Ma töötan X-linna Kutsekooli erialaainete osakonna juhatajana.
Kutsekoolis ma töötan kakskümmend neli aastat.
Kakskümmend üks aastat ma töötasin elektrotehnika ja arvutiõpetuse õpetajana ja kolm aastat töötan erialaainete osakonna juhatajana.
Sellele tööle ma sattusin kui lõpetasin Tallina Polütehniline instituut.
Meie kutsekooli päevaosakonnas õppivad lapsi pärast põhikooli ja keskkooli lõpetamist.
Õhtuosakonnas õppivad mehed ja naised kes töötab mitmesuguste ettevõtetes ja kes vajavad täiendõpetamisesse.
Minu peamised töökohustused on õppetöökorraldamine, tunde juhtima kontroll, õpetajate tarifikatsioon, uue õppekavade töötlemine, metoodiline töö noor õpetajatega.
Minu tavaline päev seisab järgmisest osast: Ma lähen tööle kell kaheksa.
Lülitan arvuti, vaatan elektronpost ja kontrollin oma allutatud.
Millal algavad tunde ma töötan omas kabinetis, kus parandan veod uute õppekavades, kirjutan kiri ja käskkiri.
Kui mul on tunde ma juhin nende.
Väga tihti ma rägin õpilastega kes on tunnist poppi tegema.
Ma käin õppetöökojas kus toimub praktika tunde.
Päeval mul on lõuna.
Ma lähen sööklas, söön ja tulen tagasi oma kabinetis.
Minu tööpäev lõpeb kell seitseteist, aga väga ma tulen koju sellel ajal, millest vaja kontrollima õhtuosakonna tööd.
Tavaliselt ma tulen koju kell kuus, kui mulle ei vaja minema kursusel või koosolekul.
Minu tööruumi on väike umbes kaksteist ruutmeetrit.
Seal on kirjulaud kus väga palju paberid ja arvutilaud kus seisab arvuti koos printeriga, riidekapp kus ma hoian oma riietuse, ja diivan.
6. Ma olen vana (hiir) naine, mul on must juuksed, hall silmad.
Niinas mul on prillid.
Mul on keskmine pikkus ja kaal.
Minu kolleegid see on väga huvitav naised ja mehed




Sellele väitele raske vastata, aga veel raskem kirjutada kirjand.
Igal inimesel on oma arvamus, ilma milleta ei saa tänapäeval elada.

Ühel ei saa elada ilma rahata, teisel võimatu ilma sõbrata.
Igale inimesele on vaja elu jaoks mitte palju: õhu ja vesi.

Veel oleks väga hea, et inimesel oleksid toit ja katus.
Ilma selleta üldse ei saa inimene eksisteerida.
Teised asjad sõltuvad sellest, kui suur isu on inimesel.
Erinevatel inimestel on erinevad probleemid: nagu räägitakse, ühel supp on lahja, teisel on väike briljant.

Mis tähendab minu jaoks see väljend, ilma milleta ma ei saaks elada.
Miinimumi juurde, mis ma nimetasin üleval, tahaksin veel lisada lemmik töö, stabiilne palk, hea töökollektiiv.
Ma olen veendunud, et töökoht on meeste jaoks tähtsam kui naiste jaoks.
Samuti minu jaoks on tähtsam minu pere ja isegi ma olen kindel, et see teiste inimeste jaoks ka tähtsalt.
Ma pean olema kindel, et minu laste tervis on korras.

Tänapäeval inimesed ei saa ette kujutada endale ilma kodu mugavuseta.
Ma ei tahtnud elada selles kohas, kus tualett kogu ajal, kui suvel, nii eriti talvel.
Praegu raske elada ilma auto, Internetita jne.

Kahjuks ma ei tea, mis veel võib kirjutada, rohkem mõtteid ei ole.

Suur tänan teid tähelepanu eest.





Meie elus on väga palju erinevaid asju, mis väga vajalik inimsele: hea haridust, targad ja lahked vanemad, sõbrad , töö, raha jne.
Aga mina arvan, et kõige vajalikum inimesele on hea tervist.

Pärast esimese lapse sünnitamist mina olin väga haige.

Loodus oli nii väike, et mina elan edasi.
Mul oli kõige: hea perekond, ilus mugavustega korter, hea töökoht, suurepärane mees, väike ilus laps.
Iga päev ma nutsin.
Isegi praegu mul on väga raske kirjutada.
Ainult üks inimene, kes usus minusse, oli minu mees.
Ta tegi kõike, mida soovitasid arstid.
Ta aitas mind kogu aeg.
Praegu mina olen viiekümne viie aastane naine.
Nii kaua ma elan, kui prognoosid olid väga halvad.
Mina olen rõõmsameelne inimene ja ma tean igale inimesele annab palju jõudu armastust.
Laies mõttes ilma armastuseta raske elada.
Muidugi, praegu on väga huvitav elada.
Tahaks elada kaua, et näha, kuidas arenevad inimesed, tehnika, missugused hobbid tulevad.




Mina olen  Eesnimi.
Ma lõpetasin Narva kooli.

Selles koolis ma õpisin 12 aastat.
Nüüd ma astusin Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika teaduskonda.
Tulevikus ma tahan saada mehaanikainseneriks.

Meie elus on väga tähtis kõrgharidus, sest see on väga tähtis tänapäeval.
Kui teil ei ole kõrgharidus, teil ei ole palju võimalusi valida oma töökohta.
Veel ma arvan, et eesti keele oskus on väga käesolev.
Eesti keel - on riigikeel.

Rigikeelte oskus ja kõrgharidus avaldab palju võimalusi inimeste jaoks , näiteks inimene võib töötada kus ta tahab.

Pärast ülikooli lõpitamist ma loodan, et ma oskan otsida endale hea töökohta ja saan tagastada stabiilse materiaalse heaolu oma perele aga tulevikus vaesusemata vanemust.
ülikooli sisse astumine annab inimesele palju uusi võimalusi.
Inimesel on kerge realiseerida oma plaane elus.
Aga tuleb endale selgeks teha, et õppimine ülikoolis ja gümnaasiumis on erinev.
Seda hakkad aru saama esimesest päevast.
Ülikoolis sul ei ole klassijuhatajat, kes hakkab sulle aitama, ja panema sind õigele teele, sa elad oma elu.
On vaja olla iseseisvuna.

On aga oma plussid ülikooli elus.
Sa saad teha ise indale tunniplaani, mis sul vajalik on.
See on väga sobiv, sest paljud tudengid käivad tööl.
See annab rohkem võimalusi töö jaoks.
Samuti ülikoolis on olemas valikained.
Ja valik on väga suur.
Nii, et iga inimene saab leida endale midagi oma huvist.

Miks ma valisin just selle ametit?
Kui ausalt öelda, ma tahtsin astuda ehitusteaduskonda, sest see on minule hingele parim.
Aga ma ei läbinud konkursi.
Aga mehaanikat ma läksin õppima, sest rohkem valikut ei olnud, ma ju tahtsin õppida ainult Tallinna Tehnikaülikoolis.




Minu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.
Ma olen üheksateist aastat vana.
Sellel aastal ma lõpetasin Tallinna Paekaare gümnaasiumi.
Ma õppisin selles gümnasiumis kaksteist aastat.
Mulle meeldib seda gümnaasimi.

Seal õpetavad head õpetajaid.
Nad ei ole ainult hea pedagoogid, nad on veel head inimesed.
Nad võivad anda nõu kui sul on vaja, võivad aitada kui sul on probleemid.

Sellel aastal ma tulin õppima TTÜ-sse.
Ma arvan, et see on kõige parem ülikool Tallinnas ja kõige rohkem ma tahasin õppida siin.
Ma valisin elektroenergeetika osakonna.
Ma mõtlen, et see on väga hea eriala.
Mul on palju tutvuseid kes õpetavad elektroenergeetika osakonnas ja nad ütlesid, et ei ole väga raske pärast õpetamist leia töö.
Ma olen TTÜ-s juba üks nädal ja mulle väga meeldib siin asutada.
Siin ei ole nägu koolis.
Siin on väga huvitavad auditooriumid, nad on väga suured.

Eesti keele tundidelt ma ootan, et ma võiksin parem teada gramaatikat, parem aaru saada ja rääkida eesti keeles.
Ma mõtlen, et see on väga tore et ülikool annab meile võimalusi õpetama eesti keel, selle pärast et järgmisel aastal me peame õppima ainult eesti keeles.




Praegu ma õpin Tallinna Tehnikaülikoolis majandust.
Mina astusin TTÜ-sse, sest ma olen Tallinnas juba palju aastat elanud.
Minu vanemad tahavad, et ma elasin koos nendega, aga varem olid mul teised plaanid.

Pärast kooli lõpetamist ma tahaksin Saksamaale sõita ja seal õppima.
Mul on väga head saksakeele oskused ja ma räägin saksakelt vabalt.

Aga midagi ei klappinud.
Oli liiga hilja dokumendid Saksamaale saata.
Pärast seda mina otsustasin TTÜ-s õppida.
Vanemad olid rõõmsad, et ma Eestis jäin.

Ma arvan, et TTÜ-s on väga hea õppejõud ja tudengid.
On võimalus nii eesti keeles, kui ka vene keeles õppima.
Minu eesti keele oskus on hea, aga arvan, et see võib parem olla.
Pärast kolmat semestrit algab õppe eesti keeles.
Minu arvates see on hea, sest Eestimaal peab olema haridus eesti keeles.
Praegu mul on palju sõpru ja tutvu TTÜ-s.
Õppejõuga mul on ka head suhted.
Olen kindel, et olen õigel haridusteel.
Pärast ülikooli lõpetamist tahan oma firmat avaneda ja palju raha teenida.
Olen kindel, et saan oma plaanid realiseerida.




Minu nimi Eesnimi.
20 astat vana.
Olen Narvast.
Kool oli lõpetanud 2005 a. See oli Narva Pähklimäe Gümnaasium.
Pärast kooli läks sõpradega sõjaväes.
Teenistus oli Tapa linnas Õhutõrje divisionis.
Seal oli 11 kuud.
Suvi alguses tuli reserv (dembel).
Pärast seda kohe läks töötama.

Töötasin oma onuga.
Tegime euroremontid.
Muidugi vabal ajal puhkasin sõpradega.

Tegelesime jalgpalliga.
Mängin juba 10 aastat.
Nüüd olen siin TTÜs.
Miks valin see eriala, ei tea.
Lihtsalt panin oma avaldus ja kõik.
Loodan, et siin on huvitav.
Energeetika on tugev asi.
Kui elab inimene, siis energia on kohustuslik.
Saamodi kõrgharidus on väga tähtisam asi meie elus.

Mida öölda TTÜ kohta... Suur hoon.
Meie korpus on kõige ilusam, sest see on uus hoone.
Päris palju sõbrat siin.
Ilusad naised, see on tore.
Meeldib ka seda, et TTÜ asub Tallinnas.

Muidugi meeldib olla ja õppida pealinnas.

Eesti keel.
Meie riigi keel.

Peame oskama suhtlema, kui parem siis on parem.
Vaja õppida ja õppida.
Sellega tegeleme siin terve tund.




Alustan sellest, et lõpetasin Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi.
Juba koolis ma unistasin, et tulevikus lähen TTÜ-sse õppima.
Võib olla küsite miks?
Vastan ausalt, et arvan TTÜ on parim ülikool Eestis.

Tulin just oma eriala õppima, sest minu arvates elektroenergeetika väga perspektiivne meie ajal ja meie riigis.
Täpselt tean kuhu lähen töötama pärast ülikooli lõpetamist.
Mul on tuttavad, kes on seotud energeetikaga ja loodan, et nad aitavad mind.

Loomulikult, pean ise kõike õppima ja ikka hakkan.

Juba seletasin miks ma tulin TTÜ-sse, praegu tahaks ütelda minu muljedest.
Siin on hästi palju rahvast ja see on tore.
Mul on palju uusi sõpru ja tunnen end siin vabalt.

Minu erialast õpin vene keeles, aga ikka arvan, et eesti keel on väga oluline meie elus.
Koolis mul oli 5 tundi eesti keelt ja iga kord ma lähen hea meelega.
See on väga huvitav teise keeli õppida.
Mida ma ootan eesti keele tundidelt?
Ootan, et need tundid avanevad mind ja saan rääkida eesti keeles palju rohkem ja parem.

NB!
Oli väga meeldiv Teiega tutvuga!

 




Ma olen alati muutlik inimene.
Minu tuju muutub liiga tihti ja sellest vahel mull on probleemid suhtlemis oma sugulastega ja sõpradega.
Mulle meeldib lilled kodus kasvada.
Mulle lihtsalt meeldib kui kodus on palju taime ja ma tegelen sellega.
Praegu mull on kodus palju dekoratiivseid taime.
Mulle meeldib hoolitseda nende eest.
Seda rahuneb mind.
Kui mul on pingiline olukord, siis ma palun abi sugulastel ja sõpradelt.
Nad aitavad mulle kui on võimalus ja nad teavad kuidas seda teha.
Minu perekonnas on head suhted ja kõik aitavad teine teisele.
Kui mu heal tuttaval on sünnipäev siis ma õnnetlen teda.
Mulle meeldivad sünnipäevad, sest kõik kallimad inimesed kohtuvad.
Kui mu sõber palub mind appi, siis ma aitan teda.
Ma tean, et minu sõbrad alati aitavad mulle kui on vaja ja ma teen seda ka neile jäoks.
Ma arvan, et head sõbrat alati aitavad teine teist, kui on vaja.
Kui mul ei ole mingeid kohustusi siis ma kuulan muusikat või kohtun sugulastega ja sõpradega.
Tihti ma sõidan vanaema külla.
Vahel jään kodus ja leian endale huvitav tegevust.
 




Kui ma olin seitsmendas klassis, ma ei teanud kuhu astuda pärast kooli lõpetamisest.
Üheksandas klassis mulle tuli meelde, et tahan saada kõrgharidust, aga kust?
Ma läksin edasi gümnaasiumis õppima, kus ma sain aru, et tahan astuda Tallinna Tehnika Ülikoolisse Informaatika erialasse.
See oli perspektivne eriala minu mõeldes, et kõik muutub automaatikaliselt ja arvuti juhib seda.

Nüüd ma olen TTÜ üliõpilane, mulle meeldib siin õppima, siin on sõbralik personaal ja head sõbrad minu rühmal.
Minu meeles TTÜ on pristiizne asutus.
Siin ma võin saada palju kogemusi ja teadmusi.
Esimesena, ma tahtsin saada kõrgharidus, aga nüüd ma tean, et mul on vaja ka saada, kuidas ja kus oma haridus kasutada.

Lühikeselt minust.
Ma olin sündinud Tallinnas ja elan siin kogu elu minu perega, millest ema ja minu vanem vend õppisid TTÜ’s.
Ma olen lõppenud Tallinna Ranniku gümnaasium kaks tuhat kuuendal aastal ja sellel aastal ka astunud TTÜ’sse.

Koolis mul olid kanged õppetajad ja mulle meeldi õppida seda, aga nad andsid mulle tarku selles õppeaines.
Ootan, et minu uus õppejõud võib olla kange, aga see võib mulle anda uut jõud õppida Eesti keel.




Minu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.
Ma olen üheksateist aastat vana.
Elan Sillamäel.

Sellel aastal mina lõpetasin Sillamäe Kannuka kool.
Pärast kooli ma tahaksin Tallinna Tehnika Ülikooli astuda, sest et, nagu ma tean, see on väga hea ja prestiizne ülikool.
Lisaks selle ma tahaksin inzeneerina saada, nagu mina isa.
See on põhjus minu astmise sellel ülikoolis.

Nagu ma tean TTÜ on väga hea ülikool.
Minu sõbra jutustasid ainult positiivsed mõtted TTÜst.
Ma praegu näen, et see on tõesti.

Kõik studentid on seltivad; sõbralikud; lõbusevad, ... Õppimine TTÜ-s annab mulle eriala ja kõrgharidus.
Et selle võtta siis ma pean hea õppima ja muidugi eesti keel teadma.
Praegu mul on väga palju aine.
Näitaks matemaatika, füüsika; informatika... ja eesti keel.

Eesti keele tundides ma tahaksin oma oskust eesti keeles laendada, et minu eesti keel sai paremaks.

Sest et ma tahaksin suhelda ja aru saada teisest eestlastest.
Praegu see on problem minu jaoks.
Aga ma loodan, et ühe kursuse lõpuks ma saan osaliselt rääkida ja suhelda eesti keeles probleemita.

Lõpuks ma tahan öelda, et mul on hea meel, et ma astusin ja valesin TTÜ.





Väga mõjutab inimese elu haridus, sellepärast kui inimesel ei ole hea teadmised, tal ei ole hea tööd.
Kui inimesel ei ole raha, siis ta ei või elada hästi.
Paljude inimestel on väga raske iseloom, mis segab temal suhelda teiste inimestegaKa väga mõjutab inimese elu tema sõbrad, kui sõbrad on head ja vastutavad, siis ise inimene on kui tema sõbrad.
Palju inimesed elavad vanematega, kes ei lubanud ja kontrollida nende tegevused.





Eestlastel on väga riiklik rahvakultuur.
Võib rääkida, et eestlased on laulu- ja tantsurahvas.
Eesti kultuuris on pikk ja huvitav ajalugu.
Eesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.
Eestlaste laulutraditsioonid võtsid palju saksa, rootsi, soome ja slaavi laulutraditsioonidest, selle pärast eesti kultuur on väga erinev ja huvitav.
Eestlased alati armastasid oma laulud ja rakendasid oma traditsioonid.
Laulupeo korraldamine on sündmus ajaloolise tähtsusega, sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.
See räägib meile sellest, et Eesti ajaloos laulutraditsioonid on vaga tähtsad ja tegevad eestlastest laulurahva.

Esimene laulupidu oli 1869. aastal ja meie ajas laulupeod toimuvad ka igal aastal.
See tähendab, et eestlased maletavad oma traditsioonid ja nende kultuur ja ajalugu on väga tähtsad neile.
Esimesel laulupeol osales 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijaga, aga 1994. aastal Tartus laulis umbes 16 000 lauljat 70 000 kuulajale, Tallinnas laulis ühtekokku 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajale ja igal aastal laulupidu saab suuremaks.
See üritus on alati populaarne, ma arvan, et laulupeod aitavad noortele inimestele teada, et Eestis olid kuulsad nimed nagu Gustav Ernesaks, Heino Eller ja Miina Härma.
Minu arvamustes on tore, et Laulupeol on alati palju noori, see tähendab, et eesti kultuur elab ja kasvab, Eestis on vaga populaarne praegu pop- ja rock- muusika.
Sellest rääkivad Tanel Padari ja Dave Bentoni võit Eurovisioonil 2001. aastal ja suur "Vanilla Ninja" populaarsus Eestis ja Euroopas.
Noored mäletavad ka vanad laulud.
Ma kuulsin, et Värska koolist poisid laulavad vanad laulud setu keeles rock-muusikaga.
See tähendab, et eestlased olid ja praegu on laulurahvas.




Kas võime nimetada eestlasi laulurahvaks?
Muidugi võime.
Eesti laulu ajalugu ülatub muinasajale.

Eestlased laulsid töö ajal, laulsid peol, laulsid kodus.
Laul oli neile jaoks nagu abi nende raskes töös.
Laulsid peamiselt naised, kuid mehed ka võtsid laulmises osa.

Esimese rahvalauluna oli regilaul.

Seda laulasid esineja ja koor: esineja algas ja koor aitas.
Regilaul on kõige vanem rahvalaul mis pärandati suust suhu põlvest põlve.

Teise rahvalauluna oli kirikulaul mis ilmus 18. sajandil.
Kirikulaul lauldi kirikus saksa keeles.

Suur tõuk laulu arenemiseks andi muusikapillid.
Eestis ilmus kannel, vargan, flööd jt.

Välisriigide mõjul tekkis uus rahvalaul mis nimetatakse riimilise rahvalauluks.
Riimilised laulud esitati pillisaatega.

Juba 18. sajandi lõpus hakkasid Eestis tegelema esimesed proffesionaalsed muusikud keda nimetati räntmuusikuks.

Neid esindasid peol, pulmas.

Kõige suurt rolli Eesti ajaloos mängis esimene laulupidu, mis toimus Tartus ja seda korraldas J. W. Jansen.

Sellel peol sai eesti rahvas tunda rahva ühtsust.

Laulupidu hakkati korraldama iga aasta, aga laulumaterial kontrollitati ja eestlased ei saanud laulda neid laulu missuguseid nad tahtsid.

19. sajandi keskel hakkasid töötama Eestis esimesed heliloojad: eestlased kes olid lõpetanud konservatooriumi Leningradis.

Esimene Eesti teater oli avatud Tartus ("Vanemuine"), teine - Tallinnas ("Estonia").
Tänapäevani tegutsevad Eestis teater "Vanemuine" ja "Estonia", kus esindavad nii eestlased kui ka välisriigide esindajad.

Igal suvel Viljandis toimub folkloorifestival.
Igal aastal selle festivali temaatika muutub.

Kord 4 aastas toimub Tallinnas laulupidu.

Kõige selle fakti järgi ma võiks väidendada, et eesti rahvas on laulurahvas.





Kogu oma elu, eestlased elasid laulade ja tantsidega.
Laul ja tants on saatnud eestlasi halval, kui ka heal ajal.
Praegu, me teame, et Eestimaa on iseseisev maa, kuid oma iseseisvus Eesti sai esimene kord ainult kahekümnenda sajandi alguses, sealt võib ööelda, et Eestimaal oli väga raske elu, kuid Eestlaste laulud koguaeg aitasid eestlasi uskuda, lootma ja oodata, millal tuleb uus, kergem elu.
Laulud ja tantsid kinkisid eestlastele usku ja jõudu, need aitasid inimestele töötada ja elada.

Alates 1869 aasta Eestis tähistatakse laulupidu.
Laulupidu toimub iga viis aastat.
Meie ajal laulupeod kogunevad palju inimesi Tallinnas, kuid esimene ülimaaline laulupidu oli tähistatud Tartus.
Selle peo korraldamise idee tuli "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.

Minu arvates, võib ööelda, et see esimene laulupidu hakkas eestlaste rahvuslik ärkamine 19. sajandi lõpupoole, mil rahvuslikke haridus- ja muusikaseltse loodi baltisaksa kogukonna eeskujul linnas kui maal.

Laulupidu aitas eestlastele midagi koos tegema, see pidu oli väga suur rõõmus eestlaste elus.

Nagu mina juba ütlesin: "Laulad saatnud eestlasi koguaeg".
Nad laulsid töötades, kodus ükski olles, last kiigutades.
Minu meelest laulud väga tähtsid eestlastele, ma arvan, et eestlased on väga muusikaline rahvas.
Tänapäeval Eesti muusika on kõrgel tasemel.

Kahjuks, mind üldse ei huvita muusika nii Eesti kui ka vene ja ma ei tea muusikast palju, aga tean, et üks Eesti derižor väga kuulus kogu maailmas.

Paar aastat tagasi üks meie Eesti ansambel võttis konkursil "Eurovision".
Tol ajal ma olin väga rõõmus, sest minu arvates see laul tõesti oli kõige parem konkursil.

Ma ei saa täpselt vastata küsimustele "Mis teeb eestlastest laulurahva"?
Ma arvan et on siin palju põhjust kuid mina täpselt saan ööelda, et laulad, tantsid ja muusika "istuvad" eestlaste südades, ja aitavad nendele elada.




Minu meelest traditsiooni jätkamine on väga oluline tegu meie elus.
Võib oletada, et tänapäevaseni nii traditsioonid kui ka iseseisvate vaim aitavad teha eestlastest laulurahva.

Ma mõtlen, et kõigepealt eestlastel on palju põhjusi selleks et laulada nii kaasaegse muusikat kui ka vana muusikat.
See alati aitab saada aru vanemate ajalugu.
Varem laulasid naised oma elust, tööst, perekonnast ja see lubas ennast väljandada.
Praegu laulades on lihtsam rääkida tundest.
Teiseks arvan et halbas olukorras laul aitab mõelda headusest ja areneb armastust inimeste vahel.
Varajaste laulud mis on võimalik leida rahvaarhiivis võivad jutustada lastele headusest ja südamlikust.

Pean tunnistama et praegu vanaaegne muusika on populaarne, eriti juhul kui esinejad teevad seda modermsalt.
Kahjuks regivärsilised laulud on kaotanud vaid säilinud ainult Lõuna ja Lääne Eestis.

Kui seda säilitada, siis meie lapsel on võimalus tutvuda vanemate laulaga.

Ma olen kindel et kaasaegne folklöör erineb vanaaegsest mitte paljudes asjades.
See koosneb kolmast osast: laul, tants ja pillimäng.

Tahan öelda et ma õppisin Muusika koolis üheksa aasta jooksul ja tean täpselt et eestlased (kõik inimesed, kes elab Eestis) suhtuvad laulusse armastusega.
Ma võtasin osa lauapeos mitu korda ja tean palju rahvalaulu.
Võin öelda et laulamine teeb minust laulurahva osa sest ma tunnen rõõmu kui laulan.
Võib-olla minu emakeel on vene keel, vaid ikkagi mina olen eestlane ja armastus Eestimaa vastu annab jõudu ja soovi laulada.

Armastus muusika vastu ja võimalus sellest öelda teeb imet.
Eestis on hästi arenenud koorid ja nad esitevad maailmas.
Minu arvates see aitab meile loobuda teiste maade kultuuri mõjult ja tõsta oma.

Kokkulepel tahaksin öelda, et laul tuleb meiega elus alati.
Kui küsida noorinimestel mida ta teeb alati, siis ta vastab et kuulab muusikat.
Trammis, trollis, rongis, kui teeb midagi, kui valmistab sööki, kui ärkab, siis alati kuulab muusikat.
Niimoodi võin öelda et elu, armastus, tunned ajaloo teevad meist laulurahva.




Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Vaivara vallas, Olgina alevis, Tallinna maantee tänavas maja number viisteist, korter number kaks.
Ma elan neljakorruselises kivimajas kolmandal korrusel kahetoalises korteris.
Meie maja lähedal asuvad: kaks toidukaupluse, lasteaed, Olgina rahvamaja, sõidutee, baar, saun, medpunkt, raamatukogu, spordisaal, laste mänguväljak, aiad, bussipeatus.
Meie majas on kaks sissekäiku.
Sissekäigus on kuusteist korterit.
Meie majas on keskküte, külm vesi, elekter.
Meie korteris on kaks tuba, köök, esik, tualetti- ja vannituba.
Elutuba on läbikäidav.
Magamistuba, elutuba, ja köök on päikesepoolne.
Esik on väiksevõtu ja pime.
Esikus, paremal välisuksest seinal on ümmargune peegel.
Peegli all seinal on riiul, sahtlis on korterivõitmed ja garaaživõiti.
Edasi seinajuures seisab nagi.
Nagis ripuvad välisriided: palitud ja joped.
Nagi all seisab kingad.
Nagi vastas on tualetti- ja vannitoa uks.
Tualetti- ja vannituba on koos.
Paremal uksest nurgas seisab valge kapp.
Kapis on pesuvahendid, käteratikud ja saunalinad.
Kapi kõrval seina juures on pesukorv.
Edasi, nurgas asub automaatpesumasin.
Pesumasina kohal lae all ripub elektriboiler.
Vasakul uksest nurgas on WC - pott.
Vasakul WC - potist on hari ja kühvel.
Edasi, seina juures on kraanikauss.
Kraanikausi kohal seinal on ümmargune peegel.
Paremal kraanikausi kõrval nurgas asub dušš.
Siin on elutuba.
Uksest vasakul seina juures seisab trümoo suure peegliga.
Uksest paremal seina juures on seinakapp ja sektsioonikapp.
Sektsioonikapis on raamatud, serviisid, bokalid, voodipesu, lasterõivad.
Aknast vasakul nurgas on õmblumasin.
Õmblumasina peal on teler.
Vasakul õmblemasinast on arvuti laud ja tool.
Arvuti laua kohal seinal on maalid.
Paremal aknast seina juures seisab diivan.
Diivani kohal seinal ripuvad maalid.
Akna ees seisab laud - raamat.
Akna ees on tüllkardin ja külgkardinad.
Elutoa põrandal on pruunikirju vaip.
Lael ripub ilus peegeline lühter.
Diivani ja akna vahel nurgas on tolmuimeja.
Diivani ja sektsioonikapi vahel on uks magamistuppa.
Magamistoas paremal uksest seisab suur voodi.
Voodil on kaks sulepadja, vatitekk, voodikate.
Vasakul uksest seina juures seisab riide- ja pesukapp.
Selle kapi vastas on veel üks samasugune kapp.
Ukse vastas on aken.
Akna ees asub lastevoodi.
Akna ees ripub tüllkardin.
Põrandal on rohelisekirju vaip.
Lael on lühter.
See on köök.
Köök on väike.
Uksest vasakul seina juures asub elektripliit.
Elektripliiti kohal on tõmbukapp.
Ja tõmbukapi kohal on väike köögikapp.
Seal on tühjad purgid ja karbid.
Vasakul elektripliiti kõrval on ka köögikapp.
Köögikapis on palju keediseid.
Köögikapi peal on teekann ja suhkrutoos.
Köögikapi kohal seinal on ka köögikapp.
Seal on arstirohud.
Elektripliiti all on suur sahtel.
Sahtlis on pannid, sõel, potid ja salatikausid.
Paremal elektripliiti kõrval on valamu.
Ümmarguse valamu all on prügiämber ja ämber kartuliga.
Valamu kohal on köögikapp.
Selles köögikapis asub lauanõud: taldrikud, kruusid, klaasid.
Köögis valamu juures on nõudepesuvahend.
Valamu juures nurgas on supilusikad, dessertlusikad, teelusikad, kahvlid, kulp, vahukulp, avaja.
Ääres, seinal ripuvad noad.
Teises nurgas, akna juures on külmkapp.
Valamu ja külmkapi vahel on köögikapp.
Seal asuvad makaroonid, tangud, jahu, sool, suhkur.
Köögikapi peal on elektrikann.
Külmkapi juures seinal ripuvad käteratikud.
Külmkapi peal on mikrolaineahi, aga mikrolaineahju peal asub mikser ja võileivagrill.
Paremal uksest seina juures seisavad väike köögilaud nelja taburetiga.
Laua kohal seinal ripub kalender.
Akna ees on valge tüllkardin.
Aknalaual paremal pool on leib ja sai, aga vasakul pool on lill.
Köögipõrand on kaetud linoleumiga.
Lael on laelamp kolme lambikega.
Köögiseinad on kaetud pestavtapeetiga.
 



Ma elan viiekorruselises kivimajas kolmandal korrusel.
Maja ees seisab roheline kauplus "Y2K".
Kaupluse "Y2K" ees asub tee.
Tee taga seisavad üheksakorruselise maja, kaks lasteajad, Soldino gümnaasium, Kulturimaja "Ženeva" ja ujula.
Maja ees kasvavad puud: tammepuud ja pihlapuud.
Maja taga kasvavad pärnapuud ja veel kaštaanipuud.
Edasi maja taga asuvad viiekorruselised kivimajad.
Majast paremal on viiekorruseline maja, selles majas esimesel korrusel asub pood "Orion".
Siin tegelevad ja müüvad aknaid ja puuukseid.
Maja kõrval vasakul lasteaed, kaks väikesed poodid ja uus kauplus "Maxima".
Esimeses väikeses poodis müüvad toiduained.
Teises poodis müüvad mööblid.
"Maxima" taga seisab post.
Ma elan majas number neli, korteris viiskümmend üks.
Minu korteris ei ole lai esik, aga ta on viie meetri pikkune.
Esikus seinadel on hele tapeet.
Välisuksest vasakul on WC.
Edasi on vannituba ja veel edasi on köök.
Köögi ees esikas nurgas on väike riidekapp.
Riidekapi vastas on suur elutoa.
Välisukse vastas on magamistuba.
Magamistoa ukse kohal seinal ripub pruuni kell.
Välisukse paremal tütretuba.
Korteris kõik uksed ja riidekappi uks on valged.
Esikus uste vahel seinal ripub suur ovalne peegel.
Peegli juures seinal on kaks seinalampi.
Põrandal on pruuni kirju linoleum.
Lastetuba on pikk ja kitsas.
Uksest vasakul seina juures seisab ainult kušett.
Ukse kõrval paremal seinal on väike nagi.
Uksest paremal seina juures seisab riidekapp, sektsioonkapp, kirjutuslaud ja tool.
Kirjutuslaual on arvut ja priinter.
Laua kohal seinal on riiul.
Akna ees on sinine tüllkardin ja taevasinine rulikardin.
Elutuba on suur ja päikesepaisteline.
Uksest vasakul on keskmine punane diivan.
Diivani ees on diivanilaud.
Põrandal on suur punasekirju vaip.
Diivani vastas on suur aken.
Aknalaual on palju lilli.
Akna ees on tüllkardin ja valge rullikardin.
Akna ees on muusika aparatuur.
Aparatuur seisab muusikariiulil.
Uksest paremal seina juures seisab sektsionikapp.
Sektsionkapis on raamatud ja nõud.
Nurgas on teller.
Teller seisab telleririiulil.
Magamistuba on keskmine.
Ukse vastas seisab valge riidekapp.
Ukse kõrval paremal seinal on väike nagi.
Riidekapi kõrval on lai voodi ja kaks öökappi.
Voodi vastas seina juures on kaks kummutit ja öökapp.
Akna ees on valge tüllkardin ja halle külgkardinad.
Köök on väike.
Ukse vastas seisab suur valge külmkapp.
Uksest vasakul seisab gaasipliit.
Gaasipliitis on kaks panni.
Gaasipliiti kõrval on gaasimõõtur.
Gaasipliiti vastas on söögilaud ja aken.
Akna ees on külgkardinad.
Akna paremal seisab söögikapid.
Söögikapides on nõud ja toiduained.
Valamu asub paremas nurgas.
Valamu kohal on nõudekapp.
Nõudekapis on magustoidutaldrikud, supitaldrikud, praetaldrikud, klassid, tassid.
Valamu all on ämber kartuliga ja veesifilter.
Valamu kõrval on sahtel.
Sahtlis on noad, lusikad, kahvlid.
Sahtle all köögikapis on potid.
Edasi köögikapis on tangud, makaronid ja niitnuutlid.
Köögikapil on mikrolaineahi, elektrikann ja mahlapress.
Gaasi mõõturi all seisab prügi ämber.
Mikrolaineahi kohal köögikapis on kombain ja mikser.
Köögilaua juures on neli tooli.





Kolm aastat tagasi, siis kui ma käisin kümnendas klassis.
meie koolis toimus õpilastevahetus Hollandiga.
Ma osalesin selles ka.
Hollandlased tulid Eestisse Jaanuaris.
Nad olid meie juures nädala aega.
Aprillis me pidime lendama Hollandisse, ka nädalaks.
Mina olin külas oma sõbrannal, kes oli talvel minu juures.
Iga päev meie jaoks olid plaanitud erinevad meelelahutused.
Näiteks, esimesel päeval me olime nendes koolis ja tutvusime neide kultuuriga.
Sellel päeval meil oli tunnid ja me õppisime.

Tunniplaanis oli neli õppeainet: hollandi keel, muusika, joonistamine ja keemia.
Päev oli väga huvitav!
Tegime palju eksperimente, mängisime erinevate pillede pael, joonistasime Van Goch`i maale, natukene rääkisime hollandi keeles.

Teisel päeval me sõitsime Haagasse.
Seal palju jalutasime ja kõigepealt olime rahvusvahelinses kohtus.
Kolmas ja neljas päevad olid perepäevad - see tähendab, et hollandi pere pidi näitama ise midagi huvitavat.
Kõige rohkem mulle meeldis Keukenhof - see on nagu lille park.
Seal on väga ilus!
Veel olin Utreht`i kirikus.
Viiendal päeval sõitsime Amsterdaammi - seal sõitsime paadiga mööda veekanaleid.
Seal oli palju ekskursioone ja üks oli lossis.
Lossis me mängisime bouwlingut ja sõime seal suuri pankooke.
Viimasel päeval oli meie puhul disco-pidu.
Seal ma tegin palju pilte.
Tihti vaatan neid uuesti läbi.
Mulle meeldib meelde tuletada seda reisi.

Need seitse päeva läksid väga kiiresti mööda - oli kahju Hollandist arä minna.

See vahetus oli mõeldud praaktikana inglise keeles ja tutvustusena teise kultuuriga.
See oli  väga huvitav ja unustamatu kogemus.
Olen õnnelik, et sain sellise võimaluse.




Tänapäevaks on kõik vajalik juba leiutatud  Praegu meie maailm on areneb väga kiiresti.
Ma arvan et täna päevaks meil on kõik mis on vajalik.
Oli teinud väga palju leiutised.
Lennuk oli leiutatud elmise sajandi alguses.
Esialgu nad oli väikesed ja primitiivsed.
Praagu me võime kiiresti ja mugavalt lennata peaaegu igale poole maailma.
Praegu lennukid, alustades väikeseid era-lennukidest ja lõppetades suurtega tsharter-lennikitega.
Kaasaegsed on ilusat disainega ja tehtud selleks  et rejsijad tunneksid ennast väga mugavalt pikkal reisil.
Teine tänapäevane leiutis on interned.
Ilma selleta varsti inimesed ei oska elada.
Ühest küljest internet kergendab meie elu, aga teisest küljest internet tekitab inimestes sõltuvust.
Internetis praegu istub kogu maailm ja sealt saab palju informatsiooni.
Seal võib ka suhelda, tutvuda inimestega.

Üldse ma arvan et praegu meie elu on väga kerge.
Me ei peame ise mitte midagi teha.
Kui me tahame juua kohvi, me võtame kohvimasin.
Kui me tahame koristada, me võtame tolmuimeja.
Meil on autod ja me ei peame jalast käia.
Ma arvan, et rohkem pole vaja mitte midagi leiutada aga lihtsalt täiustada.




Meie ajal tehnikaareng annab palju võimalusi reisima.

Inimesed võivad lennukiga, prammiga, rongiga või autoga reisida.
Mina eelistan autoga reisida, sest et see on väga mugav.

Suvel mina sõidasin koos oma vanematega Venemaal puhkama.

Me tahtsime Musta meri ääres sõita.
Me oleme käinud mitmedes linnades, kus meie pere ööbis sugulastemajas.

Aluses me sõidasime Moskvas.
Seal ma külastasin Tretjakovi galerii, kus on esitatud Tretjakovi pildikogu.
Ma tundsin palju erinevaid asju kunstist ja nägin oma silmades pildid, millised on kuuluvad ümbritsev maailmas.

Novotserkask oli teine linn meie reisis.
Selle linn hämmastas mind oma arhitektuuriga.
Selles linnas asub üks suurestest peakirikust maailmas.
Peakirik on ebatavaliselt ilus ööpäevas.
Sinised kuplid sirasid lisavalgustuse abil.
Selle vaatepilt oli unustumata.

Pärast me sõidasime Musta meri ääres.
Seal on ilus loodus ja ere, palav päike kohtasid meid.
Mina olin üllatanud inimese arvutu hulka.

Kahe nädala jooksul me päevitasime ja suplesime mere ääres.
Vesi oli soe ja läbipäistev.
Lisaks me imetlesime vaatamisväärsustest, loodust, maastikust.

Teise nädala lõpuks me tulime koju.

Suvi oli tunnetuslik ja unustamatu.
Ma arvan, et reisimine laendab inimese silmaringi ja aitab ümbritsev maailm teada.




Elasid kord üks väike tüdruk Gerda ja poisike Kai oma vanaema mererannas asuvas kolmekorruselises villas.
Gerdale meeldis viis korda päevas ümber riietuda, Kail oli aga suur huvi arvutimängude vastu.
Vanaemake küpsetas öö-paev pirukaid.

Mere teisel rannal elas kiusakas Lumekuninganna, kelle maja oli lumest ehitatud.
Kuninganna elas üksi.
Ühel päeval oli tal väga igav ja ta otsustas teise ranna elanikke külastada.
Istus laevale ja sõitis ära.
Kui laev saabus rannale, nägi Lumekuninganna suurt ilusat villa, mille õues vestlesid kaks last.
Need olid Gerda ja Kai.
Kuna kuninganna oli mitte ainult kiusakas kui ka uudishimulik, läks ta nende juurde.
Lapsed nägid võõrase tädike ja vaikisid.

"Miks teie vaikite?
" küsis Lumekuninganna kuri häälega.

Midagi vastates läksid Gerda ja Kai koju.

Köögis jutustasid nad vanaemale, keda nad nägisid.

"Ärge kartke teda," ütles vanaema.

Maja uks avanes ja kööki astus Lumekuninganna.

"Ma võtan sind kaasa lumemajja," lauses tädike.

"Oh, kui tore!
" ütlesid lapsed.

"Sõidame siis!
" kõneles Gerda.

"Sina jäid siia!
" käskis kuninganna ja varastas Kai.

"Kõik on korras," lauses vanaema.

"Ei, mina tahan ka nendega sõita," ütles Gerda.

"Sõida siis, head aega," kõneles vanaema rahulikult.

Gerda sõitis teisele rannale.
Meres tutvus ta röövijatega, kes aitasid temal õige teed leida.

Lumekuninganna majake nähes, ei meeldinud see Gerdale, kuna majake oli väike ja sees oli väga külm.

Gerda on kuulnud, et Kai tülitseb kuningannaga ja kutsub appi.
Tüdruke helistas tuttavale politseinikule, kes päästaski neid.

Lapsed tulid vanaema juurde tagasi ja elu kulges edasi - Gerda riietub viis korda päevas, Kai mängib aga arvutit.




Ma sündisin 15. augustil 1985 aastal Tallinnas.
Minu perekond elab Maardus juba 19 aastat.
Seal ma kasvasin ja hakkasin kooli minema, aga kolm aastat pärast kooli astumist ma vahetasin kooli ja hakkasin õpima Tallinna Juudi Koolis, mille ma lõpetasin eelmisel aastal.
Eelmisel suvel ma astusin Tallinna Pedagoogika Ülikooli sisse.

Kui ma olin 6. aastat vana, suvel minu jala sõrmu peale kukkus kamiini katus ja selle pärast mul praegu ei ole selle sõrmu peal küüst.

See oli kõige halvem sündmus minu elus, aga ma sain sellest õppida, et pean kuulama, mida vanemad ütlevad teha.

Teine halb sündmus oli mul, kui ma õpisin neljandal klassil.
Kehalisekasvatuse tunnis üks pois astus minu käe sõrme peale ja lõhkus seda.
Pärast seda sündmust ma hakkasin tundma hirmu, kui midagi hakkas kukkuma minu käede või jalade peale.
Aga mõne aja pärast ma andestasin seda poisi.
Kui ma olin umbes neliteist aastat vana, ma hakkasin "Balt Sail"-i purjetamise kluubis käima.
Mina lapsepõlvest armastan merd ja kui ma purjetasin, siis mul tekkis igal korral naudingu tunne.
See oli õnnelikum aeg minu elus, sest seal ma tutvusin palju uute sõpradega, aga kahjuks mul ei olnud aega tihti sinna minna ja ma lõpetasin tegelema purjetamisega.

Esimesel suvel ma töötasin ühes turismi firmas ja ma arvan, et see oli teine hea sündmus minu elus.
Selle pärast ma arendasin seal oma suhtlemisoskust inimestega ja sain teada palju uusi inimesi.

 
                 
                 
 

              
                 
Kõikidel inimestel elus juhtuvad igasuguseid asju, nad mõjuvad meie ulule hästi ja halvasti, minu elus, muidugi, nad ka toimuvad.

Mullu mulle vedus mina oma klassikaaslastega reisisime Euroopas, see oli suurepärane.
Reisi hind oli ainult üks tuhat krooni, sest üks poiss meie klassis võitis mängus ja Euroopa Liit aitas meil näha Euroopa riigid.

Paraku, mõnikord ei ole kõik nii hästi, näiteks, mina ei saanud astuda tasuta ülikooli õppima.
Mul oli väga solvavalt, sest mull oli hea pall.

Mina raamastusin, kui ei saanud sõita oma perekonnaga meie sugulastele Veenemaale, sest tollal mull oli sisseastumiseksamid, aga emal ja isal oli puhkus.

Hiljuti väga rõõmustasin, et sain stipendiumi, sest sooritasin kõik eksamid hästi.

Mina arvan, et meie elu on triibuline, ei saa olla kõik hästi või halvasti alati.

 
                 
                 
 

              
                 
Mina on sündinud Tallinnas.

Minu vanemad töötasid tehases, isa inseneerina aga ema plekkplaadi monteerijana.

