„ABSOLUUTSELT MITTE!“ Boris Johnson eitab, et valetas kuningannale
Suurbritannia parlament katkestas 10. septembrist ajutiselt töötamise. Seda peaminister Boris Johnsoni palvel kuninganna Elizabethile. Nüüd väidab Ðoti kohus, et peaminister esitas kuningannale parlamendi töö peatamiseks valeinfot. Mida see tähendab?
Nimelt seiskub Briti seaduste järgi parlamendi töö ajutiselt enne monarhi, kuninganna Elizabeth II suurt kõnet (ingl. k. Queen's Speech). Enamasti küll mitte niivõrd pikaks ajaks, kui Johnson praegu palus, 10. septembrist 14. oktoobrini. Ent parlamendi töö peatamine enne kõnet on tõepoolest traditsioon.
Kuninganna enda arvamus sellest, kas peaministri palve antud ajahetkel on mõistlik või mitte, pole isegi oluline. Konstitutsioonilise monarhia raames on vältimatu, et kuninglik riigipea peab oma ministrite nõuandeid kuulda võtma. Johnsoni nõu järgi oli parlamendi töö peatamine vahetult enne kriitilisi tähtaegu: Brexit (hetkeseisuga 31.10) ja Euroopa Liidu liidrite suurkohtumine (17-19.10), hädavajalik.
Seega, hoolimata sellest, mida Elizabeth isiklikult arvab, on ta käed mõnevõrra seotud: kui valitsus talt parlamendi töö peatamist soovib, peab ta soovi ka täitma. Ainus viis seda ringi pöörata oleks edukalt tõestada, et Johnson ei andnud oma soovi esitades kuningannale nõu seadustest lähtuvalt. Ehk et tõestada, et peaministril õnnestus kuningannat petta ja talle valetada.
Just nimelt seda väidab Ðotimaa kõrgeim tsiviilkohus. Kolmapäeval tunnistas see parlamendi ajutise laialisaatmise seadusevastaseks. Kui BBC reporter Johnsonilt küsis, kas too valetas kuningannale, vastas peaminister: „Absoluutselt mitte!“ Optimistlikus meeleolus Johnson kinnitas, et tal on plaan, et vältida leppeta Brexitit ning ta loodab ELi suurkohtumisel hea diili saada.
Lisaks eitab Johnson, et tema palve parlamendi töö peatada oleks kuidagi seotud Brexitiga. Kriitikud ja opositsioon aga just sellele viitavad: et neil oleks võimalikult vähe aega teema üle arutleda ning leppeta Brexitit takistada. Paljud kahtlustavad, et just leppeta Brexitit Johnson taga ajabki, hoolimata selle väga tõsistest tagajärgedest nii tervishoiule, reisimisele, ärile ja välispoliitilikale (selles ennekõike Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piiriküsimusele). 
Mitmenädalasest töö seiskumisest vaatamata õnnestus parlamendil siiski viimasel hetkel peaministrile kaikaid kodaratesse loopida, hääletades selle poolt, et juhul kui ELi suurkohtumise ajaks pole euroliit ja Suurbritannia kokkulepet sõlminud, peab peaminister suurkohtumisel paluma ajapikendust 2020. aasta 31. jaanuarini (kui Johnson seda ei tee, rikub ta seadust). Lisaks ei hääletanud parlament valitsuse ettepaneku poolt korraldada veel oktoobri keskel erakorralised valimised. Sellest võib lähemalt lugeda SIIT.
BORIS JOHNSON: „Pigem laman surnuna kraavis...“
Briti parlamendi alamkoda kohustas teisipäeval häältega 327-299 peaminister Boris Johnsonilt taotlema Euroopa Liidult Brexiti edasilükkamist veel kolme kuu võrra, kui lahkumislepet ei ole 19. oktoobriks ratifitseeritud. Johnsonile selline käik aga ei meeldi. Ta ütles neljapäeval Wakefieldis, et pigem lamab surnuna maanteekraavis, kui küsib Brüsselis ajapikendust, vahendab Welt Online. 
Tekkinud ummikseisu lahendamiseks kavatseb Boris Johnson tuleva nädala algul teha uue katse erakorraliste parlamendivalimiste väljakuulutamiseks. Opositsioon kavatseb selle katse aga taas nurjata nagu see juhtus juba kolmapäeval.
Praeguse seisu järgi lahkub Suurbritannia Euroopa Liidust 31. oktoobri õhtul. Ajapikenduse saamiseks on vajalik kõigi ülejäänud 27 liikmesriigi nõusolek. Praeguse seisuga ei ole niisugune üksmeel sugugi kindel. Näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron suhtus juba eelmise ajapikenduse andmisesse skeptiliselt.
Algse plaani järgi pidi Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuma juba 29. märtsil.
Boris Johnsoni vend loobub nii ministriametist kui parlamendikohast
Suurbritannia peaministri vend Jo Johnson teatas neljapäeval, et lahkub ülikoolide ja teadusministri ametikohalt ning parlamendist. Põhjuseks ületamatu lahkheli poliitiliste vaadete ning isiklike suhete vahel peaministrist vennaga.
Jo Johnson ei arva erinevalt oma suurest vennast Borisest, et Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma. See pole iseenesest mingi üllatus, Brexiti referendumi ajal hääletas toori partei saadik Jo ELi jäämise poolt. Samal ajal oli Boris Johnson üks lahkujate põhimaskotte.
Möödunud aastal kutsus Jo üles uuele referendumile, et rahvas saaks paremini informeerituna uuesti valida EList lahkumise ja sinna jäämise vahel. Jo ja Borise õde Rachel (kes samuti ELi jäämist toetab) räägib, et pere kokkusaamistel Brexitit ei mainita, kuna ülejäänud pereliikmed ei taha peaministrile kallale minna.
Sellest hoolimata nõustus Jo Johnson võtma vastu ministrikoha, kui vend seda talle juulis pakkus. (Suurbritannias võivad võidupartei saadikud küll saada mõne spetsiifilise ala ministrikoha, ent jätkavad endiselt ka oma valijate esindamist parlamendis.)
BBC kirjutab, et Jo Johnson oli sügavalt häiritud venna otsusest visata parteist välja kõik nn mässumeelsed toorid, kes sel nädalal valitsuse vastu hääletasid. Jo Johnson ise järgis küll vaatamata isiklikele veendumustele parteiliini.
