koguni politseid välja kutsuma.
Indrek Lepik: raisatud aeg
Briti peaministrit Theresa Mayd võib liialdamata pidada saareriigi (vähemalt) viimase paarikümne aasta kõige kehvemaks valitsusjuhiks. Seda hoolimata asjaolust, et talle eelnes David Cameron, kes tänase Brexiti-supi kokku keetis. Aga põhi pole veel käes.
Homme valivad toorid oma uueks juhiks (ja seekaudu ka uueks peaministriks) Boris Johnsoni. Endine välisminister, kes valitsuses põhimõtteliselt Brexiti plaane torpedeeris, saab täpselt sada päeva, et olukord lahendada. Johnson on aga lubanud, et Iiri piiri küsimuses tema järeleandmisi ei tee, tulgu või leppeta lahkumine.
Tasub meenutada Ülemkogu eesistuja Donald Tuski hoiatust aprillist, mil britid lahkumistähtajale pikendust said: "Palun ärge raisake seda aega ära." Brexiti tähtajani on jäänud praegu sada päeva ja need sõnad ütles Tusk samuti saja päeva eest, mis tähendab, et pool ajast on juba ära raisatud. Viimase kolme kuu jooksul pole Briti poliitikas suurt muud asja aetud, ki isiklikk kampaaniat tehtud ja Euroopa valimiste rambivalguses uusi ja uljamaid lubadusi antud. Kuid peagi tuleb tegutseda ja pärast 31. oktoobrit ka tagajärgedega leppida.
On raske uskuda, et sügis toob midagi muud kui kevad või ka eelnevad aastad. Euroopa Liit ei hülga Iirimaad, mis tähendab, et ta ei saa loobuda ka saart hõlmavast piirileppest. Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen on andnud küll mõista, et on valmis lahkumistähtaega pikendama, kuid selleks pole Johnsonil endal piisavalt poliitilist kapitali (ega soovi). Seega on aurooplastel vaja pärast augustikuu puhkusteperioodi varmalt piiriprobleemideks valmistuda - nii La Manche'i ääres kui ka Iirimaal.
Kui sellest kõigest midagigi positiivset otsida, siis vähemalt oleme saanud populismi kiirkursuse. Suured sõnad suure plaanita on viinud Euroopa ühe mõjukaima riigi põhiseaduslikku kriisi. Kui nii läjs parlamentarismi sünnimaal, siis mida on siit õppida teistel?
Vahest ikka seda, et lõhkuda on lihtsam kui luua. Nii mõnegi liikmesriigi valitsus on lubanud suurt revolutsiooni, kuid neist mõjukaim ehk Itaalia koalitsioon on valmis pille kokku pakkima. Tuleb välja, et üksnes millegi vastu olemine liidab vaid ajutiselt.