Õppisin Tallinna 11.

keskkoolis muusika klassis.
Samal ajal käisin viiuli tundides.
Ei ole tahtnud eriti muusikaks saada kuid lihtsalt muusikat armastan.
Pärast põhikooli lõpetamist olen õppinud gümnaasiumis juriidiliste suunaga klassis.
See oli lõbus ning huvitav kuid pärast kooli lõpetamist läksin ma Tallinna Tehnikaülikooli ja sain sisse informaatika erialale.
Samal ajal otsustasin et pean ise enda elama, lahkusin kojust ja siis hakkas minu iseseisev elu.

Praegu ma mõtlen et ma olen eksinud kuid sel ajal sain ma palju elukogemusi.
Ma töötasin paljudes kohtades nagu kioskis müüjana või hippodroomis treeneri abistajana, samal ajal olen püüdnud õppima.
Ei ole vaja öelda et oli see minule eriti raske sellepärast et ei meeldinud mulle tehnikasuunaga tegelda.

Pärast 3. aastat õppimist sain aru et ma ei saa rohkem ebameeldiva erialaga tegelema ja katkestasin õppimist.
Samal ajal otsustasin koju tagasi minna sest oma pere olin igatsenud.

Siis ma astusin tööle plastikatehasse "XXX XXX" kus töötasin ühe aasta jooksul kontrollöörina, kuid see töö oli igavlev ja sellel ajal oli mul juba üks suur unistus.
See oli Idamaad, sellepärast et ma armastasin idamaist muusikat ja olen köitnud idamaise tantsuga, püüdsin araabia keelt ise õppida.

Kevadel sooritasin jälle gümnaasiumi lõpueksameid ja juba sügisel on saanud sisse Tallinna Pedagoogika Ülikooli Idamaade filoloogia õppesuunasse.

 
                 
                 
 

              
                 
Ma olen sündinud Tallinna linnas.
Lapsepõlvest ma tahtsin saada näitlijaks.
Ma õpisin Ehte Prantsuse Humanitaar Hümnaasiumis.
Seal ma õpisin prantsuse keelt.

Üks kord nädalas võtsin osa prantsuse keele loengutel Prantsuse kultuuri Keskuses.
Siis kui õpisin üheksandas klassis läksin õppima teatri studiasse Kahe aasta pärast õppimise teatri stuudios jätsin ära kuna seal oli õpilastele halb suhtumine.
Koolis sain teada et meil on ajakirjanduse kursused Hakkasin seal osalema.
Jätsin kursustel osalema ära kuna seal oli väga igav.
Pärast keskkooli lõpetamist aastusin õppima Prantsuse filoloogiat Tallinna Pedagoogika Ülikoolis.
Õpides esimesel kursusel läksin õppima ka "KS" teatri stuudiasse.

Peale ülikooli lõpitamist tahan astuda õppima Teatri Ülikooli.

Minu positiivsed sündmused elus on järgmised: keskkooli lõpitamine, "KS" stuudios õpimine, ajaviitmine Inglismaal.

Minu negatiivsed sündmused on järgmised: esimeses teatri koolis õpimine,  
 
                 
                 
 

              
                 
Minu elus oli üks oluline õnnestumine: kui ma astusin muusikakoolisse.
Mängida klaveril ma hakkasin juba viiest aastast, laulda - sündist.
See oli päikesepaisteline päev.
Ma olin rõõmus.
Muusikakool mõjus minu elule.

Teine õnnestumine oli see, kui ma astusin TPÜ-sse.
Ma kardsin, et ma ei astu ülikoolisse.
Veel ma kardsin elada suures linnas, sest elasin siiamani väikses linnas.
Kui ma kuulsin, et mina ikka astusin, siis ma olin õnnelik.
Ja praegu ma ei karda juba Tallinna.

Veel üks positiivne sündmus oli minu elus.
See oli sõit Poolasse.
Poola mulle meeldis nii, et ma ei tahtnud sõita koju tagasi.
Seal mul on nüüd palju sõpru.
Mulle meeldis poola keel, ja ma tahad õppida seda järgmisel aastal.

Aga minu elus oli ka ebaõnnestumine: onu tapmine.
See oli suur mure.
Onul oli suur pere.
Lapsed jäid ilma isata.
Kui ma kuulsin seda, ma ei usunud, et see võib olla.
Aga ikkagi võib.

Teine ebaõnnestumine oli, kui ma ei astunud Tartu Ülikoolisse.
Mul ei olnud inglise keele eksamit, siis ma ei astunud.
Aga ma jäin täiesti ükskõikseks, sest teasin, et olen astunud TPÜ-sse.

Veel üks negatiivne sündmus oli, kui ma olin Ukrainas ja seal unustasin oma passi.
See oli hirmus päev, suur probleem.
Aga praegu ma arvan, et see oli kasulik kogemus.
Ära kanda passi oma kottis kaasa!

 
                 
                 
 

              
                 
Minu kodus elab selline tore koduloom, nagu armas väike kassikene, kelle nimi on Eesnimi.
Ta on mul väga tubli, päris rahulik loomake.
Kui ma hakkan meenutama, mis temaga sellist toredat ja lõbusat juhtus, siis mulle tuleb meelde, kuidas ülejärgmisel suvel, kui minu perekond puhkas meie suvilas Toilas, ronis meie kass kirsipuu otsale ja istus seal terve päev.
Puu otsale sattus ta kergesti, aga alla küll ise ei saanud ära tulla.
Ja istus siis puu otsas ja karjus, nagu suur varres - oli täitsa naljakas.
Pärast meil hakkas temast vaeseke kahju ja minu isa võttis redeli ja päästis meie kassikest.

Meie kass ise näeb välja natuke naljakas, ja kui teda jälgida terve päev, siis kõik, mis ta teeb on natuke naljakas.




Minu elukoht on kahekorruseline eramaja.
Ma elan seal juba kaks aastat emaga, isaga ja väike vennaga koos.
Maja asub jõe ääres ja aknast on ilus vaade.
Peale selle see on väga vaikne raijoon ja nabrid on rahulikud ja heatundlikud.

Õhtul meil on tore võimalus jõe ääres jalutada ja puhke õhuga hingata.
Aga maja ees on väike mängu plats, kus armastab mängida minu vend oma sõbradega koos.

Meil on ka saun.
Saunasse käimine on kasulik tervisele jaoks, see annab jõudu ja tõstab tuju.

Muidugi elada eramajas on mitte nii nagu korteris.
On mingid minusi ka.
Meil on väga kallis küte.
On vaja küttepuid osta.
Aga see on nii meeldiv kamini ees istuda ja tuli vaadata.

Kahjuks meie majas pole kaabeltelevisiooni, aga see aitab istuda vähem teleri ees ja teeb silmad tervem.
Me hakkame vaatama eesti keelsed kanalid rohkem.

Veel eramajas elades on vaja palju tööd aias teha, eriti suve ajal.
Aga pärast on ju nii tore süüa oma juurviljad ja puuviljad!
Nad on koguaeg parem ja maitsvam kui kauplusest ostetud, sest me kasvatame neid hingega.

Ausalt ööeldes, algusel mulle ei meeldinud eramajas elada, sest ma olin harjunud elada tavalises korteris.
Aga praegu ma saan aru, et elu oma majas on muidugi parem.

Plussid on rohkem ja mitte midagi ei saa minu maja asendada.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu maja asub päris heas mikrorajoonis.
Lasnamä keskel, linnast mitte väga kaugel.
Lähedal on palju kauplusi ja maja ümber on 2 bissi peatust.
Maja on üheksakorruseline.
"Maasti" hoolitseb selle eest.
Trepikoda on lukus.
Aga kehv on see et buside peatustele on päris kaua kõndima vaja (5-6 minutit), talvel see on päris raske mõni kord teha.
Maja kus ma elan on päris halvas seisukoras.
Selle järgi päris hästi ei hoolitsetakse.
Aga miinused on ikkagi päris vähe, näiteks busside peatuste kaugus on kompenseeritud sellega et busse on päris palju ja nad tihti käivad.
Lähedal on ka Polikliinik, kui haige oled, siis on väga mõnus et 5 minutiga saab arsti juurde saada.

Maja paha seisukord on kompenseeritud sellega et treppikoda on kogu aeg väga puhas, ja "Maasti" on ikka olemas, võiks talle oma probleemid ütlema, kui nad olemas on.




Olen sündinud Harjumaal, Tallinnas.
Minu ema on raamatupidaja, isa töötab arvutifirmas.

Õppisin Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis.
Enne seitsme klassi õppisin üsna hästi, kuid kaheksandas klassis on tekkinud palju probleeme osavõttega tundidest, ehkki lõpetasin põhikooli ja parem, kui paljud teised.

Lapsepõlvest saadik olen ma otsustanud kunstnikuks saada, kuna oma terve elu, kui kaua mäletan ennast, olen ma alati joonistanud.
Esiteks käisin laste kunstistuudios, pärast viie aasta jooksul Tallinna Kunstikoolis.

12.
klassis astusin ettevalmiskursustele Kunsti Akadeemias.
Seda saavutas minu ema.
Õpetamine toimus kätt - jalga mööda, õpetajad vahetusid pidevalt.
Õpetus käis meile tasku pihta, olgugi et ei tulnud sellest midagi välja.

Pärast kooli lõpetamist loomulikult proovisin ma Akademiasse astuda.
Oli tarvis kuus eksami sooritada.
Enne oli veel valik voor, kus oli vaja oma maale ja joonistusi näidata.

Oma häbiks, ei luba mind eksamitele.
Ma kukusin läbi juba esimesel jooksul.

Tingimatu olin ma vihane.
Ma mõtlesin tollal: "Ah nii?

Kaduge minema!
"  Ausalt öeldes, sel ajal ei tahtnud ma enam Akademias õppida.
Võib - olla eksamite arv nii hirmustas mind.
Rahuliku südamega tulin ma siis Pedagoogikaülikooli.
Sain sisse.

Esmakordselt vedas mul tõeliselt.





Ma olen sündinud IDA-Virumaal, Kohtla-Järve linnas.
Mul oli väga õnnelik lapsepõlv.
Ma elasin koos minu vanematega, vennaga ja õega.

Kuigi me elasime väikeses korteris, olime alati õnnelik ja sõbralik perekond.

Kui ma olin seitsemeaastane ma läksin kooli.
Mul oli väga hea klass, palju sõpru ja alati oled head hinded.

Minu esimene negatiivne sündmus elus oli kui me kolisime teisesse rajoonisse, pidin ma kooli vahetama.
Ehki uus kool oli väga hea, igatsesin ma oma vana klassi.
Seoses sellega kaasnesid mul mitmed probleemid õppimises.

Teine paha sündmus minu elus oli jalaluumurd.
Ma murdsin jala aastavahetusel, kui ma õppisin kaheteistkümnendas klassis ja mul oli palju raskusi eksamite sooritamisega.

Kolmas ebaõnnestunud sündmus minu elus oli suvereis Soome.

Olgugi me läksime sinna kahekesi sõbrannaga töötama, ei saanud me palju raha kuna olime alles õppilased.

Enam midagi halba mul pähe ei tule.
Minu esimene suur hea sündmus oli kui ma olin üheksaastane.
Et ma alati olen unistanud endale koera, sain ma seda oma sünnipäevaks.
Ma olin väga õnnelik ning see koer elab meiega kuni tänaseni.

Teine meeldejääv sündmus on kaheteistkümnenda klassi lõpetamine.
Ma pidasin oma lõpupidu Pärmiskülas oma sõbradega.
Me magasime seal telkides.
Päeval, kui oli ilus ilm käisime ujuma, ning õhtul külastasime seal olevat klubi.

Ja muidugi, mu viimane kõige tähtsam sündmus on TPÜ-sse sisse saamine.

Seoses sellega ma elan nüüd Tallinnas ning elan iseseisvat elu.





Ülikool - see on minu unistus.
Juba lapsepõlves ma tahaksin õppida ülikoolis.

Sel sügisel ma liitusin Tallinna Pedagoogikaülikooli perega.

Ma tahan, et ülikooliaastad saaksid mulle kui elu parimad aastad.
Ma ootan ülikoolilt et ta saab mulle, kui teine kodu, aga õpilased, kes seal õppivad - head sõbrad.
Ma tean, et tuleb teha ülikoolielu korraldust.

Muidugi see on väga raske, kuid see on väga tähtis meie elus.
Sellepärast, et kui inimesel on hea haridus, siis tal on hea töö ja õnnelik tulevik.

Veel ülikooli õppimine peab andma mulle mitte ainult kõrgharidus, vaid ka see on väga hea võimalus oma jõuad proovida.
Ma elan Kohtla - Järvel, aga praegu ma elan ühiselamus.

Sel aastal ma algan uue omaelu.

Seal on nii raske, praegu ma ei tea, mis on aine punktid, kes on dotsent, ja kus asuvad õppehooned, aga ma tahan  aktiivselt osaleda ülikoolielus.

Ma mõtlen tulevikule, ja loodan et ülikooli õppimine annab mulle hea haridus ja ma tegin karjääri.
Selleks on ülikoolis mitmeid võimalusi.

Ma tulen ülikooli, sellepärast, et ma mõtlen oma tulevikule juba täna.

 




Lapsepõlves minu isa jutustas mulle, kuidas ta ülikoolis õpis ja kui suurepäraselt see oli.
Siis juba väikse tüdrukuna mina otsustasin, et kindlasti hakkan ka ülikoolis õppima, küll ei teadnud mille jaoks.

Praegu mina olen juba täiskasvanud ja tean täpselt, et ilma kõrghariduseta selles maailmas on üsna raske elada.
Kui sina oled tavaline inimene ning sinu vanemad ei ole rikkaid inimesi, siis pead ise telliskivi telliskivilt oma elu ehitada.
Iga inimene on oma õnne sepp.

Kõigepealt ülikoolis mina tahan omandada valitud eriala.

Mina kaldun arvama, et õpetaja töö on üsna raske, aga mulle meeldib lapsedega olla.
Mina valisin filoloogiat ka sellepärast, et kõikidest valdkonnadest, mis on seotud matemaatika, füüsika või keemiaga mina ei taha midagi teada.
Mind huvitavad humanitaarsed õppeained ja neid mina tahan õppida.
Pärast ülikooli lõpetamist mina saan õpetajana või tõlkijana töötada.
See tähendab, et tööturul mul on mingi valik.
Kõrgharidus on küll vaja, et oma väärtushinanguid laiendada, et intellektuaalselt arenenud olla.
Tahaks ka aru saada, millist elust ülikoolis nii tihti jutustas minu isa... 
 
                 
                 
 

              
                 
Kui ma olin kaheksaastane, vanemad kingisid mulle kassi.

Nimetasin teda Eesnimi, ja väga kiiresti ta muutus mu paremaks sõbraks.
Aga ühel päeval juhtus tragöödia - minu naabrite rotveiler, hirmus koletis, tapas mu kassi ära.
Olin siis väga kurb ja ei tahtnud endale uue kassi.

Ühel õhtul kuulsin, et keegi küünistab mu akna taga.
Esiteks arvasin, et see oli mingi tuvi või varblane.

Küünistamine segas mind magada, ja ma läksin akna juurde vaatamas, kes seal on.

Ei ole võimalik kirjutada, kuidas ma olin üllatanud, sest et nägin seal oma surnud kassi!
Ma lasin teda tuppa, ja kass läks kohe ukse juurde.
Ma jälitasin teda, isegi kui ta õue läks.
Õuel oli pime ja vaikne.
Kass vaatas minule, nagu tahaks mulle midagi öelda või näidata.
Mina läksin jalle tema järele, ja me astusime vana majja, kus juba palju aastaid keegi ei ela.
Maja sees leidsin välja, et olin keskaegses lossis.
Kass jooksis ette ja kadus.

Sel momentil ärkasin ja tundsin, et see oli ainult unistus.
Oli hea unistuses oma kassi näha.




Mina olen praegu tudeng ja elan Meditsiinikooli ühielamus, sellepärast et olen Pärnust, aga õpin Tallinnas.

Õpilaskodu asub viiekorruselises hoones.
Mina elan kolmandal korrusel ja arvan et see on kõige parim variant minu jaoks.
Kui ma elaksin neljandal või viiendal korrusel, siis minu jaoks oleks liiga raske nii kõrgemale käia.
Maia sees on tehtud remont.
Aga näiteks viiendal korrusel köögis ja vannitoas remont ei ole veel tehtud.
Minu korrusel on aga kõik remonditud ja mugavasti tehtud.
Tuba, kus ma elan, mulle ka sobib hästi.
See on suur tuba helesiniste seinadega ja toas on kõik, mis mul vaja on.
Mulle meeldivad ka tüdrukud, kellega ma elan.

Ühiselamuses on veel üks suur pluss.
See on ühiselamu üür.
Mina maksan ainult neli sada krooni kuus ja pole vaja eraldi maksta kommunaalmakseid.
Ja veel - ühiselamus on tasuta internet.

Muidugi, elamises õpilaskodus on ka oma miinused.
Nii või na, aga kodus on ikkagi parem elada.
Näiteks, väga ebamugav on see, et korrusel on ainult üks köök, WC ja duširuum.
Vahel on vaja oodata, millal duširuumi vabanetakse.
Ja korridoris alati keegi käib ja meie oma toas kuulame seda väga hästi.
Ja on veel üks asi, mis närveerib mind väga.
See on ühiselamu reegel, et külalised peavad olema sees ainult kella seitsmeni õhtul.

Aga mis teha, niisugune tudengielu mul on.
Ja mina tean, et paljud elavad halvem, kui mina.
Sest Tallinnas on palju ühikaid, kus remont ei ole veel tehtud, või mõnedele ei meeldi inimesed, kellega nad elavad või veel midagi muu.
Nii et mina olen minu elamiskohaga enam - vähem rahul.




Juba lapsepõlvest inimene otsib endale soobiv ja lemmik elukutset - kedagi tahab olla arstina, kedagi töötama koolis õpetajana.
Aga mind see üldse ei köitnud, sest tahaksin lapsega alatiseks olla.
Kahjuks, olin nii aktiivne, et ema ennustas: saad ajakirjanikuks siis, ja mina ise ei märganud, kui see ennustamine viis mind juba unistusele.
Aga viisin selle ellu ainult aasta tagasi, kui registreerusin Tallinna Ülikooli kursustele, mille teema oli just venekeelne meedia (ajakirjandus).
Seal minu lapsepõlvene unistus kasvas harrastuseni, ning köidav õpetamine, heameelsed kursustekaaslased, ja muidugi, ülipõnev kursuste teema mängisid esimest rolli.
Kuid see on ajalooline tee erialale, aga põhine ja tõeline põhjus seisneb selles, et ajakirjanik, nagu arst, nagu õpetaja, aitab inimestele, ta loob ja suunab tõele, ta teab ja uurib, tal on võim, isegi rahvas ajakirjandust nimetatakse neljaks võimuks, aga neljast võimust see on, minu arvates kõige vallatum ja samal ajal vastutusrikkas võim, ja see paneb imetleda.
See on nagu ahvatlus ja mina ei saa sellele vastu seista.
Eelkõige, nagu iga ajakirjanikuks õppiv üliõpilane ootan võimalust tulevikus karjääri teha, olla hea spetsialistina omal alal, võib olla, et edasi teisi inimesi õpetada.
Kuid, teisest küljest tahaks teada ajakirjanduses kõiki üksikasju, omada võimalust inimestele oma tööga aidata, saada midagi enam, kui lihtne ajakirjanik, ning loodan, et Tallinna Ülikooli õppejõudu abiga ma saan, ma suudan seda teha.
Juba terve aasta (sellelt momendilt kui olin otsustanud, et ajakirjanikuks saan) ma olen veendunud, et minule Tallinna Ülikool on ainus ja kordumatu, ning siin ma saan oma teadmisi taastada, täiustada ja süvendada.




See oli seitsmendas klassis 1999 aastal mina hakkan kirjutama palju erinevaid artikleid.
Mulle pakkuti töötada ajalehes "Молодёжь Эстонии", nagu väliskorrespondend.
See idee meeldis mulle väga, sest mina armastan suhelda inimestega ja kirjutada erinevad huvitavad asjad.
Võta intervjuud oli ka väga tore.
Siis ma töötasin kaks aastad Eesti televiisionil, nagu reporter ja toimetaja.
See oli noorte saade "XXX".
See saade oli kahes keeles, eesti ja vene.
Aga praegu ma jätkasin kirjutada erinevad artiklid ajalehesse ja veel töötan Radio neljas.
Teen erinevad süžeetid ja muidugi võtan intervjuut.

Ma arvan, et mul on juba väike kogemus ja ma loodan, et tulevikus minu teadmised aitavad mulle hästi orinteeruda teoorias, sest väike praktika mul on juba.
Veel ma käisin videostuudios ja see ka aitab mulle otsustada, et ma tõesti tahan saada ajakirjanikuks.

See eriala huvitab mind väga ja ma loodan, et Tallinna Ülikoolis ma saan õppida kõik ained, millised aitavad mind tulevikus.
Veel tahan hästi õppida eesti keelt, sest mulle tundub, et esimesed aastad, kui ma lõpetan Ülikooli ma hakkan töötama Eestis, aga ma tahan proovida kirjutada ka artikleid eesti keeles.

Loodan, et minu valik oli õige ja Tallinna Ülikool aitab realiseerida minu plaanid ja minu unistus.




Ma olen sündinud Tallinnas ja elan siin kõik oma elu.
Ma tean et siin on palju huvitavaid asju mille eest ma saan kirjutada.

Lapsepõlvest mull oli unistus teha elu minu maailmas huvitavam ja kergem.
Ma arvan et ajakirjandus on selline asi mis saab teha meie elu huvitavam ja kergem.
Ma selletan miks ma arvan niimoodi.
Kui hea ajakirjanik kirjutab midagi see on juba huvitav.
Ma arvan et eestis on kõik ajakirjanikud on professionaalselt ja kirjutavad väga huvitavad asjad, aga minu arvates need on väga vähe.

Kergem meie elu ajakurjandus saab teha kui kõik uudised ja sündmused on omal ajal siis kõik inimesed saavad teada et linnas on mida muutunud või midagi veel.
Kui ma olin kümnendal klassil arvasin et ma tahan olla arstina.
Aga hiljem sain aru et mulle meeldid väga kirjutada.
Koolis on meil oma ajaleht, sellel ajalehel oli kümme lehte.
Seal oli intervjuud, artiklid ja muud asjad.
Ma kirjutasin palju artikleid ja intervjuud.
Mulle meeldib selline eriala kõige rohkem.

Õppimisest selles erialal ja Tallinna Ülikoolis ma ootan palju asju.
Esiteks uued sõbrad ja suhted mis saavad hiljem aitada.

Teiseks ma tahan teada kõik oma erialal.
Ajakirjanduses on vaja mitte ainult kirjutada, on vaja ka teada ajalugu võib olla ka psühholoogia.
Ma arvan et Ülikooli aastat on kõige huuvitavaid.





Põhjusi, miks ma valisin selle erialat on mitu.
Esiteks, minu ema on vene füloolog.
Kogu elu ta oli minu jaoks näidiseks milline peab olema haritud inimene.
Teiseks, mind alati huvitas minu emakeel, tema pärisolek.
Juba kooliajal olin huvitatud lugemisest aga lugesin mitte kõik, sest ema alati andis hea nõud, mida on parem lugeda.
Olen kindel, et vene keel on väga raske ja huvitav keel, arvestades, et see on minu emakeel tahaks ka omandada teda nii hästi, kui on võimalik.
Arvan, et on ka üks tähtis põhjus, mis aitas mind valikut teha.
Paar aastat tagasi juba õppisin ülikoolis aga jätsin õpingut, sest polnud rahul õppimis protsessist.
Õpejõudu hindamisviis oli ebaadekvaatne ja eriala millesse tundsin huvi alguses sai minu jaoks ebameeldivaks mõni aja pärast.
Aeg juba möödus ja oli vaja teha otsust mida õppida siis, kui see eriala mind enam ei huvita.
Võin öelda, et sel korral valik oli üsna lihtne, sest alati tundsin huvi võõr- ja emakeele vastu.
See eriala annab kõik võimalused selleks, et omandada emakeele parem, kui mingi teine eriala.
Nagu mina tunnen huvi ajaloo vastu ka sain teada, et selle eriala kaudu saan ka õppida Venemaa ja teiste riikide ajalugu.

Minu jaoks see oli suur pluss oma valiku tegemisel.
On alati raske öelda mida inimene ootab, kui ta saabub mingi uue kohale, kollektiivi jne.
Esiteks, mina ootan, et kõik mul läheb parem, kui eelmisel korral.
Teiseks, tahan saavutada kõike mis on planeeritud.
Ka oleks hea, kui õppejõudude hindamisviis oleks objektiivne.
Loodan, et mul ilmuvad uued sõbrad, sest on raske alustada uue elu ilma abita.
Arvestades, et ülikool on koht, kuhu inimesed tulid õppimiseks mitte aga puhkamiseks, teen kõik selleks et minu saavutused oleksid ainult positiivsed.
Ootan, et õppimine ülikoolis aitab mind vaadata elule teiste silmadega.
Minu vaatenurgast, üliõpilased peavad ise teha kõike võimalike, et elu ülikoolis oli huvitav.
Ülikool aitab saada targemaks, sest kõik otsused pead ise tegema, võrreldes kooliaega, kui õpetajad või vanemad aitasid nii palju, kui oskasid.
Lõpuks, tahaks öelda, et õppimisest ülikoolis kõige rohkem ootan oma eriala häid omandamist, mis aidaks oma tuleviku elus elada nii hea, kui on võimalik.





Iga inimene saab teada oma rahvakultuuri.
Eesti laulutraditsioon saab tutvuda eestlasi oma kultuuriga.
Kui ta teab midagi oma rahvakultuurist, siis võib olla ta tahab edasi areneda oma teadmised sellel osal.
Laulurahvas on ka niisugune.

Laulupeod teevad eestlastest laulurahva.
Laulupidadel nad tutvuvad oma rahvakultuuriga.
Rahva laulmine saab suureneda oma kultuuri võimalused.
Kui inimene käib laulupeol, siis ta mäletab oma vanemate traditsioonid ja kultuur.
Ja see on väga tähtis, kui inimene mäletab seda.
Ta peab teama oma ajaloo.
Oma natsionaalne ajaloo.

Laulupidu - ei ole ainult laulud.

Laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus.
Peol ta tutvub rahvariietusega.

Laulude iseloomu abiga saab inimene teada paljum, kuidas elas teda põlvkond.

Nii palju, eestlasid saadsid olla koos laulupeo abiga.
1994. aasta juulis tuhanded lauljad Tallinna lauluväljakule laulupeole kogunesid, et tähistada 125 aastat kestnud laulupidude traditsiooni.

Erinevad tuntused teedsid eestlastest laulurahva.
Aga eestlane peab teama oma rahvakultuuri, et ta tahab olla edasi laulurahva.





Keemiatooted on tervisele ja loodusele ohtlikudMeie kõik teame, et keemiatooted väga hästi puhastavad pesu, surepäraselt ravivad, ühe sõnaga ilma keemiatootest me ei saa kodus mitte midagi teha.
Aga mina arvan, et see on vale.
Mina arvan, et suurem osast infost mida meie teame keemiatootest on reklaam.
Teadlased milleseid leiavad uut keemiatooteid lihtsalt ei tea oma keemiatoode kõrval toimet.
Nad töötavad oma firmas, ja seda firma maksab temale raha ainult selle töö est milline teeb kasu.
Aga keemiatoode kõrval toimet leidsimine on juba teine raske ja pikk töö.
See töö ei tee kasu, sellepärast kõik keemia tooted võivad olla ohtlikJa isegi kui teavad, et keemia toote on ohtlik teda ükskõik jatkavad kasutama, lihtsalt see pärast, et ta on odav ja mõjus.
Selline seisukord on ka meditsiinis ja toitumises.
Mõnikord näiteks rohu on ebaeffektivne, aga reklaam räägib teistmoodi, et see on parem vahendid.
Tootja valetab, et teha raha, sellest on probleem.




Mina olen  X. Ma lõpetasin Narva kooli.

Selles koolis ma õpisin 12 aastat.
Nüüd ma astusin Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika teaduskonda.
Tulevikus ma tahan saada mehaanikainseneriks.

Meie elus on väga tähtis kõrgharidus, sest see on väga tähtis tänapäeval.
Kui teil ei ole kõrgharidus, teil ei ole palju võimalusi valida oma töökohta.
Veel ma arvan, et eesti keele oskus on väga käesolev.
Eesti keel - on riigikeel.

Rigikeelte oskus ja kõrgharidus avaldab palju võimalusi inimeste jaoks , näiteks inimene võib töötada kus ta tahab.

Pärast ülikooli lõpitamist ma loodan, et ma oskan otsida endale hea töökohta ja saan tagastada stabiilse materiaalse heaolu oma perele aga tulevikus vaesusemata vanemust.
ülikooli sisse astumine annab inimesele palju uusi võimalusi.
Inimesel on kerge realiseerida oma plaane elus.
Aga tuleb endale selgeks teha, et õppimine ülikoolis ja gümnaasiumis on erinev.
Seda hakkad aru saama esimesest päevast.
Ülikoolis sul ei ole klassijuhatajat, kes hakkab sulle aitama, ja panema sind õigele teele, sa elad oma elu.
On vaja olla iseseisvuna.

On aga oma plussid ülikooli elus.
Sa saad teha ise indale tunniplaani, mis sul vajalik on.
See on väga sobiv, sest paljud tudengid käivad tööl.
See annab rohkem võimalusi töö jaoks.
Samuti ülikoolis on olemas valikained.
Ja valik on väga suur.
Nii, et iga inimene saab leida endale midagi oma huvist.

Miks ma valisin just selle ametit?
Kui ausalt öelda, ma tahtsin astuda ehitusteaduskonda, sest see on minule hingele parim.
Aga ma ei läbinud konkursi.
Aga mehaanikat ma läksin õppima, sest rohkem valikut ei olnud, ma ju tahtsin õppida ainult Tallinna Tehnikaülikoolis.





Ma olen selle väitega osaliselt nõus, sest minu sõbrades seas on näited, et haridus ei ole kõige tähtsam punkt selles küsimuses.
Minu sõbrannamees on inimene, kes on ainult põhikooli lõpetanud.
Ta üldse ei tea nii inglise keelt kui ka isegi eesti keelt.
Aga samal ajal ta on väga ettevõtlik ja julge.
Minu arvates, need iseloomujooned aitasid teda elus.

Praegu ta on väga edukas ja jõukas ärimees ja teenib palju taha.
Elunäitab, et mitte alati ülikooliharidus aitab inimesel head töökoha leida.
Kuulsin ühelt tuttaialt, et mustamäel elab kodutu mees, kellel on aga kaks ülikooliharidust.

On ju elus ikka nii, et inimesed, kes on ülikooli lõpetanud, savad paremaid töökohti.
Ma usun sellesse, sest kõik infoallikad propogerivad ülikooli astumist ja hea haridusse saamist.
Ma arvan, et ülikooliharidus on vajalik.
Sest tänapäeval sõltub töökoha leitmine heast haridusest, keeltte valdamist ja oskusest ja arvuti kasutamine oskusest ka.
Ja muidugi... 
 



Võin vastata kohe - Selle väitega ma olen nõus täiesti.
Me puutume kokku paljude uute teaduse ja Tehnika probleemidega kus vaja oskada võõrkeelte.
Kui sa ei saa võõrkeelt, ma mõtlen siis ei saa endale leida hea töökohta, siis on sul madal palk.
Ja siis ei saa: tunne ennast edukalt Aga teiselt poolt, on plaju inimest kes väga edukalt astub elul ilma võõrkeelt.
Nendel inimestel on väga hea intsiativ.
Nad teavad mida tahavad ja mis selleks on vaja taha.
aga võõtkeelte oskamine üldse aitab meid elus edasi.

 
                 
                 
 

              
                 
Ma arvan, et kes ei oska oma emakeelt see ei saa õppida teised keeled.
See tähendab, et venelased peavad õppima vene koolis ja veel õpima eestikeelt esimesest klassist ja, et peab ollema rohkem eesti keele tundi.
Ma arvan, et kui venelased hakkavad õppima eesti keeles, siis nad kaotavad oma rahvus, sest nad pole enam venelased ega eestlased.
Aga see pole võimalik, et inimesel pole rahvust!
Venelased, siis unustavad oma traditsioon, oma ajalugu.
Muidugi see on Eesti ja siin peavad elama eestlased, aga see on juba diskriminatsioon.

Valitsus peab tõsiselt mõtlema sellest, sest ilma tööta jääb nii palju õppetajad ja ma arvan, et venelased hakkavad protestima; ja kui peres on mõlemad vanemad on venelased nad ei saa aidata oma lapsele ta ei saa korralikult õppida see tähendab, et ta saab pahad hinded ja ta ei saa minna ülikooli ja ta ei saa töötada.

Minu arvates peab olema nii, et venelased õppivad vene koolis eesti keele süvaõpemisega ja pärast kooli nad lähevad eesti ülikooli.

See on kõige ratsenalsem viis!
See on isegi parem, sest inimene juba tead kaks keelt vene ja eesti see tähendab, et temal on rohkem võimalusi.

 
                 
                 
 

              
                 
Ühest küljest ma aravn et, vene koolid ei pea üleminema eesti keeles.
Venelased voivad unistama oma emakeel, ja häbi tund oma vanemat, sest et nad on venelased ja ei oska eesti keelt.
Ma mõtlen et, õppida võrras keeles on väga raske.
Ja nad ei võtta vastu kõik informatsioon.

Edasijõudmise tase langeb.
Vene lapsed võivad unistada oma traditsioonid.
Nad muutuvad oma suhtusring.
Teisest küljest see idee on mitte paha.
See sobib neile venelastele kes parast kooli tahavad Eestis jääta.
Nad võivad eesti keel väga hästi õppida.
Ja koolilõppetamisega nad valdavad eesti keelt vabalt.
Nad saavad kesktase ja võivad leida hea töö.
Kõige parem viis õppetada eesti keel on suhtlemine.
Kui sa õppib ainult gramaatika see ei piisa, on vaja praktika ka.
Kõige parem otsus on jäta mõned vene koolid.

 



Igal riigil ja igal rahval on oma kultuur.
Iga rahvade jaoks kultuur on väga oluline asi ja kultuuri kaudu rahvas proovib ja püüab näidata ise ennast.

Eestis on samasugune olukord mis on teistes riikides.

Ma mõtlen, et Eesti rahva jaoks kultuur on rohkem kui kultuur, see on meie elu, meie ajalugu, seetõttu eestlased teavad erinevaid kultuurisündmusi.
Üks neist on väga tuntud laulupidu.
See pidu on väga tähtis Eesti elus.
Niisugune sündmus näitab meile kui tähtis laul on Eesti kultuuri jaoks.
Eesti kultuuris laul võtab väga palju ruumi.
Laulupidude kaudu inimesed suhtlevad teine teisega nad kuidagi ühinevad.

Üldse, laulmine on väga vana asi eestlaste jaoks.
Vanal ajal inimesed võiksid laulda, kui nad näiteks töötasid või laulsid nii sama.
Meie laulmine ja laul arenes meie ajaloo jooksul.

Eestlasid hakkasid mõtlema kuidas teha oma laulukultuuri ilusam ja põnevam.

Korraldati erinevaid laulufestivale.
Tänapäeval on väga tuntud meie laulupeod.

Nad ka tulesid Eestisse ajaloost.
Praegu ja ka 19 ja 20 sajandidel laulupeos osalevad väga palju inimesi.
Praegu see on väga populaarne meelelahutus.
Meie laulukultuuris on ka teised kultuurid.
Väga palju võttis Eesti laul Euroopa ja Venemaa laulust, sellepärast ajaloo jooksul me olime väga seotud Venemaa ja Euroopaga.
Ma mõtlen, et see on ainult pluss meie kultuuri jaoks.

Mulle mõnikord ise meeldib laulma.

See on väga tore asi.
Ma tihti külastasin laulupidusid ja mulle väga meeldis.

Arvan, et teistele inimestele ka meeldis.
Ma võin ainult loota, et meie laulukultuur hakkab edasi arenema ja me tavalised inimesed võime saada sellest väga palju häid asju!




Mu sõbra nimi on M R. Miissa on ebatavaline nimi Soomes.
Ta on ilus ja sihvakas inimene.
Me oleme ühepikkused ja ligi samaealised.
Miissal on rohelised silmad, lühiked juuksed ja väike suu.
Ta on väga lahja ja pehme tüdruk.
Miissale meeldib värvilised riided ja vara.

            Miissa on Hämeenlinnast pärit aga ta elab ja õpib praegu Helsinkis.
Hämeenlinnas me käisime koos koolis.
Ma kolisin Tamperesse õppima kirjandust aga Miissa tahab õppida Helsinkis filosoofiat ja sotsioloogiat.
Ma helistan Miissale aeg-ajalt ja me jutustame sagedasti internetis.
Temal ei ole kiire valmistada ega töötada, aga ta tahab veel kunagi oma plaadiühingu.
See on Miissa suur unistus.

            Miissa elab koos kahe sõbradega aga ta ei ole abielus.
Ta on omapärane ja energeetiline tüdruk.
Miissal on ka palju sõpru.
Usun, et Miissa tuleb hästi toime ilma poiss-sõbrata, kuna temal on vanemad, noorem õde ja koer mille nimi on Repe.
Repe on väga ilus koer.
Miissa armastab tema vanaema ja käib sagedasti vanavanemate juures söömas ja joomas.

Meile mõlemale meeldib kunst ja muusika aga Miissal on erinev muusikamaik kui mul.
Ta kuulatab jazz ja pop aga mulle meeldib rohkem rock-muusika.
Talvel Miissa suusatab ja loeb palju raamatuid.
Ta armastab Michel Foucaulti ja Astrid Lindgreni raamatuid.
Vaheajal me käime mõlemad Hämeenlinnas ja näeme teineteist.

Miissale meeldib reisida.
Ta matkas Taanisse ja Madalmaale.
Me ei ole reisinud koos aga suvepuhkul käisime Hämeenlinnas Ämyrockis ja tuleval aastal käime Turkus Ruisrockis.
Miissa tahab veel õppida hollandi keelt ja minna vahetusüliõpilaseks.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu kõige parem sõbra nimi on Lina.
Ta on kaks kümmend kaks aastat vana.
Lina elab Ameerikas New Yorkis.
Ta õpib näitlejaks.
Lina on elanud Ameerikas ühe aasta.
Arvan, et ta on tõesti kartmatu, kui ta on julgenud kolida välismaale.
Ma olen uhke selle üle, et ta teeb mida tahab.
Aga mul on jube ikatsus.
Lina on pooleldi itaallane.
Tema isa on itaallane ja ema soomlane.
Ta on eksootiline, nagu jumalanna.
Lina on tõesti ilus.
Ta on lühem kui mina, tõepoolest tilluke!
Tal on lühikesed mustad juuksed ja suured silmad.

Tema silmad ovad rohelised.
Tal on erinev nahk kui soomlastel, lõuna oliivnahk.

Tal on ümmargune nagu ja kreeka nina.
Tema huuled ovad laiad ja naeratus aval.
Ma kohtasin teda gümnaasiumis.
Me oleme olnud sõbrad juba seitse aastat.
Me ei saa vaadata, aga me rääkime palju Internet-telefonis ehk Skypes.
Ma olen lõbus, et tehnoloogia on arenenud.
Ajame telefonis tundide kaupa juttu.
Internetis rääkimine ei maksa midagi.
Ootan suve, sest siis Lina tuleb tagasi Helsingisse.
Ta töötaks suures kaubamajas.
Ta peab säästa raha, kuna teatrikool maksab palju.

Ameerikas ei ole tasuta koolitust.

Lina harrastab lugemist ja sporti.
Ta käib palju teatris, sest ta õpib teatrit.
Lina armastab laulmist ja tantsimist.
Ta pidutseb palju.
Linal on neli venda.
Ta on pere ainus tüdruk.
Tema vanemad on lahutatud.
    
 
                 
                 
 

              
                 
Enne kui pääsesin ülikooli, ma ei mõtlenud või tahtnud minna välismaale vahetusse.
Keegi mu sõbradest ei läinud gÿmnaasiumis vahetusse, õieti ma ei mäleta kas keegi läks vahetusse meie gümnaasiumist, kui õpin seal.
Sellepärast ma ei ole kuulnud isiklikult paljugi vahetusse minekust, ainult olen lugenud midagi vahetusõpilasfirmade reklaambrošüüridest, ja nendes loomulikult kõik läheb hea, inimesed ja vahetuspere on väga sõbralikud ja sümpaatsed ning ilm on ikka soe.
Mulle siis ei ole jutustatud objektiivselt, mida vahetusse minek õieti on.
Usun et kõig mälestused ja kogemused ei ole meeldivad aga kõige suurem osa muidugi on.

Kui läheksin vahetusse, tahaksin minna Inglismaale.
Võib-olla et olen ainult vaatanud liiga palju inglise televisioonisaateid ja filme, aga see kultuur huvitav mind väga palju.
Inglise keelt oskan ka kõige parem rääkida, mistõttu elu seal oleks kergem kui näiteks Prantsusemaal, kus inimesed on nii täpsed, et ma üldsegi ei julgeksin nendega rääkida!
Aga inglise keel on nii keeruline ja mitmeplaaniline keel, nii et võib-olla et mõne nädala pärast mulle tuntuks, et ma inglastega midagi ei oska räägida - ainult oma nime öelda.

Kui siis Eesti tahaksin minna, läheksin vahetusse Tartu ÿlikooli.
Soome ajaleht Aamulehti kirjutas mullu või läinud kevadel huvitava artikli Tartust.
Artikli autor kiitis linna ilusaks, külalislahkeks ja ka põnevaks väikeste kohvikutega.
Autor jutustas ka et Tartu ülikoolis õpib palju soomlasi ja neil on palju erinevaid sündmusi.
Ja see et seal elab soomlasi, oleks väga hea, sest koduigatsus võib võõras maas kergesti tulla.
Mulle ka meeldivad linnad, mis ei ole väga suured.
Tartu on väiksem kui Tallinn, aga globaalselt Tallin - ja Helsinki ka - on ainult küla.
Vahetusaeg on kindlasti suurepärane ja põnev seiklus.
Pärast seda võib olla uhke enda üle, et on    hakanud saama välismaal.
Usun ka et kõik, kes läheb vahetusse, tuleb tagasi parema keeleoskusega.
    
 
                 
                 
 

              
                 
Kaks aastat tagasi ma töötasin suvel kohalikus ajalehes Euras ja minul oli ainult kuus päeva suvepuhkust.
Onni need päevad oli samaaegaselt minu mehe suvepuhkusega.
Me läksime reisile Põhja-Norra, aga käisime ka Põhja-Rootsis ja Põhja-Soomes.

   Lähime reisile teisipäeval kell kaks õhtupoolikul.
Sõitsime autoga Eurast Vaasasse.

Vaasas sõitsime autoga laevale.
See oli RG Line laev ja see läks kell seitse õhtul.
Reisisime laeval Rootsi poolel.
Laeva oli Umeå linna rannas kell kümme õhtul.

Ma ütlesin, et minu meelest oleks hea ööbida Umeås aga minu mees tahtis veel hetkeks tee peale.
Siis me läksime veel õhtul hilja sõitma Rootsi läbi Norra poole.
Tee oli väga rahulik ja vaikne.
Me nägime enam loomi kui autoid: tee peal nägime palju linde, kolm põtra, kolm jänest ja ühe rebase.
Maastikud oli nii ilusad ja mägised, et me sõitsime kohale Norrani.
Me olime Norras, Mo-i-Rana linnas kell viis hommikul.

   Ööbisime (või "hommikubisime") Mo-i-Ranas ja kolmapäeva keskpäeval läksime sõitma põhja poole.

Sõitsime mäestikus ja teed oli väikesed ja maastikud oli tõesti ilusad.
Kell kolm õhtupoolikul oli paus.
Rondisime ühe mäe peale ja söime lõunasöökiks võileipi seal korgel.
See oli nii korgel, et seal oli lund juulis.
Sõitsime kolmapäeval Narvikini.
Seal ööbisime väikesel kämpingil.
Me ei tahtnud süüa õhtusööki seal.
Siis me läksime metsa sööma.
Metsas oli tore süüa aga seal oli paju sääske.

   Neljapäeva hommikul läksime Alta poole sõitma.
Astusime Kilpisjärvest läbi.
Soome poolel oli tore käia, sest seal oli hea käia kaupluses.
Norras on roog väga hinnalist.

Sel päeval sõitsime Altani.
Tee peal oli sel päeval kõige ilusamat maastikud.