Peaminister sai 4. septembri õhtul parlamendi alamkojas kahel korral lüüa. Esimesel hääletusel pooldas parlamendi enamus Brexiti ajapikendust, mida Johnson pärast eelnõu ülemkojas läbimist ELilt paluma peab minema. Teisel hääletusel kukkus läbi peaministri ettepanek korraldada oktoobri keskel erakorralised valimised.
Boris Johnson ei öelnud neljapäeval venna kohta ühtki halba sõna. Tema valitsuse esindaja kiitis, et Jo valijad poleks saanud paremat saadikut tahtagi. Boris Johnson möönis samal ajal toimunud üritusel, et „vennal on Euroopa Liidule minust natuke erinev lähenemine“.
Viimasel ajal vaevas konflikt isiklike suhete ning rahvuslike huvide vahel läks Jo'd mehe enda sõnul nii tugevalt, et ta ei suutnud seda pinget kuidagi taluda. Seega tundus mõistlikum mõlemad ametid maha panna. Kas Jo Johnson lahkub parlamendisaadiku kohalt otsekohe või siis, kui kuulutatakse välja järgmised valimised, jäi esialgu ebaselgeks, ent näib, et ta jääb siiski kuni järgmiste valimiste korraldamiseni saadikuks edasi.
Mis puudutab aga Boris Johnsonit, siis too plaanib uue nädala esmaspäeval parlamendis uuesti erakorraliste valimistega lagedale tulla. See jääb ka tema viimaseks võimaluseks seda enne oktoobri keskpaika teha, sest alles äsja täitis kuninganna Elizabeth peaministri soovi peatada parlamendi töö ajutiselt 10. septembrist 14. oktoobrini. Valimisi sooviks Johnson korraldada kohe pärast seda, 15. oktoobril.
Kõik need tähtajad on äärmiselt lähedal, lisaks veel Brexiti enda tähtaeg hetkel, 31. oktoober, samuti ELi liidrite suurkohtumine, mis algab 17. oktoobril. Sealt loodab peaminister tagasi tulla magusa diiliga, mida euroliit talle pakkuma peaks. Kriitikud aga leiavad, et Johnsonil on vaid grandioossed ettekujutused, pole Brüsselile mingeid plaane esitlenud ning et euroliit valmistub pigem leppeta Brexitiks kui tema nõudmisteks. Samuti pelgavad mõned Johnsoni vastased, et peaminister eelistabki just leppeta Brexitit, ehkki seda Johnson ise ei väida.
Kui Euroopa Liit ja Suurbritannia Brexiti osas kokkuleppele ei jõua, lõpeb 31. oktoobrist euroliidu elanike, sh eestlaste, õigus vabalt Suurbritannias töötada ja elada. Kui riik lahkub EList ilma leppeta, siis tähendab see, et puudub raamistik Suurbritannia ja ELi ettevõtetele, kes vastastikku ärisuhetes on, tollile, reisimisele ning ELi kodanikele, kes Suurbritannias elavad ja töötavad. Lisaks mitmed keerukad siseriiklikud küsimused, mis leppeta Brexitist tekiksid, ennekõike Põhja-Iiri küsimus – füüsiline riigipiir ELi kuuluva Iirimaa ning Ühendkuningriigi osa Põhja-Iirimaa vahel rikuks Suure Reede rahulepingut. Selleks, et leppeta Brexitit ära hoida, toimuski parlamendihääletus tähtaja pikendamise palumiseks. Seda peaks Johnson eelnõu järgi tegema just eelmainitud suurkohtumisel.
Kaks kaotust Johnsonile: Brexiti edasilükkamise eelnõu läks parlamendi alamkojas läbi, erakorralisi valimisi ei tule
Kolmapäeva õhtul hääletasid briti parlamendisaadikud eelnõu üle, mis kohustaks peaminister Boris Johnsonit paluma Euroopa Liidult Brexiti tarbeks ajapikendust. Saadikud kiitisid eelnõu heaks, Johnson aga ei tee mingit saladust sellest, et ta ei kavatse absoluutselt mingil juhul minna ELilt midagi manguma. Johnson kutsus seejärel parlamenti üles hääletama erakorraliste valimiste korraldamise osas. See ei läinud läbi.
Eelnõu teemal algas hääletusprotsess Eesti aja järgi kella 19 paiku. Hääletuse esimene voor lõppes tulemusega 329:300 selle poolt, et eelnõuga jätkatakse ning lauale toodi parandusettepanekud, mida oli 29, kuid enamik neist arutelu alla ei jõudnudki. Eelnõu ise läks läbi 327 poolt- ning 299 vastuhäälega. Edasi läheb see parlamendi ülemkotta. Ehkki ülemkojal on eelnõu alamkojas läbimise järel kõigest sümboolne roll, saatis valitsus nende suunal meeldetuletuse valitsust toetada. 
Eelnõu järgi peab peaminister, juhul kui 19. oktoobriks pole EL ja Suubritannia sõlminud rahuldavat lahkumislepet, paluma pikendust 2020. aasta 31. jaanuarini. 19. oktoobril lõpeb ELi liidrite suurkohtumine, kus Johnson lootis oma nõudmised edukalt läbi suruda. Kriitikute sõnul pole ta aga ELile mingeid plaane esitanud. Igal juhul ei näi lepe olevat Johnsoni esimene prioriteet, tema eesmärk on Suurbritannia igal juhul 31. oktoobril EList välja saada.
Johnson tahtis piinliku palve vältimiseks algatada erakorralised valimised. Otsemaid pärast eelnõu hääletust kutsus ta üles valimistele 15. oktoobril. (Varem mainisid valitsuse esindajad võimaliku kuupäevana 14. oktoobrit.) Arutelu erakorraliste valimiste üle läks kolmapäeva õhtul alamkojas ka kohe käima. Hääletus algas meie aja järgi kl 23 paiku. Erakorraliste valimiste korraldamiseks vajas Johnson kahe kolmandiku ehk 434 saadiku häält, mitte pelgalt häälteenamust. Poolt hääletas 298, vastu 56, mis tähendab, et mitmed saadikud jätsid lihtsalt hääletamata. Erakorralisi valimisi seega ei toimu, vähemalt mitte Johnsoni eelistatud päeval.
Ehkki opositsioon on seda meelt, et valimised peaksid küll toimuma, andis leiboristide juht Jeremy Corbyn juba varem mõista, et nad ei nõustu sellega enne kui Brexiti edasilükkamine ametlikuks saab.
Nii teisipäevasel kui kolmapäevasel hääletusel hülgas peaministri ka mitu erakonnakaaslast: kes hääletas vastu, kes vahetas erakonda. Vastuhääletajad jäävad karistuseks ilma toori partei liikmesusest.
Brexiti saaga lähinädalail kindlasti jätkub, ent aega on kõigeks väga vähe. Johnson sai möödunud nädalal kuningannalt ka loa peatada parlamendi töö 10. septembrist 14. oktoobrini. Kui tema tagamõte selleks oli, nagu kriitikud spekuleerivad, takistada parlamendil Brexiti teemal muudatusi tegemast, siis see ei õnnestunud. Ise eitab Johnson aga tuliselt, et palve kuningannale oli kuidagiviisi Brexitiga seotud.
Boris Johnson kaotas parlamendis enamuse ning sai Brexiti hääletusel lüüa
Suurbritannia peaminister Boris Johnson kaotas olulise hääletuse eel parlamendis enamuse, kui toori saadik Phillip Lee otsustas erakonnast lahkuda ning toetada opositsiooni eelnõu lükata Brexiti tähtaeg taas edasi. Kuid enne eelnõud ennast pidi parlament kõigepealt hääletama selle poolt, et valitsusest sõltumata teema üldse lauale panna. See esimene hääletusring, mis tõenäoliselt ennustab ka eelnõu enda saatust, lõppes opositsioonile edukalt ning peaministrile kaotusega.
Teisipäeva hilisõhtul hääletasid parlamendisaadikud tulemusega 328:301 selle poolt, et alates kolmapäevast saaksid nad eelnõu enda üle hääletada. Saadikud kasutasid parlamendireeglit SO24 (Standing Order 24), mille kohaselt võivad nad nõuda debatti mõnel väga kiireloomulisel ja tähtsal teemal. Ehk et lihtsalt väljendudes hääletus selle üle, et saaks hiljem päris teemal hääletada.
Selleks on eelnõu, mille eesmärgiks oleks sundida peaministrit paluma Euroopa Liidult Brexiti tarbeks ajapikendust 2020. aasta 31. jaanuarini. Seda juhul kui hiljemalt 19. oktoobriks, mil lõpeb ELi liidrite suurkohtumine, pole Suurbritannia ja euroliit sõlminud lahkumislepet. Eelnõu eesmärk on kindlustada, et Suurbritannia ei lahkuks EList ilma leppeta.
Johnson tegi juba varem selgeks, et tema sellise palvega mingil juhul Euroopasse ei lähe. Sama kordas ta teisipäeval toimunud hääletuse järel, rõhutades, et keeldub eelnõuga kaasa minemast. Ta on endiselt veendunud, et suudab suurkohtumisel ELi käsi väänata, et viimasel hetkel tema nõudmistele järele antaks. Leiborist Gordon Mardseni sõnul pole sellest „haisugi“, et peaminister ELile mingeid Brexiti plaane esitanud oleks.
Johnson kavatseb teha kõik endast oleneva, et Suurbritannia 31. oktoobril euroliidust lahkuks, olgu leppega või ilma, hoolimata sellest, et leppeta lahkumisel oleksid tõsised tagajärjed nii brittide äridele, meditsiinisüsteemile, reisimisele, Põhja-Iirimaa piiriküsimusele jne.
Valitsus suhtub eelnõusse kui umbusaldusavaldusse. Tooride endigi ridadest andis 21 mässumeelset saadikut poolthääle opositsioonile (Phillip Lee hääl, kelle tõttu kaotasid toorid parlamendikohtade arvulise enamuse, läks teele juba liberaaldemokraatide ridadest). Peaminister andis mõista, et kui valitsus kaotab ehk eelnõu läbi läheb, kavatseb ta alamkojas järgmisena hääletusele panna erakorralised valimised. Johnsoni enda sõnul on see talle väga vastumeelt, kuid mitte nii vastumeelne kui minna ELilt ajapikendust manguma.
Pakutud kuupäev oleks valitsuse esindajate sõnul juba 14. oktoobril – mõnevõrra ebatraditsiooniline valik, valimised toimuvad tavaliselt neljapäeviti (14.10 on esmaspäev). Leiboristid, kes küll muidu on seda meelt, et erakorralised valimised peaksid toimuma, kaaluvad aga võimalust, et ei hääleta nende korraldamise osas enne kui Brexiti edasilükkamine seaduspunktina kirja läheb. Seda plaani kinnitas teisipäeva õhtul ka opositsiooniliider Jeremy Corbyn.
BREXITI SAAGA: Johnson ähvardab mässumeelsed parteist välja visata, ees terendavad erakorralised valimised
Suurbritannia Brexiti-segadus võttis esmaspäeva õhtul taas tuure üles. Parlamendi alamkoja opositsioon ja osad valitsuspartei saadikud plaanivad hääletada Brexiti ehk Suurbritannia euroliidust lahkumise tähtaja järjekordse edasilükkamise üle. Valitsus aga näeb hääletuses umbusaldusavaldust. Ei ole põhimõtteliselt võimatu, et juba 10. oktoobril, vaid kolm nädalat enne Brexiti praegust tähtaega, võivad riigis toimuda erakorralised valimised.
Brexit pidi mäletatavasti toimuma juba 29. märtsil. Praeguse seisuga on tähtajaks 31. oktoober, millest uus peaminister Boris Johnson nui neljaks ka kinni kavatseb pidada, olgu lahkumiskokkulepe ELiga selleks ajaks saavutatud või mitte.
Kui Euroopa Liit ja Suurbritannia Brexiti osas kokkuleppele ei jõua, lõpeb 31. oktoobrist euroliidu elanike, sh eestlaste, õigus vabalt Suurbritannias töötada ja elada. Kui riik lahkub EList ilma leppeta, siis tähendab see, et puudub raamistik Suurbritannia ja ELi ettevõtetele, kes vastastikku ärisuhetes on, tollile, reisimisele ning ELi kodanikele, kes Suurbritannias elavad ja töötavad. Lisaks mitmed keerukad siseriiklikud küsimused, mis leppeta Brexitist tekiksid, ennekõike Põhja-Iiri küsimus – füüsiline riigipiir ELi kuuluva Iirimaa ning Ühendkuningriigi osa Põhja-Iirimaa vahel rikuks Suure Reede rahulepingut.