Nägime fjorde ja kõige kõrgema koha meie reisil.
See oli Gildetuni tundur.

Selle peal oli kohvik ja me käisime siin.

   Reede hommikul läksime sõitma Soome poole.
Peatusime veel ühe Norra joe rannale kalastama.
Me ei saanud kala aga see oli sellest hoolimata huvitav tegevus.

Soome poolel käisime kohvil Nuorgamis ja sõitsime Inarisse.
Seal ööbisime ilusas väikeses suvilas järve ääres.
Käisime ka Inarijärves ujumas.
Ma tahtsin ujuma ka jäämeresse Altas aga minu mees ei päästanud mind.
Jäämere vesi oli liiga külm.

   Laupäeval sõitsime Kittilässe Levi tunduri äärde.
Seal käisime restoraanis ja ööbisime hotellis.
Pühapäeval läksime koju sõitma aga 700 km pärast meie auto läks rikki.
Onni me olime Tampere kohal ja ööbisime minu üliõpilaskorteris.
Hommikul käisime autoga parandustöökojas Pispalas ja läksime koju.
Parandustöökoja töömees imestas et olime sõitnud üle 4000 km kuues päevas.
  Olime kodus Euras kell 11 esmaspäeval.
Kell 12 ma läksin juba tööle.

 
                 
                 
 

              
                 
Viie aasta eest, kui õppisin veel gümnaasiumis, sõitsin oma klassiga Eestisse.
Minu gümnaasiumil oli sõprusekool Türis, mis oligi meie sihtkoht.
See Türi reis polnud minu esimene reis Eestis, aga mitte kunagi ma seal ei olnud ilma perekonnata käinud.
Nüüd oli mul üheksa eakaaslast ja kaks õpetaja kaasas.
Arvan, et pingutasin väga.

   Esiteks sõitsime rongi ja laevaga Tallinnasse, kust läksime bussiga Türi linna juhtima.
Sest et pidime eesti peredes ööbima, ootati juba meid, kui tulime pärile.
Üks tüdruk, kelle nimi oli Aveliis, võttis mind vastu.
Hetke pärast jätin oma soome sõbrale hüvasti ja siis läksin Aveliisaga tema pere poole.
Sellel õhtul ei teinud ma midagi erilist, sest olin väga väsinud.
Kui ma sain ainult voodisse minna, suigatasin kohe.

   Järgmisel päeval jalutasin Aveliisaga eestlasest kooli.
Seal käisin inglise ja vene keele ning bioloogia tunnis.
Nii põnev oli see koolipäev!
Kuigi ma ei saanud aru eesti keelest, oli tore kuulda kuidas need õpetajad rääkisid nende õpilastega.
Koolis sõin ka lõunat, mille pärast kohtusin teiste soomlastega.
Kui soome õpetajad tulid kohale, hakkasime üheskoos Järva-Jaani nimisse külla sõitma.
Külas käisime ühes sealses klaasitöökodas ja tuletõrjebrigaadimuuseumis.
Mäletan, et meie giid oli muuseumi pärast väga uhke.

   Kui tulime tagasi Türi, oli kell umbes kuus.

Mõtlesin, et nüüd saan rahulikult puhata.
Aga meie eesti sõpradel oligi teised plaanitsused: nendel oli vaja diskoteekki minna ja kõigepealt veel teisse linna!
See päev oli küll üks kultuuripäev!
Veel hilisel õhtul käisime koos oma pererahvadega Raplas tandsimas ja alles öösel jõudsime sealsse koju.

    Kolmandal päeval sõitsin koos oma soome sõpradega Paidesse.
See oli laupäev ja Aveliis läks meie saatjaks.
Paides jalutasime linnas, käisime ühes vanas lossis ja sõime lõunat ühes hubases restoranis, mis meeldis Aveliisale väga.

 
                 
                 
 

              
                 
Mulle juhtus täna üks pahandav äpardus.
Olen juba mitu aastat teadnud, et mu käsitööoskus pole kõige parem ja sellepärast ma üldiselt midagi ei õmble.
Kui mul on vaja püksiharud lühendada, siis viin ne emale ja kui mu jopest tuleb nööp ära, siis minem jälle ema juurde ja palun, et ta õmbleb nööp tagasi külge.
Ma ei oska ka mitte labakindaid või sokkid kududa.
Kui mul oli sund koolis käsitöid teha, olin alati viimane, kes sai oma töö valmis.
On siis selge, et tänapäeval ma ei õmble või kudu midagi suure rõõmuga.
Täna mul oli sund pika aja järel jälle õmmelda.
Mu poiss läks prugid ära viima ja tuli kohe tagasi ja vandus.
Küsin, et mis tal viga on ja ta näidas mulle oma pükste.
Tema jalg oli tabanud prügikasti nurgasse ja siis tema püksid rebenenud.
Siis sattusin paanikasse.
Teadsin, et mu poiss ei oska õmmelda mitte midagi.
Ta õmbleb veel halvem kui mina!
Oli selge, et ma pean nad püksid parandada, sest pole meeldiv sõita jalgrattaga kesklinnasse kui püksid on katki.
Võtsin nõela, käärid ja niiti esile ja hakkasin siis õmblema.
Esiteks kõik juhtus hästi.
Õmblemine läks libedalt.
Torgasin enda nõelaga ainult ühe korra!
Kohe olin juba valmis.
Siis mu poiss pani püksid selga.
Nad oli nii head ja ma olin sellega rahul.
Aga just kui ohasin kergendatult, mu poiss hakkas laitma oma käsi taskusse.
Käsi ei mindud siia.
Käsitasin, mida olin tehnud.
Olin õmblenud tema tasku kinni.
Ei jäänud muud üle kui hakata jälle seda vastikut asja tegema: õmblema.



Eestlastel meeldib fotografeerimine.
Ülikoolis on esil eestlaste pilte loodusest.
Hämmastusin piltide laadi, sest fotograafid pole professionaale.
Pealegi osa piltidest on laste.
Mulle meeldivad kõik pildid, aga ilusaim on mu meelest Kahekesi vihmasajus.
Siin on leevendav meeleolu.
Lisaks foto on kunstiline ja meisterlik.
 
                 
                 
 

              
                 
Käin regulaarselt koristamas lennukeid.
Avalikkuse isikuid ma ei ole nähnud liialt.
Aeg-ajalt hoki mängijaid tuleb vastu, aga ei palju muid.
Üks kord ikka kohtusin peaaegu kõikidele soomlastele tuttava isikuga.
Läksime muude koristajatega lennukisse ja hakkasime tööle.
Kohe tulid stjuardessid.
Üks nendest kiitis meie tolmuimejat.
Märkasin, et rääkija oli Mika Tommola.
Ta on TV-toimetaja kanalil MTV3.
Ma vastasin talle, et tolmuimeja on halb ja meie peaks saama uue tolmuimeja.
En teadnud, et Tommola on stjuardess ka.
Ta oli heatujuline ja tore.
 
                 
                 
 

              
                 
Tere, Kaia!
Me nägime viimati detsembris.
Mida sa oled teinud?
Ma tunnen sinust puudust.
Ma olen palju õppinud, ja sellepärast mul ei ole olnud piisavalt aega sinna sõita.
Palun tule sina Oulusse!
Sa oled nii energiline inimene, et meil ei kindlasti oleks igav.
Ma olen ka saanud tööd.
Koristan ühes hotellis.
See ei ole eriti huvitav töö, aga pean töötama, et saan raha.
kas sul on tööd?
Ma kuulsin, et sa oled hobuse ostnud.
Milline hobune see on?
Jään ootama sinu kirja.
Trevitades Luise
 
                 
                 
 

              
                 
Soomes kõik ajalehed kirjutavad minister Ilkka Kanervast.
Ilkka Kanerva on saatnud ära tekstisõnumid noorele naisele.
Skandaal kasvas nii suureks, et partei esimees Jyrki Katainen vallandas minister Kanerva.
Selle pärast on Kanerva olnud haiguspuhkusel.
Uus välisminister on Aleksander Stubb.
Ta oli varem Europarlamendi liige.
Stubb on nooruslik ja keegi võiks rääkida, et ka ilus.
Ma ei ole samal arvamusel kõigedest asjadest temaga, aga vähemalt tal on lai naeratus ja valged hambad.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma käisin vaatamas fotonäitust, mis fotode teema on Eesti loodus.
Fotod on koik väga ilusad ja huvitavad.
	Foto "Tormine Suurupi" on põnev ja tugev.
Selle meeleolu on trotslik.
"Kahekesi vihmasajus"on väga erinev.
See on vaikne ja peatunud.
"Jäälilind" - fotos on uhked värvid.
Jäälind on eksootiline lind, ma ei teadnud, et neid elab Eestis.
Kõige rohkem mulle meeldib foto "Tants ja trall".
Fotol kaklevad kaks rebast.
Foto on põnev ja intensiivne.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma ei veel kindlasti teada, kus ma veedan suve, aga ma oletan, et kodumaal.
Ma pean tegema tõlketöid inglise, rootsi ja frantsuse keelest soomi keelde ühele tõlkebüroole Helsingis.
Ma sain selle töö alles kaks nädalat tagasi, ja büroo ei veel osata ütelda, kui palju töid on suvel.
Ma tulen tõlkida erisuguseid televisiooniproramme ja filme.
Kui neid töid ei ole küllalt, ma pean töötama ka Häme lossis giidina.
Ma olin seal möödunud suvel ja see meeldib mulle, sellest hoolimata, et giidid on liiga vähe ja töökohal on peaaegu kõigil aina kiire.
Õnneks minu töökaaslased mulle meeldivad.
Nad on peaasjalikult tamperelasi üliõpilasid, kes õpivad ülikoolis ajalugu.
	Ma loodan, et järgmine suvi on niisama soe ja ilus, kui see on võimalik.
Peale selle ma pean kirjutama artikleid ja tõlkima luuletusi ühesse lehesse.
On hea, et ma ei pea üksi olla suvel.
Kolm aastat tagasi ma läksin kolmeks kuuks Prantsusmaal ja minu vabaabielunaine jäi Soomesse.
See ei talle meeldinud.
Seda pärast ma üritan nüüd Soomes püsida.
 
                 
                 
 

              
                 
Kuigi nüüd on talv ja väga külm, saabub suvi varsti.
Pea sulab lumi ära ja ilm on soe.
Maikuus algab suvepuhkus ja ma sõitan minu kodulinna.
Seal ma elan kogu suven minu perekondaga.
Loodetavasti töötan ma suvel.
Ma ei tea veel, kus ja mis ma töötan, ehk Atria tehases.
Seal ma töötasin möödunud suvel.
Kui mul on aeg, soovin ma reisile minna.
Sooviksin Lõuna-Euroopa või Inglismaal reisida, rohkesti näha ja inimestega tutvust teha.
Suvel soovin ma ka jäätist süüa ja meres ujuda.
Suvel on oluline ka ainult välja puhata.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma igatsen juba suve.
Suvi on lämmi ja põletav unelm.
Suvi on veepisar ja järv see kõrval.
Järgmisel suvel ma kavatsen hingata päikest ja ujuda soojuses.
Ma tahan lonkida linna peal rahulikult, ilma eesmärgita, ja süüa jäätist, kuigi ma sõin seda ka eile ja üleeile.
Ma sooviksin tutvuda vähemalt ühe inimenega.

Minu suve varjab mure suvitööst.
Ma tahaksin saada tore ja huvitav töö, aga ma ei tea, kas see on võimalik.
Ma olen taotlenud mitmest töökohast tööd.
Ma pääseksin üsna kindlasti endisesse töökohta ehk turumüüjaks, aga ma olen olnud seal juba mitme suve.
Vaheldus ergutab.
Ma olen siiski rõõmus, kui saan isegi keegi tööd.

Järgmisel suvel meil on palju suguvõsa pidud.
Ma kavatsen niisiis käia Hämeenlinnas ja Kuhmos vanavanemate juures.
Mulle oleksi meeldiv veeta palju aega oma õdega.
Kokku ma ootan suvelt palju päikesevalgust, õnnelikuid hetkeid ja mälestused, mida tahtab ka meenutada.
 
                 
                 
 

              
                 
Elu on lühike, ja sellepärast inimesed pevad tegelema just sellega, mis neile tõesti meeldib.
On tore, kui töö inimese jaoks ei ole ainult võimalus raha teenida, kuid ka kutsumus ja hobbi.

Loodan, et minu tulevane töö toob mulle rõõmu.
Ise olen vene rahvuse esindaja, kuid tunnen huvi ka eesti kultuuri vastu.
Õppimine antud erialal annab võimalusi põhjalikum seda tundma.
Eestlastel on omad kombed ja tavasid.
Nad on omapärased ning väga huvitavad.
Teistes maades niisuguseid ei ole.
Mõned inimesed ei tõta kohe pärast kooli lõpetamist diplomit saama, nad vaatavad maailmas ringi ja koguvad elutarkust.
Kuid ma ei taha aega raiskama.
Mulle soobib see eriala, olen veendunud, et saan kogu elu sellega tegeleda.
Sellepärast otsustasin kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist astuda ülikooli eesti keele ja eesti kultuuri erialale.
Tanan ise sellest rohkem teada saada ja tulevikus jutustada sellest õpilastele, õpetada neid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töö on see, millega inimene tegeleb elu jooksul.
Ma tahaksin tulevikus õpetada lapsi.
Sellepärast minu valik on just selline.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma ja minu ema elame Varssavi lähedal ja meil on ridaelamu seal.
See on kesklinnast usna kaugel, aga seal on rahu ja ilus mets.
Kodu on kakskorruselises ja meil on väike aedka.

Kodus on köök, vannituba, WC, kaks elutoa, töörum ja kaks magamistoa.
Kahjuks sauna kodus ei ole.

   Esimesel korrusel on väike esik.
Esikus on riidevarn uleriiete jaoks.
Esikust pääseb elutuppa, kööki ja vannituppa.

Elutuba on suur ja siin on palju mööblit: suur pruun söögilaud (see on meile nii elu-kui söögituba), kuus punast tooli, neli musta tugitooli, diivanilaud, suur sektsioonkapp kus on palju raamatuid, seinakapp ja põrandal on kaks suurt vaipa.
Diivanilaual on lillevaas ja mõni ajalehte.
Elutoas on laelamp, seinal on kaks seinalampi ja uks põrandalamp.

   Tööruumus on suur kirjutuslaud, kolm sektsioonkappi kus on palju dokumenti ja raamatuid, kolm tooli ja kompuuter.

Tööruum on tähtis tuba sest minu ema töötab siin.

   Köök on väike, aga mugav.
Siin on söögilaud ja neli tooli, kulmkapp, seinakapid, pliit, kraanikaus, töölaud ja kohvimasin.

Põrandal on pruun vaip ja seinal on pilt.

   Kodus on väike vannituba ja siin on dušš, kraanikaus ja seinakapp.
Põrandal on väike kollane vaip.
Seinadka on kollased.

   Minu magamistuba on teisel korrusel.
Siin on punaset seinad ja palju pilti ja lilli.
Akna alla on voodi.
Siin on suur kirjutuslaud, suur sektsioonkapp ja seinakapp kus on palju riiet.
Siin on raadio sees kuulan muusikat sageli.

   Teises elutoas on diivanilaud, neli pruuni tugitooli ja klaver aga ma ei mängi klaverit rohkem.
Põrandal on suur pruun vaip ja toas on palju lilli.

   Minu kodu on ilus ja mugav.

 
                 
                 
 

              
                 
Ma arvan, et olin kuueaastane, kui ma kogusin palju mandariinkoori.
Kui oli talv, ma tahaksin külmutada need ja ma panin mandariinkoored välja.
Seal need olid ilusas rivis meie eeskojal.
Minu ema ei olnud heas tujus, kui ta märkas need koored.
Ja müstilisel taval kõik mandariinkoored olid järgmisel hommikul ära.

   Mul on õde, kes on kolm aasta noorem kui mina.
Ma alati mängisin temaga.
Kord meie ema läks jalutama õhtul, ma arvan et võis kell kaheksa paiku olla.
Ma leiutasin, et ma ja minu õde võime minna ka jalutama ja järgnesime meie ema.
Me mängisime, et me olime salakuulajaid.
Me järgnesime ema ja ta ei märkanud midagi.
Siis ma ja minu õde märkasime, et meie naaber jalutas vastu ja me läksime peitu.
Aga kui me tulime peitust ära, me ei leinud ema.
Me olime eksinud.
Siis me jalutasime kaua ilma, et me teasime kus me olime.
Kui me tulime koju, meie vanemad olid vihaseid.
Nad räägisid minu õel, et ta ei saanud teha kõige mida ma leiutasin.

Ja ma sain koduarest.

   Kord talvel ma mängisin väljas minu sõbraga.
Ta oli neli aasta vanem kui mina ja elas meie naabris.
Meie kodu lähedal on väike mets, kus me mängisime palju ja ka seekord ma ja minu söber olime metsas.
Kõik oli hästi, kuni minu sõber hakkas jutustama mulle kummitusjute.
Ma ususin kõige mida ta räägis.
Siis kell oli nii palju, et ta pidi minema koju.
Ma jäin üksi metsasse, kui ma ei julgenud minna koju.
Seal ma istusin üksi, ma arvan et tunni, kuni ma leiutasin, et kummitused kardavad hüüu.
Siis ma jooksin koju ja karjusin nii kõva kui ma jaksasin.

 
                 
                 
 

              
                 
Eesti ja Soome, eestlased ja soomlased - nii sarnased ja nii erinevad      Eesti ja Soome vahel on alati olnud side.
Riigid asuvad PõhjaEuroopas ja need on naaberriikid.
Kumbki keeles on palju samasugusi sõnu, aga tähendus on erinev.
S Soomlased tegevad palju erinevaid reisi, aga eestlased ei nii eriti palju käi Soomes.
Kaugus on ainult umbes seitsekümme kilomeetrid, mis tähendab seda, et riigist teise sõitmine ei kanna kaua aega.
Praegu Soome ja Eesti vahel on võimalik sõita erinevade laevadega ja kui on võimalus kasuta palju raha sõitmise kohta, nii või kasuta kopteri.
Praegu ei siis saa öelda, et ei ole võimalik sõita teise riigisse.
Nõugaajal oli olukord teine, sest inimestel oli vaja saada viisa ja sellepärast ma arvan et ei nii palju inimesed reisinud Soome ja Eesti vahel.

Millised asjad on sarnased ja erinevad?
Minu meelest soomlasde ja eestlasde vahel ei ole midagi sarnast.
Ainult keeles on samasugusi asju, aga kultuur ja inimesed on erinevad.

Eestlasde kultuur on pärit Lõuna Euroopast ja soome kultuur on pärit Põhja Euroopast.
Lõuna Euroopa kultuuris inimestel on suur mõju kõigidesse, näiteks kõige suurem asi on oma enda eelis.
Ma ei tea kust soome kultuur täpselt on pärit, aga kindlasti see on erinev kui eesti kultuur.
Soomes inimesed ka tahtvad endale eelist, aga ei nii palju kui eestlased.
Soomes inimesed seisavad järjekorras ja oodavad, millal tuleb oma kord.
See järjekord on selge ja keegi ei trügi.
Eestis ei ole järjekordi, on ainult suur hulk inimesi ja kõik trügivad teine teist.
Vahel ma naeran sellele asjadele, aga vahel ma tahaksisin öelda siit inimestele kes tegevad sede minule.
Kui ma siit kellelegi eestlasdele räägiksisin, ma arvan et need naerasivad tagasi ja trügisivad veel rohkem.
Koolis ma ei ole selle asjadele teinud mitagi, seal ma oodan kui tuleb oma kord ja siis alles teen oma soorituse.
Tihti olen küll viimane, aga see asi ei kurta mind.
Poes ma olen selle asi suhtes rääginud paar korda ja need inimesed on ainult vaatanud mind ja mõmisnud tagasi.

Milline inimene on soomlane eestlasde meelest?
Selle asjadele ma ei oska öelda täpselt mitaki, aga olen kuulnud küll erinevaid asju.
Ma arvan et eestlasde meelest soomlased on inimesed, kes tulevad Tallinnasse ja räägivad ainult soome keelt.
See asi teeb soomlased lolliks ja veel need inimesed on purjuspäi.
Soomlased käituvad nii et neil on väga palju raha ja nad omadasivad kogu maailma.
See asi on kurb sellepärast, et need joodikud tegevad kõigidest soomlasist ebameeldivad inimesed.
Kõik eestlased arvavad et soomlasdel on palju raha, aga üliõpilastel ei ole.
Selle asi suhtes peab soomlased ülõpilase tegema tööt, et saab eestlased usuma et temal ei ole asjud nii hästi kui kõik arvavad,  Vahel tundub raskelt elada soomlasena Eestis eestlasdega, aga igas maas on omad kombet ja nendega peab elada ja õppida.

 
                 
                 
 

              
                 
Kui suureks kasvan, oleksin hea laulja.
Siis oleksin väga kuulus.
Mul oleks väga palju raha ja oleksin väga rikas.
Mul oleksid palju sõpru, kes pidaksid minu rahast.
Mul ei oleks mitte ainsaki õige sõpra.
Minu poisssõber oleks anorektik modell, kes armastab raha ja alkohol.

Elaksin suures mõisas.
Minu mõisas oleks mittu toad: köök, viis magamistuba, viis vannituba ja kempsu.
Seal oleks ka suur saal ja muusikatuba.
Muusikatoas oleks flüügel, elektriklaver, arvuti, kitarr ja viiul.
Minu mõisas oleks ka moodne  häiresignalisatsioon, sest mul oleks väga palju väärtuslike maale ja ehte.
Mul oleks mitu teenijaid, oma sekretär, juuksur, maniküürija ja kokk.
Kogu personaal asuks väikes majas minu krundi piiril.
Mul ei oleks piisavald aega sest oleksin väga kiirustav.
Sellepärast vajaksin oma sekretäri.
Mul oleks ka ihukaitsja.
Minu väike chihuahua nimi oleks Haldjas ja kannaksin teda väikes kottis.
Tema vaataks maailma sealt ja kõig ihaledaksid minu koera.
Mul oleks ka hobune ja kass.
Minu hobune oleks maailmameister ja väga väärtuslik.
Tal oleks oma ihukaitsja.
Minu kass oleks paks pärsia kass.
Ta oleks väga mugav ja magusa peale maias.

Kuigi mul raha oleks, ma ei oleks õnnelik, sest oleksin väga üksik.
Mul oleks moodsi riidi ja kõik uuem auto aga mul ei oleks mitte keegi, kellega ma tahaksin neid jagada.

Sellepärast oleksin niin kurb.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu sỡbra nimi on Eeva.
Me olime sỡbrad juba kui olime lapsed.
Me elasime samas ridamajas ja käisime sama kooli.
Eeva perekond on suur.
Nende perekonnas on viis inimest: Eeva, isa, ema, ỡde ja vend.
Isa töötab tehases ja ema on aednik.
Eeva töötab sisustuskaubamajas.
Tema ỡde ja vend on ka minu sỡbrad.

   Eeva elab oma poiss-sỡbraga Kangasalal.
Ville on kokk.
Nad elavad kolmetoalises korteris.

Nende korter on ilus ja stiilne, sellepärast et sisustamine on Eeva lemmikharrastus.
Ta ostab palju mööblit kaubamajast, kus ta töötab.
Elutuba on nende lemmiktuba.
Siin on diivan, diivanilaud ja pỡrandalamp.
Televiisor on madala kummuti peal.
Kui Eeva ja Ville vaatavad telerit vỡi loevad raamatuid, nad istuvad siin valgel diivanil.
Pỡrandal on roheline vaip.
Kardinad on valged.

   Eeval ja Villel on kaks koera.
Koerad on väiked ja valged.
Eeva käib iga päev koeradega jalutuskäigul enne kui ta läheb tööle.
Koerad magavad meelsasti elutoa vaibal.
   Eeva ämm ja äi elavad maal ja töötavad pỡllumajanduses.
Eeva tahaks kunagi maal elada.
Ta peab rahust ja loomidest.
Ta tahaks ka individuaalelamus elada.
Eeva on meelsasti Villega kahekesi kodus.

   Eeva on minu kỡige parem sỡber, sest et ta on kindel ja meeldiv.
Läheme sageli ühes kinno, kohvikusse vỡi restorani.
 
                 
                 
 

              
                 
Elan korrusmajas Tamperes minu tüdruksõbraga.
Minu kodus on magamistuba, elutuba, köök ja pesuruum.
Magamistoas on voodi kus ma magan.
See on suur ja valge.
Köökis on söögilaud, külmkapp, ahi ja neli tooli.
Söögilaud on pruun ja külmkapp on valge.
Köökis keetan rooga minu tüdruksõbraga ja söön.
Meie elutuba on suur.

Siin on diivan, raamaturiiul, kirjutuslaud, televiisor, raadio ja suur vaip.

Diivan on valge.
Kui vaatan televiisorit ma istun diivanil.
Meie valge raamaturiiul asub diivani juures.
Raadio on raamaturiiuli peal.
See on must.

Kirjutuslaud on pruun.
Laua juures loen lehte ja õpin.
Vaip on sinine.

Pesuruumis on tualett, duss ja pesumasin.
Ma armastan minu kodu.
 
                 
                 
 

              
                 
Möödunud suvel ma käisin minu isaga Dublinis Iirimaal.
Dublin on Iirimaa pealinn.
Isale se oli tööreis: ta räägi ühes rahvusvahelises konferentsis.
Ma olin ainult turist ja see mulle meeldis.
Me sõitsime Iirimaale lennukiga ja saabusime sellesse esmapäeval.
Esimesel päeval me ei teinut midagi erilist sest et me olime hiljuti õhtusel päral.
Sõime hotelis ja hakkasime magama.

Teisipäeval kui isa läks konferentsisse ma läksin jalutama linnale.
Esimeseks läksin suurde parki mille nimi oli Phoenix park.
Seal oli palju ilusaid taimi ja keskel väike tiik, kus ujusid pardid.
Pargis oli ka kuntsnäitus, palju toresid pilte metsaloomidest.
Õhtul käisime isaga restoranis söömäs.
Me sõime hautist, mis on traditsiooniline iiri süüa.
See oli vägä head!

Järgime päev oli kolmapäev.
Hommikul läksin vingsõitil bussiga.
Ma istusin bussi teises korruses ja vaatasin maastikuid.
Oli ilus ilm ja mulle meeldis linna bussilt vaatada.

Kutsar oli tore mees ja laulis meile iirisid joomlaulusid.
Kui isa oli konverentsis tulnud, läksime Guinessi õlletehasesse.
Iirimaa on kuulus õllest, aga mulle tume õlu ei meeldinud.
Tehases oli torn, kust nägi kõgu linna üle.

Ah, kui ilusad panoraamid!

Neljapäeval käisin sissoste tegemas ja zoopargis.
Zoopargis  nägin esimest korda elevanti!
Hakkasin seda fotograaferima, aga ainuke foto, kus sain oli elevanti takapoolest.
Õhtusel olime uhkel õhtusöögil isaga.

See oli osa konferentsit.
Õhtussöögi aukülaline oli Iirimaa president Mary McAleese.
Nüüd ma tean, et seal on ka naine presidentina.

Reedel sõitsime lennukiga Soome.
Reisist jäi häid mälestusi ja ma tahaksin Iirimaal uuesti minna.

 


Laul on terve elu meiega koos.
Kui me oleme väikesed ema laulab meile erinevad laulud, mis meie pärast laulame meie lastele.
Kui me kasvame suureks siis ise hakkame laulma ja kui inimene sureb talle laulavad.

Vanal ajal eestlased väga tihti laulsid.
Laul aitas nendele, sest lauluga läks kiiremini ja kergem nende töö põllul, või kodus.
Põhiliselt laulsid eesti naised.
Kui nad kudusid, või tegid sööki, või korjasid marju laul oli eriti nendega.
Hiljem hakkasid tekkima koorid, nad laulsid kirikus.
Eestlastel on päris palju peod, neid alati toimusid lauluga ja tansiga.
Vanal ajal kõige olulisem laulu ja tansu pidu oli Jaaipäev.

Jaanipäeval kõik laulsid, tansesid, tegid lõkket, kiikusid kiikude peal.
See pidu on praeguni väga lõbus, ja on olemas ansamblid kes esitavad vanalaule ja vanansu.
Aga see ei ole ainuke pidu kus laulavad Eestis on veel laulupidu, mis toimub praegu Tallinnas.
1869. aastal kujunes esimene ülemaaline laulupidu, mis toimus Tartus.
Laulupeo korraldamis idee oli Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannseni.
Hiljem, 1896. aastalt hakkas laulupidu toimuma Tallinnas.
Täna ajal laulupeole tulevad Eestist, kui ka välismaal.

Laulmine on väga oluline eestlastele.
Ma arvan, et laul on nende elu.
On väga tore, et noored laulavad ka rahvalaule.
Eestlased nii palju tegid laulude jaoks, et ma arvan nad on laulurahv.





Ma olen alati sõbralik ja hea inimene.
Kui ma olen uues ühiskonnas, siis ma lõbustan ja suhtlen teisega.
Mulle meeldib suhelda hea inimesega.
Mulle meeldib kuulata muusikat.
Ma kuulan muusikat iga päev.
Tihti ma teen seda kodus, aga puhkepäeval ma kuulan muusikat klubides ja baarides minu sõbradega koos.
Ma teen seda sellepärast mulle väga meeldib tee seda.
Kui mul on pingeline olukord, siis ma proovin oma käpa all hoidma.
Kui seda olukord, siis ma teen süüa või küpsetan midagi.
Vahel ma helistan mu sõbranna ja rääkin teda mis juhtus.
See aitab mind.
Kui mu heal tuttaval on sünnipäev, siis ma helistan talle ja soovin palju õnne.
Mulle väga meeldivad sünnipäevad sellepärast, et seal on väga lõbus ja seal palju inimesest.
Kahjuks tähistan sõpradega sünnipäevi ei ole tihti.
Kui mu sõber palub mind appi, siis ma proovin aita teda.
Kui ma saan aita teda, siis ma aitan muidugi.
Selliseid olukordi juhtub üsna tihti.
Kui mul ei ole mingeid kohustusi, siis ma puhkan või lähen jalutada.
Kodus ma vaatan telerit või kuulan muusikat, aga õuel lihtne suhtlen sõbradega.
Selliseid hetki on harva sellepärast, et ma õpin, teen koduseid tööd ja töötan.
 
                 
                 
 

              
                 
Mis mõjutab inimese elu kõige rohkem?
Juhus on ka tähtis, sest paljud asjad toimuvad juhuse tahtel.
Haridus on väga tähtis, sest inimesel, kes on haridus, on kergem oma elu korraldata.
Rahvus on väga tähtis, sest, näiteks idamaal, neiul raskem end üles näidata.
Vanemad on väga tähtsad, sest nendel mõjul kujundatakse iseloomu.
Sünnikoht on väga tähtis, sest inimesel, kes on sünnitud linnas, on rohkem võimalusi, et edukaks saada.

 



Eesti rahvas oli alati väga muusikaalne.
Nende muusikakultuur on väga rikkas.
Eestlased laulavad nii pidudel kui ka tööl.
Näiteks vanasti laulsid emad oma lastele ja lapsed mängides laulsid teine teisele.

Eesti vanemat rahvalaulu nimetatakse regivärselikuks rahvalauluks.
Eesti folklöör koosneb kolmest alast: laul, pillimäng ja tants.
19. sajandil ilmusid uued rahvalaulud, mida nimetatakse riimilised rahvalaulud.
Neid on esitatud ka pillissaatega.

Peole rahvalaulu on palju erinevaid vokaalseid ansambli.

Rahvalaulu lauldi üksi, kahekesi või koori.
Regliaule lauldi vokaalselt ilma muusitita.
1869. aastal toimus Tartus laulupidu, kus osalesid lauljad, puhkpilliorkestrid.
Sellest laulupeost sai alguse laulupidude traditsioon.

Laulupidudel võtsid osa meestekoorid ja mõne aasta pärast hakkasid laulupididel osaleda naiskoorid, lastekoorid ja poistekoorid.

1994. aastal toimus laulupidu nii Tartus kui ka Tallinnas.

Ma arvan, et laulupidu on on väga tähtis pidu.
See on ka suur rahvapidu.
Laulupidu toimub igal 4. aastal.
Lauljad tulevad peole erinevatest Eesti linnadest.
Laulupeole tulevad ka külalised teistest riikides, kes tahavad sellest peost rohkem teada.
Kõikidel osajatel on rahvusriided seljas.

Rahvalaul on väga populaarne Eestis.

Vanaajal inimesed hakkasid propagandeerima rahvatantsu ja rahvalaulu teistele riikidele.

Eestis on ansambel, mis laulab rahvalaulu seetu keeles, aga selle laule muusika on rock-muusika, mitte rahvamuusika.

Ma arvan, et eestlased on laulurahvas sellepärast, et Eestis toimuvad laulupeod ja igasugused laulukonkursid, näiteks "Kaks takti ette".
Eestlased ka osalevad teiste riikide konkursidel.

 


Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.
Narva on piirilinn.
Narva südalinn on Peetri plats.
Ma elan Liiva tänaval, üheksakorruselises majas, neljandal korrusel, kolmetoalises korteris.
Maja hoovis on laste mänguväljak.
Mänguväljakul on liivakast, ronimisredelid, liumäed ja mõned pingid.
Maja ümbres on palju rohelust: kasvavad erinevad puud ja põõsad, tee ääres on hekk ning hoovis on ilus pehme muru.
Meie maja lähedal asuvad: toidu- ja tööstuskaupade kauplused, kool, kaks lasteaeda, parkla, kaubakeskus, ühispank, apteek, juuksla, sõidutee, kõnnitee ja natuke jääb busipeatus.
Meie trepikoda on alati puhas.
Meie korter on erastatud.
Meie korter ei ole väga suur.
Meil on kolm tuba: elutuba, magamistuba ja töötuba.
Minu esik on vaike.
Uksest, paremal seina juures ripub nagi.
Nagis ripuvad välisriided.
Esikus on veel peegel ja seinakapp.
Minu elutuba on päikesepoolne.
Minu elutuba on suur.
Uksest, vasakul seisab seksionkapp.
Sektsionkappis on riiulid ja sahtlid.
Riiulidel on raamatud.
Sektsionkapi kõrval seinal on maal.
Põrandal on suur rohelisekirju vaip.
Akna juures, nurgas seisab teler.
Akna ees on valge tüllkardin ja punane kardinad.
Vastas, vasakul on diivanvoodi.
Aknalaual seisavad toalilled.
Divani kõrval on põrandalamp.
Sektsionkapp juures seisab kirjustuslaud.
Kirjustuslaual on telefon.
Minu magamistuba ei ole väga suur, aga see tuba on soe ja hubane.
Magamistuba on põhjapoolne.
Uksest, paremal seina juures seisab suur, valge pesukapp.
Akna juures seisab lai voodi.
Akna ees on valge tüllkardin.
Külgkardinaid ei ole üldse.
Aknalaual seisavad toalilled.
Vodi kohal seinal on kaks seinalampi.
Vastas, vasakul on suur peegel.
Peegali kõrval seisab öökapp.
Minu köök on väike.
Uksest paremal seisab ümmargune laud nelja tooliga.
Vastas, vasakul on uks rõdule.
Uksest vasakul seinal ripub riiulid.
Nurgas on külmkapp.
Külmkapp juures seisab köögikapp.
Köögikapp juures on elektriküte.
Elektriküte kohal on tõmbekapp.
Köögikappis on nõud: taldrikud, tassid, klassid, lusikad, noad ja kahvlid.
Külmkapi ja köögikappi vahel on valamu.
Köögilaual on suhrutoos ja teekann.
Köögipõrand on kaetud linoleumiga.
Külmkapis on toiduained.
Lael on laelamp.
Valamu kohal on pilt.
Valamu juures seinal ripub nagi.
Nagis on käterätik.
Köögi sein on kaetud pestavtapeega maast laeni.
Nurgas seisab raadio.
Edasi, seina juures seisab taburet.
Tabureti kohal seinal on seinalamp.
Külmkapi peal seisavad mahlapress ja hakklihamasin.
Tabureti ja külmkapi vahel seisab suur, uus teler.
Minu töötuba on suur.
Uksest, paremal seina juures seisab suur ümmargune laud.
Laual on laulamp ja telefon.
Põrandal on suur punasekirju vaip.
Vastas on sektsionkapp.
Sektsionkappis on nõud ja raamatud.
Edasi, seina juures seisab tugitoll.
Kõrval teisel seinal ripub suur ümmargune peegel.
Akna juures nurgas seisab teler.
Teleri kohal seinal on väike riiul.
Riiulil on vaas ja vaasis lilled.
Edasi, vasakul seina juures seisab klaver.
Klaveri kohal seinal ripub suur maal.
Nurgas on kušet.
Aken avaneb hoovi poole.
Ma elan kõigi mugavustega korteris.
Ma maksan elektri eest umbes sada krooni kuus.
Vee eest ma maksan mõõturi järgi.
Sageli ma helistan kaugekõnesid ja maksan telefonimaksu üle kolmesaja krooni.
Tualett ja vannituba on eraldi.
Vannitoas on vann, peegel, pesumasin, käterätikud, hambaharjad, hambapasta, seebid, valamu ja nuustikud.
Ma ostan pesumasina jaoks spetsiaalse pesupulbri.
Ma olen oma korteriga rahul.



Minu nimi on Leena.
Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.
Minu aadress on: Tallinna tänav, maja number üheksa, korter number viisteist.
Ma elan viiekorruselises paneel majas, neljandal korrusel, ühetoalisess korteris.
Minu korter ei ole erastatud.
Õpingute ajal elasin üürikorteris.
Minu korteris on rõdu.
Uks rõdule on elutoast.
Minu korter on soe.
Korteris mul on elutoa, köök, vannitoa ja tualett.
Tualett ja vannituba on eraldi.
Minu majas ei ole prügišaht ja lift.
Meie maja välisuks käib lukus.
Majas on sissekäigid.
Sissekäigus on kakskümmend korterit.
Meie trepikoda on alati puhas.
Majas on kelder.
Keeldriruum uks on lukus.
Keeldriruum on väike ja umbne.
Maja vastas asub õues.
Maja õues on laste mänguväljak.
Mänguväljakul on liivakast, liumaed, ronimisredelid ja mõned pingid.
Suvel ma käin õues lapsega jalutamas.
Suvel sissekäigu alati kasvavad ilus lilled, aga ning õues on ilus pehme muru.
Maja umbruses on palju rohelist: kasvavad erinevad puud ja põõsad.
Maja kõrval on toidu kauplus, autoregistri maja, turg ja natuke eemale on kingaparandus.
Edasi vasakul on sõidutee.
Sõiduteel on bussipeatus.
Kauplust vastas on kaks lasteaeda.
Maja vasakul asub juuksla, kingaparandus ja natuke eemale on raudtee.
Kõrval, vasakul on autoparkla.
Edasi vasakul on mööblikombinat Narova.
Kauplust paremal asub Hostel ja baar.
Edasi on suur kauplus Maxima.
Kauplust vastas on Soldina apteek.
Minu korter on väike, aga hubane.
Korteris on elutuba, köök, vannituba, tualett ja esik.
Elutuba on päikesepoolne.
See on avar ja valgusküllane.
Eluaken avaneb hoovi poole.
Aknalaual seisavad toalilled.
Elutoas on mugav suur nurgadiivan.
Nurgadiivani ääres seisab diivanilaud.
Edasi seinal juures seisab tugitoolvoodi.
Akna juures nurgas seisab riidekapp.
Kapis on riiulid ja sahtlid.
Riiulis on voodipesu: tekikotid, padjapüürid ja linad.
Teisel riiul on köögikäterätikud.
Kolmandal riiul on puhas riided.
Sahtlis on puhas külgkardinad ja tüllkardin.
Teisel sahtlis on puhas lapse riided.
Nagis ripuvad välisriided ja veel on väike peegel.
Toa nurgas on suur palm.
Uksest paremal seina juures seisab väike kapp.
Kapis on riiulid.
Riiulis on ramatud, nõud.
Nurgadiivani kohal seinal on seinalamp.
Aknale on tüüllkardin ja külgkardinad.
Tugitooli kohal seinal on ilus pilt.
Uksest vastas seisab suur teler.
Teler on laua peal.
Lauariiulis on videomagnetofon ja laserplaadimängija.
Nurgadiivanis on villane tekk ja padi, aga nurgadiivani peal on voodikate.
Elutoa põrandal on pruunikirju vaip aga sein kaetud valge tapeetiga.
Talvel meil elutoas on külm.
Ma sisse lülletan sojapuhur.
Õhtuti me vaatame teler.
Minu korteris on esik.
Esik on vaiksevõtu ja pime.
Välisuksest paremal seina juures seisab sahver.
Sahveris ma hojan tühje purke.
See on purked tangudiga ja suhkruga.
Purkes on herkulo, riis, manna, jahu, sool ja liha, kala, kana, juurvilja, kartuliroogade üldmaitseaine.
Uksest paremal seina juures seisab väike riidekapp.
Kapis riipuvad välisriided aga veel on kingad.
Kapis on toidupaketid.
Paremal seina peal on väike riiul.
Riiulis on korterivõtmed ja masina võti.
Edasi seinal juures on uks tualetti ja vannituba.
Tualetis on paber.
Tualetis seisab soe ja külm vett mõõtur.
Tualet ja vannituba on eraldi.
Vee eest ma maksan mõturi järgi.
Tualetit kohal on väike kapp.
Kapis on kaks riiulid.
Esimesel riiul on pesumasina jaoks spetsiaalse pesupulbri ja spetsiaalse pasta.
Teisel riiul on tööstusinstrumendid.
Tualeti põrand on kaetud kahhelkiviga.
Nurgas seina juures seisab hari ja kühvel.
Vannitoas on vähe ruumi.
See on niiske.
Uksest vasakul seinal riipuvad seinakapp.
Seinakapis on riiulid ja sahtlid.
Esimesel sahtlis on pesemisvahendid: seep, šampoon, balsam ja kreem.
Teisel sahtlis on hambapasta, hambaharjad, kahvel ja nuustikud.
Riiul on föön ja lokitang.
Uksest vastas seisab valge vann ja paremal seina juures on kraanikaus.
Kraanikausi kohal seinal on suur ümmargune peegel.
Vannitoas on duš ja kraan.
Vannitoa sein on kaetud kahhelkiviga maast laeni.
Vannitoas ripuvad käterätikud nagis.
Vannitoas ma kuivatan pesu.
Kraanikaus all seisab pesukorv.
Pesukorvis on must pesu.
Minu köök on päikesepoolne.
Köök on väike aga hubane.
Köögiaken avaneb hoovi poole.
Aknalaual seisavad ilus toalill.
Akna ees on roosa tüülkardin.
Köögiakna ees on ribi - kardinad.
Uksest paremal seina ääres seisab külmkapp.
Külmkapis ma hojan toiduained.
Siin on hapukoor, või, vorsti, majoneesi, juustu, tomatipasta, koore, mahla, pakk piima, viinerid ja palju puuviljad: see on pirnid, apelsinid, banaanid, mandarinid, viinamari, õunad ja palju aedviljad: kapsad, porgandid, kurgid, tomatid, sibulat ja salatid.
Külmkapis on sügavkülmik.
Siin ma hojan kana, liha, kala, pelmenid, varenikut ja lihatoiduanned.
Edasi seinal juures seisab mugav kööginurgadiivan ja söögilaud.
Nurgadiivani kohal nurgas akna juures riipub väike seinalamp.
Nurgadiivanis ma hojan palju tühje karbid, tortiga ja keksiga vormid, röster, eletrivahvli küpsetusmasin ja kaks pannid.
Nurgadiivani ääres seisab ümmargune söögilaud.
Uksest vasakul seinal riipub väike teler.
Söögilaual on teekann ja suhkrutoos.
Paremal seina juures asub köögi valamu.
Köögis valamu juures on nõudepesuvahend.
Valamu all seisab prügiämber ja kartuliga prügiämber.
Hommikul ma viin prügiämbri välja.
Köögiga ma olen väga rahul.
Seina helesinine tapeet.
Pidevalt ma koristan kööki.
Lagi peal on ilus lilla laelamp.
Nurgas akna juures põrandal seisab taevassinine köögikapp.
Kapis asuvad mõned riiulid ja sahtel.
Sahtlis on palju esemeid.
Siin on korgitser, avaja, leivanuga ja noad, supilusikad, teelusikad, dessertluusikad ja kahvlid.
Kapi peale seisab elektrikann ja kohvimasin.
Igal hommikul ma keedan kohvi.
Kapi ääres on elektripliit.
Pärast kooli ma valmistan sööma.
Pliiti peale on pot supiga ja pann praega.
Pliitis on praeahi.
Mõnikord ma armastan küpsetan koogid, küpsised ja pirukad.
Pliitis on üks kast.
Kastis ma panen vaagnad ja kandikud.
Pliitit kohal seinal on suur köögiseinakapp.
Kapis on neli riiulid.
Esimesel riiul on supi ja prae taldrikut, magustoidu taldrikut ja kausid.
Teisel riiul seisab klaasid, bokaalid, alustassid ja tassid, koorekann, pitsid ja serviis.
Kolmandal riiul asub mikser, mahlapress, hakklihamasin, köögikombain ja kohviveski.
Neljandal riiul on salatikausid, vaagnad, mõned vaasid ja kannud.
Köögiseinakapi all riipub mikrolaineahi.
Siis ma teen kuumad võileibad.
Paremal elektripliiti juures põrandal seisab köögikapp.
Kapis ma panen pannid, palju potid, supitirin, riiv ja sõel.
Uksest vasakul seinal riipuvad köögikäterätikud ja pajalapid.
Valamu kohal paremal seinal riipub veel üks köögikapp.
Kapis ma hojan palju esemeid: Siin on maitsestatud must tee, vanilliinsuhkur, tuhksuhkur, kakaojuomajuhe, äädikas, kaneel, liha üldmaitseaine, kuivpärm, küüslaugupipar, pizzajahu ja purk kohviga, soola, kommid, suhkru ja küpsised.
Köögipõrand on kaetud linoleumiga.
Igal hommikul ma pühin harjaga köögipõrandat.
Korteriga ma olen väga rahul.
Ma elan kõigi mugavustega korteris.
Minu korter on soe.
Korteris on soe ja külm vesi, keskküte, kaabeltelevisioon.
Mul on mobiiltelefon.
 