Johnsonit ei häiri leppeta lahkumine samavõrd kui märkimisväärset osa teisi Suurbritannia poliitikuid, ka paljusid tema enda parteikaaslasi tooride erakonnast. Sel teisipäeval plaanivad parlamendi alamkoja leiboristid ning ka mitmed toorid kasutada reeglit SO24 (Standing Order 24), mille kohaselt võivad saadikud nõuda debatti mõnel väga kiireloomulisel ja tähtsal teemal – antud juhul selleks, et arutleda eelnõu üle, mis takistaks Suurbritannia lahkumist leppeta. Kui eelnõu debatid ja hääletuse edukalt läbib, sunnib see peaministrit paluma Euroopa Liidult ajapikendust 2020. aasta 31. jaanuarini. Seda juhul, kui 19. oktoobriks (päev pärast ELi riigijuhtide suurkohtumist) mingit lepet allkirjastatud pole.
Johnson kinnitas esmaspäeval Downing Streetile kogunenud ajakirjanikele, et sellist palvet tema mingil juhul ei esita. Tema usub, et suudab suurkohtumisel ELi käsi väänata ja oma nõudmised läbi suruda.
Eelnõu pooldajatel on aega vaid loetud päevad, kuna Johnsonil õnnestus paluda kuninganna Elizabethilt valitsuse töö peatamist kuuks ajaks. Ehkki Johnson ise eitab, et tema palve kuidagi Brexitiga seotud oleks, leiavad kriitikud, et just nimelt leppeta Brexiti edasilükkamist Johnson takistada püüabki, jättes parlamendile enne oktoobri lõppu aega vaid mõned päevad, et antud teemal arutleda.
BBCle teadaolevalt said mässumeelsed toorid juba hoiatuse, et kes eelnõu poolt hääletab, ei pruugi enam erakonna liikmena jätkata või kaotab võimaluse järgmistel valimistel oma ringkonna esindajaks kandideerida. Hoolimata ähvardusest kinnitavad mõned toorid, et peavad riigi huve isiklikest olulisemateks ning jätkavad eelnõu toetamist.
Kuid põhimõtteliselt võivad ees terendada ka erakorralised valimised. Peaministri pressiesindaja sõnul suhtub valitsus selle nädala Brexiti debatti kui valitsuse umbusaldamisse. Ehk et kui see läbi läheb (Johnsonil on hetkel alamkojas vaid ülinapp ühekohaline enamus), näeb valitsus seda kui umbusaldamist ning võib välja kuulutada erakorralised valimised.
Tegelikult peaksid Suurbritannia järgmised valimised toimuma alles 2022. aastal. Kui valimised toimuvad veel sel aastal, oleks tegemist juba kolmanda valimisprotsessiga kõigest viie aasta jooksul.
Kõige varasem kuupäev, mil erakorralised valimised teoreetiliselt toimuda võiksid, on selle aasta 10. oktoobril. Traditsiooniliselt toimuvad Suurbritannia parlamendivalimised neljapäevasel päeval – mida 10.10 ka on – ning vähemalt 25 päeva pärast eelmise koosseisu laialiminekut. Kui kõik eelnenud sündmused maksimaalsel kiirusel toimuvad, võibki 10. oktoober põhimõtteliselt uute valimiste päevaks osutuda.
Mitmed opositsionäärid peavad valimisi heaks ideeks, leides, et Suubritannia EList lahkumise üle peabki arutama uus parlamendikoosseis ja valitsus. Kõik nii ei arva, näiteks endine peaminister Tony Blair nimetab seda elevandilõksuks, millesse astumist tuleb vältida.
Arvestades seda, kuidas opositsioon muudkui häälekalt nõuab uusi valimisi, jääks väga totter mulje, kui nad seda nüüd ei toetaks. Kuid siin on veel üks konks. Nimelt võib valitsus erakorraliste valimiste kuupäeva muuta ilma parlamendilt selleks luba küsima. Siis võib tõesti juhtuda, et valimisteõhinas opositsioon astubki „elevandilõksu“.
Kuid kas peaminister Johnson üldse soovib kiireid erakorralisi valimisi? Mehe enda sõnul mitte. Kategooriliselt mitte. Samas on ta ka selgesõnaliselt ning kategooriliselt vastu parlamendi eelnõule, mille kohaselt tuleks tal minna ELilt lisaaega küsima.
Tants Brexiti ümber kogub enneolematut hoogu, lõhed süvenevad
Juulis Suurbritannia peaministriks saanud konservatiivide värske juht Boris Johnson tahab vältida oma eelkäija Theresa May vigu. Ta sai Maylt päranduseks väga pikka aega – enam kui kaks aastat – kestnud parlamendiistungjärgu, mis oli pühendatud Euroopa Liidust lahkumisele, ehkki see jäigi algseks tähtajaks toimumata ning uueks tähtajaks määrati 31. oktoober.
Boris Johnson teatas möödunud neljapäeval, et parlamendi uus istungjärk algab 14. oktoobril kuninganna kõnega, milles valitsus pöörab tähelepanu tervishoiule, politseile ja elatustaseme tõstmisele. Need on üliolulised teemad pärast enam kui kümneaastast riiklikku kokkuhoidu. Ometi on see nägemus toonud kaasa tohutu pahameeletormi, nii parlamendis kui inimeste kodudes, isegi tänavatel. Miks siis?
Eelkõige Johnsoni teguviisi pärast. Kuninganna kõnele eelneva kuu on ta kuulutanud parlamendivabaks, mis tähendab, et pausi peavad nii ülemkoda kui alamkoda. September-oktoober on küll aeg, mil niikuinii toimuvad parteide aastakoosolekud, ent kriitikud on sellise tööpausi kärmelt tituleerinud demokraatiavastaseks, sest parlamendiliikmed ei saa enneolematult pikalt oma valijaid esindada. Käredamad kriitikud on näinud parlamenditegevuse peatamise taga soovi vältida pikemaid arutelusid Brexiti teemal. Johnson eitas niisugust  süüdistust aga kärmelt.
May valitsusele vastukaaluks on Johnsoni valitsus vägagi üksmeelne. Brexit ilmtingimata tuleb ja – nui neljaks – 31. oktoobril. Tahetakse küll lahkuda kokkuleppe alusel ja selleks on Brüsselisse saadetud valitsuse pealäbirääkija David Frost. Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier on samas uuesti kinnitanud (ajalehes Sunday Telegraph), et Põhja-Iiri kaitsemeedet ei saa senisest leppest välja võtta ja kui Johnsoni valitsus seda nõuab, toimub lahkumine ilma leppeta. Ka sel juhul, väidab Barnier, tuleb valupunktidele ikkagi veel pärast 31. oktoobrit lahendus leida. 
Algas kampaania „Ole valmis Brexitiks!“
Michael Gove, ilma leppeta lahkumise minister, alustas läinud pühapäeval suurt kampaaniat „Ole valmis Brexitiks!“ Selleks on plaanis kulutada 100 miljonit naelsterlingit. Valitsuse tellitud küsitlusest selgub, et vaid 50% rahvast usub lahkumisse väljakuulutatud kuupäeval ja et 42% väikesi ja keskmisi ettevõtteid ikka veel ei tea, mis ettevalmistusi teha. Kriitikud näevad sellise rahasumma kulutamises valimiseelset propagandat, sest ikka ei vaibu kuuldused, et sel sügisel kuulutab Johnson välja erakorralised valimised. 
Samas hirmutab Johnson temaga mittenõustuvaid fraktsioonikaaslasi – ja neid arvatakse olevat 20 ringis, mitmed neist olid ministrid May valitsuses  – nende parteilisuse peatamisega, kui nad hääletavad parlamendis valitsuse vastu. Tuletan meelde, et Briti valitsusministrid on traditsiooniliselt ka parlamendiliikmed, kel tuleb lisaks tegelda valijatelt saabunud kaebustega. Johnsoni ähvardus võtab valitsuse vastu hääletanud parteikaaslastelt võimaluse kandideerida parlamenti järgmistel valimistel. 
Leiboristide liider kavandab umbusaldust
Pärast suvepuhkust saab parlament taas kokku teisipäeval. Juba on teada, et Johnsoni vastased – ja neid on mitmest parteist – kavandavad omapoolset seadusandlust, et lahkumiskuupäeva edasi lükata, vältida leppeta lahkumist, mis on nende meelest katastroof nii riigi kui rahva jaoks. Johnson samas jagas äsjases intervjuus (ajalehes Sunday Times) parteikaaslased kahte lehte: kas olete minuga või tahate nullida Brexitit ja leiboristide liidri Jeremy Corbyniga ühte ritta astuda?
Corbyn kavatseb samas valitsusele umbusaldust avaldada, ent ta pole kindel, kas see ka läbi läheks. Samas püsib ka Johnsoni laevuke imeõhukesel jääl. Teisipäeval muide toimub kohtukuulamine nii Edinburghis kui Londonis parlamenditegevuse peatamise küsimuses. 
Boris Johnson palus kuningannal parlamendi töö peatada, Elizabeth täitis ta soovi
Suurbritannia peaminister Boris Johnson palus kolmapäeval kuninganna Elizabeth II käest, et monarh peataks riigi parlamendi töö. Kuninganna nõustus seda tegema. Sellega takistab Johnson parlamendi edasisi samme ja debatte Brexiti teemal, kirjutab BBC.
Parlament tuli suviselt puhkuselt tagasi alles mõne päeva eest ning naaseb peaministri soovi kohaselt pärast kuuajast tegevuse peatumist tööle 14. oktoobril, ent juba 31. oktoobril terendab ees Brexit ehk Euroopa Liidust lahkumine. Johnson räägib, et Tema Kõrgeausus peab 14. oktoobril ka kõne, milles tutvustab Johnsoni „väga põnevat plaani“. 
Opositsiooniliider Jeremy Corbyn saatis otsekohe kuningannale kirja, paludes tollel enne lõpliku otsuse tegemist kindlasti temaga kohtuda. „See, mida peaminister praegu teeb, on meie demokraatia kaaperdamine, et leppeta [Brexitit] läbi suruda,“ ütles Corbyn. „Parlament peab meie peaministri vastutusele võtma. See, mida ta teeb, on parlamendi eest põgenemine. Me teeme kõik, mis suudame, et teda peatada.“
Ka parlamendi alamkoja spiiker John Bercow, kes üldiselt poliitika teemadel ei räägi ning rõhutatult neutraalseks jääb, otsustas sel korral oma arvamuse välja öelda. Ta nimetas toimuvat põhiseaduse solvamiseks.
„Ükskõik, kuidas seda ka ei esitleta, on täiesti päevselge, et eesmärk on takistada saadikutel Brexiti teemal debatti pidada ning riigi tuleviku heaks tööd teha,“ väljendas Bercow nördimust.
Ent peaminister Johnson ise väidab, et Brexit pole üldse asjaga seotud. Ta eitab, et üritab läbi suruda nn leppeta Brexitit. Tema sõnul on parlamendisaadikutel oktoobri teises pooles aega küll ja veel, et Brexiti teemal arutleda ja vaielda. Tema sõnul on ta läbematu, et juba enne Brexitit alustada riigis muudatuste sisseviimist. „Vajame uut seadusandlust,“ rääkis Johnson. „Peame tegelema uute ja tähtsate eelnõudega ja selle tõttu peab kuninganna oma kõne.“
Briti seaduste järgi seiskub parlamendi töö ajutiselt enne monarhi, antud juhul kuninganna suurt kõnet (Queen's Speech). Enamasti küll mitte niivõrd pikaks ajaks, kui Johnson praegu palub.
Õige mitu briti poliitikategelast ähvardab juba, et kui kuninganna peaministri soovi täidab, pöörduvad nad riigikohtu poole. Samas on konstitutsioonilise monarhia raames vältimatu, et kuninglik riigipea peab oma ministrite nõuandeid kuulda võtma. Seega, hoolimata sellest, mida Elizabeth isiklikult arvab, on ta käed mõnevõrra seotud: kui valitsus talt parlamendi töö peatamist nõuab, peaks ta seda ka tegema. Ainus viis kohtusse pöördudes edukas olla oleks tõestada, et Johnson ei andnud oma soovi esitades kuningannale nõu seadustest lähtuvalt. Ehk et tõestada, et peaministril õnnestus kuningannat petta.