                 
                 
 

              
                 
Minu nimi on Leena, perekonnanimi on Ivanova.
Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.
Meie maja asub kesklinnas, Uuel tänaval.
Ma elan viiekorruselises majas neljandal korrusel.
Maja on number 7 (seitse), korter on 42 (nelikümmend kaks).
Meie maja ümbruses on palju rohelust: kasvavad erinevad puud ja põõsad.
Maja ees on ilus muru.
Meie maja taga on palju suur puud.
Majast paremal ja taga on palju viiekorrulised elumajad.
Meie majast vasakul on lasteaed, väike toidupood ja väike tööstuskaupade pood, uus suur kauplus "Maxima", post ja väike Apteek.
Maja ees on väike alkohooli kauplus, kaks lasteaeda, baar, ujula, suur üheksakorruseline maja.
Meie maja lähedal asuvad Soldino Gümnaasium, kaubakeskus Astri, Säästu kauplus, turg ja tööstuskauplus, bensiinijaam "Statoil", MC - donalds, tööstuskauplus, Ühispank ja Hansapanga kontor, palju bussipeatused.
Meie kivimajas on kuus trepikoda.
Minu trepikodas trepp on alati puhas.
Majas ei ole lifti ja prügišahti.
Korrusel on 3 (kolm) korterit.
Ma elan kolmetoalises korteris kõigi mugavustega.
Meil on soe ja külm vesi, keskküte.
Korteris on elutuba, lastetuba, magamistuba, köök, esik, vannituba ja WC.
Meie korter on erastatud, korteris toad ei ole läbikäidavad.
Esik on väike.
Välisuksest paremal on tutre tuba.
See on ei ole suur tuba, aga päikesepaisteline.
Ukse vastas on aken.
Uksest paremal seina juures seisab riidekapp ja sektsioonkapp, kirjutuslaud ja tool.
Aknast paremal on kušett, kirjutuslaual on arvuti, laua kohal seinal on riiul.
Riiulil on palju väikesed mänguasjad.
Akna ees on sinine tüllkardin ja rulikardin.
Edasi välisuksest paremal on suur ja päikesepaisteline elutuba.
Ukse vastas on suur aken.
Akna vasakul seina juures on sektsioonkapp, nurgas on teller, telleri all on videomagnitofon ja kassetid.
Sektsioonkapis on nõud, raamatud, diski ja fotoalbumid.
Akna ees paremal nurgas on suur lill fikus.
Aknalaual on palju lille.
Akna ees on muusikariiul.
Riiulis on muusika aparatuur.
Aparatuuri kõrval on pruun raamatlaud.
Laual on kaks suur lilli.
Uksest vasakul on väike diivan.
Elutoa keskes põrandal on suur punasekirju vaip.
Akna ees on värviline tüllkardin ja rulikardin.
Keskmine tuba on magamistuba.
Ukse vastas on suur valge riidekapp.
Ukse kõrval paremal seinal on väike riidenagi.
Riidekapist paremal seina juures toa keskel seisab lai voodi kahe öökapiga.
Voodi vastas seina juures kahe kummutite vahel on öökapp.
Aknalaual on kaks lille.
Akna ees on valge tüllkardin ja külgkardinad.
Meie korteris WC ja vannituba on eraldi.
Vannituba on väga väike.
Vannitoas asuvad kitsas pesumasin ja ei ole suur vann.
Pesumasina kohal seinal ripub ovaalne peegel.
Vannitoa vasakul asub meie köök.
Köök ei ole suur.
Ümbes kaheksa ruut meetrit.
Ukse vastas nurgas seisab suur valge külmkapp.
Külmkapis on palju toiduained.
Külmkapist paremal akna ees seisab väike söögilaud nelja tooliga.
Söögilaua vastas on gaasipliit.
Gaasipliidis on kaks panni.
Gaasipliidi kohal asub tombekapp.
Tombekapist seina juures asub köögisessioonkapp.
Nurgas on suur valamu.
Valamu all on vesifiltr ja ämber kartuliga.
Valamu kohal köögikapis on nõud: supi ja prae taldrikud, klassid, suured tassid.
Edasi teises köögikapis on ravimtaimed, sool ja pipar.
Kõrval köögikapis on köögikombain ja mikser.
Sahtlis on noad, kahvlid, supilusikad, dessertlusikad ja teelusikad, kulp, korgitser ja avaja.
Kõrval teisel sahtlis on suur ja väike pakid.
Sahtli all on suur ja vaike potid.
Teises suur köögikapis on toiduained: tangud, makaronid ja niitnuudlid.
Köögikapil on elektrikann ja mikrolaineahi, õle ja kohvipress.
Gaasipliidi kõrval on väike hari ja kühvel, prügiämber.
Akna ees on külgkardinad.
Köögi ja esikupõrandal on rohelisekirju linoleum.




Minu nimi on Eesnimi.
Mina lõpetasin Lasnamäe Vene Gümnaasium.
Seal mina õppisin kaksteist aastat.
Pärast kooli vaja valida kuhu edasi minna.
Miks mina valisin majandus?

See on väga hea küsimus.
Võib olla see eriala - ärindus mulle sobib rohkem, kui teised erialad.
TTÜ on riigiülikool ja siis kui sina tahad töötada heal tööl, esiteks võtavad töötajaid riigikoolist, seda mina arvan.
TTÜ on väga ja võib olla liiga suur ülikool.
Mina ei tea kui palju inimesi õppivad siin aga mulle see meeldib.
Siin on väga huvitavad, sõbralikud ja lõbusad inimesed.
Kui sina ei tea kus on mõned klassid siis nad aitavad sind.

Mina ootan eesti keele loengutelt rohkem suhelda eesti keeles ja mulle meeldib töötada gruppis, see on huvitavam kui kirjutada ülesandeid.

 



Kõigepealt aastast 2007 ma ootan edukat õppimist, et mul ei ole probleeme eksamitega, sest tulevikus tahan saada inseneeriks ja pean kõik aineid hästi õppima.
Tahaksin leia uut töökohta, praegu meie firmas on probleemid palga saamisega.
Loodan, et järgmisel aastal oleks rohkem vaba aja puhkamisele ja oma sõbradega suhtlemisele.
Oleks ka hea sõita välismaale töötama või lihtsalt puhkama.
Väga huvitav vaadata kuidas inimesed elavad teistes riikides, ma juba ei mäleta millal ma viimati olin välismaal.
Võib olla hakkan tegelema spordiga, aga see sõltub minu vaba ajast, aga praegu ma ei tea kuidas läheb järgmisel aastal õppimisega ja kui palju vaba aja mul on.
Tahaksin lõpetada remonti oma majal, juba teine aasta ei jõua seda teha.
Kui inimisel on suur soov siis kõik temale on võimalik.





Suvi on mu lemmik aastaaeg, sest alati olen vaba ja juhtub midagi huvitav.
Igal suvel ma reisisin, aga sel suvel polnud nii palju aega selleks ja üldse soovi, sest olin väsinud koolist.

Algas, kui kõik eksamid lõpetasid, ma läksin Venemaale, Peterburisse, seal mu sõber elab.
Seal me palju jalatsime pargides ja Neva rannas.
Kui oli halb ilm, siis läksime Ermitaži.
Seal mulle kõik meeldib, sest olin üksi ja see on parem, et olla seal ilma vanemata.
Pärast sõitsin onu juurde, ta elab Pushkinis, see on Peterburi lähedal.
Oli ilus ilm ja oleme käinud Ladoga järvel.
Niisugusest suure järve veel polnud näinud.
Juulil mul oli vaja minna Tallinna, et asutada ülikooli, ma tegin seda ja jäin siin, et puhata ja näha midagi.
Käisin vana linnas ja Piiritas, oli väga tore sest nägisin seda esimest korda, mitte tihti olen käinud siin.

Augustis ma otsustasin minna maale vanaema juurde, mis asub Venemaal.
Seal ma olen iga suve.
Maal on kõik mu parimad sõbrad, kellega alati on rõõmus.
Iga päev oleme käinud valge järvel või Soome lahti rannal, seal suplesime ja päevatasime.

Üks kord jalutasin üksi metsas ja olen näinud karupoja, mul oli huvitavalt, aga otsustasin, et parem minna välja, et ei kohtu ta ema, olen kardanud.
Kuigi peaegu polnud käinud kuskil, aga näinud väga palju, mis jäätab mu mälus veel palju aega.




Ma arvan, et Mari oli üks nendest naistest, keda oli väga raske leida ja harva näha siis, XVIII sajandil.
Nüüd on aga peaaegu kõik naised niisugused.
Mari polnud oma aja naine - ta oli üks nendest, kes kahe sajandi pärast muutusid ja said "business-womanideks", äri-naisteks.

Mari on väga huvitav karakter romaanis.
Ta on väga iseseisev ja tal on nii tugev tahe, et ka mõned mehed võiksid kadestada.
Ta on suhteliselt ilus ja oskab meestele meeldida - niisuguste naiste pärast on alati konfliktid ja sõjad juhtunud, näiteks Trojani Sõda ja nii edasi.
Tänapäevased naised ka peetuvad ilut väga tähtsaks ja püüavad ilusad olla.

Mari on ka natukene lapse-moodi, selles mõttes, et ta alati rõõmus ja muuretu välja näeb, mängib kogu aeg lastega.
Aga ta on ka tark ning julge.
Ta oskab mõelda mitte ainult iseennast, aga teistest ka, saab ta aru, et kui midagi temast sõltub, peab ta seda tegema igal juhul.
Ta pole nii kartlik ja tagasihoidlik nagu kõik teised - julgeb rääkida sellest, millest peetub vajalikuks rääkida, teeb seda mida peab ja arvab, et on parem teha.

Ühesõnaga, Mari on väga tore naine, mitte tavaline, aga omamoodne.
Ta on XVIII sajandi tänapäevase naise prototüüp, sest kõik need iseloomujooned on tavalised nüüd.
Aga võreldes tänapäevase naisega, on ta veelgi parem, sest pole ta egoistlik ning on lahke ja heasüdamlik, mis on täna päeval harv.

Vot niisugune ongi Mari võreldes tänapäevase naisega.

 
                 
                 
 

              
                 
Positiivne ellusuhtumine on inimeste edukuse põhjuseks.
Ma olen täielikult nõus sellega, et positiivne ellusuhtumine on inimestele edukuse põhjuseks.
Ma arvan, et kui inimene usub, et temal on kõik korras, siis temal on kõik korras.
Mõte - see on väga tähtis asi meie elus.
Näiteks: me peame hästi õppida, et kool edukalt lõpetada.
Aga ma arvan, et kui inimene ei usu, et ta saab kool edukalt lõpetada, siis tal on negatiivne ellusuhtumine ja ma arvan, et niisugune inimene ei ole edukas.
Ma arvan, et kui inimesel on positiivne ellusuhtumine, siis ta elu on väga hea sest ta usub.
Kui inimesel on positiivne ellusuhtumine, siis ta on optimist.
Optimistil on alati kõik korras, ta naerab ja mulle väga meeldib suhelda niisuguste inimestega.
Ma arvan, et meie elu on niisugune, kuidas me arvame.
Inimesel, kellel on positiivne ellusuhtumine on alati edu.
Ma arvan, et meie elus on vaja kõigepealt usuda.
Kõik inimesed peavad usuma.
Aga kui inimesel on negatiivne ellusuhtumine, siis niisugune inimene ei ole edukas, sest ta ei usu.
Ta asjad ei ole korras.
Ma arvan, et kui inimesel on negatiivne ellusuhtumine, siis ta ei ole terve.
Ma arvan, et niisugune inimene peab minema arsti juurde.
Inimesed, usuge!
Ja kõik on korras!





Minu jaoks koolipõlve aastat jäid kauges minevikus.
Mina lõpetasin kooli 1991. aastal.
Kõik halb on unustatud, kuid ka polnud eriti midagi head, mis tahaks meenutada.
Me õppisime väga keerulisel ajal, siis kui lagunes sotssüsteem, ning algas ümberkorraldus ja keegi ei võinud täpselt öelda millega see lõppeb.
Kooliajal ma olen rahulik, tasakaalukas tüdruk, kellel polnud erilisi probleeme koolis ei õppimises, ega käitumises.
Keskstatistiline õpilane.
Kuid toll ajal õpilase ja õpetaja vahelises suhted olid lihtsamad, selles mõttes, et konflikte tekis vähem ja neid püüti kohe lahendada.
Aga kui minu poeg läks kooli, siis minumeelest, esimest viie aasta jooksul ma puutusin kokku paljude õppimisprotsessi miinustega.
Võiks nimetada autoritaarne suhtumine õpilastese ja ka vastupidine, kui õpetajana ei tunne huvi õppetulemuste vastu.
Asja on selles, et minu poeg on väga energiline, lõbus ja kõige suurem õnnestus tema jaoks on see, et ta armastab palju rääkida ja elu üle arutada.
Kahjuks, see omadus häirib õpetajad, kuid minu arvates oskus end väljendada, läheb tal elus tarvis.
Esimesest klaasist peale minu poja päevik oli punane, märkustest, paha käitumise pärast.
See võttis pojalt õppimise isu ära.
Kuid õnneks autoritaarne esimese klaasi õpetaja läks pensionile ja alles siis meil õnnestus pojaga ümberveenata.
Oma pojale ma alati püüdis selgitada, et temaga väga raske, tema käitumise pärast, kuigi ise ma nii ei arva.
Vaga kahju, mul pole materiaalset võimalust anda pojale erakooli haridust, tuleb leppida riigi õppesüsteemiga.
Õpetaja jaoks vähe teada hästi oma ainet, ta peab olema ka hea psühholoog, mõistma lapsed.
Iga laps tunneb vajadust individuaalses lähenemises.
Enamikul juhtudel noored õpetajad töötavad koolis sel lihtsal põhjusel, et nad ei suuda huvitavam ja prestiižsem tööd leidma, aga on vaja pangalaenu välja maksta või lihtsalt nagu igale inimesele raha on hädavajalik, peole selle on olemas pedagoogiharidus miks mitte ei proovi õpetajana töötada.
Minu arvates, see on halb mõtte sest õpetajategevus pole lihtne, inimene peab armastama seda millega ta tegeleb ja kutsumist tunda.
Ma arvan et meie seltskonnas teravad on ja jääb haridusprobleemid veel kaua.
Sirguv põlvkond on väga arenenud, arukas ja hindeline.
Õpelesed on nagu terased vaatlejad ja peened psühholoogial, tunnevad olukorda ja suhet muidugi kõik see mõjub õpetamisele.
Mis puutub probleemidesse õpetajate ja õpilaste vahel eksisteerivad kasvatusprobleemid alati.
Õpetajad peavad autoriteetsust võtma ja tasemel olema.
Alguses õpilasel peab olema austus õpetaja, ning õpetaja polt oskust lugupidamist võita ja pärast seda on võimalik rääkida teadmisest.
 
                 
                 
 

              
                 
Tänapäeval on liiga raske eluviis: suur temno, ülekormus, stress.
Inimene kogu aeg peab palju töötada, sellepärast on vaja palju raha.

Parem, kui sinul on huvitav töö, hea suhtlemine kollektiivis, mugav töökoht, ilus kodu ja abukasa, kes aitab sulle.
On paljud inimesed, kellel seda ei ole.

Aga ilma millega üldse ei saa tänapäeval elada?
Ma arvan, et see on tervis.
Kui tervis on halb, siis ei saa töötada palju ja sul seetõttu ei ole mõnd võimalust ja arstiabi on liiga kallis.
Teisest on vajas hea haridus, hea eriala.
Kui sina on kvaliteetne töötaja, siis ei ole probleeme tööl.
Tööl on vaja keeleoskus.

Parem kui sina oskad 2-3 keele.
Töö tekitab stressi ja inimene peab puhkada ja kontrollida oma tervis.
Väga tähtis kuidas on suhtlemine peres.
Soe suhtlemine peres, viisakaid lapsed, mugav kodus annavad sulle hea tuju.
Veel tänapäeval on palju mugavust ilma nendega ei saa elada.
See on arvuti (internet), mobiiltelefon, telerit, elekter, külmkapp, radio, ühistransport.
veel ma tahan liisada et vaja rahulik elu kõigele, puhtaks loodus, tervislik toidu.

 
                 
                 
 

              
                 
Kaubamaja suureks plussiks on suur kaupa valik.
Ma eelistan kaubamaja sellepärast, et kõik võib osta ühest kohast.
Turu peamine eelis teiste kohtade ees on see, et kaup seal on odav.

Ma olen ülimalt rahul butikkega.

Eriti meeldiv on butikki juures see, et kaup seal on kõige modsam.

Ma naudin kaubamaja.
Butik on heal tasemel.
Turu puuduseks on halp kaupa kvaliteet.
Pisut häirib pikkad järjekorrad..
Turu ei võimalda proovimist.
Pettumuse võib valmistada halp kaupa kvaliteet.
Tarbijaid võib ehmatada suured hinnad.

Kuidagi ei saa rahule jääda halba teenindusega.
Kindlasti vajaks ümberkorraldamist.




Kõigepealt tahaksin ütelda, et mulle alati meeldisid erialad, mis seotud inimestega ja suhtlemistega.
Kui ma õppisin koolis, ma kirjutasin artikli muusikast ja kultuuri elust meie linnas.
Neid artikleid ma panin Internetile.

Üks kord minu tuttav ajakirjanik ütles mulle, et on võimalik kirjutada artikli ajalehesse.

Artikli teema oli: "Noored ja nende probleemid".
Kui ma hoidsin ajalehti minu artikliga, ma tundsin, et see on suurepärane, kui sul on võimalus rääkida sellest, mis on tahtis teada teistele inimestele.
Kõigepealt sa pead tegema selle auselt.
Kui tuli aeg valida kuhu ma lähen õppima, ma konkreetselt teadsin, mida ma tahaksin.


Ma mõtlen et õppimine Tallinna Ülikoolis ja ajakirjanike eriala omandamine aitab mulle tegelema sellega, mis mulle tõesti meeldib.
Ma loodan, et meie rühm, mis väga meeldib mulle (nad on tõesti huvitavad inimesed), tulevikus saab sõbralikuks meeskonnaks.
Mulle meeldib Tallinna Ülikooli atmosfäär.
Mõtlen, et siin on huvitav õppida.
See on alati huvitav, - teha, mis sulle meeldib.
Minu sõbrad (kes on vanem) õppisid siin ja ütlesid, et Ülikooli elu on väga põnev.

Loodan, et omandan siin palju teadmisi, mis atavad mind tulevikus.
Tean, et mul on võimalus valida palju huvitavaid õppeaineid.
Tahaksin saada spetsialistiks.

Ja loodan et Tallina Ülikool aitab mind.




See on küll suur küsimus, mida teha pärast kooli lõppetamist.
Mõned valivad üks või paar puhata või minna tööle et teenida raha.
Aga peagi kõik need noormehed ja neiud otsustavad edasi ka õppida, astuda mingi ülikooli.
Siis tuleb valida eriala, kus kavatsed õppida.
Ja see on juba saia korda raskem.
On vaja ise ennaga kokku lepida, mida sa tahad praeguses ja olevikus elus.
Mina aga sain aru mida ma tahan neli või viis aastat tagasi.
Saada ajakirjanikuks oli mu lapsepõlve uni ja unistus.
Mul oli (ja on ka siiamani) lemmikajakirjanikud ja lemmikajalehed.

Neid ma lugesin kogu aeg.
See pole eriti hea, aga lugeda ajalehte mul oli huvitavam kui, näiteks, mingi põnevat raamatut.
Ma lihtsalt ootasin, millal juba lõppeb kooliaeg, et pärast õppida ja saad ajakirjanikuks.

Kooliaeg juba hakkas lõppetada, mina aga hakkasin kahtlema oma valikus.
Mina ei olnud juba nii kindel, kui lapsepõlves.

Praegu aga mul on rõõm, et sel raskel ajal ma sain teada Tallina Ülikoolis toimuvad ajakirjaniku kursused.
Ma registreerisin enda ja hakkasin käima nendel kursustel ja varsti oli juba saiaprotsendiliselt kindel, et ajakirjandus on see asi, mis on mul vaja.
See oli väga huvitav kirjutada artikleid, intervjeerida, koostada tekste.

Ja see meeldis mulle.
Minu arvates, tuua inimestele infot on hüvasti.
Ma saan aru, et töötamises ajakirjanikuna ei ole palju puhkust, aga see eriti ei puudu mind, ma tahan saada ajakirjanikuks.

Mina astusin Tallinna Ülikooli selleparast, et siin on see eriala, mis huvitab mind.
Minu ei oota õppetamisest kerget elut.
Ma arvan, et tuleb praegu palju töötada.
Ainult õppimine viib heale ja huvitavale tööle.
Mina aga ootan, et Tallinna Ülikoolis toimuvad ka huvitavad üritused, kus saab ka võtta osa.
Ma arvan, et ülikooli elu ei ole sarnane kooli eluga.
Mida ootan veel ei saa praegu öelda.




Laul ja tants teevad eestlastest laulurahva.
Ma arvan nii, et laul ja tants olid nendega kõikides ajal.
Need olid asjad, mis oli eestlastega nii halval kui heal ajal.

Ma arvan, et laul teeb eestlastest laulurahva, sest nad alati laulavad.
Laulu laulmisega nad töötasid.

Laul ja tants - see on eesti kultuur.
Aga eestlased armastavad oma kultuuri.
Palju aastat tagasi nad laulsid ilma muusikata.
Need lauled pärandati põlvest põlve suuliselt.
1920. aastal eestlastel on rahvaslikku stiili.
See on väga oluline, sest rahvalaul ja - tants annab võimaluse ei määleta oma kultuuri.
Seda saab näha laulupidul.

Eesimene laulupidu oli 1869. aastal Tartus, kus osales 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijaga.

See pidu annab võimaluse tunneb end mitte üksina.
Kahjuks laulupidude toimumisse on jälje jätnud valitsenud poliitilised olud, aga saab öelda, et laulupidu oli protesti liikumine.
Ma arvan, et noored inimesed ei huvita rahvamuusikat, - tantsi ja nad kuulavad rock või pop muusikat, vaid nad teavad palju eesti kultuurist ja ajaloost.

Nendele meeldib käia laulupeol, kus nad saavad näha rahvatantsi või kuulata rahvalaulu.

Ma mõtlen, et kui inimesed ei laula ja ei tantsida, siis inimesed ei määletaks oma kultuuri.
Ja ma arvan, et rahvastel peab olema midagi mis annab võimaluse määleta oma kultuurist ja ajaloost.



Vanal ajal eestlastele muusika oli parim sõber ja tänapäeval on samuti.

Eestis kujunes esimene rahvalaul tuhat aastat tagasi, see oli rohkem koorimuusika: eeslaulja viib laulu, aga koor kordab.
Koorilaulud oli hea põllutööajal laulda.
Minu meeles, laulud aitasid eestlastel oma tööd lõbuse tujuga teha ja see tõttu parim tulemust saada.

Eestlaste jaoks muusika oli nii tähtis, et 1869. aastal J. V. Jannsen "rajas" esimese ülemailma laulupidu.
Tol ajal niisugune hämmardav sündmus Eestis oli nagu Eurovision tänapäeval.

Nõukogudeajal tekkisid probleemid püha korraldamisega, aga inimeste soov ja tahtmine muusikaga kontaktis olla palusid püha uuesti korralikult ja täielikult veeta ja korraldada.
Võin oletada, et laulupüha on nagu vaimupüha, sest ta võimaldab inimestele koos kohtuda, oma aega lõbusalt veeta ja muidugi sõbralikuks saada.
Eestlased on vaieldamatu laulurahva, sest nad on laulupidu "vanemad" ja sest, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega "rahvas" ja "laul" kohe ka "laulupidu".

Kuulsin, et praegu on väga palju folkloori näitusi ja seal võtavad osa noor inimesed, võin oletada, et eestlased on sündinud, et muusikaga ja kultuuriga kaasa töötama, armastus muusikasse on nende veres, see tähendab, et nad ei saa lihtsalt elada ja õhu hingama muusikata, see suur armastus teeb eestlastest laulurahva.
Eestlase minevik ja tänapäev on seotud muusikaga, nad on koos iga situatsioonis ja tulevikus peavad koos olla ka.





Laulupidu see on suur ja põnev pidu, mis tähestab juba 1869 aastast ja järgneb tähestada tänapäeval, Tallinnas.
Ma võtan osa ise sellest üritusest ja ma võin ütelda, et see pidu erineb pidudest, mida me tähistame kodust.
Ja nüüd ma proovin seda tõestada.
Laulupidu on üritus, kus kohtuvad sõbrad, sugulased, tuttavad ja palju turiste, kes ka tahavad vaadata, mis toimub Tallinna laulupeo laval.
Siin koguvad kõik lauljad, koorid ja teised inimesed, kes teavad, et nad võivad ennast esitada ja näidata, kellel on hea hääl ja palju oskusi mitte ainult muusikas.

Kui meil on tuntud, Eesti folkloor koosneb lauljast, pillemängudest ja tantsudest, aga see tähendab, et iga inimene võib osaleda, ainult kui tal on hea tuju ja kui ta on aktiivne inimene elus.
Ja selle jaoks, et tulla laulupeole, ei ole vaja mõelda, kas asub Sina sulle kohta või mitte, sest sellest korraldajad juba mõtlesid.

Kõige huvitavam, ma arvan, on tantsud, sest nad erinevad, näiteks, Venemaa tantsudest.
Miks?
Iga inimene ja laps teab, et igas riigis on oma traditsiooned ja kombed, ja ka palju erinevaid stiileid muusikas ja tantsus, selle pärast mulle tundub, et inimestele on huvitav vaadata sellele, kuidas koorid ja lauljad kõikidest riigidest näitavad oma oskusi ja tehtud aasta taga töö.
Ja kohe võib aru saada, miks laulupeol sõidavad inimesed ja nende arv kasvab iga aasta, kui kasvab koori ja lauljate arv.

Mulle meeldib, et meie Eestis on niisugune traditsioon, sest see on hea näitus inimeste jaoks, kes ei leinud oma hobbi veel või veel midagi, sest muusika annab palju võimalusi, nii kui ta on seotud instrumendiga (aga kõige populaarne instrument laulupeol on kannel, sest see on esimene instrument, minu meelest, millest hakkas Eestis meie muusika), tantsidega, lauludega jne.
Ka mulle meeldib, et sellele peole osavõtjad panevad rahvariided, et alla kirjutada oma rahvus ja ilus oma riigi.
Üldses, ma võin ütelda, et päeval, kui toimub see pidu, sa võib puhata, mängida, tantsida, laulda ja ma olen kindel, et sa ei hakka väsinud, sest see aeg sa veedad sõpradega, aga kui sul neid ei ole, see on reaalne võimalus tuttvuda uue inimestega ja suhelda mitte ainult emakeeles, aga ka soome-, rootsi-, saksa-, inglise keeles jne.
Mina olen rahul, et elan Eestis, sest see riik juba tuntud, muidugi, kõik see on suur tänu laulupeole, ehkki mitte ainult, aga praegu ka mitte sellest.


Eestlased on väga laulurahvas.
Laulud ja tantsid koostavad suur osa neie kulturis.
Vanal ajal eestlased võisid laulda tööl, peol ja, nagu mina saaksin teada mõne aega tagasi, nad ikka suheldasida ja võiksid muinasjuttu räägida lauldes, mis on väga huvitav minu arvates.
Eestlastes olnud ka peod ainult näiste jaoks, kui nad võiksid käia, et laulda ja tantsida.
Vanal ajal lauldi ainult vokalselt, ilma muusikata.
Aga ei ole õigus, et ainult naised laulsid, nagu ma mõtlesin.
Ma saanud teada, et mehed ka lauldid.
Laulud alati olnud eestirahva elu osa.

Lauldi ka kirukus.
Väga tähtis osa Eesti kultuuri elus on laulupidu.
Esimene laulupidu oli 1869. aastal Tartus.
Ta sai traditsioniks.
Eesti rahva teeb laulurahva see, et laulud olnud nende jaoks nii suur osaks, nii iga inimese elus, kui ka ajaloo ja rahva elus.

Teised rahvad ka mõjusid eesti muusikat.
Eestlased algasid kasutama uued muusika instrumentid, ilmusid uued laulu žaanrid.
Aga Eestis on kolektiivid, milled mängivad tänapäeva muusikat, kui ka folkloor ansamblit.
Nad ikka otsivad arhividest vana rahva laulud, mis ei anna unustada eesti kultuur traditsionides ja annab uus elu see lauldese.

Rahvalaul nii populäärne siin, kui ka tänapäeva muusika.
Tallinnas esitavad väga palju kollektiive rahvalaulaga.
Seda võib näha suvel väga hästi.
Ma arvan, et Eestis on väga palju huvitava ansamblid.
Mitte ainult rahvaansamblid, aga need, kes mängiva tänapäeva muusikat ka.
Eesti keel on väga ilus keel laulde jaoks.
Ma saan ütelda, et kõik see teeb eesti rahva laulurahva ja huvitav on see, et eestlased hoianevad oma traditsionid kõik, mis seotud lauldega ja tantsidega aitab inimestele võimalust olla see inimestega, kes ta on.
Me vajame teha midagi, et ütelda oma sõnu seda maailmas, et teised inimesed ja teised rahvad teaksid.
Eesti kultuuris võib seda näha.
Eestlased on tõesti laulurahvas ja see võib leia ajaloos.




Laul on vana traditsioon paljudel rahvadel.
Laulmine on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, aga ka sotsialne tegevus.
Loomulikult, laul on ka rahvuslik identiteeditunne ja kultuuri sümbol.

Arvan, et eestlastel laulutradtsioon on väga oluline.
Eesti rahvas laulab nii heal ajal kui ka halval; laulab kui töötab ja kui puhkab.
Vanal ajal saatis laul eestlast hällist hauani.

Kui Eestis toimub midagi tähtis - inimesed laulavad.
Näiteks, esimese ärkamise ajal toimus esimene laulupidu.
See oli Tartu linnas aastal 1869.
Peos osales 46 meestekoori 822 lauljaga ja 5 puhkepilliorkestri.
Sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.
Tsari ajal ja nsv ajal eestlastele oli raske - oli vaja rääkida vene keeles; eesti rahvatunne, eesti traditsioonid - kõik need asju tahti tappama.
Ainult rahvalaul aitas eestlastele mäletada kes nad on ja ei unusta oma kultuuri.

Aastal 1980 tuli teine ärkamisaeg.
Pärast toimus laulavrevolutsiion.
Meie ajal on rahvalaul populaarne - see näitavad laulupeod, kuhu inimesed tulevad koos perega, lastega, sõbraga.
Üle eestiline laulupidu on meie ajal kõige tähelepanuväärsem rahvusluse manifestatsioon Eestis.

Kõik see näitab, et eestlased küll saab nimetada laulurahvaks.

 



Praegu ma elan Tšuvašias.
Ma sõitsin siia 4 kuud tagasi oma abikaasaga.
Minu abikaasa oli komandeeritud töölt.
See riik - on minu abikaasa kodumaa.
Ma, nagu dekabristi naine, sõitsin temaga.
Siin me peame elama veel 5 kuud.
Me elame mitte linnas, aga maal, tema emaga.
Mulle ei meeldi elada seal.
Maal on palju tööd, aga ma ei armasta töötada.
Väga tore, et külas ei ole koduloomi ja ma abistan ema aias.

Ma töötan vene keele repetiitorina.
Siin inimesed räägivad oma keeles.
Tšuvašias me olime ajuti ja mul ei ole soovi õppida nende keelt.
Peres me suhtleme vene keeles, aga omavahel nad räägivad oma keeles ja mulle see ei meeldi.
Tšuvašias rahvaraha on rublad ja minu jaoks oli raske ühest raha teise minema.

Siin on hea kliima.
Ta sobib mulle.
Kui oli +30° siis ma ei tundsin kummi.
Siin on tore rahvaköök.
Eriti mulle maitsevad "Hup - lup" ja koogid ja pirukaid vene ahjast.

Kahjuks, kodus ei ole interneti ja helistamine Eestisse on kallid.
See tähendab, et mul ei ole Eesti side.

Eestis jäid vanemad, sõbrad ja koer.
Ma elan väga üksildaselt.
Ma igatsen oma kutsika järele.
Ma püüan helistada emale, aga puhkepäevadel ma sõidan linna interneti kohvikusse.
Ma kirjutan kirju oma sõpradele ja saadan fotot.
Suvel me tuleme Estisse ja uuesti ma olen rõõmus ja õnnelik, et ma olen oma kodus, oma perega, sõpradega ja koeraga.





Minu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.
Mul on kaheksateist aastat vana.
Ma elan väikeses ja väga ilusas linnas - Maardus.
Ma lõpetasin Maardu Gümnaasiumi ja praegu õpin Tallinna Tehnika Ülikoolis.

Ma väga ammu ootasin seda hetke, millal ma hakkan õppima ülikoolis.
Uus koht, uued sõbrad, uus elu - mulle jaoks see on väga tähtis ja huvitav.

Mulle kohe meeldis Tallinna Tehnika Ülikoolis.
Suur hoone, hoone sees on mugavalt, kõik õpetajad on väga head.
Ülikoolis ma võin suhelda tudengitega nii vene, kui ka eesti keeles, mis on väga tähtis sellepärast, et teisel aastal kõik loengud on eesti keeles.
Ja et aru saada, millest räägitakse ma pean sügavalt õppima eesti keelt juba praegu.
Väga tore, et meil on eesti keele tundid.
Ma ootan tundidest suure kasu, et ma saaks laiendada oma sõnavara, parendada grammatikat, rääkida õigesti.
Ja mina püüan seda teha.

Ma olen väga rõõmus, et astuda ülikoolis ja õpin.
Ma saan arendada iseenda ja laiendada oma silmaringi ja tulevikus omada hea elukutse.




Esmaspäeval ma ärkan kell kaheksa ja ma söön kell poole üheksa.
Ma pesen kell üheksa ja ma panen kell poole kümme.
Ma lähen ülikooli jalgsi kell on poole kolmveerand kümme.
Mul on loeng kümme, see on eestii keel.
Ma tulen koju kell kaksteist ja tarvitan internet.
Ma söön keskpäevaeina kell kolmteist, ma harilikult söön voileib juustiga.
Kell neliteist ma lähen raamatukogu laenama raamatud.
Kell viisteist mul on loeng, see on vene keel.
Kell kuusteist ma tulen koju ja tegen mu kodutöö.

Kell poole üheksateist ma söön lõunat.
Õhtu, ma õpin, ma kitarr mängin ja ma tarvitan internet.
Ma magan minema kell poole kakskümmend neli.

Teisipäeval ma ärkan kell üheksa, ma söön hommikust ja ma pesen.
Ma lähen ülikooli, kell on kolm veerand üksteist.
Mul on loeng kell üksteist, see on poliitika.
Ma elan lähedane ülikooli, sellepärast ma võin minema koju keskpäevaeines.
Teisipäeval ma tulen koju kell kaksteist ja ma söön keskpäevaeine.
Kell poole viisteist ma lähen ülikooli.
Mul on loeng kell viisteist, see on vene keel.
Ma tulen koju kuusteist ja tegen mu kodutöö.
Ma söön lõunat kell poole üheksateist.
Harilikult, ma söön pizzat.
Õhtu ma lähen raamatukogusse ja ma õpin.
Teisipäeval ma magan minema hiline.

Kolmapäeval ma ärkan kell üksteist ja ma pesen.
Kell poole kolmteist ma söön keskpäevaeina ja kell kolmveerand kolmteist ma lähen ülikooli.
Kolmapäeval mul on üks loeng ainus, see on eestii keel.
Loeng kestab kaks tundid.
Loeng taga ma vaatlen eestii filmi klassiga.
Ma tulen koju kell poole kaheksateist ja ma söön lõunat.
Kolmapäev ma lähen kõrtsi sõbraga.
Ma tulen koju hiline ja ma magan minema.

Neljapäeval ma ärkan kell üksteist ja ma söön hommikueine.
Ma pesen kell kümme ja ma lähen ülikooli kell kolmveerand üksteist.
Mul on loeng kell üksteist, see on eestii keel.
Ma tulen koju kell kaksteist ja ma söön keskpäevaeina.
Ma tartivas ka internetti ja ma kirjutan vene jutt.
Ma lähen ülikooli kell kolmveerand kolmteist.
Mul on loeng kell kolmteist, see on vene grammatika.
See loeng on väga raske; vene grammatika on raske.
Ma tulen koju kussteist ja tegen mu kodutöö.
Ma söön lõunat kolmveerand üheksateist ja, õhtu, ma õpin ja ma kitarri mängin.
Ma magan minema vara.

Reede, ma ärkan kell seitse ja ma söön hommikueine.
Ma pesen kell kaheksa ja ma lähen ülikooli kolmveerand üheksa.
Mul on loeng kell üheksa, see on politika.
Loeng kestab kaks tundid.
Ma tulen koju kell üksteist ja ma magan ma ärkan kell neliteist ja ma lähen ülikooli.
Mul on loeng kell viisteist, see on vene kirjutamine.
Ma tulen koju kell kuusteist ja ma iodvenden.
Kell poole kakskummend ma lähen kõrtsi sõbraga ja me purju jääme.
Me tuleme koju kell poole neli hommiks.

Laupäeval ma arkan hiline.
Ma tõusen kell kolmteist ja pesen.
Ma söön keskpäevaeina kell poole neliteist ja ma lähen linna bussiga.
Ma lähen kauplusid ja ma vaatan umbes poolteist tundi linnas ringi.
Ma tulen koju kell kuusteist ja ma vaatan telekas, kitarri mängin ja tegan mu kodutöö.
Ma söön hommikueine kell poole kakskummend ja vaatan telekas.
Ma magan minema.




Ma elan Estis, Ida - Virumaal, Narvas, Tallinna tänaval, majas number kaks, korteris number viisteist.
Meie maja ei ole suur.
Majas on kolm korrust, kaks trepikoda.
Trepikojas on üheksa korterit.
Maja välisuksed kaivad lukus.
Kõik naabrid teavad igaüht.
Meil on kivimaja kõigi mugavustega.
See on: keskkütte, elekter, kanalisatsioon, kaabeltelevisioon.
Majas on külm vesi ja gaasiboilerid, sest meil on soe vesi alati.
Maja õues on mõned pinged ja kasvavad erinevad puud.
Lähedal on Pime Aed, jõgi Narova, piir, mõned toidukauplused.
Maja ees on tee (Tallinna tänav).
Ümberringi on samasugused kolmekorruselised majad.
See on hea ja rahulik linaosa.
Me elame esimesel korrusel.
Meil on erastatud kolmetoaline korter.
Kaks tuba on suurem.
Tubade aknad on põhjapoolne.
Siin on elutuba ja magamistuba.
Üks tuba on väikesem, aken on idapoolne.
Siin on meie kabinet.
Esikust vasakule asuvad vannituba ja tualett.
Meil vannituba ja tualett on eraldi.
Veel edasi vasakule on köök.
Esimene tuba asub esikust paremale, teine - esikust otse (välisukse vastas), kolme tuba on vannitoa ukse vastas.
Esik on väike, kitsas ja pime.
Välisuksest vasakul ripub suur seinanagi riiuliga.
Nagi all on jalatsiriiul.
Nagi vastas on suur kandiline peegel.
Esikus põrand on kaetud linoleumiga.
Põrandal on väike vaip.
Lael on laelamp.
Minu elutuba on avar, aga pimedavõitu.
Uksest vasakul seisavad kaks suur tugitooli ja tugitoolide kõrval on kahekohaline diivan.
Tugitoolide ja diivani juures seisab ümmargune diivanilaud.
Tugitoolide vahel on põrandalamp.
Diivanil ja tugitoolidel on väikesed padjad.
Seina juures seisab madal kapp.
Kapis on erinevad kujukesed, küünlajalad, vaas, kapi kohal ripuvad kaks maali.
Uksest paremal nurgas seisab televiisorikapp teleriga.
Akna ees on tüllkardin ja külgkardinad.
Aknalaual seisavad toalilled.
Akna juures põrandal on suured toalilled ka.
Põrandal on terrakota vaip.
Meie magamistuba avar ja pime ka.
Uksest vasakul seina juures seisab suur riidekapp.
Kapi uksed on peeglitega.
Uksest paremal seisab lai voodi kahe öökapiga.
Öökappidel on kaks väikest lampi.
Voodi juures põrandal beezid voodiümbrusvaibad.
Kapi ja voodi vahel seisab kummut.
Seinal voodi kõrval ripub ümmargune seinakell.
Kõik mööbel on heledavärvi.
Akna ees on tüllkardin ja külgkardinad.
Meie kabinet on valgusküllasem.
Uksest vasakul seisab sektsioonkapp.
Kapis on raamatud, ametlikud paberid, pildid, fotod ja teised asjad.
Akna juures seisab kirjutuslaud ja tool.
Laual asub kompuuter, laulalamp, laulakell, telefon.
Laua kõrval vasakul seisab suur toalill, laua paremal on teine toll.
Uksest paremal on mõned raamaturiiulid raamatutega.
Nurgas seisavad tugitoll ja põrandalamp.
Põrandal on kirju vaip.
Akna ees on tüllkardin ja külgkardinad ka.
Aknalaual kasvad toalilled.
Meie köök ei ole suur.
Uksest vasakul asub köögikomplekt: kaks laia köögikappi ja üks kitsas kapp.
Seinal kappide kohal ripuvad samasugused seinakapid.
Veel on kõrgem köögikapp.
See asub aknast vasakul.
Kõrval seisab külmkapp.
Akna ees asub söögilaud.
Söögilaua juures seisab kolm taburetti.
Üks lai kapp on valamuga.
Kapis valamu all on prügiämber, hari ja kühvel.
Kapis valamu kohal asub nõud: taldrikud, kruusid, tassid.
Teises laias kapis on potid, kausid, panid, sõelad, riivid, hakklihamasin.
Kapiplaadil seisavad veekann, võileivagrill, elektrikann.
Seinakapis on toiduained.
Kitsas kapis on neli sahtlit.
Ühes sahtlis on lusikad, kahvlid, noad; teises on kulbid, avajad, korgitser ja teised köögitarbed, kolmas asuvad erinevad peeniksed asjad; neljas on käterätikud ja salvrätikud.
Kitsas seinakapis on nõud ka: klaasid, bokaalid, pitsid ja teeserviis.
Kõrges kapis on kolm osa.
Ülemises osas on lõunaserviis, mahlapress, köögikombain; keskmises seisavad purgid juurviljadega; alumises osas ma hoian kartuleid, porgandeid, sibulaid.
Gaasipliit seisab kitsa ja laia kappide vahel.
Gaasipliidi kohal ripub tõmbekapp.
Põrand on kaetud linoleumiga.
Akna ees on ribikardinad.
Köögis, vannitoas ja tualetis on ripplaed.
Vannitoas ja tualetis seinad ja põrandad on kaetud kahhelkiviga.
Köögis kahhelkivi on ülemiste ja alumiste kappide vahel.
Vannitoas seisavad vann, kraanikauss kapiga, automaatpesumasin.
Kraanikausi kohal ripub vannikapp peegliga.
Kappides asuvad kosmeetika-, pesu-, puhastusevahendid.
Vanni kohal ripub gaasiboiler.
Seinanagides ripuvad käterätikud.
Põrandal on vannitoamatt.
Tualetis ripub seinakapp veel.
Seal on puhastusevahendid ja majapidamisinventar.
Põrandal on WC - matt.
Mulle meeldib, sest minu korteris on palju ruumi, aga ei meeldi, sest korter on pime ja asub esimesel korrusel.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.
Narva on piirilinn.
Ma elan üheksakorruselises, kivimajas.
Maja ümbruses on palju rohelist muru.
Maja hoovis on laste ronimisredelid, üks pink ja kaks suurt vana puud.
Meie maja lähedal asuvad: toidukaupade kauplused, laste mänguväljak, kõnnitee, sõidutee, bussipeatus ja natuke eemal on baar.
Meie majas on viis sissekäiku.
Sissekäigus on kolmkümmend kuus korterit.
Ma elan teises trepikojas, esimesel korrusel, kolmetoalises korteris.
Meie korter on erastatud.
Korteris on kolm tuba: elutuba, magamistuba ja lastetuba.
Tualett ja vannituba on eraldi.
Köök on väiksevõitu ja pime.
Minu korteris on üks rõdu.
Uks rõdule on elutoast.
Meil elutuba on päikesepaisteline ja soe.
Elutoas on ripplae ja ilus laelamp.
Uksest paremal seina juures nurgas seisab diivanilaud.
Diivanilaual on laserplaadimängija.
Kõrval seina juures diivan.
Diivani kohal on seinalamp.
Akna juures seisavad kaks tugitooli.
Akna ees on ribikardinad.
Aknalaual on toalilled.
Nurgas akna juures seisab lapselaud.
Lastelaual on suur toalill.
Uksest vasakul seina juures sektsioonkapp.
Sektsioonkapis on teler, nõud, raamatud, videomagnetofon ja lastemänguasjad.
Sektsioonkapi kõrval seina juures seisab lahtikäiv raamatlaua.
Edasi vasakul on uks rõdule.
Elutubas põrandal on suur punase kirju vaip.
Meil magamistuba on päikesepoolne.
Magamistuba on avar ja valgusküllane.
Ukse taga nurgas seinal on nägi ja riiul.
Nagis ripuvad välisriided.
Uksest vasakul seina juures seisab diivanvoodi.
Diivanvoodi kohal seinal ripub suur värviline villanevaip.
Vastas seisab diivani laud.
Diivanilaual on teler.
Põrandal on roheline vaip.
Seinal teleri kohal ripuvad pildid.
Akna ees on ribikardinad ja valge tüllkardin.
Lastetuba ka näikesepoolne, avar, valgusküllane ja hubane.
Uksest vasakul seina juures seisab riidekapp, vastas uksest on väike sektsioonkapp.
Sektsioonkapis: raamatud, muusikakeskus, voodipesu ja paliu lastemänguasjaid.
Sektsioonkapi kõrval on kirjutuslaud.
Kirjutuslaual seisab laualamp.
Uksest paremal seina juures seisab kušett.
Kušeti taga põrandas uks keldrisse.
Põrandal pruuni vaip.
Akna ees tüllkärdin ja külgkärdinad.
Köögis uksest vasakul nurgas seisab külmkapp.
Valamu kõrval.
Valamu all on köögikapp.
Valamu kohal seinakapp.
Seinakapis: kruusid, tassid, taldrukud, kulp, riiv, sõel.
Valamu juures on gaasipliit.
Gaasipliidi kohal ripub tõmbekapp.
Edasi seisab teisel köögikapp.
Köögikapis: noad, kahvlid, lusikad, potid.
Köögikapi kohal ripub teisel seinakapp.
Seinakapis: kohviveski, kohvimasin, mikser, hakklihamasin ja gaasimõõdur.
Köögikapil: võileivagrill, mikrolaineahi, elektrikann.
Uksest paremal seina juures seisab suur söögilaud ja taburetid.
Köögiakna ees on külgkardinad.
Köögipõrand ja esikupõrand on kaetud linoleumiga.
Esik on suur ja avar.
Välisuksest paremal kaks ukset: tualeti ja vannituppa.
Uste vahel seina juures seisab väike öökapp.
Vastas välisuksest uks elutuba.
Elutoa ukse kõrval asub riiul.
Ta seisab nurgas.
Riiuli kohal ripub ilus ümmargune peegel.
Valisuksest vasakul on suur kapp ja seinakapid.
Vannitoas on vähe ruumi.
Vannitoas on pesumasin, vann, kraanikauss.
Vannitoa seinad on kaetud kahhelkiviga maast laeni.
Kraanikausi all seisab pesukorv.
Vannitoaga seinal ripub riiul.
Riiulil on pesemisvahendid: seep, hambapasta, šampoon, balsam, hambaharjad, nuustikud.
Ma elan kõigi mugavustega korteris.
 