Kui Euroopa Liit ja Suurbritannia Brexiti osas kokkuleppele ei jõua, lõpeb 31. oktoobrist euroliidu elanike, sh eestlaste, õigus vabalt Suurbritannias töötada ja elada. Kui riik lahkub EList ilma leppeta, siis tähendab see, et puudub raamistik Suurbritannia ja ELi ettevõtetele, kes vastastikku ärisuhetes on, tollile, reisimisele ning ELi kodanikele, kes Suurbritannias elavad ja töötavad.
Boris Johnson Euroopa Liidule: pühkige suu 30 miljardist puhtaks!
Arenenud tööstusriikide seitsmiku kolmepäevase tippkohtumise alguses Prantsusmaal Biarritzis näis kõik keerlevat Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni ümber. Ta ütles Euroopa Liidu nõukogu juhile Donald Tuskile, et britid ei kavatse maksta 30 miljardit naelsterlingit (33 miljardit eurot) lahkumisraha. Hea, kui üheksa või seitse miljardit. USA president Donalt Trump kiitis selle heaks: "Inglastel on aeg vabaneda nende jala külge needitud ankrust!", kuid pole teada, mida ta vastas Johnsoni nõudmise peale lubada Inglise lihapirukad ja duðikabiinid USA turule.
Boris Johnson ei kavatse grammigi taanduda oma eesmärgist, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust 31. oktoobril. Pühapäevalehe Observer andmeil uurivad valitsuse juristid võimalust katkestada parlamendi töö viieks nädalaks, et rahvaesindajad ei saaks Brexiti asjus sõna sekka öelda. Peaminister kartvat, et nad tahaksid saada lisaaega ja lõpuks otsustavad, et Brexiti asemel tuleks korraldada erakorralised valimised või uus referendum. On tõenäoline, et sel juhul ei lahkuks inglased ülepea Euroopa Liidust.
PILKED NING SOLVANGUD: miks britid armastavad vastuolulist Boris Johnsonit?
Eesti peaminister Jüri Ratas kohtub 6. augustil Londonis brittide uue peaministri Boris Johnsoniga. Johnson on mees, kes ei jäta Suurbritannias tõenäoliselt kedagi külmaks. Oma pentsiku käitumise ning skandaalidega peavad paljud teda ebasobivaks poliitikuks riigi etteotsa. Järgnevalt kümme põhjust, miks on brittide peaminister sedavõrd kummalise riigimehe mulje jätnud.
1. Johnson pilkas mosleminaisi, nimetades neid postkastideks
2018. augustis märgistas ta moslemite näokatteid rõhuvateks ning veidrateks. Johnson märkis, et „on täiesti naeruväärne, miks inimesed valivad ise selle, et käia ringi nagu postkastid“. Samuti lisas, et iga naisõpilane, kes „näeb välja nagu pangaröövel“ peab oma näokatte eemaldama. 
2. Ta kasutab rassistlikke väljendeid
Johnson on kirjeldanud solvavalt ka USA endist presidenti Barack Obamat. Britt väitis, et valge maja ovaalkabinetist viidi ära Winston Churchilli büst, mille põhjusena nägi ta „pooleldi-Keenia presidendi vastumeelsust Briti Impeeriumile, mille tuline toetaja Churchill oli“. Obama on hiljem väitnud, et ta liigutas büsti oma isikliku kabineti ette ning jumaldab Winston Churchilli.
2002. aastal nimetas Johnson mustanahalisi ka „arbuusinaeratustega neegripõngerjateks“.
3. Probleemid Türgiga
2016. aastal Brexiti hääletuse kampaania ajal levitas Johnson paanikat sellega, et ähvardas britte võimalusega, et Türgi on liitumas Euroopa Liiduga. Johnson, kelle esivanemates on Türgi verd, on olnud ka konfliktis riigi presidendi Recep Erdoganiga. 2016. aastal kirjutas ta riigipea kohta solvava luuletuse, milles nimetas Johnson teda muuhulgas pih*uriks. Praegune peaminister võitis tollal luuletuse eest 1000 naela.
4. Johnsonile meeldib ametipostil mõtlematult raha raisata
Johnson tellis Londoni linnapeana 2014. aastal 322 000 naela maksnud veekahurid. Kahjuks polnud seadmed Suurbritannias lubatud ning need jäid roostet koguma. Alles 2018. aastal müüdi illegaalsed seadmed vanarauaks, mille eest saadi 11 000 naela.
Londoni elanike jaoks on ta ka veel mitme teise vastuolulise teoga meelde jäänud. Näiteks tellis ta linnale väliselt uhked kahekordsed bussid, mis maksid tavalistest double-decker-itest kaks korda rohkem. 325 000 hinnalipikuga sõidukid nimetati peagi ümber „ratastel saunadeks“, sest nende aknaid polnud võimalik avada. Kõik need tuli ümber ehitada.
Mehel oli ka plaan rajada 43 miljonit dollarit maksumaksja raha nõudev „hõljuv paradiis“ ehk taimestikuga kaetud sild üle Thamesi jõe. See idee teostuseni ei jõudnud, kuigi Johnson võitles tungivalt selle nimel. 
5. Tal on kirev armuelu ning avalikkus ei tea täpselt, mitu last tal on
Briti peaminister pole kunagi soovinud täpselt öelda, mitu järeltulijat tal on. Ta on seotud mitmetesse armuafääridesse, ning vähemalt ühel puhul on tema mitteametlik kaaslane teinud abordi. Arvatakse, et tal on viis või kuus last. 55aastane mees on olnud kaks korda abielus, ent praegu elab ta koos oma endise suhtekorraldajaga, kes on Johnsonist 24 aastat noorem.
6. Teeb välisriikides tihti ebasobivaid pilkeid
Sobimatud naljad Türgi suunas on vaid üks märk Johnsoni ebapädevast välispoliitilisest suhtlusest. 2006. aastal väitis Johnson, et Paapua Uus-Guineas toimuvad „kannibalistlikud orgiad“. 2019. aasta juunis nimetas riigimees prantslasi „pasaks, kes petavad britte“ Brexitiga seoses. Liibüa linna Sirtet üritas ta võrrelda Dubaiga, ent see pidavat suurlinnaks saama vaid siis, kui „sealt surnukehad ära koristatakse“.