Ma elan Narvas, tänaval Peetri.
Ma elan viiekorruselises paneelmajas.
Minu korter erastatud.
Korteris elavad: mina, abikaasa, tütred ja koer.
Me elame neljandal korrusel kolmetoalises korteris.
Meiel korteris siin: elutuba, magamistuba, lastetuba, vannituba, köök, esik ja suur rõdu.
Lastetuba on valgusküllane ja aga hubane, päikesepoolne.
Toas on nari ja roheline lastesektsioon.
Laual seisab arvuti.
Kõrval lauga on arvutitool.
Akna ees on lilledega kardinad.
Seinal on kaks pilti ja sinine kell.
Siin on palju lilli.
Nende eest holitseb meie tütar Maša.
Lühter laes.
Põrandal on pehme ja ilus vaip roosidega.
Magamistuba on päikesepoolne.
Magamistoas on suur voodi.
Voodile on ilus voodikate.
Kõrval voogiga on kummit.
Kummil on lamp.
Vastas aken on riidekapp.
Kõrval kapiga seinal ripuvad vanaegkell.
Nurgas jüüres kapi on suur lill.
Vastas voodi seinal on teler.
Toas on tapeet lilline.
Akna ees on kreemiga kardinad.
Kristalllühter laes.
Põrandal on valge vaip.
Elutuba on avar ja valgusküllane.
Vastas aken on suur nahkdiivan.
Seinal ripuvad maalid.
Diivanil seisab diivanilaud.
Diivanilaual on vaas ning ajalehed.
Vassis on lilled.
Kõrval diivaniga nurgas seisab põrandalamp.
Elutoas on mugavad tugitoolid.
Vastas tugitooli on väike raamatusektsioon.
Sektsioonis on väga palju raamatud.
Sektsioonil on seinal seisab akvaarium.
Akvaarium on väga ilus.
Jüüres aken seisab televiisarilaud ja suur televiisor.
Akna ees on valge kardinad.
Elutoa põrandal on beežikirju vaip.
Meiel suur rõdu.
Rõdul on suur aknad.
Akna ees on ribikardinad.
Põrand on kaetud linoleumiga.
Rõdul on ripplaed.
Vasakul seinal seisab kapp.
Kappis on riiulid.
Kappis ma hoian keedis ja kodukonservid ning marineeritudseenid.
Rõdul on väga palju lilled.
Söögituba on põhjapoolne.
Söögituba on avar ja hubane.
Nurgas vastas uksega seisab nurgdiivan.
Kõrval nurgadiivaniga söögilaud ja teise taburetid.
Söögilaud on valge.
Akna ees on ribikardinad.
Aknalaual seisavad toalilled.
Põrand on kaetud linoleumiga.
Iga hommikul pühin harjaga köögipõrandad.
Paremal seinal seisavad köögikapid ja ripuvad seinikapid.
Meiel on köögipuumööbel.
Söögitoas elab meie koer.
Siin on gasipliit.
Kõrval üksega seisab külmkapp.
Külmkapp on väga pikk.
Külmkapil seisab vaike televiisor.
Seinal kõrval üksega ripuvad käteratik.
Vasakul nurgas seisab metallvalamu.
Valamus on kraani.
Köögis valamu juures on nõudepesuvahend.
Köögis on mõnus.
Esik on valgusküllane.
Esiks on palju peegli.
Esikpõrand on kaetud linoleumiga.
Siin on väga palju kapp.
Kapis on riiulid ja sahtlid.
Sahtlised on jalatsid.
Nagis ripuvad vallisriided.
Vastas kapi ripuvad pildid.
Vannituba on avar.
Vannitoa sein on kaetud kahhelkiviga maast laeni.
Käterätikud ripuvad vannitoas nagis.
Nurgas riiulid on pesemisvahendid: seep, šampoon, balsam, lastešampoon, mänguasjad ja nuustikud.
Valamu ääres seisab pesukorv.
Pesukorvis on must pesu.
Kohal valamu ripuvad pesemisvahendid: veedelseep, hambapasta, hambaharjad.
Vastas valamu seisab pesumasin.
Pesumasin on valge värv.
Uksel ripu pika peegel.
Vannipõrand on kaetud kahelkiviga.
Vannitoa põrandal on pehme vaip.
WC ja vannituba on eraldi.
WC sein on kaetud kahhelkiviga maast laeni.
Põrandal on pehme vaip.
Siin on seinakapp.
Seinakapis on riiulid.
Seinakapis on WC paber, seep, hambapasta, šampoon, pesupulberid, paber rätikud ja iimanraikastaja.
Tualetis on WC paber ja lastepott.
Ma elan kõigi mugavustega korteris.
Korteris on mõnus.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma olen koolivormi poolt.
Ma mõtlen, et kui meil on koolivorm, siis me tunneme end mõnusalt.
Mõnusad vanemad ei saa osta temale lastele kalleid rõivad ja need lapsed tunnevad end alaväärsena.

Kui meil on koolivorm, siis pole vaja hommikul mõelda, mida selga panna.

Aga koolivorm peab olema moodse ja mugava.
Ta peab meeldima õpilastele ja õpitajatele.
Tüdrukutel see võib olla must selik ja meresinine lubuv  džemper, aga poistel see võib olla teksapüksid ja moodne sviiter.
Kui koolivorm meeldib õpilastele, siis nad tahavad kanna teda, aga kui ta ei meeldi, siis nad mõtlevad, et kõigele ei pruugi koolivorm sobida.

Kui koolivorm on moodne, siis me sobime temaga uhked ehted.







Ma arvan, et see on kõige ilusam linn maailmas.
Seal on palju muuseume, kauneid parke ja igasuguseid poode.
Ilm oli ilus.
Ma jalutasin mööda Pariisi tänavaid.
Koos teistega külastasin Luuvrit.
Seal oli väga huvitav, kuid aega oli vähe.
Pariisis on palju purskkaeve.
Väikesed lapsed mängivad vee sees.

Muidugi käisime ka Eiffeli tornil.
See on väga kõrge.
Torni tipust avaneb ilus vaade linnale.
Eriti pidulik ka uhke on Pariis õhtul.
Igal pool on värvilised laternad, kohvikud vabal õhul.
Tänavatel on palju inimesi.
Kõik naeratavad ja on väga heatahtlikud.
Kahju, et aeg lendas väga kiiresti.
Loodan , aga et kunagi ma külastan Pariisi jälle.




Ma elan Kohtla-Järvel.
Kohlta-Järve asub Ida-Virumaal.
Ida-Virumaal on vaja eesti keel.
Iga inimene, kes elab Eestis peab teadma eesti keelt.
Meie linnas väga palju eestlasi.
Meie oleme venelased, aga see ei tähenda, et me ei pea teadma eesti keelt.
Me peame vestlema koos eestlastega.

Kui mina olin väike tüdruk, siis ma tahaksin õppida eesti keelt.
Tahtsin, et ema saatis mind eestile lasteaiale.
kahjuks, ema ei ee seda.
Kui lõpetasin 9 klass, siis lähen õppima gümnaasiumi eesti keeles.
Varem mõtlesin, et eesti keel mulle ei ole vaja.
aga nüüd ma sain aru, et eesti keel on väga tähtis asi meie elus.
Eesti keelt hakkasin õppima 3 aastat tagasi koolis.
Iga päev mina kuulan eesti raadiot, vaatan eesti telesaade.
Selle pärast et, kuulamina ja nägemine see on väga tähtis eesti keeles.
Võttan sõnaraamat ja vaatan sõnad.

Sõnad mis ma ei tea, ma kohe kirjutan välja endale sõnastikule ja pärast õppin pähe.
Samuti ka loen raamatud eesti keeles ja pärast hakkan tõlkima koos sõnaraamatuga.
Varem kui tõlkesin tekstid rohkem kasutasin sõnaraamat selle pärast et, minu sõnavara oli väga vaene.
Nüüd aga tõlkin ise ja sõnaraamat kasutan väga harvasti.
Mul on sõber.
Ta on eestlane.
Mõnikord ma räägin temga eesti keeles.
Igal õhtul kaks tundi mina teen harjutused eesti keeles.
Üldiselt mina oskan ütleda, et see meetod mida ma kasutan väga aitab mulle.
Kuna õppin ise eesti keelt.
ma mõtlen, et kui sa elad Eestimaal, siis on väga häbi, kui sa ei tea eesti keelt.
Mõned inimesed õtlevad, et eesti keelt meile ei ole vaja, aga see ei ole nii, see ei ole õige.
Ma ei taha teiste eest vastutada, aga minu jaoks eesti keel on emakeel.




Ma olen nõus selle väitega, et võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.
Riigi keele teadmise annab inimesele suurt pluusi, et ilma keeleta on väga raske suhelda,  Riigi keele oskuse aitab inimesele tööl, kui sa oled hea spetsialist aga ei valda eesti keelt, sa saad kaotada tööd.

Töövõtja vätab tööle neid spetsialisti kes valdab eesti keelt.
Ma ise õpesin eesti keelt koolis aga selle ajal eesti keele tunnid ei olnud ni tähtsaid, praegu kõik muutub ja kui sa tahad midagi saada sa pead hästi räägima eesti keelt.
Ma räägin eesti keelt ainult poes aga teises kohas ma kartan räägida, sellepärast et on palju vigu.
Ma vaadan eesti saateit aga see ka ei aita, kõige rohkem on vaja suhtlemist.
Sellest ma seisan ühes kohas mul on palju sõnavara aga ei ole suhtlemist.
aga mõtlen, et mul on vell aega ja ma saan õppida veel eesti keelt.




Ma olen nõus selle väidega, et "Võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi" Me elame Eestis ja emakeel on eesti keel.
Eestis on palju venelaseid, kes ei oska rääkida eesti keelt.
Präegu on kursused ja kes tahab õpib.
Aga on inimesed, kes ei taha õpida eesti keel.

Kuidas nad hakkavad rääkida?
Et kõik on eestise keele: reklaamid, lehed... Inimesed, kes oskab rääkida inglise keele ja soome keele, saksa keele... on tubli!
Kes oskab võõrkeelte, need vaatavad selle keele telerit, võivad sõita seda riigi ja kui on raha seal õpida.
ja rääkida selle keele kus nad präegu elavad.




Ma olen nõus sellega väidega, sest mine ja kõik venelased, kui mitte keegi oleme teadnud keelte probleemid.
Ei oska räägida riigikeeles kus sa elad - koik teed on simńule kinni!
Alates naabri suhtlemist!
tahad midagi öelda, aga ei saa!
Ja ongi selge, et kõigepealt me peame õppime võõrkeelt.
Ma ju ei räägi juba inglise keelest.

Inglise keeles räägib pooleks maailma.
Ja kuhu sa ei sõida, on kõige parem valdata inglise keelt.
Sellepärast, juba lasteaiast peavad lapsed ektiivselt õppima.

Ma olen juba kahekümneviieaastane, aga ei valda hästi eesti keelt ja inglise keelt üldse.

aga ei taha, et minu lapsega oli nii Ja arvan, et ise õpin ja abistan last samuti.
ja seda küll aitab meiel elus edasi!





Ma olen nõus selle väidega, et võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.
Ma arvan, et kui inimene oskab võõrkeelt rääkida, siis tal on rohkem võimalusi saada hea tööt.
Juba koolis me hakkame õppima mingit võõrkeelt.
Kui te teate võõrkelt väga hästi ja tunnete ise, et te võite rääkida vabalt, siis te võiksite otsida tööt välismaalis.

Praegu meie ajalehtes on palju kuulutusi, kui firmad pakkuvad vabad töökohtad välismaalis, aga firmadel on tingimus, et on vaja teda mingit võõrkeelt.
kui te teate võõrkeelt hästi, siis see töö on teie jaoks.

Aga mõnikord on niisugune töö, kui võõrkeele oskamine pole kindlasti.
Näiteks, see töö on tehases.

Tehases on palju inimesi, kes töötavad mehaanilisel tööl.
Niisuguste inimesi jaoks pole vaja teada võõrkeelt.
Nad lihtsalt töötavad ilma võõrkeele oskamiseta.

Ma arvan, et kõik sõltub sellest, mida tahavad inimesed saada elust.





Ma arva, et kõige tähtis leiutis tänapäevas on külmkapp.

Meie tehnoloogia elu andis meile palju muud leiutist, näiteks: mobiil telefonid, telerid, arvutid.
Kõik need omamoodes olulised.
Näiteks arvuti on kõige tähtsam informatsiooni allikas.
Arvutid kontrollivad meie panka operatsioonid ja maksed.
Teler on praegu kõige parem huviala.
Igal inimesel on praegu mobiil telefon.
Selline leiutis aidab suhelda oma sõbratega ja vanematega.
Võib palju rääkida sellest kui palju mugavust annavad need leiutised, aga nad ei ole kõige tähtsam.

Millest on vaja külmkapp?
Selline tarbe oli konstrueritud väga ammu.
Inimesed mõtleid sellest et nende toit peab värske olla.
Enne, inimesed kaevusid suure auku ja panid sinna kõike toitu, et maa all on külm mada.
Talvel selle küsimusega pole probleemi.
Toitu võib hoolda õues, aga mitte kõiges riigis on külmad talved.
Seepärast oli konstrueeritud külmkappid.
Miks ma ei saaks elada ilma külmkappi?
Minu arvates, kui inimeste söök on balanseeritud ja erinev, siis ta on tervislik.
Tervis on kõige tähtis asi meie elus, mis siis veel?

 
                 
                 
 

              
                 
Minu arvates kõige tähtsam leiutis, ilma milleta inimene ei saaks elada on arvuti.
Arvuti aitab meid igapäevast elust.
Arvuti abil me saame kasutada interneti, - see on suurim maailma infoallikas.
Internetist on võimalik leida sõpru, suhelda nendega, uudiseid lugema, mis toimub maailmas, juhtida mitmesuguseid protsesse, surfata infot, näha filme.
Kahjuks pole kõik inimesed võivad kasutada interneti, sest see on kallis.
Ma arvan, et see on suurepärane kui koolides ja ülikkolides on arvuti saalid, kus inimesed saavad kasutada interneti.

Mis minusse puutub arvuti aitab mulle presintatsiooni teha ja suhelda oma sõpradega.
Kõik me teame küll, et arvuti rikkub meie silmi.
On otstarbekam istuda arvuti taga piiratud koguses, umbes kaks tundi ja pärast teha ka vaheaeg.

Me elame maailmas, kus tehakse palju leiutisi, ja ma usun et arvuti pole veel viimane leiutis, millise avanes inimene.

 
                 
                 
 

              
                 
Kõigel maailmal ei ole seda leiutist, ilma milleta ma ei saaks elada.
Sest kui mina sündisin, ma pean elada erinevates õhkkondades.

Inimene sündib ilma riietust.
See on väga sümboolne.
See tähendab, et inimene peab saavutama kõike iseseisvalt.

"Leiutis, ilma milleta ma ei saaks elada" - see teema võib olla palju tähendab teistele.
Nad arvavad, ohh, kui raske elada ilma telerita... ja nii edasi.
Aga ilma seda inimene võib elada õnnelikuks, nagu Adam ja Eva.

Tahan sellega öelda veel, et muidugi ei ole seda leiutist, ilma milleta ma ei saaks elada.
Võib olla paljud inimesed ütlevad mulle, et see ei ole nii: meie ajal, meie tänapäevuse elus.
Eksivad küll.
Selleks, et anda oma vastu, on vaja mõelda palju.
Minu arvates on palju omada filosoofilisi mõttet, et vastata selle raske küsimuste kohta.
Mina arvan nii.
Võib olla paljudele asjadele meie elus tuleb suhtuma fülosoofiliselt.
See on minu isiklik arvamus ja ma ei tahaksin mitte keegi kahetseda või kahju teha.

 
                 
                 
 

              
                 
Tänapäeval ma õpin õppeasutuses, kus mulle antakse võimalust õppida eesti keelt.
Õppimine TTK-s toimub ainult eesti keeles ja ma olen väga rõõmus, et aidatakse õppimises.

Mida ma tahan õppida eesti keele tundides?
Esimeseks, see õppeaine, muidugi, peab aitama mulle õppimise protsessis.
Kõige raskem õppida üldaineid, sest nad põhinetakse keskkooli teadmistel.
Ma õppisin 12 aastat kõik termineid vene keeles ja ei saa aru kuidas mulle õppejõud räägib neid eesti keeles.
See teeb raskem õppeaine arusaamist.
Mina tahan eesti keele tundides õppida põhitermineid füüsikas või matemaatikas.
Teine suur probleem et kergem mõista, mis on kirjutatud paberil, aga meile palju loenguid antakse suulise vormis.

Siis ma ei saa lugeda ja on vaja kuulda.
Arvan, et oleks väga kasulik rohkem kuulda eesti kõne.
Paljud lektorid on eakad ja neid üldse raske aru saada.
Ja kolmas minu soov on rohkem rääkida, vestelda nii õppejõuaga kui ka kaaslastega.

Arvan, et see on väga suur probleem venelaste seas.
Keskkoolis 12 aastat meid õpetati ainult grammatikat.
Me teame palju reegleid, aga siiski ei saa rääkida.

Kui kujutada ette, et ma õppisin 12 aastat eesti keelt ja ei saa rääkida, siis raske mõista, mille jaoks mul olid eesti keele tundid.
Mul on väga suur palve õppida just rääkida eesti keeles.
Alguses see ei ole tähtis õigesti ma räägin või mitte.
Tähtsam ei karda rääkida, aga eestlased parandavad mind ma arvan, ja kõik tuleb välja!

Arvan, et see on kõik.
Niisugune aine antakse meile, et oleks kergem õppida teise keeles.
Loodan, et see aitab mind!

 
                 
                 
 

              
                 
Eesti keele tunnis tahaks õpida kõike, mis on seotud minu erialaga, mis on hooneteehitus.
Kõik need uued terminid, mis on vaja edasi õppimisel ja uued tähendused - on vaja teada nende tähendust ja tõlke.
Ökonoomika tunnis mul on raske aru saada selle teksti, mis räägib meile lektor.
Ja, et vabaneda sellest probleemist on vaja aru saada kõikidest nendest põhiterminitest.
Füüsika tund on ka väga raske tund, sest kõik mis toimub sellel tunnil on arusaamatu nii eesti keele rääkijatele, kui ka vene keele rääkijatele.
Sest ma ei tea kas oleks sellest kasu, kui me õpiksime ka seda eesti keele tundides.
Põhiliselt need on minu ainsad soovid, mis ma tahaks õpida eesti keele tunnis.
Aga kõige olulisem on, et see tund ei läheks raisku ja ma saaksin rohkem teada eesti keelt.

 
                 
                 
 

              
                 
Mina ei saa elada ilma elektripliidita.
Mull on perekond ja ma pean iga päev sööki valmistada.
Teine leiutis on külmkapp.
Mina ei saa kauplusse minna iga päev, ostan toidu üks-kaks korda nädalas, ja hojan toidu külmkappis.
Väga "raske" elada ilma televisorida, tema on minu "sõber".
Kõik uudised, filmid, kontserdid ma vaatan ainult telerist.
 
                 




Juba vanal ajal Eesti rahvas laulas palju.
Töö ajal või lapse hoidmise ajal naised laulsid erinevaid laulu.
Laulsid üksi, kahekesi või üldse kooris.
Mehed laulsid n. n. pulmalaule.
Lauldi veel kirikus.
Nii et laul sai rahvasümboliks.
19 sajandil tekkis uus laul - riimiline laul, mida kirjutati ja trükiti selleks, et rahvas sai teada seda, sest vanal ajal laulud pärandati põlvest põlve suuliselt ja kegi ei teadnud autorit.
Algasid kasutada uusi instrumendi, ja rahvas hakkas laulma rohkem.
Kõik see tõi selleni, et 1869 aastal Tartus oli korraldatus uus pidu - Laulupidu, kus esinesid meeskoorid ja orkestrid kogu Eestist.
See pani aluse järgnevate pidude korraldamisele.
1969 aastal tähistati Üldlaulupidude 100. aastapäeva, juba Tallinnas.
Sest 1996 aastal Laulupidu hakkati korraldama Tallinnas praegusel Lauluväljakul.
Praegu Eestipärased laulupeod on tuntud ülemaailma.
Turistid erinevatest riikidest tulevad Eestisse, et kuulama, kuidas laulavad ja mängivad tuhanded inimesed kogu Eestist.

Praegu see sai traditsiooniks.
Mitmesugused koorid (meeste, naiste, laste) sõidavad Tallinnasse, et laulma kõik koos Lauluväljakul.
Ja inimesed kuulavad seda ja vaatavad, kuidas nad tantsivad, sest see on kultuur.
Praegu on palju ansambleid, kelle lomingus suur rool mängib just folklöör - need vanad rahvalaulud, mida lauldi 2 või 3 sajandit tagasi.
Ja Eesti rahvas mäletab kõik need laulud ja on huvitanud selles, et kogu maailmas inimesed teadsid, kui tugev on see traditsioon.
Näiteks, Värskas koolipoisid tegid muusikaplaati, kus nad laulavad setu-keeles, aga muusitseerivad rock-stiilis.
Kas see ei ole super?
On!
Niimodi kombed ei sure.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu kõige parem sõber on Tuuli.
Ta on kahekümne ühe aastane.
Oleme igal aastal sündinud.
Tuuli on üliõpilane ega käi tööl ehk on vaene nagu kirikurott.
Ta õpib ajalugu Helsinki ülikoolis.
Temast tuleb ajalugu õpetaja.

Tuuli on vaba ja vallaline.

Tuuli on minu lapsepõlvesõber.
Olime beebit kui tutvusime.
Meie emad on sõbrad, nad töötavad polikliinikus.
Mul on noorem õde aga Tuuli on ainuke laps.
Elasime Karstulas ja käisime kooli ühes.
Näeksime teineteist iga päev.
Kui olime viieteist aastaset, läksime sala koos Jyväskylä.
Emad vihastusid.
See oli ainult väike seiklus!
Kui olime üheksateist aastaset reisime minek Karstulast.
Mina läksin Tamperesse ja Tuuli Helsinkisse.
Nüüd mul on uued sõbrad Tamperes ja Tuulil Helsinkis, aga Tuuli on edasi minu köige parem sõber.
Helistan Tuulile peaaegu iga päev ja näeme nädalelõpedel.
Järgmisel suvel läheme päris kindlasti Hispaaniasse: me kummagi armastame reisimist.
Tuuli armastab ka tantsida ja ratsutada.
Ta tantsib kaks korda nädalas, iga korda ühe tunni.
Ta käib hobustallil kolm või saati neli korda nädalas!
Tuuli soosik hobunen on Täht, aga tal ei ole oma hobust, kunas see oleks liiga kallist.
Tuuli ratsutab hästi.
Tuuli ei vaata televiisorit, tal ei ole aega.

Tuuli on väga ilus tüdruk.
Ta on pikem kui mina ja sihvakas, mitte paks.
Tal on punased, pikkad juuksed ja silmad sinised nagu suvine taevas.
Tal on tedretäheline nöpsnina ja meelad huuled.
Tuuli naurab sagedasti, meil on aina nii palju mugav kui oleme koos.
Tema naeratus on soe nagu päike.
Ilma sõbrata oleks elu nüri ja hall.
Tuulil on aina keegi lõbus idee!
Ma armastan oma sõbra.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu kõige parem sõber on Marjo.
Marjo on minu lapsepõlvesõber.
Kui ma olin pisike tüdruk, minu pere asus Vantaal.
Marjo pere asus meie lähedal.
Käisin koos Marjoga sama kooli.
Olime eri klassis, aga iga vahetund ühes mängisime.
Kui kasvasime, Marjo pere kolis Helsinki.
Me ei nägenud enam iga päev, aga ajasime telefonis mitu korda nädalas.

Praegu Marjo elab edasi Helsinkis.
Ta õpib Helsinki ülikoolis pedagoogika.
Pärast ülikooli sooviks Marjo uurijaks.
Usun, et Marjo oleks hea uurija.
Ta on väga tark ja põhjalik.

Marjo on juba vabaabielus ja elab koos tema poiss-sõbraga.
Marjo mehe nimi on Tuomas.
Ma olen tundnud Tuomas juba mitu aasta ja ta on väga meeldiv isik.

Tuomas mängib kitarrit ja tal on oma ansambel, kes soitab hea rockmuusika.

Usun, et Marjo ja Tuomas on väga õnnelikud.

Marjo on olnud alati kõva sporditüdruk.
Ta tantsib mitu tundi nädalas, jookseb ja ujub palju.
Ta on tõeline supernaine.
Marjo on ka väga ilus.
Ta on sihvakas ja vähe pikem kui mina.
Tal on suured silmad ja mustad juuksed.
Marjo nägu on kitsas, aga tema naeratus on lai.
Marjo naer on valjuhäälne ja kaasakiskuv.
Alati kui Marjo naerab, levib rõõm igale poole.
Elu koos Marjoga on ainult lust ja lillepidu.

Ma armastan Marjo palju.

Ta on olnud alati minu sõber.
Sooviksin, et kui me oleme vanaeided, istusime ühes kiiktoolil ja ajasime mõnusad juttu.

 
                 
                 
 

              
                 
Käisin Eestis ensmast korda Raineriga suvel 2005.
Ma ei oskanud üldse eesti keelt.
Kui sõitsime bussiga Tallinnast Kohtlajärvel, Rainer õpettas mulle ühe eestlase lause: "meeldiv tutvuda ". Nägin siis ensmast korda Raineri vanemad Kohtlajärvel.
Olime seal ühe öö.
Järgmisel päeval sõitsime kõik koos Raineri isa autoga Põlvasse, kus Raineri vanematel oli teine korter.
Nüüd nad elavad alati seal Taevaskojas koos Raineri vanaemaga.
Kui siis sõitsime Kohtlajärvelt Põlvasse, oli palav suvine päev.
Käisime siis ka Peipsi-järve rannal.
See oli väga väga ilus koht.
Mõtlesin et Eesti on ilus maa.
Autoreisil nägin ka ensmast korda toonekure.
Ja liblikaid oli ka rohkem kui Soomes.
Taevas oli sinine ja mul oli hea meel.

Kui olime ensmast korda Eestis, ainukene asi mis ei meeldinut mulle oli oma keeleoskus.
Ma ei saanut millestki aru ega ma oskanut mitagi rääkita Raineri perega.
Olin kurb ja mõtlesin et järgmisel talvel ma hakkan eesti keelt õppima.
Sellel reisil käisme ka Tartus ja see linn meeldis mulle ka väga palju.
Vanad ilusad majad ja restoran Püssirohukelder olivad minu lemmikud.
Käisime ka kauplustes ja leidsin palju selliseid riideid mis Soomes ei ole.
See mulle meeldib ka Eestis et naised riietuvad ilustast.

Naistel on pikad juukset, nad ei ole ülekaalulised ja nendel on rohkem seelikuid ja kleitsid.
Ma ei pea unustama Kalevi kommeid mis sõin siis enskmast korda.
Põlvas on Kalevi pood, kust ostsime kilekott täis komme!

Nii teeme alati kui käime seal.

Kogu see aega kui olime Eestis, oli ilus ilm ja seetõttu mä olenki mõtlenud et Eesti on päike paitseline maa.
Suvel lähme jälle Eestisse enne jaanipäevad.
Mulle on tähtis jaanipäeva pidamine Eestis koos Raineri perega.
Lootan et päike paistab jälle!
 
                 
                 
 

              
                 
Mis arvavad 8. klassi Eesti õpilased oma kodumaa vastu?
Kas nad tahavad seal elada või ei taha?
Seda küsiti nende käest Saku Sõnumide poolt, ja vastused olid minu arvamusel üllatavalt positiivsed.
Paljud noored ütlevad, et Eestis on hea elada ja seal on kõig need olulised asjad, mis inimene vajab.
Olulised asjad, mis nad loetlevad, on ka tavalised elu põhiasjad, nagu näiteks pere, sõbrad, sugulased, kodu ja ikkagi kool.
Kas on siis nii, et täna päeva noored ei taha kuu alla taevast vaid nad tahavad elada tavaline ja õnnelik elu?
Mõni noor ütleb ju, et Eesti on väike riig, aga see pole tingimata halb seik.
Aga on ka neid, kes mõtlevad, või kelle sugulased ja perekonnaliikmed mõtlevad, et elu mujal kui Eestis oleks parem.

   Üks asi, mis mulle paistis silma, oli see, kuidas julgesti Eesti noored ülistavad oma kodumaad.
Nad arvavad, et Eesti kultuur, keel ja traditsioonid on tähtisad asjad  ka nende oma elu jaoks.
Minu arvamusel tuntuks selline jutt Soome kontekstis liiga patritiootiliselt, aga Eestis on kindlasti erinev olukord kui Soomes, mitte ainult selle pärast, et Eesti riigi iseseisvus on ikkagi noor.

   Aga Eesti nooreg kirjutavad ka uhiskonna probleemidest, näiteks tööpuudusest.
Ühe noore isa oli läinud Soome tööle ja ütlenud, et Eestis ei ole võimalik elada.
Aga sellised mõtted olid küll vähe, enamasti Eesti noorte kirjutustest paistis läbi rahulolu oma kodumaaga.

 
                 
                 
 

              
                 
Kaks või kolm aastat tagasi suvel läksin vara hommikul jalutama.
Mul oli jalas kummikud ja peas müts, sest öösel oli sadanud vihma ja rohi oli veel märg.
See hommik oli päikeseline ja puude lehed rohelised.
Veel ei olnud sügis aga õhk oli natuke udune ja jahe.

Kui pääsesin põllu üle metsa, panin tähele, et maa ja kõik puud olid täis ämblikuvõrke.
Sest kastepisarad ei ollud veel haihtunud ära, ämblikuvõrked oli võimalik näha.

Üksga võrk ei olnud suur, aga neid olid nii palju, et nägi välja, kui kogu maa oleks peidetud gaasriiega.
Kuuskede oksad olid valged ja hallad, nii palju olid neil ämblikuvõrke.
Metsa oli põnev ja erinev kui tavaliselt aga väga ilus.
Kui päike tõus, udu ja niiskus hakkasid hajuma ja metsast sai jälle normaalne.

    
 
                 
                 
 

              
                 
Jalutasin metsas fotoaparaatiga.
Taevas oli pilvitu ja oli hea ilm pildistada.
Pildistasin looduse sügisest värviküllust.
Puude lehed olid punaseid, kollaseid või pruuneid ja maha kukkunud.
Ilm oli soe aga oli juba septembri viimane päev.
Unustasin vaatada kella.
Nägin ka palju seeni.

Jalutasin rada mööda randa.
Viim ei puhkunud, järv oli peegelsile ja võin nähä oma peegeltuse.
Järvel ujus mõni linnud aga need oli nii kaugel, et ma ei võinud näha, mis linde need olid.
Kuidas nägesin päikeseloojangu, läksin koju.

    




Ma õpin eesti keelt, sest see on ilus keel.
Võõrakeelde õppimine on huvitav tegevus.
See viib palju aega, aga võõrkeelt on tore rääkida.
Ma õpin just eesti keelt, sest see on soome-ugri keel ja nad on huvitavad keeled.

Ma tahaksin ka saada parema kontakti eestlaste inemistega ja rääkida kohalikust keelt Eestis.
Ma käin sageli Eestis, sest minu isal on seal kaks ettevõtet ja minu mees käib ametreisil Pärnus ühe või kaks korda kuus.

Minu mees on seal väikese soomlase tehase juht.
Tehase peakontor asub Lääne-Soomes, Euras.
Eura on meie kodulinn.

Kirjandus on minu armastus ja tahaksin ka eesti kirjandust originaaliks lugeda.
Soome folkloor huvitab mind ja arvan et eesti folkloor ka.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Keeled on ikka huvitanud mind.
Kui hakkasin õppima ülikoolis soome keelt, olin väga vaimustatud, sest sain õppida ka eesti keelt.
Eesti keel on väga huvitav keel, sest et see on soome sugulaskeel.
On tore õppida nende ühiseid sõnu, eriti neid sõnu, mis tähendavad eri asju.
Ka keeleajalugu huvitab mind: soome ja eesti keelte ajaloos on palju ühist, aga ka palju erinevusi.

Tahan õppida eesti keelt, sest tahan rääkida mitmeid keeli.

Keeleoskus on tähtis oskus.
Tahaksin tulevikus olla S2-õpetaja, mistõttu vöörkeeleoskust on kasu.
Kui reisin välismaale, tahan rääkida kohalist keelt kohalike inimestega - vähemalt tahan osata tavalised fraasid nii kui "tere päevast", "aitäh" ja "nägemiseni".
On ka tore, kui võin öelda, et oskan viit keelt!

   
 
                 
                 
 

              
                 
Ma tahan eesti keelt õppida, sest minu arvates see on väga huvitav keel.
Eesti keele kuulamine teeb mind heatujuliseks, sest ma arvan, et eesti keel on niin ilus keel.
Soomlase jaoks see on täis üllatusi, ja eesti keele õppimine on soomlastele kerge ja raske ühteaegu.

   Ma olen elanud Tartus kolm kuud, sest ma tahtsin Eestisse minna ja elada nagu eestlased.
Ma tahtsin teada, kuida Eestis tegelikult eladakse.
Ma ei oskanud eesti keelt, kui ma Tartusse kolin.
Aga mul oli suur motivatsioon, ja varsti ma õpin natukene eesti keelt räägima.

Eestlastele meeldib, kui soomlased oskavad nende emakeelt räägida.
Kui elab Tartus, siis peab eesti keelt oskama, sest kõik tartlased ei räägi soome või inglise keelt.

   Mul on mõned head eesti sõbrad, ja on väga tore nendega eesti keeles räägida.
See teeb mind rõõmsaks, ja muidugi minu sõbrad ka.
Võib olla, et tulevikus tahan eestisse elama minna.
Sellepärast on väga kasulik eesti keelt õppida.
Kui en Eestisse elama mine, siis tahan alati Eestit külastada ja seal reisida.





Minu esimene lapsepõlve mälestus on see, kui olin minu emaga Rauma linna suures kaupluses esimese korra.
See oli nii suur kauplus et see oli juba kaubamaja.
Olin kolmeaastane ja sain jalutada ema kõrval ega istuda ostukärus.
Ema vaatas riideid ja see tüütas mind.
, ja nii ma põgenin.
Ma rändasin ringi suures kaupluses, kuni tähele panin kõrge soolakurgipurkide püramiidi.
  Ronisin püramiidi peale ja jäin sinna istuma.
Seal istusin ja vaatasin kaupluse üle minu uuelt kõrgelt troonilt.

Varsti tuli müüja ja ütles: "Kuidas sina sinne sattusid?
Tule kiiresti alla!
"  Ma tulin alla, ja müüja küsis: "Mis on sinu nimi?
" Ma vastasin: "Minu nimi on Lind.
" Ma ei mäleta, miks valetasin et minu nimi on Lind, kuigi ma teasin et minu nimi on Elli-Mari.

Jalutasin müüjaga kaupluse infosse ja müüja kuulutas: "Väike Lind oodatab tema ema infos.
" See on hea, et minu ema oskas tulla infosse, kuigi müüja kuulutas vale nime.
Hiljem minu ema valvas mind hoolega igal reisil kauplusse.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu esimene lapsepõlvemalestus on kurb jutustus.
Olin kolme aastane ja minu ema oli väga haige.
Mängime oma vennaga meie õues.
Minu vend rääkip minul et ?
Kas sa julgep joosta selg ees?
?

Ise ta jooks, nii et ma jooksin ka.
Kukkusin ja vigastasin põlved.
Nuttisin väga palju ja jooksin ema juurde, aga ema ei suutanut lohutada.

Mälestan ka kui meie pere uude korterisse kolis kui olin nelja aastane.
Minu vanemad ärä tuusid mind lasteklubist ja juhtisime autol uhiuut korterit vaatama.
Ma ei teanud kuhu menime aga ma mälestan kui esimese korra vaatasin uut korterit: see näittas kodult.
Korter ei olnut veel valmis, seal ei olnut veel trepiastmeid, ainuld redelid.
Minu ema pidas korterist vägä paljuga ja ta jalustas selg ees ja rääkip et ?
Kas te võite kujutella kuidas me teal elame?
?
.

Ta ei märganud kuidas lähedal ta oli olematuid trepiastmeid ja peaaegu kukkus.

Uue kodu naaperis elas teine nelja aastane tüdruk.
Mängisin iseseisvalt meie uues tores õues kui ta jalustas minu kõrvale ja rääkip et ?
Kas sa tahot minu söber olema?
?
.
Ma tahtsin nii et meist tuli söbrad ja kuigi oleme elu teil mitu korda kukkunud, oleme ikka veel parimad sõbrad.

 
                 
                 
 

              
                 
Olime  mängimas minu ema ja vennaga suurela mänguväljakula.
Meie kodu lähedal on kaks mänguväljakut sest kutsume teist väikeseks ja teis suureks.
Sinna tuli üks tütruk emaga.
Meie emad hakkas jutustama: kui vana teie tütruk on?
Kas olete vast kolidanud?
Ma ei julgenud mitte mitagi rääkida.
Aga hakkasime kiige peal kiikuma ja mängima ühes.
Meie emad ütlesid veel, et tütrukul on ka vend, nagu minul, kes on noorem ku minu vend.
Nad (emad) räägsid nagu vanad tuttavad.
Õpin, et ta teinenimi on Piritta ja eesnimi on Taija.
Kui ta eesnimi oleksis piritta, oleks meie kerge segada.
Soomlased, kes ma saan tuttavaks, ütlevad tihti minu nime nagu eestlased, kahe t:ga.
Olen juba harjunud.

Kui mu sünnipäev tuli ja olin seitseaastane, oli mu aeg minna kooli, sama aega ku minu sõber.
Ta oli veel kuueaastane, sest ta sünnipäev on detsebris.
Olin närvis kui õpetaja jagas meie klassisse.
Mötlesin, et tahan samasse klassisse kui minu sõber.
Kui õppetaja ütlesi mun nimi, sain rõõmsaks, sest minu soovi oli täitunud ja silkasin teiste ja minu sõbra juurde.
Olime samal klassil kuus aastat.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Hommikul söön putru moosiga ja joon teed ja apelsinimahla.
Kui tõusen hommikul väga vara, söön voileibu ja joon kohvi piima ja suhkruga.
Pudru tegeminen kestab kauem aga see on parem kõhule.
Päeval söön ülikoolil.
Üldse söön suppi, sest see on odavam kui teised söögid.
Peedisupp ja porgandisupp on mu lemmiksöögid ülikooli restoranis.
Kunagi mul on ülikoolil toidumoonaks voileibu või puuvilju kaasas.
Need ma söön siis kui mul ei ole aega käia restoranis.
Pärast loenguid kodus ma keedan kohvi ja teen voileiva.
Siis ma loen lehte ja istun rahulikult laua taga ja joon kohvi.
Aeg juua kohvi on kõige parem hetk päevast.

Õhtul ma söön, mida külmkapist leian, üldse pasta või puuvilju.
Keedan ka teed, mida joon meega.
Nädalalõpul olen kodus ja söön maitsvaid sööke, sest oma ema on oivaline kokk.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Minul on erisugused söömisharjumused argipäevati kuni nädalaloputi.
Argipäevati söön lõunasööki ülikooli restoraanis ja teen ise õhtusööki.
Nädalaloputi minu mees teeb õhtusööki ja me ei söö lõunasööki.

Argipäeviti söön hommikusöögiks jogurtit ja leipa ja kohvi piimaga.
Ulikooli restoraanis on head toidud ja need on mitmesugused.
Salatites on mõnikord nii erilised köögiviljad et ma ei tea mis need on.
Minu meelest on tore süüa seal.
Praegusel nädalal meie argiõhtusöök on vanaema kapsavorm.
See on väga kasulik roog.
Ma tein seda esmaspäeval suurest kapsast ja arvan et see lõppeb kolmapäeval.
Neljapäevaks ja reedeks on võib-olla kartuleid viinerikastega.

Nädalaloputi söön hommikul leipa ja kohvi koorega.
Sel ajal on leiva peal hinnalisemad vorstid.
Õhtusööki teeb minu mees.

Ta on parem kokk kui mina.
Ta ütleb, et ta on hästi õppinud süüa tegema tööreisidel Eestis.
Seal on toidude hinnad odavamad kui Soomes ja on hõlbusem uusi roogi katsetada.
Laupäeval sööme parimat rooga: tavaliselt praadi või lõhet.

Meie kassid söövad kassiderooga.
See maksab veerandi meie inimiste roogade hinnast nädalas.
Minu meelest see on kallis hind kassideroast aga kassidele meeldib see roog.

Minu söömisharjumustes on mõni probleem.
Ma ei joo piisavalt piima.
See tuleb sellest, et ma ei armasta piima maitset.
Ma üritan süüa palju jogurtit ja juua piimakakaod, aga ma arvan, et ma peaksin mõnikord ka piima jooma.
Teine probleem on, et ma armastan liiga palju `´sokolaadi.
 
                 
                 
 

              
                 
Minu nimi on Tiiu ja perekonnanimi on Jalava, aga varsti minu perekonnanimi muutub, sest järgmisel suvel abiellun.
Oleme elanud koos minu tuleva abikaasa Toniga juba varsti kuus aastat.
Toni on õpilane.

Mul on väike perekond.
Meie perekonnas on neli inimest: mina, mu ema, isa ja vanem õde.
Ise elan Tamperes ja olen Tampere ülikooli üliõpilane.
Mu ema ja isa elavad Kotkas, ema on rahvuselt eestlane.
Ta on elanud Soomes üle kolmekümne aasta.
Kahjuks ta ei õpetanud mulle ega mu õele eesti keelt.
Mu isa on soomlane ja ta on pensionär, ema töötab veel, ta on lasteaiakasvataja.
Mu õde elab Austraalias oma mehega, kes on austraallane.
Nendel on kaks väiket last.
Mu õde on lastega kodus ja ta mees on kaevur.
Kahjuks näeme mu õde peret harva, sest nad elavad kaugel.

Mul on ema poolelt kolm tädi ja neil on suured pered.
Nad kõik elavad Eestis.
Mu emal ja isal on väike maja Kesk- Eestis ja nad käivad seal mitu korda aastas.
Kui olin laps käisin ka seal, aga nüüd mul ei ole olnud aega.
Viimati käisin seal kaks aastat tagasi.

Mu peigmehe perekonda kuulub ema, isa ja noorem vend.
Tema isa on insener, ema töötab tervisekeskuses.

Vend töötab tehases, ta koristab seal.
Emal ja isal, minu tulevatel ämmal ja äial on suured pered.
Tonil on kuus onu ja üks tädi.
Meie abielupeol on rohkem Toni sugulasi kui minu.
Aga kõike tähtsam asi on see, et oleme kõik koos!

 
                 
                 
 

              
                 
Õpetajal on erinevaid roole, sõltuvalt sellest, millal aastal õpilased on.
Väikesed koolilapsed vajavad hoidjat ja hooldajat, võib olla et päris lohutaja.
Nemad vajavad appi praktilisis asjudes.
Tavaliselt esimeses ja teises klassis õpetaja on laste suur idol või päris elu esimene armastus.
Õpetaja teab kõik asjad, ja vanemad ikka teavad vähem ja vähem.
Suuremad õpilased vajavad liiderit, kes hoolt peab sellegi eest, et kõik sujub.
Tema on infoallikas aga ka kontrollija.
Eriti täna päeva kouludes on mingisugusi probleeme õpilaste käitumisega, ja õpetaja tähtis ülesanne ongi kaitsta klassi töörahu.

    Minu arvamusel kõige tähtsam asja õpetaja jaoks on see, et tema saa aru oma õpilaste erinevatest loomuseist ja vajaduseist.
Õpilased on ka indiviide, ja neid peab kohtlema erinevatel viisidel.
Mõni vajab enam appi õpimisega, mõni vajab kontrollimist, mõni tahab iseseisvalt töötada.
Aga õpetaja peab alati auktoriteet ja mõjuvõim olema.

Õpetaja voib ja ikka peab sõbralik oma õpilaste vastu olema, aga tema ei pea nende sõber olema.
Õpetaja ei pea kui üks õpilane teiste hulgas olema, vaid tema peab oma koht teatma ja tema peab ka nõudlik ja range olema, kui on vaja.

Tema on alati oma rühma või klassi juht.

   Kõige paremad mälestused on mulle jäänud nendest õpetajadest, kes olid väga huvitatud oma tööst ja erialast.
Eriti mälestan ema keele õpetaja, kes õpetas mind kaheksandas ja üheksandas klassis.

Teda huvitas kirjandus ja eriti sooma-ugrilaste rahvaste folkloor, ja arvan, et on tema teene (või viga) et ned asjad ka mind huvitavad.
Tema tunnid polnud kunagi üksluised ja igavad, vaid tema oskas ka rasked asjad avaldada sellel viisil, et õpilased said aru.
Imelik küll, ma ei mäleta, et mitte keegi minu rootsi keele õpetajadest oleks olnud eriti spetsiaalne, meelsamini tundus, et nemad olid koolis ainult tööl, ja õpetamine või rootsi keel ei neid eriti huvitanud.
Selle asemel inglise keeles olid väga innustavaid õpetajaid.
Ükskõik õpin nüüd rootsi, mitte inglise keelt.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Minu sõbra nimi on Maria.
See on ilusa nimi ja armastatud ümber kogu maailma.
Maria on ilus tüüpiline soome tüdruk.
Tal on heledad ja väga säbrad juuksed - need on kui valged voogid.
Maria silmad on suured ja rohelised kui kevadine rohumaa.

Maria on palju pikem kuimina.
Ta naerab palju ja on igal ajal rõõmus.
Maria on minu kõige armsam lapsepõlvsõber ja kooliõde.
Me oleme pärit samast linnast,Tamperest.

Käisime koos lasteaias ja ka koolis üheksa aastat.
Lasteaias mängisime palju ühesja koolis olime pinginaabrid.
Igal suvel reisisime minu või Maria pere suvemajja.
Sealujusime kogu aeg.
Maria elab ja õpib praegu Jyväskyläs, aga ma elan ja õpin Tamperes.
See tähendab, et me einäe teineteist nii palju kui tahaksime, aga ma helistan Mariale sageli ja Maria minule.
Mariavanemad elavad Tamperes ja kui Maria käib nende pool külas, ta käib ka minu pool.
Mariaõpib psühholoogiat ja armastab tema õppeaine.
Maria räägib hispaaniat.
Ta oli vahetusõpilaneHispaanias neli aastat tagasi.
Maria on veel vaba ja vallaline.

Tal oli poiss-sõber, aga ta läksoma poiss-sõbrast lahku pool aastat tagasi.
Sel ajal ta oli murelik, aga nüüd ta algab ollaõnnelikum ja see tegeb ka must õnneliku.
Maria harrastab laulmist ja lugemist.
Mõnikordkõneleme kirjandusest.

Koos Mariaga on meeldiv juttu ajada.
Me jutustame teineteisele paljuselliste, mida me ei keegile muule jutustaksime.
Maria on minu kõige parem sõber!
Hüppanröömust peaaegu lakke, kui mäletan, et suvel Maria on Tamperes kogu aeg!

      
 
                 
                 
 

              
                 
Kui ma esimese korra lugesin jutte, vaatasin sõnaraamatust mõni sõna.
Loengutel märgasin, et olin õpinud uusi sõnu.
Kui ma teist korda algasin lugema, märgasin, et olin ka õpinud grammatikat.

Passiiv oli nüüd tuttavat.
Minu oli alguseks raske leida sõnu sõnaraamatust.

Siis mõitsin et, ma ei olnud astmevaheldust ega kestuvaheldust tähele pannud.

Selle järel oli sõnu kergem eesti keelest soome keele tõlkida.
Jutte oli huvitav lugeda, sest mõni eesti jutt meenutas, soome juttu.
Nad toi meelde minu lapsepõlve kui ema-isa lugesid mulle ja minu vennale jutte.
Oli ka tore lugeda jutte (teisel korral), sest märgasin, et sain aru palju enam kui oleksin arvanud.

Raamatus oli mitme kirjaniku jutte.
Vaatasin netist teadmust kirjanikest.
Nad elasid ja oli surnud enne minu sündimust.
Võib siis oletada, et keel, mis raamatu sisaltab, on vanapärast.

Vanapärastele sõnudele oli vahel raske leida tõlget.
Sõna ute ei leidnud MOT-sõnastikust ega taskusõnaraamatust.
Õnnelikuks leidsin netist sõnastiku, mis oskas selle sõna tõlkida.
See on sõnastiku järgi soome keeles lammas.
Jutt utest oli erinev kui varemad juttud.
Selles jutus oli ute kaval ja rebane see, kes peteti.
Varemis juttudes oli rebane ikka olnud koige kavalem.
Sellest märgasin, et kirjanik on vahetunud.

Jutt, Hunt ja ute, oli kirjutanud Julius Mägiste.
See oli üks minu lemmiks juttudest.
Teiset olid Mõisahobune ja taluhobune, Kullid õpivad laulma ja Nõiutud Tuks.
Kaks esimest oli kirjutanud August Jakobson.
Ta oli kirjutanud paljut toredat juttu.
Jutu Tuksist oli kirjutanud Juhan Jaik.
Raamatus oli ka palju ilusaid pilte ja mõni lühikesi laule või luuletusi, mida ma armastin.
Raamatu jäib veel mitu jutt, mis pilted meelitavad lugema.
Kõik jutud, mis lugesin olid loomajutte aga raamatus oleks olnud ka jutte näkkidest, haldjatest, metsavanadest ja kuningatütardest ja -poegadest.

    
 
                 
                 
 

              
                 
Mulle meeldib laste sünnipäevadel käia.
On tore vaadata, kui nad on rõõmus ja mängivad uute mänguasjadega.
Aga täisealiste sünnipäevad pole nii lõbus.
Seal on iga kord enam vähem piinlik olukord, sest juubilar ei taha vanemaks saada.
Sünnipäevalaps on alati rõõmus, kui saab rohkem küünlaid ära puhuda.
Eelmisel nädalal oli mu onupoja sünnipäev.
Ta sai kaheksa aastaseks ja oli väga uhke selle üle, et on juba suur poeg.
Talle kaheksa aastaseks saamine oli niisama suur asja kui täisealiste juubelid.
Arvan, et kõige rohkem talle meeldis omal sünnipäeval kingitused ja nende avamine.
Ta avas pakkid otsekohe ja hakkas uude mänguasjadega mängida.
Suure vaevaga ta läbes tulla kooku süüa.
Tema arvates täisealised saavad küll hakkama omavahel.
Mitte ükski laps ei nende lobisemist jaksa ja siis on parem, kui lapsed eakaaslaste seltsi otsivad ja eakaaslastega ka mängivad ega kuula täisealiste igavaid juttuid.
Kuigi mu onupoeg ei külalistega palju suhtlenud, minu arvates tema sünnipäev oli väga õnnestunud.
See oli selline, kui minu onupoeg tahtis ega selline, kui täisealised õiks tahtnud.
Tal on küll veel aeg olla täisealine ja igavad sünnipäevad pidada.
Sellepärast tal on õigus kaheksa aastaseks saamisest nautida mitte vanade sugulaste vaid mänguasjadega.
 
                 
                 
 

              
                 
Soomes on nüüd märts, aga teal on juba kaks päeva vihma sadanud.
Bussid hilinevad, sest keegi ei taha tööle või kooli jalutada või sõita jalgrattaga.
Kojus peab palju koristada, sest kõik kingad on märjad ja määrivad vaibad.
Ilm meeldib ainult lapsile.
Neile meeldib lompides mängida.
Aga kui vihma sadab veel kaua, lapsed ka saavad kurvaks.
Kas nad võivad enam lumememmid teha, kui lund ei ole?
 




                 
Mul on mõned erilised head sõbrad, aga nad ei ela Oulus.
Ainult Taivi elab siin.
Tavaliselt, kui mul probleem on, palun abi temalt, sellepärast et ta elab lähedal.
Taivi aitab mind ja ta teab, et ma aitan teda ikka.
	Kui minu jalgrattas läks katki, viisin see Taivi juurde.
Taivi on väga praktiline inimene.
Ta oskab peaaegu kõike parandada.
Kui ma läksin lahku oma poisssõbrast, helistasin Taivile kell viis hommikul ja küsisin, et kas ma saan minna tema juurde.
Taivi vastas ainult, et "Ma keitan meile teed.
" Ma tean, et ma saan helistada talle alati, kasvõi keskööl.
Taivilt ma olen ikka saanud abi, kui ma olen palunud.
Tihti ta on ka mind aidanud ilma, et ma olen palunud.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma olen alati tahtnud eesti keelt õppida.
Kui ma olin koolis, mul oli sõber, kes kolis Eestist Soomesse tema emaga kui ta oli kahdeksa aastat vana.
Ta ikkagi ei tahtnud kunagi eesti keelt rääkida, vaid tahtis olla samasugune nagu teised.
Minu meelest see oli natuke kurb.
Lõik teised lapsed pidasid seda huvitavaks, et ta oli eestlane.
Nüüd me ei ole enam sõbrat olnud ega aastaid kohtunud.
Tema ema elab minu ema naabruses.
Ehk ma võiksin milalgi päeval minna tema juure rääkima eesti keelt temaga.

Algkursusel ma ei vell oskanud midagi.
Eesti keelt on siiski kerge õppida ja ma arvan, et ma oskan nüüd eesti keelt paremini kui rootsi keelt, mida ma olen õppinud koolis kuus aastat.
Eesti keel on nii samasugune kui soome keel et saab aru.
Minu arust ma kirjutan eesti keelt päris hästi.
Loomulikult ma teen ka vigasid, aga ma arvan et ma ei tee neid väga palju.
Sõnade käänamine võibolla mõnikord raske, eriti mitmuse partitiiv.
Vahel kasutadakse eesti keeles erinevaid käändevormeid kui soome keeles.
On väga raske mäletada, millal need on samamoodi kui soome keels ja millal ei.

Ma kirjutan eesti keelt paremini kui räägin seda.
Ma olen väga arg rääkima võõraid keeli.
Minul on alati see probleem võõrade keeltega: ma oskan kirjutada, aga ma ei julge rääkida.
Ma tahaksin õppida rääkima eesti keelt paremini aga see ei ole nii hõlpus... Tavaliselt ei ole vaja rääkida eesti keelel, kui siin ei ole palju eestlaseid ega muid inimeseid, kes räägivad eesti keelt.
Aga vist küll ma võiksin rääkida eesti keelt omaette.

Soome keel on minu peaaineks.
Selle pärast eesti keele ja soome keele erinevused ja ühesugusused huvitavad mind.
Soome keeles ja eesti keeles on palju samasuguseid sõnu, mis tähentavad eriliseid asisid.
Näiteks soome keele huvittava ja eesti keele huvitav näitavad samasugused aga soome keele huvittava tähendab naljakast.

Ma tahaksin millalgi Eestisse reisida.
Ma ei ole millalgi seal käinud, nii et see võiks olla huvitav kogemus.
Nüüd see ei ikkagi ole võimalik.
Mul on töö, mis ei ole võimalik puhkus veeta ega ma või seega nii kaugele sõita.
Kas sa mäletad, kui ma kaua aega tagasi kirjutasin kirjandi minu harrastusedest?
Ma jutustasin, et ma teen vabatahtlik töö ühe internetimängi reeglikontrollijana.
Nüüd see ei ole enam vabatahtlik töö, nüüd minule makstakse palka ja ma olen ofitsiaalselt soomekeelse versiooni administraator.
Nüüd kui ma ei või enam mängida Traviani soome keelel, ma oodan et eestikeelne versioon alustadakse.
See võiks olla ka head eesti keele harjutust, sest peab teiste inimesdega suhtlema.
 
                 
                 
 

              
                 
Soomes me peame sünnipäevapidu ainult, kui sünnipäevalaps on võike laps või juubilar.
Kui inimene saab 20- või 30-aastasest, võib pidu pidada söpradega.
40 aastat juubelit eriti ei pidutseda.
Keegi sünnipäevalapsed peavad suured peod, kui nad saavad 50, 60 või 70 aastat vanaks.
Keegi sünnipäevalapsed ei taha pidutseda ja nad reisivad ära.
Sügisel minu onu sai 70-aastaseks ja tema pidi suured peod.
Ma olin niin elevil ja ostsin endale ilusa kleidi.
Ma kinkisin onule fotoraamatu ja lilled.
Selle raamatu nimi on eesti keeles Valgust ja varju - 90 pilt Soomest.
Selles fotoraamatus oli fotoid Soome iseseisvuse ajalt.
Sünnipäevapeol oli väga hea toit.
Minu onu ja tema abielunaine on suurepärased kokad.
Mulle meeldib kõi pead ja ma tahaksin, et me Soomes peaksime enam pidu.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma olen pärit Ida-Soomest, aga ma olen ka elanud mitu aastat Kesk-Soomes ja Lõuna-Soomes.
Mu vanemad elavad veel Nurmekses, kus ma igal suvel puhkuse veedan.

Järgmisel suvel ma ei laiskle, kuid ma töötan viis päeva nädalas.
Ma hakkan töötama Nurmekse koduloomuuseumis.
Ma olen õppinud ülikoolis muusikateadust ja soome keelt, aga sellel aastal ma õpin ka muuseumteadust.
Mulle meeldivad muuseumid, ajalugu ja rahvakultuuri.
Ma pole kunagi enne muuseumis töötanud.

Minu meelest suvi on parim aeg aastas.
Minu kodulinn on suvel väga kaunis ja hubane, ja kesklinnas võib näha palju tuttavaid.
Nurmekses on üks vana suvila, kus meie pere võib suvitada.
See pole oma suvila.
Seal ma võin võtta päikest, ujuda ja randsaunas käia.
Järvel ma sõuan paadi.
Väga tore!
 
                 
                 
 

              
                 
Suvel ma tahan töötada, sest ma ja mu elukaaslane tahame suurem kodu ja siis pidab olla raha.
Kui ma saan tööd ja raha, me kolime.
Aga mul ei veel ole tööd.
Ma soovin, et ma saan tööd, aga kui ma ei saada tööd, ma õpin tänapäevakultuuri uurimist.
Suvel on üks konferentsi, kuhu ma tahan minna räägima mu omast uurimusist.
Ma teen uurimust Piilupart Donald koomiksist.
Suvel ma kirjutan mu uut lugu.
Mu harrastus on kirjutada, ma olen kirjutanud romaani.
Ma tahan saada kirjaniksi.
Ma kavatsen ka puhkust veeta.
Ma loen palju raamatuid ja harjutan mu harrastust capoeiraa.
Ma tahan ka minna onu suvilale kus ma võin ujuda ja käia kalas.
On pikk aeg kui ma olen käinut onu suvilal.
Suvel mu onu abiellub.
Mul on kaks pulmi, kuhu mu pidab minna.
Ma olen õnnelik, et nad abielluvad.
Ma saan selga panna kenad riided ja ma saan tantsida.
Aga mu elukaaslane ei armasta tantsupidu.
Mu pidab tantsida mu isaga, aga see on toredat.
 
                 
                 
 

              
                 
Suvil ma kavatsen jääda Jyväskylässe.
Ma olen pärit Ida-Soomest ja viimane suvil töötasin Kuopios aedtöidja suvitasin seal.
Praegu ma tahan töötada siin, aga ma ei tea, kas ma saan töid Jyväskyläst.
Ma pean õppida ja lugeda palju romaani, kui ma ei saa töid.

Ma armastan päikest ja tahan olla palju väljas.
Ma lähen ujuma iga päev kui on soe ja päevitan palju.
Ma käin teatris ja mängin tennist ja võrkpalli sõbraga.
Ma kavatsen süüa maasikaid.
Suvil ma kavatsen minna Kuopiosse isa ja ema juurde.
Meil on seal talu ja suvila.
Ma ravin looma ja aitan vanemaid ja kavatsen käia sauna palju.

Suvil ma tahan reisida palju kui minu on raha.
Viimane suvil ma käisin Pariisis.
Praegu ma tahaksin minna Tallinnasse.
Meil on sõbranna seal.
Ma käisin Tallinnas kui olin väike.
Juunis ma lähen õega Hämeenlinnasse.
Seal on Wanaja muusikafestival.
Augustis Kuopios on teine festival.
Seal on hea bänd.
 
                 
                 
 

              
                 
Mina armastan suve.
Väljas on soe ja maasikad maitseb imehästi.
Tuleval suvel mina töötan poes Tampereel.
Käin autol tööl, sellepärast see on päris kaugel.
Tööd on viis päeva nädalas.
Minul on ligikaudu kolm nädalat puhkust.
Vabal ajal mina käin ujumas ja loen raamatuid väljas.
Käin ka koeraga väljas ja ujumas metsajärvel.
Koeral on suvel alati palav ja järvevesi javutad.
	Suvel mina remontidan minu puumaja, kes asuv Sastamalas.
Mina värvidan pintsliga ülakorrust ja akenaid.
Aiandus on minu igasuvine lemmiktegevus.
Tuleval suvel istutan lilli ja lõigan viljapuid tagasi.
Mulle meeldib näiteks äärelehine kibuvits ja murtudsüda.
Marjapõõsaist saadakse loodetavasti hea saak, kust keerutada moosiks.
Talvel keedis meeldb tuletab suvest.
	Minu sõbrannal on pulmad tuleval suvel.
Sõpruskond korraldada hälle polterabend kesäkuus.
Kesäkuus ka mina pidan oma sünnipäeva.
Olen mõtelnud valmistada maasikatort.
Jaanipäevan mina sooviksin minna jaaniõhtu tantsupidusse.
Augustis mina olen lühikesel puhkusel Turu saarestik.
Seal on eriti ilust.
Kaljune maastik ja roheline meri ovat peenad.
	Minul ei tahe kirjutamisest midagi tulla.
Külmaga kodis kipuvad sõrmed ja meel kangestuma.
Lisaks minul tuli himu maiustuste järele ja minu šokolaadibatoon oli juba söödud.
Suvi, tule pea siia külmale Soomesse!
 




Olen sellel arvamusel, et meie jalutusreis oli väga huvitav ja tore ning see meelbis mulle väga palju.
Kuigi olin elanud Tamperes juba kolm aastat, ma ei teanud näiteks Toomkirikust või Finlaysonist mitte midagi enne meie reisi.
Selle pärast oli meeldiv kuulda erisugusist kohist natuke asju.

Oli ka väga mugav, kui meie viimasel tunnil jalutasime ümber linna ja kui päikegi paistas, see oli minu arvamusel oivaline viimane eesti keele tund.
Oleksin tahanud kuulda veel rohkem kõigist neist kohist, aga kahjuks meil polnud nii palju aega.

Minu meelest oli küll natuke raske otsida Finlaysonist asju (tõlgimine polnud raske, see oli õieti väga kerge), sest et leidsin nii palju asju, millest oleksin tahanud rääkida, aga ma teadisin et mul polnud nii palju aega midagi ütelda.
 




Eestlased alati laulavad, kui päike paistab ja kui vihma sajab, kui aeg on hea ja kui aeg on halb.
Ajalugu näitab meile, et laul alati oli koos eestlastega, ühendas neid ja tegi tugevamaks, et oma vabadust kätte saada.

Eesti rahvalaulu ajalugu on väga pikk.
Esimesed laulud - regilaulud on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.

Nad olid väga lihtsad ja lauldi neid muusika instrumendita.
Aga see ei ole põhimõtte.
Tähtis on selline asi, et regilaulu lauldi naised oma lastele, lauldi oma vahel kokkusaades.
Eesti arhiivides on palju folkloori, ja see räägib sellest, et eestlased armastasid ja armastavad laulda.
Eesti folkloor on väga rikkas.
Näiteks, mulle meeldivad karjaste laulud.
Nad on omapärased ja nende sisu ka meeldib mulle.

Ma sain aru, et eestlaste rahvalaulud on väga spetsiifilised selle pärast, et nad on kujunenud erinevate rahvuste mõjul.
On tore, et vanasid laule ei unustatakse.
Huvitav oli see, et rock bänd Värskast andis välja plaadi setu keeles.
Eurovisioon ka hästi räägib sellest, et eestlased on laulurahv.
Esimene koht sellel konkurssil on nagu uni.

Meie ajal tihti korraldatakse folkloori festivalid ja temaatilised peod.

Eesti laulutraditsioon andis võimalust oma kultuuri säilida ja iidentiteeti saada.
Suurt rolli mängis esimene Laulupidu.
Minu arvates, see pidu andis lauludele teist tähendamist.

Sellelt peolt kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.
Kooride arv ka räägib, et eestlased on laulurahv.

Muusika ja laulud on eestlaste harrastus.
Aga ma arvan, et see harrastus on hea.
Eestlased laulavad nii linnas kui maal.
Nii palju nad laulavad!

 
                 
                 
 

              
                 
Tere kallis Kati!

Aitäh kirja eest, sain selle eelmisel nädal.
Kohe ei saanud vastata, töötasin!
Sa küsisid, ilma milleta ei saa inemene tänapäeval elada?

See on väga raske küsimus.

Esimene ütleb see on raha, teine - see on elu, kolmas - see on armastus.
Alustan sellest, igal ühel on oma mõtte selle peale.
Aga minu jaoks, on see minu sugulaste terve.
Kui on terve, siis on kõik olemas, lemmik töö, raha ja armastus.

Võib õlda veel, et täna inemene ei saa elada ilma arvutist, sest need teevad meie elu kergem.
Igal aastal meile pakkutakse uusi programme, mis sobivat meile tavalises elus.

Kati, selle teema peale mul on palju mõtteid, neid ma kirjutan järgmises kirjas.

Kirjuta mulle vastus.
Ma ootan kirja.

 




Kas saab täiesti öelda, et seal on midagi, mis teeb eestlastest laulurahva?
Ma loodan, et, kindlasti, jah!
Need on muidugi laulupeod.
- peod millega algas eestlaste ärkamiseaeg, mis hoiavad neid kokku ka täna.

Küsimus laulupidude ajaloo kohta on, arvan, mitte nii oluline, kui inimesed - mitte ainult eestlased aga teised rahvad ka - saavad mõelda.
See ei ole oluline, kui ma tahaksin siin rääkida sellest, et mis seal või kes teeb eestlastest laulurahva.
See on nagu esimene laulupidu, traditsiioon ja aeg - praegune ja tolline esimene.
Ja mitte midagi veel, sest teised asjad on juba ajalugu.
Miks eestlased on laulurahvas?
Miks pärast laul on nagu suurem osa eestlaste elus tänapäeval?
Ma ei arva, et probleem on selles, et eestlastele väga meeldib lauda ja sest nad on just seepärast laulurahvas.
Mina saan öelda veel, et ma ei näinud mitte ühtegi eestlast, kellele see asi väga meeldis ja ta tegi seda kogu aeg.
On selline mulje, et nad üldse ei laula.
Ma ei arva, et see on paha - see on päris normaalne.
Probleem on minevikuga - sel ajal, millal oli algus.
Kui mõelda natukene sügavamalt, võib öelda, et nende laulupidudega algas ajalugu - eestlaste ajalugu, mida me teame täna.
Laulupidudega eestlased said aru, et nad on rahvas - rahvas, kes saab olla koos - koos laulmas, tantsimas, mängimas.
Seal sündis riik - vaba eestlaste riik, kus nad saavad igal ajal laulda, tantsida ja mängida... käima laulupidudel, et igal ajal mäletama kust nad tulid, kuhu nad lähevad ja miks nad on laulurahvas.
- laulurahvas, mitte nii suurega ajalooga, nagu teiste rahvade ajalood, aga isegi sellega.
Nad on laulurahvas kes peab mäletama seda igal juhul, ei unustada oma minevikust ja tantsida, mängida, lauda, elada... edasi.




Laulmine mängib suur rolli inimeste elus.
Laulavad nii noored kui ka täiskasvanud ja laulavad erinevad laulud.

Mina arvan, et laulmine - see on kõigepealt emotsionaalne väljendusvahend, mis aitab meid hästi end väljendada.

Igal rahval on oma kombed ja loomulikult oma rahvalaulud.
Niisugused laulud on Eestis, mis teavad ka teised rahvad.
Rahvalauludes kajastub rahva minevik, mis on väga tähtis inimeste jaoks, sellepärast, et nad ei tahaks oma ajaloo unustada, nad tahaksid, et need laulud teaksid ka nende lapsed.

Ma arvan, et eestlaste jaoks rahvalaul on väga huvitav.
Me näeme, et lauluväljakul on alati nii palju inimesi, nii lapsed, kui ka täiskasvanud ja isegi vanemad inimesed.
Laulurahvas laulab nii ilus, et mõnikord unustad kõikidest ja tunned ennast laulurahva osast.
Väga huvitav, et iga laul on erinev, näiteks, esimeses laulas laulavad naised, omavahel kokkusaades, teises laulas võtab osa koor või mehed.
Väga tihti laulavad tavalised inimesed koos kooriga või eeslauljaga.
See toob rõõmu.

Eestlased korraldavad erinevad folkloorifestivalid, võtavad osa ka erinevad ansamblid.
Mulle tundub, et kui eestlased organiseerivad niisugused üritused, seepärast nad meeldivad teistele.

Me teame, et mõned teised rahvad võttavad midagi endale.
Ma olen veendunud, et laulurahvas toob ka kaasa naeratust, samuti ilusad rahvariided.

Täna inimestel on väga suur huvi rahvalaule.
Tihti mõned momentid kasutavad populaarsed lauljad oma lauldes, näiteks, tekstisõnad või riided, see tekitab alati huvi.

Mulle tundub, et eestlased alati väärtustasid oma kultuuri ja väärtustavad täna veel rohkem.






Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.
Narva on tööstuslinn ja piirilinn.
Ma elan äärelinnas.
Ma elan Tartu maanteel.
Ma elan viiekorruselises paneelmajas, neljandal korruselises, kahetoalises korteris.
Maja hoovis on liumäe ja mõned pingid.
Naabrine hoovis kõrval on laste mänguväljak.
Meie maja lähedal asuvad: toidukauplused "Tempo" ja "Sendi", parkla, sõidutee, kõnnitee ja bussipeatus.
Meie korter on erastatud.
Sissekäigus on viisteist korterit.
Meie majas ei ole lifti, aga on keskküte, soe ja külm vesi ja prügišaht.
Meie korteris on elutuba, magamistuba ja köök.
Lastenurga asub elutubas.
Esik on väike.
Välisuksest paremal seinal ripub suur peegel.
Peegli vastas on встроенный kapp.
Seal ripub välisriided, asuvad jalatsid, instrumentid, tolmuimeja ja ma seal hoian tühje purke.
Esikust vasakul asub magamistuba.
Magamistuba on väiksevõitu, aga hubane.
Magamistoas on voodi ja lastevoodi, riidekapp, tool.
Seinal vahel voodide ripub seinalamp.
Voodi kõrval nurgas seisab riidekapp.
Akna ees on tüllkardin ja külgkardin.
Põrandal on pruunikirju vaip.
Elutoas on mugavad diivanvoodi ja tugitoolvoodi.
Diivani vastas asuvad kummut, kus asub pesu ja servant.
Servantil on muusikakeskus.
Servantis on nõud, raamatud.
Sahtlis on pesu ja dokumentid.
Servanti all seisab lasteautod.
Diivani kõrval seisab kompjuterilaud.
Kompjuterilaual on kompjuter ja lamp.
Kompjuterilauda vastas seisab teler.
Akna ees on tüllkardin ja külgkardin.
Põrandal on roosa vaip.
Elutuba on valguskülla.
Elutuba vastas asuvad vannituba ja tualet.
WC ja vannituba on eraldi.
Tualetis on WC paber.
Vannitoas on vann, peegel, valamu ja pesumasin.
Vannitoas on pesemisvahendid: seep, hambapasta, šampoon, hambaharjad, nuustikud.
Valamu kõrval ripuvad käteratikud.
Vannitoas on ripplaed.
Kuivatan pesu ühisrõdul.
Köögis on laud, taburetid ja nurgadiivan.
Akna juures nurgas seisab külmkapp.
Külmkapi kõrval seisab köögikapp.
Kapis on potid.
Kapil on elektrikann.
Köögikapi kõrval on elektripliit.
Elektripliites asuvad pannid.
Elektripliiti kõrval on valamu.
Valamu juures on nõudepesuvahend.
Valamu kohal ripub köögikapp.
Köögikapis on nõud: taldrikud, kruusid.
Valamu vastas asub laud.
Laual on mikrolaineahi.
Valamu all seisab prügiämber.
Akna ees on tüllkardin.
Köögipõrand ja esikupõrand on kaetuvad linoleumiga.
Ma on oma korteriga rahul.
 
                 




Praegu olen juba üliõpilane.
Astusin Tallinna Tehnika ülikooli majandusteaduskonda.
Miks majandus?
Sellest mõtlesin juba lapsepõlvest.
Kui olin väike mängisin kodus ja mõtlesin, et töötan pangas.
Tahan teada rohkem majandusest ja ärindusest.
See on kõige huvitam teaduskond ja kõige rohkem soovib tüdrukule.
Veel mulle meeldib inimestega suhelda ja selle pärast tahan pärast õppimist pangas töötada.
Aga praegu õppin TTÜ-s.
Minu mulje TTÜst on hea.
Mulle meeldib, et see ülikool on väga suur ja siin õppib palju üliõpilast.
Tean ka seda, et ülikoolis hästi õppetakse eesti keele.
Ja selle pärast eesti keelte loengutelt ootan rohkem infot, loodan, et hakkan rohkem gramaatikat teada ja inimestega rohkem suhelda.
Tean ka seda, et Eesti keel on meie riigikeel.
Eesti keelt peab teadma iga inimine kes elab Eestis.
Mina olen ka selline inimene ja selle pärast ma tahan õppida eesti keelt.
See keel mulle väga meeldib.





Minu arvates, kõikidelt aastalt inimene ootab ühised asjad: õnne, raha, tervist, rahulikust, edu... Ja mina tahaks õnne, rahulikust, edu ja kõigepealt tervist.
Tervis on kõige tähtsam, sest terviseta inimene ei saa mitte migadi teha.
Mina tahaksin mitte ainult tervist minu jaoks, vaid minu sugulaste ja sõprade jaoks.
Veel ootaksin edu eksami jaoks.
Praegu see on väga oluline minuks sellepärast, et see eksamisession on esimene.
Tänapäeval mul on üks siht: õppida tasuta kohas!




Minu arvates eluiga sõltub meditsiini arengust, jõukust, arstiabi kättesaadavust ja suhtedest teiste inimestega.
Meditsiini areng on väga tähtis meie jaoks, selle pärast, et peaaegu igal aastal ilmuvad uued haigused.
Peale selle maailmas on ka haigused, millidega arstid ei saa võitelda, nagu AIDS, vähk jn.
e. Selle pärast inimesed nõuavad meditsiini arengut.

Arstiabi kättesaadavus on ka väga tähtis meie elus.
See on ikka esimene asi, mida nõuab iga inimene.
Kõik inimesed haigestuvad kui täiskasvanud nii lapsed.
Selle pärast kõigil peab olema võimalus lihtsalt ja kiiresti arstiabi kätte saada.

Praegu on väga raske elu.
Raha valitsevad maailmaga.
Kõik inimsed püüavad teha raha.
On väga raske elada ilma rahata.
Meie ajal on jõukus väga oluline asi.
Keegi ei taha vaeseks olla.

Kui me sündime - me "suhtleme" emaga.
Kui me kasvame - leiame sõpru, tööl me leiame partnereid.
Siis meil ilmuvad suhted teiste inimestega.
Meie maailm on loodud suhetest inimestega.
Igaüks vajab selles.
Me ei saa elada üksinda.
Üksindus - see on õnnetu elu.
On väga tähtis, et meil oleks suhted teiste inimestega.

Minu arvamus on see, pärilikkus, keskkond, haridustase ja mõtlemine mitte nii olulised tegurit nagu eelnevad.
Ma mõtlen, et pärilikkusel pole mingit tähtsust.
Jgaüks saavutab midagi oma elus ise.
On tähtis tema kasvatus, vaid mitte pärilikkus.
Keskkonna öeldes tahaksin märkida, et iga inimene valib see keskkond, milles ta tahab elada, milles talle meeldib elada ja suhelda.
Ka ma mõtlen, et haridustase on mitte eriti oluline tegur.
Kooli- või ülikooli haridus aitab meile ainult saada targemaks, aga täiustama me peame ise iga päev.
Ja kui haridustase sinu riigis on halb, see ei tähenda, et kõik inimesed jäävad rumalaks.
Kõik peavad lugema rohkem raamatuid.
Siis võib-olla me ise saame tõsta haridustaseme kõrgemaile astele.

Ma arvan, et mõtlemine on ka mitte eriti oluline tegur.

Mõtlemisest ei sõltu palju.
Me ju ei tea mis võib juhtuda homme või ülehomme, sest elu on imelik asi.
Iga päev kõik muutub meie elus ja kõige tähtis meie jaoks on tegutsemine.
 
                 




Inimesed, kes reisivad tihti, nad saavad palju jutustada: erinevatest inimestest, kultuurist, loodusest, arhitektuurist.

Möödunud suvel mul oli võimalus Ukrainasse sõida.
Mina olin Odessas ja Kievis.
Need on ilusad linnad.
Kievis on ilus arhitektuur, aga Odessa on kuroortne linn.
Ma elasin seal 2 nädalat.
Need olid õnnelikud nädalad.
Mina suplesin Must meres ja päevitasin.
Seal on kivised rannad ja väga soe vesi oli meres.
Kuidas ma jalutasin mööda õue Odessas ma sain majade seinades viinamarja Kiš-Miš näidata ja süüa.
Ta oli väga maitsev.
Ma olen imestanud.
See oli tore, kui öökluubid olid rannades, me saime õues mere lähedal tantsida ja ilm oli soe alati.
Ma ei saanud uskuda sellesse.
Mina külastasin palju ilusaid kohti ja mina väga armastan seda linna.
Mulle meeldisid inimesed, kes elavad Odessas.
Nad on väga ilusad ja eredad.
Nad on riietunud ilusalt ja maitsekalt ja kõik naeravad.
Odessa on huumori linn.
Seal on paljud huumoristid.

Aga Venemaal minu lemmik linn on Sankt - Peterburg.
Igal aastal ma sõidan Peterbuurisse.
Mina külastasin paljud muuseumid ja Ermitaž.

Sellepärast, et praegu ma saan aru rohkem mõned asjad kunstis.
See on väga huvitav, kui sul on mõned teadused.
Peterbuuris on väga aktiivne elu.
Me saime seda näidata, et see pole olulist päev või öö on õues.
Seal on alati palju inimesi.

Peterbuuris on väga ilusad arhitektuurilised hooned.
Aeg jookseb väga kiiresti selles suures linnas.
Kui inimene külastab Peterburg, siis ta peab Petergoffisse sõitma.
Eriti kevadel või suvel me saime näidata seda ilu hea meelega.

Lõpuks tahaksin öelda, et Eestis on palju toredaid kohti ka.
Meil on väga ilus loodus ja sellest mulle meeldib autoga reisida.






Eesti kirjanduse tunnis me vaatasime filmi "Mäeküla pimamees".
Selle filmi peategelane on noor naine Mari.
Tegevus toimub umbes 30 aastat tagasi, aga Mari on imelikult sarnane tänapäevase naisega.

Seda võib kinnitada sellest, et Mari eesiplaanil on perekond ja ta võib teha ükskõik mida selleks, et oma mehel ja lastel aitama hästi elada.
Vaatamata seda, et Mari on päris uhke, ta nõustab mõisnikule juurde käia.
Tänapäeval on palju naisi, kes tegevad samasuguseid asju.
Nad saavad aru, et kõik sõltub nendest.
Nii Mari teab, et kui ta ei käi, siis tema mees ei sada piimameheks ja nad ei ela rikkalikult.
See töö on kõik tema mehe jaoks.
Ta mõtleb lastest ka.
Uus töö annab võimalust nendel õppida.
Mõisnikule käimine on omapärane töö Mari jaoks.
Tänapäeval tihti naine töötab ööpäeviti selleks, et lalstel oleks kõht täis ja nad võiks õppida.
Hea haridus garanteerib, et tulevikus ei tuli nii palju ja raske töötada.
Iga ema soovib, et tema lastel oleks kõik hästi tulevikus.

Me näeme, et isegi mehe surma pärast ta läheb linna, kus ta ootab uus ja raske elu!




Jõulu on väga tore pidu.
Arvan, et kõikidele meeldib see päev, sest nad võivad hästi aega veeta.
Raskusi on olemas ainult tudengitel.

Kui eelmisel aastal õpin 12 klassil siis jõuludel mul ei ole mingeid probleeme.

Ma võin kogu päev jalutada, koos oma perega olema, sõpradega vestlema.

Ühesõnaga ma ootasin Jõulusid.
Mäletan, kui kolm aastat tagasi sõidasin Laplandiasse ja näen seal Jõuluvanu.
Seal veel oli suur "lumelinn", kus need Jõuluvanad elavad, ja kus kõik turistid jalutavad.
Kõik oli nii tore, et ma olen väga onnelik.
Aga missugused Jõulud on sel aastal.
Väga raske vastata, sest ma olen tudeng.
Ja kuidas te teate et see aeg, on väga raske tudengi jaoks.
Jaanuari algus algavad eksameid, väga raskeid eksameid.
Mul tundub, et ma ei saa hästi Jõulude päevad veeta, nagu see oli kaks, kolm või neli aastat tagasi.
Tahtsin ainult, et pärast Jõulud mina sooritaksin kõik eksameid hästi, ja jääks TTÜs õppima.
Praegu see on minu üks ja suur soov.





Esiteks, tahaks öelda, et talv on minu lemmik aastaaeg.
Kui on tore jõulut oodata, kingitusi teha ja kuuske ostada.
Meie peres kõik armastavad jõulu palju rohkem kui teised peod.

Praegu ma õpin ülikoolis ja minu kõige olulisem jõulumõte, et eksamid hästi sooritada.
Mõtlen, et paljud üliõpilased on minuga nõus.

Jõulunädalas hakan eksamiteks valmistuma.
Muidugi, ma ei saa unustada kuuse kaunistamist.
See on kõige mõnusam!

Igal juhul esimesed tulevad toredad peod.
Hakan tähistama neid pere ringis, pärast aga soovin oma sõpradega kohtuda.
Küll on kahju, et praegu ei ole nii palju ilusaid jõulumõtteid.

Näiteks, minu lapsepõlves ma unistasin jõuluvana näha.
Praegu aga tean, et see ei ole võimalik J    Lõpuks, ütlen kõikidele üliõpilasele: "Head põrumist!
" ja "Head uut aastat!"  





Varsti tuleb jõulu, kõige ilusam ja parem aeg.
Kõikidel on jõulutuju, kõik on rõõmus.
Sellel ajal kõik inimesed ostavad kuuske ja kojus nad kaunistavad teda.

Millised on mul jõulumõtted?
Ma täpselt ei tea, sest et kus ja kuhu ma lähen, aga tean, et seda pidu tähistatakse pereringis.
Esiteks, ma sõidan kojju, kui lõpetab semester ja ma aitan emal koduseid töid teha.
Meil laua peal on palju toitusi.
Laua taga me räägime ära läinud aastast.
Kui ma lähen tänavale, siis kohtun oma sõpradega ja me käime suusatamas, või uisutamas, või täpselt mängime lolli.
Mängime lumesõda.




Ma arvan, et igas koolis lemmiktund on vahetund.
Vahetunni ajal iga õpilane ja õpetaja tegeleb oma asjaga.
Enamus õpetajaid vahetunni kestel valmistuvad ette järgmiseks õppetunniks.
Vahetunnil mulle ei meeldi klassis niisama istuda, selle pärast lähen koridori jälutama.
Suure vahetunni ajal ma käin koolisööklas lõunat söömas.
Mõnikord vahetunni kestel võib kohata inimesi, kes käivad sööklas mitu korda, see on, et nad lähevad ja tulevad sulle koridoris vastu ka mitu korda.
Peale selle vahetunnis ajal lapsed käivad samuti tualetis, kui on vajalik.
Kui õues on ilus ilm, siis paljud õpilased lähevad vahetunnil õue jalutama ja jutta ajama.
 