7. Johnson võrdles Euroopa Liitu Adolf Hitleriga
2016 referendumi ajal väitis Johnson, et nii Napoleon, Hitler kui ka paljud teised isikud üritasid enne Euroopa Liitu Euroopat ühendada, ent EL kasutab selleks lihtsalt teisi meetodeid.
8. Algselt sõimas Johnson Trumpi, ent on nüüd tema toetaja
2015. aastal nimetas Johnson Trumpi viimase presidendikampaania ajal „hullumeelseks“, „hämmastavalt rumalaks“ „sobimatuks presidendiks“ ja „terroristidega mängivaks isikuks“. Pärast Trumpi valituks osutumist tegi Johnson kannapöörde ning nüüd on nende suhted soojemad.
9. Ta uhkeldab oma rikkusega
Boris Johnson on miljonär, kes ei pruugi oma uhkeldamise ning sõnavõttudega tõttu tavalisele briti kodanikule head muljet jätta. Pelgalt Daily Telegraphi arvamusveerus teenis ta aastas 250 000 naela. Kuna tal olid ka teised sissetulekud, nimetas ta seda summat „kanasöödaks“ – selline upsakas väljend tekitas rahva seas pahameelt.
10. Ta ei vabanda oma sõnakasutuse eest
Johnsoni sõnakasutus on pilkav ning erinevaid inimgruppe solvav. Ta on nimetanud homoseksuaalseid mehi „maikaga pedepoisteks“ ning mustanahalisi isikuid „arbuusinaeratustega neegripõngerjateks“. Ka näiteks Hillary Clintoni kohta on ta kasutanud väljendit „sadistlik hullumaja-hooldaja“. Oma ebapädeva sõnavaliku eest praegune Suurbritannia peaminister reeglina ei vastuta.
Brexit kogub värsket verd uue peaministri värskest kabinetist
Alexander Boris de Pfeffel Johnson (55) sai kolmapäeval Suurbritannia uueks peaministriks. Rahva seas on ta rohkem lihtsalt Boris, oli seda jba 2012. aasta suveolümpiamängude ajal Londoni linnapeane või hiljem peaminister Theresa May kabinetis välisministrina.
Boris Johnsonit on alati kirjeldatud energilisena, vahel armsalt kogelevana, vahel päris klounina. Nüür siis võttis see New Yorgis sündinud ja kahe kodakondsusega (USA ja Briti) mees peaministriameti Theresa Maylt üle ja lubas samal päeval peetud kõnes, et Brexit tuleb raudselt 31. oktoobril, ilma igasuguste agadeta.
FOTOD | Jüri Ratas lendas puhkuse ajal külla Boris Johnsonile
Boris Johnson on uue ja energilise peaministrina ametis olnud kaks nädalat. Selle aja jooksul on ta teinud mitu kodumaist väljasõitu, ent polegi sõitnud Euroopa pealinnadesse, nagu varem ennustatud. Teisipäeval kohtus ta Londonis ka Eesti peaministri Jüri Ratasega. Eesti peaminister on esimene Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuht, kellega Ühendkuningriigi uus peaminister silmast silma kokku sai.
Peaminister Jüri Ratas rõhutas kohtumisel Ühendkuningriigi uue peaministri Boris Johnsoniga, et Ühendkuningriik on ja jääb Eestile, Euroopa Liidule ning NATO-le võtmetähtsusega partneriks Euroopa julgeoleku tagamisel. Ratas ja Johnson kõnelesid ka Ühendkuningriigi EList lahkumisega seonduvast.
SELGUS MAJAS: Boris Johnsonist sai Briti konservatiivide uus juht
Suurbritannia konservatiivne partei avalikustas teisipäeval Eesti aja järgi kell 14.05 uue juhi valimiste tulemused. Võitjaks osutus oodatult Boris Johnson, kes sai 92 153 häält. Vastaskandidaat Jeremy Hunt pidi rahulduma 46 656 häälega. Kolmapäeval saab Johnsonist ametlikult ka uus peaminister. 
Kuna Suurbritannia peaminister Theresa May ei suutnud Brexiti lepingule parlamendis toetust leida, siis teatas ta 24. mail, et astub 7. juunil konservatiivide juhi kohalt tagasi.
Tosinast uue juhi kandidaadist jäid sõelale endine välisminister Boris Johnson ja praegune välisminister Jeremy Hunt.
Otsustav sõna jäi 160 000 konservatiivse partei liikmele, kes valisid posti teel toimunud hääletusel uueks liidriks 55aastase Boris Johnsoni. Pärast valimistulemuste selgumist peetud lühikeses sõnavõtus kiitis Boris Johnson esmalt vastaskandidaat Jeremy Hunti ning lubas anda riigile uue energia ja viia Brexiti ellu.
Johnson on lubanud vajadusel viia Suurbritannia 31. oktoobril ilma lepinguta Euroopa Liidust välja, kuid endise peaministri Tony Blairi arvates on niisugune võimalus välistatud.
Viimane heitlus Boris Johnsoni vastu
Täna kell 17 kohaliku aja järgi on 160 000 briti konservatiivil viimane võimalus anda oma hääl selgitamaks, kas erakonna juhiks ja seega ka Suurbritannia peaministriks tõuseb endine välisminister Boris Johnson või praegune välisminister Jeremy Hunt.
Küsitlused osutavad, et suuremad võiduvõimalused on Johnsonil, kes kinnitab, et britid lahkuvad Euroopa Liidust kas leppega või leppeta 31. oktoobril ja mitte päevagi hiljem. Ärevile aetud Brexiti-vastased on kasutanud iga võimalust Johnsoni võiduvõimaluste vähendamiseks. Laupäeval marssisid Londonis tuhanded inimesed, heisates protestimärgiks taevasse salkusjuukselise Johnsoni-nuku (pildil), mille kõhul oli kiri „350 000“. Johnson oli ekslikult lubanud, et pärast Brexitit vabaneb nii palju raha, et terviseteenistuse eelarvesse saab igal saab igal nädalal lisada just 350 miljonit naelsterlingit. Miitingulised kandsid loosungeid „Ütleme Borisile „ei“ ja „jah“ Euroopa Liidule!“ ning „Jääme Euroopa Liitu!“. Nende kinnitusel algas Suurbritannia jaoks kõige õnnelikum aeg 1973. aastal, kui Edward Heathi valitsus otsustas riigi liitmise tänase Euroopa Liidu eelkäijaga.