                 
                 
 

              
                 
Inimesed käivad kinos, et igapäevamured unustada.
Ma olen nõus väitega, et inimesed käivad kinos, et igapäevamured unustada.
Kino - see on väga huvitav ja kasulik tegevus.
See on mind areneb.
Tihti ma käin kinos.
Mulle meeldib erinevaid filmid.
Näiteks, romaantiline filme, komöödia ja ulmefilme.
Samuti mulle meeldib tõsielufilme.
Kahjuks, neid on vähe.
Mulle meeldib keerulistest probleemidest.
Iga päev ma tulen koolist ja ma tahan puhata ja lõõgastuda.
Õpetajad annavad mulle palju tööd ja mul ei ole vaba aega.
Kuidas ma saan puhkama?
Ma tean, et mulle aitab kinno.
Kaks nädalat tagasi ma sõidasin Tallinnasse Coca - Cola Plazas.
See oli väga huvitav.
Ma vaatasin roomaantiline film.
Ma tean, et ma saan igapäevamured unustama.
See on aitab.
Ühelt poolt kinno on mind lõõgastuda.
Kui ma käin kinos, mul väheneb väsimus ja mul tõuseb romaantiline meel.
Teisel poolt mõnikord mul ei ole vabaa aja.
Õpetajad annavad raske kodutööd ja ma ei saa teha teda, et ma saan kinno minna.
Loodan, et mul hakkab vabaaega, et kinno minna.
 




Kui ma ümber vaatan, siis näen, et kui palju inimesi ei oleks, kõik nad erinevad.
Seda ma võin öelda mitte ainult välimuse ja iseloomu järgi, vaid ka nende materjalse seisundi järgi.
Ja isegi siis, kui inimesed on sarnased, rikkad või vaised, nigunii nende hulgast võib leida nii kui huvitavait, lahkeit ja lihtsalt häit inimesi, ja täiesti vastupidi niisuguseit, et on hirm isegi nende poole pilku visata, sest nende silmadest on kohe näha, et nad on kadedad, kurjad, valelikud ja lihtsalt ebameeldivad inimesed.
Ma olen õnnelik, et seni minu eluteel olen kohtunud (ainult) rohkem häid inimesi, kui halbu.
Minu arvatest, et inimene on hea või halb ei sõltu raha suurusest tema taskus.
Noh, aga muidugi, et saada rikkaks on palju erinevait võimalusi: võib lihtsalt päranduse saada ja mõnda ajaks oled sa rikkas, kui ei oska selle rahaga midagi ette võtta.
Kui inimene tahab rikkaks saada (kui selle all mõelda materjalset rikkust) siis ta kindlasti peab palju vaeva näha eriala omandamisega.
Kui inimene püüab ja temal on eesmärg saada endale kindla tuleviku, siis ta investeerib oma haridusse ja enda targeks saamisse.
Sest kui valitut eriala on omandanud ja ta teeb tööt, mida ta on ise valinud ja talle see meeldib, ta teenib raha ja planeerib mida sellega ette võtta, siis minu arvatest, kui on eesmärk rikkaks saada, selleks ta saabgi.
On isegi mäng, mis tõestab, et rikkus ja tarkus käivad alati koos - "Kes tahab saada miljonäriks".
Ja tõesti inimene peab olema tark, et saada rikkaks ja selleks ka jääda.
Mina olen mõistega nõus.
 





Ma olen nõus, et igal koolil peaks olema oma koolivorm, sest see aitab kaasa omakoolitunde tikkimisele.
Vanasti, kui veel õpinud meie vanemad oli küll koolivorm ja ei tekkinud probleemid, nagu praegu meil mida panna selga, mida osta, et koolis välja nägema ilusti ja kui ma ei leia midagi siis otsustan, et täna ei lähe kooli.
Vanasti seda küll ei olnud.
Mu ema räägis mulle, kui teil koolis oleks oma koolivorm te võiksite hästi õppida, igapäev käia kooli.
Ma mäletan, kui ma õpisin esimesel klassis Venemaal, siis meil küll oli koolivorm, aga ei mäleta kas see oli hea või halb, kui vaadata pilti, sii oli väga ilus.
Tüdrukutel oli ilusad patsid, sinised pluusid ja mustad seelikud.
Aga kui oli pidu siis me panime valged pluusid.
Muidugi koolivorm aitaks, käitumisest, ja kui koolis oleks rangemad suhted, siis keegi ei teinud poppi ja õpiks hästi, nagu vanasti.
Aga praegu, kui ma mäletan koolindžis on koolivorm, aga ei tea kas see aitab või mitte sellel elus, sest meil praegu nii hull elu.




Linnaelanik Peeter: Liina, meie ülesanne on kirjutada, mis elu on meie meelest parem, elu linnas või elu maal.

Mis sa arvad?

Maaelanik Liina: Minu meelest see sõltub, kus sa lapsepõlves elasid.
Mina näiteks elasin terve lapsepõlv minu vanavanemate juures, nende talus.
Nüüd istusin ma paljute aastate saadik siin, suures linnas, minu büroos, teenin rohkem raha kui maal, aga tunnen end üsna õnnetu.
Mulle puudub maa vaba taevas, loomade hääled lautadest ja värske toit laua peal, näiteks köögivili oma endast aiast ja liha oma endast laudast.
Niikaua kui mu vanavanemad veel elasid, sain ma alati vähemalt puhkusel nende talule sõita, aga sestsaadik nad on surnud ja nende suur talu on müüdud, minu elus on kõva ja kurb lünk.
Selle pärast ma olen otsustanud üks päev, kui mul on piisav raha, osta ühe väikese talu Saaremaal, kus ka oma vanavanemate suur talu asus.
Kui oma vanavanemad veel elasid, sina ise, Peeter, oled ju ükskord ka koos minuga sinna sõitnud ja me mõlemad olime vanavanematel külas; siis sa tead, kui ilus too maa on.

Linnaelanik Peeter: Sul on õigus, need päevad sinu kodumaal olid väga ilusad ja paljutel põhjustel unustamatud.
Puhkusel isegi mina armastan maaelu, aga ka ainult puhkusel.
Kui sina veel ütlesid, lapsepõlve muljed on otsustavad sellejaoks, kus inimene tahaks elada.
Näe, mina olen sündinud suures linnas ja terve noorusaeg veetsin suurtes linnades.
Ma ei või ette kujutada kaua aeg maal elada.
Ma vajatan linna kiiret elu, maal on minu jaoks liiga vähe vaheldust.
Ma armastan teatrisse või kinno minna, kui mul on soov.
Mul on vaja palju kauplusi, palju kõrtse, ja eriti palju raamatupoode.
Muide, ma loomulikult ei vihkan elu maal, puhkusele sinna sõita ka mulle, nagu juba öeldud, meeldib.
Sa oled õigesti ütlesid, et ma nautisin toda puhkust sinu vanavanematel.
Kuule, mul on hea ettepanek: juba aastaid ma palun sind minuga abielluma ning ikka veel sa pole kindel, kas sa tahad mind või mitte.
Nüüd sul on hea põhjus otsustada.
Kui me abiellume, siis me paneme oma raha kokku ja ostame tolle väikese talu.
Siis sinu elu lünka on täidetud ja mina õppin sinu pärast varem või hiljem maal elada.
Kas oled nõus?

Maaelanik Liina: Ma veel ei tea.
Sa segab asju, mida ma pigemini eristan ja täpselt eraldi peangi.





Millised asjad meile on vaja, ilma milleta ei saa käesoleval ajal elada?
Loomulikult need on tervis, pere, head sõbrad, töö, rahad.
Kui see on riigis, siis need on sissekord, riigi areng, head suhtumised teise riikidega.

Ma kirjutan ise ennast.
Ma arvan, et kõigepealt milleta ma ei saa elada tänapäeval on tervis.
Kui on tervis, siis on võimalused ja tahtmised normaalselt elada, õppida, töötada, puhata ja n. e. Minu tervis on minu käes.
On vaja ainult püüdma tervislik eluviis viia.
Õiglasel ajal on vaja oma tervise seisundi kontrollida.
Teiseks milleta ma ei saa elada käesoleval ajal, see on pere, sõbrad ja nende abi.
Kui sulle on raske, need inimesed aitavad sind halva period üleelada.
Kolmandaks, ma mõtlen, see on kodu.
Igal inimesel peab oma kodu olema.
Kodu, kus teda armastab kedagi ja muretseb ja hoolitseb temast.
Edasi ma panneksin tööd.
Töö peab huvitavat olla.
Selle jaoks on vaja õppida põlvest lemmikut erialat.
Et töötada effektiivselt, siis on vaja haridust, kogemust ja huvi omada.
Eestis käesoleval ajal on tähtis eesti keelt ning teisi võõrkeelt valdada, oskama arvutiprogramme.
Ma püüan eesti keelt valdada, samuti parem arvuti teada.
Ja viimasele kohale ma panneksin raha.
Nad ainult aitavad meid mitmesuguseid eesmärke saata.
Aga rahata tänapäeval ei saa tõenäoliselt elada.
Siiani sellele küsimusele ei mõelnud, sest minu tervis aitas mind nii töötada (saata tulu) kui õppida (arenguseks) ja puhata.





Kahjuks, ma tulin selleks, et praegu momendil ilma rahata ei saa.
Selle jaoks on vaja omada head tööt suurega palgaga.
Selle jaoks on vaja omada eriala ja oskata mõningaid keeli.
Kui rohkem keelte sa oskad, siis parem.

Kui sa omad head palga, sa saad osta endale korterit, maja, osta head sööki.

Kui sul on raha, sa saad oma hooldada, näiteks, kui sina naine, sa saad võtta teenindust kosmeetikasalongist, tegeleda erinevatega sportidega, käia igadel puhkepäevadel basseini, spordisaali, SPA-protseduuri võtma.
Räägitakse: "Et kui tahad teada, kuidas inimene elab ja omab raha, vaata tema hammastele!
" Praegu momendil selle jaoks, et teha ilusad hambad ja hooldada neid on vaja väga palju raha.
Kui naine tahab näha ilusalt, temale on vaja süstemaatiliselt hooldada ennast, osta head kreemid, head hoolduskosmeetikad.
Selle jaoks, kahjuks, on vaja raha.
Selle jaoks, et sinu lapsed omavad head eriala on vaja anda palju raha nendele, et nad võivad tegeleda erinevatega asjadega, võivad õppida palju keeli.
Siis nad võivad saada hiljem head tööt, kuhugi sõita töötama välismaale.

See tähendab, et kõik seda omada ja omada hea elu on vaja koguaeg areneda, suurendada oma oskust ja ei karta otsida midagi uut, tööt, koguaeg liikuda elu teele.
Kes ei proovi, sest ei saanud!
Kui sinu elus on eesmärk, sind ootab edusamm!

 
                 
                 
 

              
                 
Ma arvan, et see on väga raske küsimus.
See on raske probleem.
Kõik inimesed on erinevad.
Kõigil on oma iseloom ja eluviis.
Esimesel kohal ma panen pere.
Kui inimesel on pere, siis ta teab, milleks vaja elada, mis vaja teha.
Ta annab kõk mis tal on perele: armastus, teated... Ta holitseb ja aitab perele, ja tema pere ka aitab talle.
Praegu meil on väga raske elu, ja teisel kohal ma panen raha.
Raha annavad suured võimalused.
On võimalus reisida, käia kinno, teatrisse, ravida eraklinnikus, käi kursustel.
Kolmas kohal ma panen lemmik töö ja ta armastab teda - see on väga tore.
Igal päeval ta käi tööl, kui pidul - see on surepärane - see aitab elada!
Kui inimene teab palju võõrkeele - see ka aitab elada!

Elu - see on elu ja vaja lihtsalt elada!

 
                 
                 
 

              
                 
Elu näitab, et inimene sisaldab veest.
Siis võib öelda, et esiteks on oluline vesi.
Kui inimene ei joo, siis ta võib elada kuni kolm päeva.
Teiseks mitte vähem tähtis söök, et söögita inimene võib elada kuni nädala.
Inimese vara on tuli.
Kui ei olnud tuli, siis inimene mitte kunagi ei proovinud soe söök.
Soe söök ja joogivesi ju kestab inimese elu tunduvalt rohkem, kui tavaline söök.

Järgmiseks on oluline keskkond.
Tahan öelda, et loodus on väga tähtis inimese jaoks, aga meie ajal inimene on kõige suurem looduse reostaja.
Ettevõtted, mida ehitab inimene reostavad keskkonda tootmisjäätmetega.
Kui vaadelda selle probleemi teist poolt, siis kui ei ole erinevaid ettevõtteid, kuidas võib elada inimene, näiteks kodumasinateta, mööblita, riieta ja palju teisi asju.
Aga riik peab kontrollima ettevõtete tegevus ja karistama reostajaid ja inimesed peavad säästlikult suhelda looduse kohta, näiteks ei tohi metsa mõtlematult raiuda.
Mets on meie roheline kuld.

Veel tahan öelda, et igal inimesel peab olema oma osake loodusest, olgu see koer või potilill mille eest ta tunneb vastutus ja hoolitseb.
Arvan, et vastutustunne teeb inimesest esiteks tahtejõud, kannatlik ja üldse ehitab iseloom, vastasel juhul inimene võib saada ihnuskoiks ja loohakaks.
Lõpetuseks tahan öelda, et inimene ise ehitab oma elu ja ise otsustab milleta saab elada, milleta ei saa.

 
                 


Eelmisel kuul minu isal oli puhkus ja ta otsustas sõita Saksamaale.
Saksamaal elavad minu vanaema ja vanaisa juba kolm aastat.
Kaks aastat tagasi ma sõitsin juba Bremeni koos minu õega ja mulle meeldis seal, eriti reisida lennukiga, see on unustamatu.
Isa sõitsin nende külla esimene kord, selle pärast kõik oli uus.
See kord me lendasime aluseks Berliini, aga pärast rongiga Bremeni.
Kiirpilet oli liiga kallis ja meil oli vaja osta pileteid ümberistumisega teise rongisse.
Kokku neid oli kolm.
Võib olla see on tore, vaid kui sõidab kokku 5 tunni ilma peatusi see on juba edahujutav ja pärast selle mutub väsinud.
Peale seda, ehk mina ega isa ei oska saksakeelt, selle pärast suhtlemine oli raske, õnneks ma õpisin inglisekeele ja võin selgitada taksojuhile kuhu sõta.
Noh, vaatamata kõkile, lõpuks me jõudsime koju.

See kord me sõitsime ühe nädala.
Esimesed kaks päevad olid igavad, sest et me ei teadnud mida teha seal ja istusime kodus vaatamas telerit.
Kolmandal päeval me sõitsime kalu püüa koos vanaemade tuttavaga.
Üldse melle meeldib see, kiud jõe ääres oli väga külm ja kalapüük sai ebamugavaks, lisaks ma ei püüi ühegi kalu, see oli väga kahju.
Järgmine päev oli juba huvitavam ja kõik teised ka.
Vanaema tutvustas minu ühe neiuga.
Ta näitas mulle jõululinna, me küllastasime peakirikut, vanalinna ja mittu suurt kauplust.
Jõululinn, eriri kesklinn, on erakordselt ilus sell ajal.
Kõikjal on girljandid ja jõuluehted.
Raekojaplatsil on nii palju inimesi, et näikse nagu kõik elanikud kogunesid siin.
Ühesõnaga Jõulupüha tuntakse kõikjal!
Niimodi see nädal käis väga kiiresti.

Tagasi sõtsime ka aluseks rongiga, seejarel lennukiga.
See kord ilm oli tore ja ma võin teha palju ilusaid fotosid, nagu see:  Üldse tahaksin öelda, et see reisimine oli õnnelik.





Minu nimi on Eesnimi ja ma olen majandusteaduskonna tipikas.
Ma valisin seda erialat juba üksendal klassil.
Majandus pakus mulle huvi sellepärast, et ma olen palju kuulnud sellest emalt.
Minu ema on raamatupidaja ja ta õpis seda erialat.

Esialgu, ma tahtsin minna õppima rahvamajandust, kuid sooritasin eesti keele eksami halvasti.
Kuna rahvamajandust on võimalik õppida ainult eesti keeles, pidin minema vene gruppi ärindust õppima.
Aga praegu ma ei kahetse, sest rahvamajanduses on raskem õppida.
Tean sellest oma sõbrannalt.
Kuigi ta õpis eesti koolis, tal on ikkagi raske.

Õppimine ülikoolis väga erineb õppimisest koolis.
Koolis õpetajad sundivad sind õppida, ülikoolis aga mitte.
Siin sa õpid oma jaoks.
Ülikoolis on rohkem vabaaega, sest ei ole igapäevast kodutööd või on seda vähe - tudeng saab ise jagada oma aega.
Ma ei oska ütelda, kus mulle rohkem meeldib õppida, sest koolis oli oma moodi hea, ülikoolis on aga oma moodi hea.

Nüüd tahan rääkida millised asjad mulle meeldivad koolis ja ülikoolis.
Ülikoolis on iga semester uued õppeained - see on huvitav.
Koolis meie klass õpis kaksteist aastat koos ja selle ajaga saime suurteks sõpradeks.
Ülikoolois hakab kõik otsast peale, peab harjuma teine teisega.
Algusel mul oli raske uskuda, et ma rohkem ei õpi koolis.
Ma väga igatsesin oma klassijuhatajat ja klassikaaslasi.

Aga mulle meeldib õppida ülikoolis.
Praegu on kõige tähtsam minu jaoks, et esimene session oleks edukas!







Väga raske küsimus, sellepärast et mina igal aastal lähen välismaale.
Iga riik jäätab mulle kõige paremad mälestused: kuldsad rannad Turgis, Barokko hooned Vanemaal.
Kõik riigid kuhu olen käinud nii erinevad, seal on erisugused kultuurid, inimesed, usk, elusuhtumine, ehitusstiilid ja muidugi ilm ka.
Mina ei saa täpselt öelda kus oli kõige parem sellepärast et mida olen näinud ebab minu mälestuses.
Aga üks kord mul oli omapärane sõit... Mina oma vanematega sõitsime maale oma sugulastele.
See sõit oli imelik minu jaoks, sest ma olin esimene kord külas.
Kõik mida tegid inimesed minu ümber tekkitas mul šokki.
Õues jalutasid koduloomad - mina esimene kord silmasin lehm ei ole televisorist!
Veel üks asi mida mind hirmitas - see oli mugavuse äraolek.
Tualett oli õues, vesi peab võtma kaevast.
Seal olid muud ebamugavused.
Puhkuse lõpuks mina saanud aru üks asi, et ma olen linna elanik ja eluga külas kohanematu




Ma arvan, et tänapäeval inimene ei saa elada ilma rahata.

Minu elus raha - see on võimalus õppida, käia mingides kursuses, osta raamatuid.
Kui ma saan raha rohkem, kui mul ja minu perele on vaja, et elu püsida, ma võin reisida, sest ma väga huvitan sellest.
Ma saan maksta oma laste hariduse eest.

Elada ei tohi ainult rahaga.
Praegu ma ei kujuta ette, kui minu lapsed on kasvavad ja tahavad elada eraldi, kuidas ma elan ilma nendeta.

Ning ei ole vaja oodata neid koolist, istuda nendega laua taga ja vestelda, kuidas päev läks mööda.
Ma arvan, et kõigedele inimestele on väga tähtis oma pere.

Tänapäeval inimene kergem elada, kui tal on lemmik töö, oma kodu, sõbralik abikaasa.
Väga tähtis, et olemas, kes saab sind aru ja võib sind aidata.
Mul on veedas, et minu abikaasal on sama harastused, kui minul ja tema targem kui mina, teab rohkem, ning võib seletada midagi mulle.

See on kõik, milleta mina ei saa elada.






Ma arvan, et tänapäeval ei saa elada mitmest asjast.

Kõigepealt see on haridus.
Hariduseta ei saa leida kvalifitseeritud töö.
Kui töö ei ole hea, siis loomulikult palk on väike.
Haridusega rohkem võimalust leida midagi paremat ja huvitavamat.

Teiseks, ei saa elada pereta ja armastuseta.
Kui inimene on üksi, siis talle elada on väga raske materiaalselt nagu moraalselt.
Pere annab inimestele rahuldust.
Kui inimestel on perekond ja lapsed, siis ta mõtleb kogu aeg, et on vaja töötada, õppida ja areneda.
Sinult sõltub kuidas ja kus te elate.
Kõik seotud omavahel haridus, töö, raha, tervis, perekond.
Töö sõltub haridusest, rahad sõltuvad tööst.

Rahata ka ei saa tänapäeval elada.
Kui sul on raha, siis sina ja sinu lapsed võivad edasi õppida kõrgkoolis.
Kõrgkoolis on tähtis taibukalt eriala valida.
Sellest sõltub sinu konkurentsivõime tööturul.

Ei saa elada ilma terviseta.
Kui tervisega on kõik korras, siis inimene töötab, reisib, tegeleb sportiga.
Aga kui tervisega on probleemid, siis tulevad raskused.
Kahjuks meie ühiskondas ainult viimasel ajal invaliidide elu läks paremaks.

Ei saa elada informatsioonita.
Raamatut, ajalehed, ajakirjad, teler, raadio ja internet - kõik on tänapäeval annab meile midagi huvitavat ja uut.

Viimasel ajal inimesed ei kujutavad ette oma elu mobiiltelefonita, internetita, arvutita.

Lõpuks ma tahan kirjutada, et meie elus on kõik tähtis.






Esimesel kohal peab olema hea ka sõbralik pere.
Tänapäeval on väga raske elada üksinda.
Kui sul on armas abikaasa ja vahvad lapsed, siis sinu elu hakkab paremaks.
Siis on kergem otsustada kõiki probleeme.

Teisele kohale ma paneksin hea töö.
Oleks hea, kui töö annab võimalust karjääri teha.
Oleks hea, kui palk piidevalt tõuseb.
Sellepärast ilma rahata on väga raske elada.

Palju inimesi tahaks käia teatris, kinos, mõnikord restoranis, kohvikus ja reisida.
Keegi tahaks osta autod või korterit.
Kahjuks, tänapäeval raha väga tugevalt mõjuvad meie elu.
Olgugi et raha mängivad suurt rolli meie elus, ma arvan, et õnne teiseski seisneb.
Kolmandal kohal on väga head sõbrad.
Suhtlemine on väga tähtis osa meie elus.

Kui sul on kõiged punktid, siis sa saad elada normaalselt, kuna on vaja elada väga hästi.




Mina, Eesnimi Perekonnanimi, olen kaheksateistkümnene aastane tüdruk, elan Maardus.
Sellel aastal lõpetasin Maardu Gümnaasiumi ja astusin TTÜs.
TTÜ meeldib mulle juba ammu sellepärast, et ma olin siin ekskursioonis ja inimesed rääkisid palju huvitavaid.
Siin õpivad palju mu sõpru ja nad ka räägivad palju häid asju.
TTÜ on kõige tuntud ülikool, siin õpivad palju inimesi ja väga kvalifitseeritud õppejõud.

Miks ma valisin majanduse tesduskond?
Juba lapsepõlvest mulle meeldib matemaatikat, pärast ökonoomika.

Võib juhtuda, et ma ei tööta, näiteks raamatupidajana, aga ma võin orienteeruda majanduses, aga see on väga kasulik.
Ma võin avada oma firma ja veel on väga palju võimalusi.
Minu ema ja isa on ka majandusetundjad võib olla see mõjustab.

Mulle meeldib eesti keelt ja ma tahaksin süveneda oma teadmisi.
Loodan, et ma suudan, aga kõik sõltub minust, kuidas ma õpin.




Elas kord Tallinnas pere: mees ja naine.
Nad olid juba vanad, aga lapsi neil ei olnud.

Ükskord saatis naine oma mehe poodi, kõige lähem oli säästukas.
Sealt pidi mees pitsaks taignast ostma.
Ta ostis taigna, läks koju ja tee peal tuli talle järsku hull mõte pähe: äkki teeks seekord mitte pitsat, ei taha seda enam süüa, vaid teeks hoopis lapse.
Niisama välja ei tule, prooviks teisi meetodeid.

Koju jõudes mees rääkis oma ideest naisele.
Naisel tõusid juuksed püsti, aga ikka nad otsustasid selle idee ellu viia.
Panid mikrolaineahju taigna ja poole tunni pärast tuli sealt nende lapseke välja.
Nimeks anti Kakuke.

Aga vaene laps, ei ole tal ei käsi ega jalgu!
Kust nad sellise mutandi välja mõtlesid!

Kuna Kakuke oli oma vanemate peale kuri, otsustas ta kohe lahkuda.
Õnneks oli suvi käes, ning aknad olid lahti jäetud.
Teine asi oli see, et korter asus kaheksandal korrusel.
"Aga sellest ei ole midagi," mõtles Kakuke.
"Kuna mul peale pea mingeid muid kehaosasid ei ole, ei juhtu minuga midagi," ja hüppas aknast välja.

Järsku nägi ta suurt ilusat kauplust, mille nimi oli Lasnamäe Centrum.
Astus Kakuke sisse ja hakkas ümbritsevat vaatama.

Sel ajal tuli Karu ta juurde ning pakkus abi.
"Akki tahad minuga koos tulla, näitan sulle, kust siin midagi osta saab.
" Kakuke ütles, et ta on iseseisev mees ja tal mingit abi vaja ei ole.
Pettunud Karu läks ära.
Järgmisena märkis Kakukest Hunt ning tahtis talle alkoholiletti näidata.
Kakuke aga vastas talle, et selliseid kohti peab iga mees ise teadma, ega tema mingi erand ole, ja läks edasi.

Lõpuks kohtas Kakuke Rebast.
Kaval loom tundus talle ühelt poolt ohtlik, teiselt aga väga meeldiv olevat.
Rebane kutsus Kakukest diskole ning pakkus kohe pileteid.

Kakuke andis alla.
Teel diskole pani Rebane Kakukesele ette veel kodunt läbi minna.
Seekord Kakuke nõustus.

Koju tulles tundis Kakuke, et midagi on siin valesti.
Äkki nägi ta, et Rebane hakkas imeliku pilguga ta juurde tulema.

Kakuke oli nii hirmutatud, et hüppas köögiaknast välja ning läks jooksuga koju tagasi.

Õnnelikud vanemad võtsid oma poja vastu ning nüüd elavad nad koos ega tee enam aknaid lahti.

 
                 




Minu elu algas 20 aastat tagasi väikeses Narva linnas.
Minu vanemad elasid ühetoalises korteris kuni neile anti kolmetoalise uue korteri.
Ja me kolisime.

Muidugi, mina ei mäleta mitte midagi sellest perioodist, aga ema tihti jutustab, et mul oli raske harjuda uue eluga.
Lisaks juhtus niimoodi, et meil tuleb elada vanaemaga, aga kõik läks enam vähem hästi.

Ma käisin lasteaias, vanemad töötasid, vanaema istus kodus.

Muutused hakkasid tekkima siis, kui ma läksin esimesse klassi.
Ma olin väga rahulik, vaikne ja võib-olla isegi kinnine laps, ehkki ma leidsin kiiresti uusi sõpru, kellega ma hoian oma kontakte.

Teises klassis mu klassiõpetaja soovitas mulle astuda muusikakooli.
Ma proovisin - ja astusin.
See oli väga tõsine ja õnnelik hetk mu elus.
Mäletan, et mulle meeldisid kõik ained, ma leidsin ühist keelt kõikide õpetajatega, eriti mu klaveriõpetajaga, kes sai teiseks emaks mu jaoks.
Kaheksa aasta jooksul ma võitsin osa paljudest konkurssidest ja sain auhinda.
Ma tänan muusikakooli selle eest, et ta andis mulle enesekindlust.
Ma muutusin väga, kuigi hinges jäin samaks.
Lisaks sellele ma õpisin keskkoolis hästi.

Lõpetasin muusikakooli ainult ühe neljaga ja nelja aastat pärast keskkooli kuldmedaliga.

Mu arvates, need 12 aastat koolis ja kaheksa aastat muusikakoolis oli parimad ja ma tuletan meelde neid armastusega.
Need aastad andsid mulle esimesed tõused ja langused, esimese ebaõnneliku armastuse.
Aga saan öelda, et see oli positiivne periood.

Pärast kaheteistkümnenda klassi tekkis küsimus: kuhu astuda, kelleks ma tahaks saada.

See probleem lahenes väga kiiresti.
Alati tahaksin saada õpetajaks.
Siis sõitsin Tallinnasse ja edukalt astusin Tallinna Pedagoogikaülikooli.

Praegu mul meeldib õppida väga, aga ma kaotas võimalust suhelda sõpradega tihti (negatiivne punkt).
Alguses muretsesin, praegu olen harjunud.

Sellega minu jutt lõpeb.
Tean, et Teile võiks tunduda, et minu elus ei oli negatiivseid sündmusi, aga Te eksite, kuna elu on nagu ülekäikurada mustade ja valgete joontega.
Lihtsalt ma ei armasta palju rääkida mustatest joontest.

Veel tahaksin lisata, et olen veendunud: kui inimene on enesekindel, siis ta alati leiab igast olukorrast lahendust.

 
                 



Ma valisin inglise keele filoloogiat sest, et inglise keel oli alati minu lemmik tund koolis.
Ma väga tahtsin veel inglise keelt õppida, sest see on väga vajalik keel tänapäeval, see on kogu maailma keel, ja ma oleks õnnelik vabalt valdada inglise keelt.

Arvan, et võin saada tõlkijaks, mis on kaasaegne ja väga huvitav eriala.
Ma valisin selle eriala kõigepealt sest, et ma millelegi veel huvi ei tunne.

Selles erialas ma näen oma tulevikku.




"Peale kõiki sooritatud eksameid võiks puhata" - arvasin mina.
Kuid puhkus tööl õnnestus saada alles juuli lõpp, augusti algus.
Ülemus soovis ise minna ja nautida suvi "täiega rinnaga".
Mina aga pidin lõpetama mõned arendusprojektid, hoidma süsteemid korras ja vähem oma ülemusele helistada.
Mida ma ka tegin, vaid paar korda oli kange soov võtta temaga ühendust.

Olen tarkvara arendaja ja mu töökohustused on:  hoida süsteemid korrasarendustööd, projektidvajadusel erilahenduse leidmine  Töö suhteliselt huvitav ja igav ei hakka.
Õhtul aga pakub hea ja päikeseline ilm minna randa.
Meri Eestis ei ole just eriti soe aga külma vett ma ei karda.
Suveperioodi jooksul sai käidud võrku, "pettang" ja "Freesbe" (lendav taldrik) mängimas.

Kolme kuu jooksul ei ole kordagi käinud välismaal.
Soojad ilmad ja päikeseline ilm moodustas suurepärased nädalavahetused Nõval, Keila - Joal, Räpinas ja mujal Eestis.
Augusti kuus olen avastanud enda jaoks uus spordiala - "Windsurfing".
Purjelauaga saab sõita järves ja ka avameres.
Kahjuks sügise tuuled ja kõvad lained peletavad, et tuleb sügis, vesi muutub külmemaks.
Ootan väga järgmist suvet, millal ma saaks nautida elu neljameetrilise purje all.





Eesti kultuuris tants ja laul on väga olulised.
Laulmine see on emotsionaalne ja esteetiline ning ka sotsiaalne tegevus.
Laulmine - see on väga oluline asi Eesti kultuuris: lauldi kooriga kahekesi, üksi, töötades, last kiigutades... Põhiliselt on laulnud naised (lastega tegeldes).
Muidugi mehed on ka laulnud aga pole nii tihti, sest mehed peavad töötama väga palju.
Mehed peavad mõtlema rahast ja oma perest.
Eestlased väga armastavad kaasa laulda, kogedes seda ülendavat tunnet.
Näiteks: varem lapsed väga tihti lauldid (koos oma perega, sõbradega ja tuttavadega), sest laul aitab näita tunneid.
Eestis on oma muusika stiil ja see on väga tore.

Samuti Eestis on väga palju muusikaalseid instrumente.
Näiteks: bojaan, kannel... Eestlased - see on laulurahv, sest nad ei saa elada muusikata.
Muusika eestlaste jaoks - on väga oluline asi.

Muusika - see on kõik.
Muusika aitab inimestel elada.
Tänapäeva eestlased ka väga armastavad muusikat, nad ka väga armastavad laulda.
Nad osalevad erinevates projektides, kus on võimalik laulda ja sellepärast ma võin ütelda, et eestlased - see on laulurahv.








Laulmine on kultuurinähtus - see on esteetiline ja emotsionaalne tegevus.
See tegevus võttas algust vanast ajast.

Eestlased lauldasid üksi, kooris, ringis, töötades.
Laul ja tants olivad koos eestlastega nii halval kui heal ajal.

Ma kuulsin raadiosaatest, et eesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kulturile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.

Vanal ajal laul on saatnud eestlasi nii tööd tehes kui ka pidutsedes.
Ristiusuga hakkas kirikulaulmine.
Veel lauldi külakoolis.
Lapsed õpetasid saksa mitmehäälset koorilaulu.

See oli varem, aga praegu Eestis on nii palju festivaale, mis toimub igal aastal, nagu Ultra Go Live, Õli Summer, laulupidu Laulupeos.
Seal inimesed lauldavad, tantsivad ja veedavad oma aeg koos perega ja sõpradega.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et laul aitab elada ja teeb elu paremini, aga eesti rahvas tahab elada hästi, siis ise laul teeb eestlastest laulurahva.




Reisimine on väga populaarne meie ajas.
Mina väga armastan reisida ja olin külastanud palju kauneid kohti.

Sellel aastal ma olin Rootsis Stokholmis.
See oli väga huvitav reis, me vaatasime palju vaatamisväärsusi.
Me sõitsime praamiga ja õhtul algas torm.
Me ei saanud süüa, seisa, mitte midagi teha sellepärast, et praam pidevalt kõikus.
Kõik taldrikud olid katki, inimesed oksendasid, mõned kartsid ja nutsid.
Pärast kaks tundi kõik läks läbi.
Hommikul ilm oli väga ilus, tasane.
Kõik inimesed rõõmustusid, et kõik on hästi.
Ma ei unusta seda reisi sellepärast, et esmakordselt oma elus ma nii kõvasti kartsin.
Kõige huvitavam reis oli Itaalias.
Ma koos emaga sõitsime bussiga.
Bussi sõit ei olnud väga väsitav, aga mõned inimesed ei saanud istuda sellepärast me alati tegime peatusi.
Me ööbisime erinevates hotellides, näiteks Poolas, Leedus.
Esimene päev Itaalias oli Florentsias.
See on väga ilus ja kallis linn.
Me külastasime Sante Krotshi kiriku, Medichi kapelli ja muud huvitavaid kohti.
Järgmisel päeval me sõitsime Roomasse.
Sellel päeval oli Ioann Pavel II sünnipaev.
Roomas oli väga palju ajakirjanike.
Vatikanis olid kirikumessad.
Room on imetlusväärne linn, väga palju monumente.
Kõige rohkem mulle meeldis Trevi fontään.
Kõik inimesed viskasid münti, et veel kord olla Itaalias.
Veel ma olin Navona platsis, Koliseisis, Püha Mark katedraalis.
Viimasel päeval me sõitsime paadiga Veneetsias.
Me sõitsime gondeliga, külastasime vabriku, kus tehakse veneetsiani maski, olime San - Marko platsis.

Ostsime palju suveniire, tegime fotosid, tutvusime huvitavate inimestega.

See reis oli unustamatu.

Kui ma vaatan telerit ja näen Itaalia, siis alati meenutan seda reisi ja tahan pöörduda tagasi.
Ma soovin kõigile külastada Itaalia.

 



Mina olen koolivormi vastu.
Selle pärast, et koolivorm tekib ühesugune hall mass, ei ole võimalik oma stiili välja arendada, kõigile ei pruugi koolivorm sobida.
Aga see ei tähenda, et kõik õppilased võivad kandma mida nad tahavad, näiteks tüdrukud ei saa kanna väljakutsuva riided.
Poisid ka ei saa käima koolis šortis.
Mulle meeldib kandma ilusat, moodsat riided.
Aga kooli vorm on inetu, ta ei ole moodne.

Mina mõtlen, et kõigil, moodsal õpilasel peab olema moodne riided ja kõik nad tahavad olla erilised nendes riides.

Kui kool tahab koolivorm, siis ta peab teha kavandit ja rääkida õpilastega, selle pärast, et õpilased peavad teadma, mida koolijuhatajad tahavad.

 
                 
                 
 

              
                 
Ma arvan et koolivorm ei vaja.
Ma arvan et koolis me peame käima riidest, mis me tahame: džemper, triiksärk, T-särk, botased.
Ma arvan et  koolivorm ei vaja seest et kõigile ei pruugi koolivorm sobida, ei ole võimalik teistest erineda, tekib ühesugune hall mass, ei ole võimalik oma stiil välja arendada ja koolivormiga ei sobi uhked ehted.
Kõik teavad et koolivormis tunned end mõnusalt ja pole vaja hommikul mõelda, mida selga panna, aga minu positsioon on täielik - koolivorm ei vaja.

 
                 
                 



Ma tahaksin jutustada kõigest huvitavamast reisist.
Ma sõitsin Rootsisse.
Meie rühmas oli 20 inimest ja kestis 3 päeva.
Välja sõitsime Tallinnast õhtul kell viis praamiga.
Praamis meil olid kajutid.
Kolmandal laevalael.
Seal me ööbisime kahekesi.
Saabusime Rootsisse hommikul, registreerisime hotellis.
Pärast seda meil oli vaba aeg puhkamaks.
Lõuna oli hotellibaaris.
Peale lõunat meil oli linnaekskursioon.
Me sõitsime bussiga ja meie giid jutustas ja näitas meile linnavaatamisväärsuseid.

Stockholm on väga ilus linn.
Seal me olime Kuninglik ökopargis.
See on maailma esimene linnarahvuspark, kus on rikkalik ebatavaline taimestik ja loomastik.

Rotsis linna tänavad ja pargid on üllatavalt puhtad.
Stockholmis on palju muuseume.
Naiteks, Rahvamuuseum, Liljevalchsi Kunstihoone.
Ajaloomuuseumi Kullatoas on 3000 eelajaloolist kuld- ja hõbeeset.
Loodusmuuseumis on huvitavaid väljapanekuid loomadest, fossiilidest, kivististest, mineraalides.

Bergiani botaanikaaias me nägime hiigelvesiroosi "Victoria".
Huvitav vaatamisväärsus on raekoda koos torniga.
Raekojas on Kuldne Saal ja Sinine Hall, kus toimuvad igaaastased Nobeli pidustused.
Barokkstiilis kuningalossis asub relvakamber, kus on tõllad ja keskaegne relvastus.
Varakambris me nägime kroone ja teisi väärtuslikuid esemeid.
Lossi Riigisaalis giid näitas meile kuninganna Kristiina hõbetrooni.
Drottningholmi lossis, mis on pärit 17. sajandist, elab kuninglik perekond.
See on kõige populaarsemkoht turistide jaoks.
Praegu seal asub ka ainulaadne Drottningholmi teater.
Neid vaata mis väärsuseid me vaatasime kolm päeva.
Need jäid meile mällu.
Mulle meeldis see sõit väga.

 



Jah, ma olen sellega täisti nõus.
Ma ei mõistan neid noored kes küsivad taskuraha vanemate käest.
See on ebanormaalne.
Näiteks, mulle on häbi küsida.
Ma õpin ja töötan.
Teenindan ise raha, võin teha mida tahan, aidatan emale.
Muidugi on raske.
Õpima ja töötama.

Aga ma pean ise püüdma et kõik mis ma soovin täidaksid.
Minu tulevikus seotub minust.

Aga on näiteks niisuguseid noored kes küsivad taskuraha vanemate käest.
Need raha nad raiskavad pidule, suitsule, alkohooli tarbimisele.
Aga on kõige hullem et mõned noored inimesed tarbivad narkotikud.
Pärast nad hakkavad varastama mida sudavad.

Need inimesed kes püüdavad töötada suvel või kooli ajal.
Nad õppivad suhelda.

 
                 
                 
 

              
                 
Mina töötan trükkikodas ja olen seal kujundaja.
Mulle väga meeldib see, millega ma tegelen.
Tänu sellele tööle tunnen ennast vajalikuna.

Töötamine selles firmas annab mulle väga head võimaluse igal pool reisida, nii Eestis, kui välismaal.
Kuna see on perefirma, meil töötab ainult viis inimest ja vaatamata sellele me saame väga hästi hakkama ja oleme tulemustega rahul.
 
                 
                 
 

              
                 
Mina olen pärit Eestit Tallinnas, aga minu emakeel on vene keel.
Pärast kooli lõpetamist ma astusin Tallinna Tehnika Kõrgkooli, arhitektuuri osakonnale.
Siin kõik loengud toimuvad eesti keeles ja see pärast ma mõtlen, et kõige tähtsam on arusaamine - mida sulle   Meie eesti keele tundides ma tahaksin gi rohkem õppida teaduse - terminid sest need on kõige raskemad asjad millega ma kohtusin loengutel.
Minu meeles grammaatika praegu ei ole nii väärtuslik kui sõnade varu.
Sest mul on vaja oma rühmade kaaslastega rääkida.

Veel mina mõtlen, et oleks paremini kui me õppesime mitte reeglid - kuidas rääkida ja kirjutada õigesti, aga õppesime sõnaühendid.
On väga lihtsam kasutada õppetud sõnaühendid ja mitte mõelda kuidas lause teha.

Enamasti mulle meeldib kuidas meie eesti keele tundid toimuvad.
Minu meeles kui inimene ise tahab ja hakkab kõik sõnad ja reeglid õppida, siis tal ilma kahtlust õnnestub arusaama ja rääkima selles keeles.
Aga kui inimene ei taha siis isegi head Eesti keele tundid ei tee mitte midagi.

 
                 
                 
 

              
                 
Ma armastan toitu ja söön hea meelega peaaegu kõike.
Minu söömisharjumused on aga päris halvad, sest olen ülikooli üliõpilane, mis tähentab, et mul ei ole võimalust iga päev tublilt sööda.
Mis seal ikka, üks soe toit päeva kohta piisab mul hästi!

Sageli söön hommikul mitte midagi.
Aga mõnikord mitte sellepärast, et mul ei oleks söögi jaoks raha, vaid sest mul ei ole aega rahulikult istuda ja sööda, sest vedelen voodis võimalikult kaua.
Neil harvadel kordadel, kui mul ei ole kiiret, söön harilikult leiba, banaani või putru.
Marjajogurtit on ka hea hommikueine.

Hommikueine asemel/lõunaajal käin ülikooli sööklates argipäeviti.
Seal on hea valik maitsvat ning odavat toitu.
Söögiga joon ikka piima - kas 0 või 1,5-protsendist.

Nendel päevadel, kuna mul ei ole kooli, ja nädalalõppudel teen itse midagi kerget, näiteks keetan kartuleid või makarone, praen hakkliha ja teen sousti.
Ma ei ole hea kokk, aga küpsetada oskan.

Huvitav küll, et kuigi omast meelest olen sügise pärast liiga vähe söinud, olen ikkagi mitu kilo juurde võtnud.
Võib-olla, et ma peaks rohkem liikuda ja bussiga sõitmise asemest jala käia.

 
                 
                 
 

              
                 
Kõige tähtsam asi vahetusse minekuses on näha milline on elu teises kulttuuris ja õppida keeli.
Tahaksin ka leida uusi sõpru.

Ma ei ole mõelnud kuhu teise kohta kui Tartusse võiksin vahetusse minna.

Rootsi ja Norra oleks ka huvitavi maid.
Või kõik maad on küll huvitavad, aga mulle on tähtist et seal on kerge orienteerumis harjutada ja see ei ole kõigis maates võimalik.

Lähen Tartusse veebruari alguses.
Kool lõppeb juunis.
Üks halb asi võib olla see, et kui olen vahetuses, ma ei kohtu peret ja sõpru.
Võib küll olla, et nad külastavad Tartus, ma ei tea veel.
Ma olen juba vaatanud, mida kursusi tahaksin käia, näiteks:  Ecosemiotics: Cultural Interpretations of  Nature  Eesti keele sõnavara  Eesti keele lauseõpetus muukeelsetele  Erialane eesti keel II   Sissejuhatus eesti kulttuurilukku muukeelsetele   Tegelikult ei või olla kindel, kas kõik kursused organiseeritakse ja kas on võimalik osaleda.
Siis võib kõig minna täiesti teistmoodi ja see natuke närveerib mind.
Aga kõig küll korraldab, ma tean!