Eile viskasid protestilõkkesse omalt poolt puid ka ministrid. Justiitsminister David Gauke teatas ajalehele Sunday Times, et kui valitsus peaks tõesti kalduma Euroopa Liidust leppeta lahkumise poole, siis tema oma allkirja sellisele otsusele ei anna. Mõjuvõimas rahandusminister Philip Hammond ütles BBC intervjuusaates, et juhul kui peaministriks saab Boris Johnson, ei kavatse tema viivitama hakata, vaid annab lahkumisavalduse Theresa Mayle kolmapäeval, kui too on veel viimast päeva ametis. Komplitseeritum olevat tema jaoks olukord siis, kui peaministriks peaks tõusma ikkagi Jeremy Hunt. „Sellepärast peangi ootama lahkumisavaldusega viimase hetkeni ega saa seda lauale panna enne, kui teisipäeval partei sisevalimise võitja selgub.“
Hammond on varem kinnitanud, et vajadusel hääletab ta parlamendis uue peaministri vastu, takistamaks Johnsoni esiletõusu.
BREXIT: kas Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust tõepoolest ilma lepinguta?
Konservatiivide uueks juhiks ja Suubritannia peaministriks kandideeriv endine välisminister Boris Johnson vehkis kolmapäeval toimunud viimasel kohtumisel valijatega väikese pakendiga ja seletas kokkutulnutele, kuidas ta peaministriks saades lõpetab rumalate Euroopa Liidu reeglite võidukäigu. Pakendis oli nimelt suitsuheeringas ja reeglid näevad ette, et iga kala tuleb pakkida kilesse eraldi.
Boris Johnsonil on annet publikule meeldida, rahvast naerutada. Ja kolmapäevane publik oli oluline, sest vaid konservatiivide partei liikmed saavad tulevast juhti ja peaministrit valida. Tõsi, neljapäeval selgus, et Johnson valetas, sest suitsuheeringa pakendamise nõue tuleneb hoopis Suurbritannia enda seadustest ning Euroopa Liidul pole sellega midagi pistmist.
TELEVÄITLUS: Boris Johnson lubas Suurbritannia 31. oktoobril Euroopa Liidust välja viia
Suurbritannia konservatiivide juhiks ja järgmiseks peaministriks pürgivad endine välisminister Boris Johnson ja praegune välisminister Jeremy Hunt pidasid teisipäeva õhtul kampaania ainsa televäitluse.  Arvatav favoriit Boris Johnson lubas enesekindlalt Suurbritannia saatuse oravarattast vabastada ning 31. oktoobril Euroopa Liidust välja viia, vajadusel ka ilma lepinguta.   
Jeremy Hunt seevastu avaldas valmisolekut lahkumist veel kord lühikeseks ajaks edasi lükata, et saavutada Euroopa Liidult paremad lahkumistingimused. Algse plaani järgi pidi Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuma juba 29. märtsil, kuid lahkumine lükati esmalt edasi 12. aprillile ja siis 31. oktoobrile. 
Kuna peaminister Theresa May ei suutnud Brexiti lepingule parlamendis toetust leida, siis teatas ta 24. mail, et astub 7. juunil konservatiivide juhi kohalt tagasi. Tosinast uue juhi kandidaadist jäid sõelale Boris Johnson ja Jeremy Hunt. Kumb neist saab konservatiivide liidriks ja järgmiseks peaministriks, otsustavad hääletusel 160 000 konservatiivse partei liiget. Hääletus juba käib ning selle tulemus on lubatud avaldada 23. juulil. Küsitluste põhjal on ilmselge favoriit  Boris Johnson.
Samas ei ole sugugi selge, kas temagi suudab riigi Euroopa Liidust välja viia.  Segast olukorda üritavad ära kasutada opositsioonis olevad leiboristid. Nende liider Jeremy Corbyn tegi vahetult enne Johnsoni ja Hurti televäitlust konservatiividele ettepaneku: kui saate uue juhi ja peaministri valitud, siis korraldage uus Brexiti referendum. 
Mida Corbyn ise Brexitiga teeks, kui ta näiteks erakorralistel valimistel võitma peaks ja ise Brexiti läbiviimise eest vastutaks, ta ei täpsustanud. Siiski lubas ta, et kui toimuks tema pakutud leppereferendum, oleks nende partei vastu leppeta Brexitile ning ka konservatiivide leppele, juhul kui see pole briti töörahvale ja majandusele soodne. Ehk et kui tekiks stsenaarium, kus hääletuse all on leppeta Brexit või vilets lepe, jääksid leiboristid siiski rangelt seisukohale, et Euroopa Liidust ei tuleks üldse lahkuda. Sellisel juhul keskenduks nende kampaania liitu jäämisele.
Boris Johnson vastuses Putinile: „Vladimir, on riike, kus 12 protsenti inimestest kasutab välikäimlat.“
Venemaa presidendi Vladimir Putini avaldus, et liberaalne idee on oma aja ära elanud, leiab järjest karmimat kriitikat. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski järel kritiseeris seda teravalt Suurbritannia konservatiivide juhiks ja peaministriks pürgiv Boris Johnson.
"Kes iganes nimetab liberaalset demokraatiat vananenuks, väidab ühtlasi, et vabadused on vananenud, et õigusriik on vananenud, et inimõigused on vananenud," rõhutas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk läinud nädala lõpul Osakas, kus toimus G20 tippkohtumine.
HUNT või JOHNSON: ka uue Briti peaministri selgumisel on Brexiti-seis oi kui paha
Suubritannia parlamendis toimub teisipäeval hääletus riigiasutuste rahastamise osas. Sellele muidu nii tavapärasele asjale - parlament kiidab kaks korda aastas valitsuse tulevikukulutused heaks - on seekord tekkinud parandusettepanek, mis seostub Brexitiga.
Rühm parlamendiliikmeid nii konservatiivide kui leiboristide seast tahab paranduse kaudu välistada võimalust, et riik kulutaks raha ilma leppeta Euroopa Liidust lahkumise tarvis. Varasematel hääletustel sai ju selgeks, et parlament ei soovi ilma leppeta lahkumist.