   
 
                 
                 
 

              
                 
Olen käinud ühe korra välismaal.
Siis käisin Eestis.
Ma ei olnud alustanud eestikeele õppimist.
Sain reisi kingituseks isa-emalt aga sõitsin tädi ja ta mehega.
Mehe sugulane elab Eestis.
Tädi ja ta abikaas elavad Helsinkis.
Sõitsin esiteks rongiga Helsinki.
Läksime laevaga lauapäeva hommikul Tallinna ja tulime tagasi Helsinki pühapäeva õhtul.
Reis kestis nädala, sest töötasin argpäeviti.
Käisimme Tallinna vanalinnas ja sõime seal pannkooki ja jõime limonaadi.
Fotografeerisin ilusaid, heledaid värve maju.
Ronisime mäge üles.
Minul on alles pildid maastikust, mis paistas mäeharilt.
Mäeharilt paistas mitu kirikutorn ja mõni muid kõrgem ehitus.
Käisime kohvikus, kes nimi on Cafe Rosé.
Meist keegi ei oskanud eestikeelt aga õnnistusime tellima müüjalt, mis me tahtsime.
Istusime väikeses kohvikus, jõime kohvi ja sõime torti.
Armastasin väikest kohvikut.
Käisime veel käsitööpoodis ja ostasin endale lõngakerasid.

Nägin tänava ääres kaupluse, kus oli müügil merevaiguehteid.
Nad oli ilusad aga kulukad, sest nad jäi kaupluse.
Mul on tore pild vaateaknast ja see on tasuta.

Minu jalad oli kõndimisest väsinud, sest me kõnnisime vanaslinnas kuus tundi.

Ööbisime Tallink hotellis, kes on vastas Virukeskust.
Magasin nagu kott.
Teisena päevana sõime rikkaliku hommiku hotellil.
Käisime Pirita teel ja nägin Pirita hotelli.
Olin huvitanud Pirita linnaosast, aga meil ei olnud palju aega sest me olime leppinud kohtumisest.
Sõitsime autoga Pärnu, kus elab tädimehe sugulane ja ta abikaas.
Tee oli pikk ja märgasin et Eesti on tasane maa.
Me kohasime tädimehe sugulase pere Pärnus ja läksime koos sööma mootorratasrestauranisse.
Tädi mehel on kojus, Soomes mootorratas.
Ta armastaa neid.
Sõitsime autoga randasse.
Vaatasin purjelaudureid merel ja imetesin ranna valget liiva.
Rand paistas torelt kui oleks olnud juba suvi ja kuum ilm.
Nüüd puhus randal tugeva tuule.
Oli kevad aga ma ei tahtnud külma vette esimest korda talve pärast ujuma.
Käisime ka Pärnus kohvikus aga kahjuks seal oli vabaõhuterass, kuhu tuul puhus nii et servjett lendas .
Tahan tulla Eesti ka suvel ja ujuta selges merivees.
Aeg läks kui lennates ja meid pidi minna .
Läksime suure laevaga õhtul koju.
Kui me saabusime Helsinki oli juba öö.

 
                 
                 
 

              
                 
Sõitsime koguduse noortekooriga Venemaale kui olin seitsmeteist aastane.
Sihtpunktis oli Gatsina linn, umbes üks tund sõita Peterburist.
Oli sügisene reetal kui läksime bussiga läbi Kagu-Soome Lappeenrantasse, mis ületasime riigipiiri.
Olin närvilik.
Reis oli minu ensmäne reis Venemaale, aga see ei olnut ainuld põhjus närvilikusse.

Majutus oli organiseeritud kohaliku koguduse liikmete kodudesse.
Minu sõber Miila olis minuga samas majutuses.
Teasin, et meil arvatavasti ei olis ühist keelt meie pererahvasega.
Ma ei osanud kujutleda, kuidas me suudaksime omavahel suhelda.
Aga kui me saabusime Gatsinasse ja kohasime pererahvad, märgasin et meie perenaine oli tore inimene.
Ta naerus ja viibas meid õigesse suunasse.

Rahulikumaks muutusin ja hakkasin uskuda et kõik korralduks.

Meie perenaine elas ühes oma tütrega.
Tema tütar oli viieteist aastane ja väga uje.
Ta andas meile laenaks oma tuba ja magas ise emaga samas tubas.
Nende korter oli väga väike ja halvas seisukorras olevas majas.

Laupäevahommikul läksime Gatsina linna keskusesse.
Kogunesime kooriga ja läksime kontserdisaali mis me antasime kontserti.
Pärast kontserdi läksime süüma restorani.
Õhtul kõndisime Gatsinas kuidas läksime magama pererahvaste kodudesse.

Pühäpäeval laulsime kirikus ja läksime sõitsima tagasi Soome.
Peatusime Peterburis.
Söime lõuna ja kõntisime linnas.
Ostasin punase salli kes on praegu minu lemmiksall.

Saabusime koju väsinutena aga õnnelikena.

 
                 
                 
 

              
                 
Aprilis kolm aastat tagasi sõitsin Pariisi, Prantsusmaale.
Günmaasiumis õppisin prantsuse keelt, ja me koolil on kombeks, et teises klassis prantsuse ja saksa keele õppijad sõitsivad Prantsusmaale ja Saksamaale.
Nii meie rÿhm ka, kuus tüdrukut ja õpetaja, läks tutvuma prantsuse kultuuri.

Esimese päeva oli teisipäev.
Õhtul me jalutasime mööa tänavaid, vaatasime ilusaid maju ja mötlesime, et kuhu neist me koliksime tulevikus.
Me kõik tahtsime suure ja uhke rõdu.
Me otsisime ka kooli, kus me külastasime nelipäeval.
Me hotell oli väike, aga puhas ja hubane.

Järgmisel päeval hakkasime tutvuda linna vaatamisväärtustega, ja esimene oli Louvre, maailmakuulus kunstimuuseum.

See on vana palee ja väga suur.
Antiigi skulptuurid olid uhked, aga Mona Lisa oli pettumus: väike ja tõmmu pilt, mida tohtis vaatada ainult viie meetri kaugelt.
Siis oli korras Eiffel-torn, Prantsusmaa ehk kõige kuulusam ehitis.
Pariis on määratu linn, agasest ei saa aru enne kui selle näeb kõrgelt.
Kahjuks siis oli udune ja vihmane ilm, mistõttu linn näis rõhutult välja.
Päev ei olnud kõige parem pildistada maastikke.

Nelipäeval me käisime tutvumas sealse kooliga.
Kool oli päris suur, sest seal õppisid nii põhikooli kui gümnaasiumi õpilased.
Ma ja oma sõber Taru pääsesime jälgima inklise keele õppetundi.
Me olime seal kolm või neli tunti ja sõime teiste õpilistega koolisööklas.
Söök mulle ei meelninud palju.

Reedel meie turistreis jätkus: sõitsime metrooga  ümber Pariisi ja nägime Notre Dame kirikut, triumfikaart ja Punast Veskit, prantsuse keelel Moulin Rouge.
Käisime ka kohvikus, kus filmiti prantsuse filmi Amélie.
Ühes raamatupootis küsisin, kui neil oleksid olnud Tove Janssoni Muumi-raamatuid, aga neil ei neid olnud.
Ostisin siis pildisarjaraamatu, mis oli alantatud hinnaga.
Veel ma ei ole seda lukenud.

Sacré Cœur on ilus kirik, mis asub mäe otsas.
Seal me käisime ka.
Sees kirikus ei saanud pildistada, sest seal oli jumalateenastus.
Kiriku ees oli suured trepp, ja neil istusid palju inimesi.

Ilm oli väga päikeseline ja üks mees mängis kitarri ja laulis.
Laupäeval me läksime tegema sisseoste suuresse kaubunduskeskusse, mis ei asunud kesklinnas.
Mõnele meist see oli peaaegu taevas, sest ma arvan, et Soomes ei ole sama kolossaalset kaubunduskeskust kui see.

Pühapäeval sõitsime vaadama Versaillesi paleed.
Reis sinna kestis metrooga poole tundi.
Sest oli kevad, paleede aed oli pruun ja hall.
Ainult kuused, mis oli lõigatud koonusekujulisteks, olid rohelised.
Aed oli ka määratu suur ja kuigi me jalutasime seal mõne tunni, me nägime ainult väikese tüki.

Esmaspäeva õhtupoolikul läksime poole lennuväli.
Tagasi Soomes me olime öösel.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Käisin eelmisel kevadel, ülestõusmispühal Maltas.
Mul ja minu sõbral oli mõlematel ülestõusmispüha ajal puhkust ja sõber esitas minul, et sõitaksime välismaal.
Kui mul kordki piisavalt raha ka oli, hakkasime plaanida reisi.
Tahtsime sõbraga reisida sellisele kohale ja maale, kus mitte kumbki varem ei olnud käinud ega sellest teadnud väga palju.
Tahtsime siis tundma õppida uue maa ja kohtada uusi asju ning erisuguse kultuuri.
Otsime sobivat reisi internetist ja arutasime, milline see peaks olla.
Me ei tahtnud sõita väga kaugele ja reisi hind ei võinud olla liiga kõrget.
Leisime reisi Maltasse, mis tundus healt.
Maltast teasin ainult, et selle pealinn on Valletta.
Enne reisi saime ka teada, et seal räägitakse malta keelt, aga kõik maltalased oskavad ka inglise keelt.
Peale selle Maltasse ei kesta kaua lenda, nelja või viis tunti.

Enne reisi võtime selget Malta vaatamisväärsustest ja sellest, mida Maltas teha võida.
Me ei tehnud väga täpset plaani, aga otsustasime, et pürime midagi teha iga päev.
Mitte kumbki ei tahtnud ainult rannas maada ja päikest võtta.
Ma ei armasta väga kuuma ilma, sest sellises ilmas mul on paha olla.
Oli hea, et sõitsime Maltasse juba Aprilis, sest seal võib-olla väga kuum suvel.
Malta kliima olevat ilus, seal harva vihma satavat.
Olime Maltas ühe nadala ja sel ajal ei sadanud üldse.

Sõitsime Maltasse neljapäeval.

Lendasime Maltasse Helsinkist ja olime kohal õhtupoolikul.
Meie reis oli valmisreis ja reisijuht oli lennuväljal reisijatel vastas bussiga.
Sõitsime bussiga hotelli, mis asus Malta loodeosas.
Regiooni nimi oli Qawra.
Malta on väga väike maa ja iga poolel on lühikesed distantsid.
Igale kohale sõitakse lühis ajas, pooles tunnis.
Esimesel päeval me ei mitte spetsiaalset tehnud.
Kui olime oma ruumi asetunud, käisime ümbrusega tutvumas.
Pärast jalutamise söime õhtusöögi.
Meil oli toitlustusega majutus, saime kõigi söögid hotellis süüa.

Õhtusöögil sai veel juua, mis tahtis.
Jõime iga õhtu veini.
Ainult vett pidi poest ostada, sest kraanist seda ei võinud juua.
Ja võtime iga hommik kaks pudelit vett kaasa, kui me hotellilt minema läksime.
Mõnikord sõime lõunat restoranis, kui sil ajal hotellis ei olnud.

Teine päev oli reede ja suur reede.

Sest et see oli püha, ei voinud palju teha, sest mitmed poed ja vaatamisväärsused olid kinni.
Otsustasime, et läheme jalutama ja vaatama, milliselt lähikond näeb välja.
Olime eelmisel päeval jo näinud, et Malta maastik on peamiselt kuiva, mis kasvab stepitaimi.
Kui jalutasime, märgasime ka, et kõik ehitised on samasugused, kollakad.
Hiljem meile öeldakse, et need on ehitatud lubjakivest, mis on Malta kõige tähtsam loodusvara.
Meile Malta maastik ei väga meeldinud, aga meri oli väga ilus.
Siin oli mitu sinise värvi erinevaid toone ja isegi rohelist!
Reisil kõige enemasti võtime pilte merest ja tollal reedel imetlesime seda esimest kort.
Jalutasime mitu kilometrit mere randa mööda ja vaatasime ehitisi, inimesi, merd, poodite aknaid, maastikke ja kõige võimalikku.
Näime näiteks huvitavaid väikeseid mitmevärviliseid paate, mis on traditsioonilised malta kalameeste paatid, aga ma ei enam mäleta, mis neie nimi on.
Jalutasime tagasi hotelli eri teed ja sest meil veel kaarti ei olnud, peaaegu eksisime, aga leisime ikkagi hotelli.

Laupäeval sõitsime bussiga Malta pealinna, Vallettasse.
Need malta bussid oli ka väga huvitavad, vanad ja kellapunased.
Need olid ka ikka tuubil täis.
Vallettas jalutasime ringi ja vaatasime linna elu.
Muidugi linnas oli palju turiste, sest oli nädalalõpp.
Sest et Malta peamine tegevusala on turism, seal ikka on palju turiste.
Maltal on väga huvitav ja pikk ajalugu.
Sellepärast seal on mitu ajaloolist vaatamisväärsust.
Aga mind ja oma sõpra ajalugu mitte nii huvitab, sellepärast me sellistes kohtades ei käinud ega selliseid vaatamisväärsusi vaadanud.

Vallettas püüdisime ühes muuseumis käia, aga nädalalõpputi see pandi varem kinni.
Tahtsime ka teatris tutvumas käia, aga sel päeval seal oli vaatus ja me ei pääsnud sisse.
Nii käisime sisseoste tegemas poodidesse ja turul.
Valletta on tore ja ilus linn ega liiga suur.
Seal pole palju autosid ja tänavad on väga kitsad ja mägised.
Linnas on ka mitu treppi.
Sest meil Vallettas nii palju aega ei läinud, sõitsime bussiga naaberlinna, Sliemasse, mis on Malta sisseostu ja ööelu keskus.
Sellest läks ka väike ristlus, mis seilas randa mööda ümber Valletta ja tema naaberlinnate, mis ranna äärdes asuvad.
Võisime vaadata maastikke laeva pealt ja samal ajal võtta päikest.
Aga kõik maastikud ei olnud ilusad, oli ka palju ehitusplatse.

Pühapäeval sõitsime bussiga loesse, linna, kust parvlaevad lähevad naabersaarel.
Malta riik koostub kaheksast saarest, aga ainult kolm on asustamatud.
Need on Malta, Gozo ja Comino saared.

Comino saarel ei saab minna turistid ega teised sellised, kes seal ei ela.
Aga Gozo saar on lahti kõigil.
Kui pääsime randa, ostsime turistiagentuurist ringsõidu.
Sõitsime mikrobussiga ümber saard.
Meil oli väga tore ja lõbus juht.

Ta rääkis meile palju nii Gozost kui Maltast, nende inimesist, kultuurist, ühiskonna struktuurist ja maast ülepea.
Rääkis ka väga huvitavaid ja lõbusaid jutte tema varemilt ringsõitudelt.
Käisime Malta kõige kuulsamail vaatamisväärsusil, mis on Azure Window - asuur aken, Fungus Rock - seenkivi, Calypso Cave - Calypso koobas ja Ta’Pinu Sanctuary - Ta’Pinu basiilika.
Võtime mitu ilusat piltit.
Minu meelest pühapäev oli meie reisi kõige parem päev.
Gozo oli ka ilusam saar kui Malta saar.
Gozol oli rohkem rohelist ja vähem ehititisi.
Ka inimised tundsid toremalt, nad rääkisivad rohkem ja olid rõõmsamad.

Esmaspäeval läksime jälle Sliemasse ja läksime laevaga ringreisil, mis pidis ümber Comino ja Malta saarte seilada.

Pääsime Comino saare kõige kuulsamale vaatamisväärsusele, mis on Blue Lagoon - sinine laguun.
See oli küll väga ilus koht.
Vesi oli laguunis helesinist ja see oli nii selget ,et nägi põhja.
See näitas paradiisilt ja selliselt, mida nägeb ainult filmis.
Me ei käinud ujumas, sest ilm ei olnud nii soe, aga jalad kastsime küll.
Sõime lõunat laeval.
Aga kui pidi edasi minema oli tuul nii kõva, et laev ei võinud seilada seda teed mööda, mida oleks pidanud.
Seilasime Gozo saare lõunaranna mööda ja siis tagasi sama teed.
Meid vihastas see, et me ei pääsnud Malta saare lõunapoolt nägema, sest seal me ei olnud sugugi käinud.
Aga tuul oli küll nii tugev, et laev liiga kõva kiikus.
Oli parem, et kuiva jalaga tagasi rannal pääsime.

Teisipäeval otsustasime minema Kesk- ja Lõuna-Maltasse, sest seal me ei olnud veel käinud.
Sõitsime jälle bussiga ja peatusime esmalt Mosta linnas.
Seal on väga suur toomkirik, kus on mitu ilusat altarit ja altaripiltit, ning suure plaate põrandal.
Ma ei teada seda, kas need on võimalikult hauakivid või mälestustahvled.
Mostast jätkasime Mdina linna, mis on Malta kõige vanem linn.
Seal on väga kitsad tänavad ja linnas ei saa autoga sõita.
Seal oli väga rahulikult, kuigi oli palju turiste.

Mdina asub kõrge mäe peal ja sealt nägeb kaugele ning Malta teisi linnu.
Mdinas oli mitu toredat poodi ja ostsime sealt vähemalt ehteid.
Linnas oli ka restorane, mis näevad hubase ja meeldiv välja.
Pärast seda kui läksime Mdina linnast, käisime veel Malta saare kõige kõrgemal kohal, Dingli Cliff - Dingli rannakaljul.
Aga see ei meile meeldinud, sest see oli ainult üks mägi ega tundnud nii imeliselt.

 Kolmapäeva kasutamise ainult sellesse, et ostsime kõike, mis tahaksime koju või inimesile tuua.
Läksime Sliemasse sisseoste tegema, aga seepärast leisime midagi veel ka oma linna poodidest.

Minu ei tarvinud palju ostada, ainult minu öetütrel midagi ja vanematel tahtsin ka midagi leida.
Õhtul pakkisime reisikotte, sest neljapäeva hommikul vara läksime tagasi Soome.

Kuigi Malta mulle väga ei meeldinud, oli reis sellest hoolimata hea.
Oli tore veedata aega sõbraga ja ühes uusi asju näha ja kogeda.
Selle sõbraga ma ei olnud varem reisinud ega nii pikka aega ühes elanud.
Meil oli väga huvitav ühes ja tulime toime, kuigi oleme erinevad.
Mitte kordki me ei riielnud ja minu meelest nüüd oleme paremad sõbrad kui enne reisi.
Ja Maltas kõik ei olnud halba.
Meri ja kaljud olid väga ilusad.

Lisaks inimesed olid sõbralikud.
Reisist jäi head mälestused.
Aga ma ei usu, et ma uuesti Maltasse sõitan.

 
                 
                 
 

              
                 
Minister Ilkka Kanerva andis välja, et on lähetanud sõnumid tantsijale.
Esiteks Kanerva ütles ära sõnumitest.
Juhtumus alustas ägeda vestluse sellest, kus läheb töö ja vabaaja piir.
Kanerva on nüüd lahutatud, aga ta jätkab parlamendis.
Üks leht välja andis sõnumid.
Inimesi huvitab nähtavasti niisugused asjad.
Eilne uudis asjust oli, et Kanerva oli lahjunud kümme kilo.
 
                 
                 
 

              
                 
Olen käinud eesti keele alg- ja järelkursusel, eesti kultuuri, kirjandus, vestlus ja kirjutis kursusel.
Olen õpinud palju eesti keelest, Eestist ja eestlastest.
Kirjutan järgmiseks, mita olen õpinud ja kõigepealt nendest asjadest, kes on mulle kasulikud.
	Eestis elab umbes 1,4 miljoni inimest.
Kõige suurimad linnad on Tallinn, on pealinn ka, Tartu ja Narva.
Suurimad järved on Peipsi järv ja Võrtsjärv.
Eesti ajaloos on olnud mitmeid erinevaid järgusid.
See on mõjunud palju Eesti kultuurisse ja inimestesse.
Praegu eestlased on rahvusvahelised ja vaatavad tulevikusse.
	Eesti keel on soomlasele suhtelise kerge õppida.
Ühist sõnavara on mõnevõrra, aga nii on probleem sõnu ka.
Hoolikastasuda siis olla.
Ma saan tekstist ja kirjutisest üsna hästi aru.
Eestlaste kõnega mul on veel raskuset.
Mu meelest eestlased räägivad kiiremini kui soomlased.
Ma arvan, et Eestis ma peaks ütelda tihti "Kas sa võiksid rääkida aeglasemalt".
Aga sellest olen kindel, et mu keeleoskus tuleks paremaks, kui oleksin vähemalt pisut aega Eestis.
Teen arvatavasti keelreisi tulevikus meie soomlaste lõuna naaberriigisse.
	Siiamaale eesti keele õppimine on olnud mul mõõduka meeldiv kogemus.
Suurimad raskused on pööramises ja käänamises.
En alati mäleta, kuidas näiteks mitmuse partitiiv moodustatakse.
Soome keelest on vahetevahel abi, aga ei iga kord.
Teine raske asi on imperfekt.
Ma pean kontrollima see ligi aina.
Kirjutamineikka õnnistub, kasvõi vigu tuleb aeg-ajalt.
Sõnaraamatut kasutan palju ära.
See on mu hea sõber.
Rääkimine on siis natuke raskem asi.
	Mulle meeldivad Eesti, eestlased ja eesti keel.
Meis soomlastes ja eestlastes on midagi sama: meil on olnud ajaloos ühine keel, meil on oma ühine helitöö - Eesti rahvushümn ja Oi maamme - , meil on sama naaber ja me oleme naabrid.
Oleme muidugi erinevad ka.
Eesti kultuur on andnud palju soomlastele ja soome kultuur on andnud palju eestlastele.
Toimiv koostöö on peent ja uhket.
 
                 
                 
 

              
                 
Olen õppinud eesti keelt nüüd vähe üle aasta.
Hakkasin õppima seda gümnaasiumis, sest meie koolis oli eestlane inglise keel õpetaja.
Ta korraldas eesti keele ringi ja olin väga rõõmus selle üle, sest soome-ugri keeled huvitasid mind.
Gümnaasiumis õppisin eesti keele alged, aga kui enam-vähem kõik sooritasid abituuriumi, polnud enam kasu õppitundi pidada, sest kõik läksid tööle.
Mul oli siis üsna pikka katkestus eesti keele õpinguis.
Muretsin, et unustan kõik, mida olen eesti keelest õppinud.
Sellepärast läksin sügisel uuesti eesti keele algkursusele, aga seekord ma ei õppinud enam gümnaasiumis vaid ülikoolis.

Ülikoolis mu peaaine on saami kultuur.
Suvel käisin ka Helsingis tegemas soome-ugri keeleteaduse sisseastumiseksami ja sain sisse, aga jäin meelsamini Oulusse.
Helsingis õiksin võinud õppida enam eesti keelt kui Oulus, aga kuigi eesti keel huvitab mind palju, saami keel ja kultuur huvitavad mind veel enam.

Olen sooritanud kaks eesti keele kursust ja saanud head hinned.
Tõenäoliselt olen siis õppinud eesti keelt hästi, aga ma ei ole oma keeleoskusega rahul.
Tahaksin eesti keelt veel paremini osata.
Olen pannud tähele, et olen õppinud saami keel palju kiiremini kui eesti keelt.
Arvan, et see juhtub sellest, et kuulen seda iga päev, kui mu sõbrad ülikoolis räägivad nende emakeelt.
Kuigi ma ei räägi saami keelt ise iga päev, mul on sund kasutada oma keeleoskust, et saan aru, mida teised minu ümber räägivad.
Aga eesti keelt räägin ainult loengute ajal ja kuulen seda palju harvemini kui saami keelt.
Mul on mure sellest, et oskan ainult kirjutada ja lugeda eesti keelt ja saan aru inimeste kõnest, aga ei oska ise räägida mitte midagi.

Järgmiseks suveks olen taotlenud kohta Tartu Ülikoolist.
Seal korraldatakse eesti keele suvekursus, mis üliõppilased lugevad, kirjutavad ja muidugi ka räägivad eesti keelt.
Loodan, et saan sisse kursusele, sest arvan, et see õiks hea võimalus räägida eesti keelt ja ka õppida oma võimetesse uskuda.
Sissepääsemine õiks hea ka sellepärast, et Oulust on raske sõita Eestisse, ennekõike nüüd, kui olen üliõpilane ega mul pole liiga palju raha ega aega, sest nädalal pean koolis käima ja nädalavahetuse ajal töötama.
Suvel mul õiks aeg ja raha, sest võin varasuvel palju töötada ja veeta puhkust hilissuvel.
Ikkagi ma ei võiks Eestisse sõita, kui suvekursus ei õiks tasuta, sest suvel pean ka arvet ja üür maksma.

Järgmisel sügisel algab mu teine aasta ülikoolis.
Seekord kavatsen jätkada oma eesti keele õpinguid.
Arvan, et kursus eesti kirjandusest on eriti huvitav, aga on ka mõned kursused, mis tegevad mind rahutuks.
Nad on sellised kursused, mis peaks teada midagi keeleteadusest.
Arvan, et soome keele üliõppilastele nad kursused on kerged, aga ma ei tea palju keeleteadusest.
Sõnad, mida kasutatakse keeleteaduses, on mulle võõraid juba soome keeles, saati sitte eesti keeles.
Ma ei tea, kas ma saan hakkama selliste asjatega.

Ikkagi kavatsen veel jätkada oma eesti keele õpinguid soome sitkusega.
Tean, et kui lõpetan ülikooli ja pean tööd leidma, keeleoskusest pole kunagi kahju.
Spetsiaalselt eesti keelest võiks olla kasu, kui ma ei taha töötama Saamimaas.
Saami kultuuri eksperdid räägivad küll saami, soome, norra, rootsi ja inglise keelt, aga eesti keele oskus on ebatavalisem.
Sest kõik ei oska eesti keelt, võiks Eestist leiduda tööd nendele, kes seda oskavad.
Arvan ka, et nendele ei ole küllalt ainult see, et inimene oskab eesti keelt lugeda ja kirjutada, aga inimene peab ka räägida eesti keelt hästi.
Sellepärast loodan, et kui saan sisse Tartusse, tutvuksin eesti üliõpilastega ja võiksin nendega jätkada eesti keelt räägimist ka seekord, kui ma ei enam õpi eesti keelt ülikoolis.
 
                 
                 
 

              
                 
Ühel päeval helistab sõber kella mu ukse taga.
Kell oli alles pool kümme ja ma avasin ukse meeleldi.
Me kallistasime teineteist.
Ta palusi mult, et kas ma voiksin tal suhkrut laenata.
Ta tahtis pannkooki tegeda, aga suhkur oli otsas.
Ma ei olnud kindel, et kas mul on suhkrut ja ma vaatasin köögist.
Natukese aja pärast leidsin ma suhkrut ja laenasin seda sõbrale.
Ta oli rõõmus ja läks kodus.
Kahe tunni pärast tõi ta mulle palju pannkooki ja tänasi, et ma suhkrut laenasin.
Mulle meeldib pannkooki eriti palju.
Ma tegin vahukoort ja me sõime pannkooki moosiga ja vahukoordega.
See oli tore õhtu.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma sõitan tihti rongiga.
Õhel korral kui ma rongis istuin juhtusi üks naljakas äpardus.
Ma läksin vetsis käima ja kui ma tulin tagasi siis oli mu kott kadunud.
Ma ehmusin hirmusest.
Kõik mu tähtised asjad oli kotis.
Ma hakkasin nutma.
Kui ma lopetasin nutma, siis ma hakkasin kotti otsima.
Ma otsin ja otsin, kõikist paigojst kogu rongis.
Näitas sellelt, et mu kott oli kadunud maa pealt.
Seejärel tuli üks mees mu juurde.
Tema küsib mult et, mis sul on hädana.
Ma räägin tal et mu kott on kadunud ja tema hakkas naerma.
Mu kott oli mu omal paikal teises vagunis.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma olen eesti keelt õppinud algkursusel ja järgkursusel.
Ma arvan, et alati, kui inimene õppib võõrast keelt, ta õppib ka uut sest maast ja kultuurist.
Ma olen õppinud üsna palju Eestist ja eesti keelest.

Eesti vabariik Eesti rahvaarv on umbes 1 342 000 ja Eesti pindala on 45 227 km2, ehk Eesti on üsna väike maa.
5-6 tunniga võib sõitada maa läbi!
Eesti on Euroopa lidu ja ka NATO liikmesriik.
Pealinn Tallinn on Eesti suurim linn.
Tallinn on koduks ligi 400 000 inimesele.
Muud suured linnad on Tartu, Narva ja Pärnu.
Tartu on ülikoolilinn, aja Pärnu on suvepealinn.
	Ma olen ühe kord Eestis käinud, aga see oli umbes 15 aastat tagasi.
Ma arvan, et palju on muutunud, nagu palju on muutunud ka Soomes.
	Ma ei tea mõni eestlased, ainuld ühe noore naise, kes on minu töökaaslane.
See Kristiina on väga meeldiv ja sümpaatne inimene.
Ma arvan, et eestlased on ka soomlased, aga eestlased on rohkem sotsiaalne.

Eesti keel Soomlasele on üsna kerge eesti keelt õppida, siis soome ja eesti keel on sugulaskeeled.
Mõlemad keelt kuuluvad soome-ugri keeled ja läänemeresoomlased keeled.
Meil on ühiseid sõnad, näiteks maa, kala, armas, rikas, laulan, istun.
Soome ja eesti keelest on samasugune grammatika.
Eesti keel on väike keel, aga seda räägitakse Eesti kõigis kohis.
Eesti keelt räägitakse koolis, ülikoolis, teatris, ajakirjanduses - kõigis kohis.
Umbes 1 100 000 inimese rääkivad eesti keelt.
Suurim osa elab Eestis, aga osa elab Soomes, Rootsis, Venemaal ja mujal maailmas.
Aastat 1919 sai Tartu Ülikool esimese eesti keel professor ja eesti keel sai peaaineks.
	Eesti keeles on mõned laensõnad.
Näiteks saksa keelest laenatakse sõnad kool ja tiik.
Vene keelest on sõnad juust, plika ja tont.
Laensõnad öeldavad, milliseid kontakteid eestlaseil on olnud ja kes eestlaseid olnud võimul.
 
                 
                 
 

              
                 
Laupäeva õhtul oli Soomes Emma-gaala.
Selles gaalas raad jagas Emma-autasu kõige parematele ansamblitele.
Kõige parem album oli Nightwish-ansambli album.
Nightwish sai võidu neljas kategoorias.
Emma-gaalas mängis mõni hea ansambel ja laulja.
Gaalas oli erisugunu kategooria, näiteks kõige parem ansambel, meeslaulja ja naislaulja.
 
                 


A: Tere!
Sa ei kujuta ette, mis mulle juhtus.
B: Tere!
Noh, räägi mulle.
A: Ma käisin varem koos oma tütrega kaubanduskeskuses.
Kui vaatasime riideid vanema tütrega, väiksem läks toidupoodi.
Kui jõudsin tema järele, nägin kuidas ta lõhkus ära suure purgi moosi.
B: Jumal küll!
Mis siis juhuts?
Mita sa tegid?
A: Purk läks täiesti katki ja pritsis tütre uued riided mustsõstramoosi täis.
B: Kas sa ostid talle uued riided?
A: Jah, talle ja vanemale ka.
Ma ei taha enam kunag





Sami: Hallo!
Kas sa kuuled mind?
Paavo: Jah, ma kuulen sind.
Mis juhtus?
Sami: Ma käisin täna endale uusi kingi ostmas.
Kui ma koju jõudsin siis ma märkasin et mul on kotis võõra inimese rahakott ja mu rahakott on kadunud.
Paavo: Kas sul oli palju raha seel?
Sami: Ei olnud õnneks.
Paavo: Mis siis edasi sai?
Sami: Õnneks mu rahakotis oli visiitkaart ja peagi helistas meeldiv inimene, kes oli mu rahakott võtnud.
Paavo: Ja mis edasi sai?
Sami: Ta tuli õhtul külla ja toi mu rahakott.
 
                 
                 
 

              
                 
Minu kodupaiga nimi on Kontiomäki.
See on väike küla Kajaani ligidal.
Ma elasin seal kogu minu lapsepõlve.
Minu maja asusi küla äärel ja täiesti maja kõrval oli suur, sünge mets.
Ma armastin mängida seal sel ajal kui ma olin laps.
Kui ma olin natuke vanem, ma sörkisin seal minu koeraga ja tantsisin seal suviöödel.
Ma arvastan loodust eriti palju.
Sellepärast see mets oli eriti tähtis minule.
Ma igatsen loodust ja munu metsa siin Oulus.
Minu pere kolisi Kajaani, kui ma kolisin Oulu, niisiis ma käin enam harva minu kodupaigas.
Siiski see on ainult paik, mis mulle tundub kodult.
Ma loodan, et ma võin kunagi kolida tagasi sinna.
 
                 
                 
 

              
                 
Kui kool lõppeb, mina kavatsen minna suveks oma pere juurde elama.
Minu ema, isa ja õde elavad Kotkas ja ma sõitan bussiga sinne.
Kotka on suvel vga tore linn, sest see on mere ääres.
Suve algul ma soovin töötada.
Kui minul on vaba päev, ma kohtun sõpru.
Me läheme randa ja ujume või läheme linnasse.

Mulle ka meeldib lugeda väljas, kui ilm on soe.
Kui ma opin ülikoolis talvel, ma ei jõu romaane lugeda.
Aga suvel ma tahan stressist vabaneda.
Mina viibin palju väljas.
Mul on koer, selle nimi on Viekas ja me käime palju kõndimas.
Ta armastab joosta priina, aga talle ei meeldib ujuda.

Augustis ma ei soovi töötada.
Ma lähen Jyväskylässe vaadama, milline see on suvel.
Ma sooviksin ka suvilasse minna.
Meil ei ole oma suvila, aga mun sõbra perel on suvila saares.
See on väga ilusas kohas.
 
                 
                 
 

              
                 
	Järgmisel suvel ma loodan et ma saan tööd.
Möödunud ja ülemöödunud suvel ma olen töötanud linna aiades.
Ma olen lilli istutanud ja harinud.
See on olnud tore töö ja ma arvan et ma saan teha seda järgmisel suvel ka.
Möödunud suvel oli ainult kolm päeva puhkusel.
Järgmisel suvel ma tahaksin vist rohkem olla.
	Aga ma kavatsen suvel teha muud kui tööd ka.
Ma tahan olla palju väljas; jalutada, jalgrattaga sõita ja ujuda.
Mulle meeldib lilled ja ürdid, ja suvel ma ostan palju lille minu rõdule.
Siis on rõdul mugavat istuda ja teed juua.
Suvel on ka tore linnal jalutada ja vist terrassil käia.
	Ma käin minu vanemate juures mõnd korda ja mu isa hobusel ratsutadan.
Mulle meeldib ratsutamine, aga mul ei ole praegu oma hobust.
Suvel on meeldiv olla maala, sellepärast et seal on nii rahulik ja roheline.
Seal on hea puhata.
	Ma ei tea, kas ma võin seen järgmisel suvel teha, aga kunagi ma tahaksin Eestis käia.
Tallinnas ma olen käinud neli aastat tagasi, aga näiteks Tartus või Pärnus ma tahaksin käia ka.
Siel ma võiksin proovida eesti keelt räägida!
 
                 
                 
 

              
                 
Ma ei veel tea mida suvel toimub.
Ma ei ole leinud töid aga ma ei ole kindel kas ma tahan mitte sugugi töötada.
Eelmisel suvel oli mul palju tööd, ma töötasin kohvikus kõik päikeselised päevad.
Ma armastan suve ja ma himustan et siis mul on palju aega kohata sõbrannat, käia suvilas, ujuda a nii edasi.
Ma soovin ka oleskleda kodus Ida-Soomes, kust ma pärit olen.
Tarvitsen ikkagi rahat maksma rent ega harrastused ole maksuta suvel.
Üks varianti on õppida.
Võin lugeda kooliraamatuid ja käia proovis aga kursusi ei suvel ole.
Kas ma võin keskenduda suvel õppima..
?
See kohustab hoolikust.

Ma ei ole kunagi käinud Eestis, ja minu arust ma pean sõitma Tallinnasse nüüd kui ma oskan natue eesti keelt!
Loodetavasti ma võin suvepuhkusel seal käia.
Suvel mulle meeldib reisimine!
 
                 
                 
 

              
                 
Suvel ma veedan puhkust kolm kuud.
Ma tahan puhata Jyväskylä kärast ja kiirustamisest.
Õppeaasta ajal ma õpin ja töötan iga päev ja mul ei ole vaba aega.
Suvel mil ei ole tööd ja ma tahtsin teha meeldiva asja, aga ma pean kirjuta minu uurimus.

Juuni 2009 alguses ma sõitsin välismaale.
Ma olin Kreekas, Ateenas ja ma käisin ka Thessalonikis.
Ateena on suur ja kaunis linn.
Seal on palju tuttavaid.
Kreeka keelest ma saan vähe aru, aga ise rääkida ei oska.
Ma armastan istuda randal, ujuda ja lugeda.
Mulle meeldivad kreeka toidud.
Suvel 2010 ma tahan sõita sinne unesti ja näha minu sõbra.

Minu pere elab Ida-Soomes ja meil on seal suvila, kus ma käin tihti.
Seal ma armastan lugeda, süüa ja magada.
Iga suvi ma käin ka vabaõhuteatreis, kunas minu sõber töötab seal.
Minu sõber on pikk ja noor ja ta on hea näitleja.
Mulle meeldib huumorteater.
 
                 
                 
 

              
                 
Suvi on kindlalt parim aastaaeg.
Järgmisel suvel ma tahan süüa palju jäätist ja natuke töötada, kui ma saan tööd.
Mulle meeldib ujuda ja jalgrattaga sõita.
Jalgratas on väga praktiline suvel.
Ma tahan reisida Euroopas, võimalikult Prantsusmaas ja Ida-Euroopas, näha maailja ja rääkida palju eri keeli.
Tahan ka õppida enam hispaania keelt.
Reisimine on väga Ma ei kavatse istuda sees, aga jalutada palju.
Nurmel magamine on väga tore.
Võin ka õppida kirjandust ja teha eksami.
Mulle meeldib ka lugeda oma lõbuks.
Ma ei taha õppida soome keelt ülikoolis suvel.
Loodetavasti suvi tuleb isegi mugav.
Tahan ka oleskleda perega, õpin nii kaugel kodust.
 
                 
                 
 

              
                 
Kalevipoja mälestused (kirjutanud Enn Vetemaa) on Eesti rahvuseepose peategelase Kalevipoja elu käsitlev raamat.
Kalevipoeg jutustab oma elust ja sündmusist.
Raamatu alguses ta jutustab oma isast ja emast: kui isa Kalev lendis Eestisse ja kui ema Lindal oli mitu kosilast.
Ta räägib ka oma lapseeast.
Kalevipoja lapseiga oli väga õnnelik ja ema Linda oli talle väga armas.
Juba lapsena oli Kalevipoeg eripärane ja suur.
Sünnist saadik oli Kalevipoeg olnud kangelane.
Kalevipoja isa surma järele tuleb Linda juure taas mitu kosijaid.
Lindale meeldib soomlane Tuuslari, kes meeldib ka Kalevipojale.

Aga kui Kalevipoeg on käinud jahil tema vendadega ja nad tulevad koju, Linda ei enam ole seal.
Kalevipoeg on väga kurb ja tahab sedamaid ema etsida, aga vennad ei taha.
Kalevipoeg läheb üksinda ujuma Soomesse.
Ta ujub saarele, kus ta nägeb ilusa tüdrukut.
Kalevipoeg meeldib tüdrukule, aga kui Kalevipoeg ütleb et tema nimi ei ole Olevipoeg, tüdruk solvub ja uputab end ära.
Kalevipoeg on kurb ja hakkab taas Soomesse ujuma.

            Soomes Kalevipoeg leidab Tuuslari kes ei taha öelda kus Linda on.
Kalevipoeg saab vihaseks ja tappab Tuuslarit.
Kalevipoeg ei veel hakka koju minema vaid jääb Soome sest et talle meeldib väga Soome.
Ta kohtub sepp Ilmarise, kes tegeb Kalevipojale uue mõõka.

Kalevipoeg, sepp ja tema pojad hakkavad viina jooma, ja lõpuks tappab Kalevipoeg sepa vanema poja tema oma mõõkaga.
Siis läheb Kalevipoeg tagasi Eestisse Tuuslari laevaga.

            Eestis Kalevipoeg ja tema vennad otsustavad kes Eesti uus kuningas on ja Kalevipoeg valitakse.
Vennad ei ole rahulid.
Kuningas Kalevipoeg läheb oma riigi läbi vaadama, ja ööbib metsas.

Ööl on hundid söönud Kalevipoja kallit hobuset ära.
Kalevipoeg on vihane ja tappab metsa loome.
Varsti Kalevipoeg kuuleb et vaenlase sõjavägi on rünnanud Kalevipoja riigisse ja Kalevipoeg tahab ka ise võtta osa sõjas.

            Ma arvan et Kalevipoja mälestused on väga huvitav raamat, kui olen eesti mütoloogiast huvitatud inimene.
Aga keel oli mõnikord rasket ja ma ei ikka saanud aru tekstist.
Tekstis oli ka palju võõrkeelsid sõnu, mis oli minu arust moodne ja hea otsus.
Kalevipoja mälestused on sobiv raamat noorematele eestlasile, kes ei taha Kreutzwaldi Kalevipoeg-raamatut lugeda.

 
                 

Möödunud suvel tegin väga palju tööd, rohkem kui kunagi varem.
Töötasin Särkänniemi lõbustuspargis.
Park oli lahti iga päev ja päevad olid pikkad.
Loomulikult ma ei olnud seal iga päev, aga kui ma ei töötanud, olin kodus ja koristasin või magasin.
Õhtuti ma ja minu sõbrad sõime koos linnas või kodus.
Augustis, kui lõbustuspark läks kinni, läksin oma perega reisile.
Sõitsime Saaremaale meie sõbra juurde.
Ta on pärit Soomest, aga elab saarel ilusas punases toas ja tal on üheksa hobust, üks valge lammas, kaks koera, kukk ja neli kana.
Seal lihtsalt puhkasime ja käisime saunas.
Üks päev ratsutasin oma õega mereranda.
Ilm oli ilus!
Saaremaalt sõitsime Tartusse ja viibisime seal mõnd päeva.

Möödunud suvi läks ruttu, aga mulle meeldid soojad päevad ja valged ööd Tamperes.
Nüüd tunnen minu uus kodulinna paremini kui eelmisel sügisel.
 
                 
                 
 

              
                 
Olen sündinud Kokkolas, sest minu vanemad on pärit Pohjanmaalt.
Elasime Kokkolas umbes kolm aastat ja siis kolisime Tamperesse.
Mul on mõnd mälestust Kokkolast ja mäletan ühe neist väga hästi.

            Elasime mitmekorruselises majas ühe teenindusjaama lähedal.
Niipalju kui mäletan, oli teenindusjaama nimi "Nukkumatti" - see oli ka hotell.
Võime vaatada Nukkumattit meie köögi aknast ja nüüdsel ajal on tore hotelli juurest läbi sõita, see on veelgi toimingus.
Sugulased, muuseas minu vanavanemad, elaks üsna lähedal, aga täna me elame kaugel teisist.

            Minu vanemad käisid tööl ja meil oli koduabiline, kes hoolitses minust.
Ühel päeval tegime magusaid kukleid koos koduabilisega.
Olin umbes kahe ja poole aastane.

Koduabiline tegi suuri kukleid ja ma arvan et ta tegi nad kõik, aga ma tahtsin ka vähemalt ühe teha.
Tegin üsna väikese magusa kukli ja olin väga uhke.
Igal juhul ütles abiline vihasest et ma ei saa teha nii väikeseid kukli.
Ehmusin tema hääletooni ja see said minu murelikuks.
Siis pidin ma uue, suurema kukli tegema.
Arvan et ma ei kunagi unusta seda situatsiooni, mäletan seda alati.

            Mäletan ka lühikeid situatsioone nagu kui mängisin meie hoovis või käisime külas tuttavapere juures, aga muud ei mäleta ma ajast Kokkolas.
Mäletan ka seda kaugsõiduautot millega sõitsime Tamperesse kui kolisime Kokkolast: siin oli tore pilt sõdurikiivrist.
Tamperel sain palju sõpru ja linn meeldis (ja meeldib veel) mulle väga hästi.

 
                 



Ma lähen kaheks kuuks Prantsusmaale: tahan prantsuse keelt õppida.
Hakkan elama ühes peres aga ma ei tunne veel neid inimesi.

   Olen õppinud prantsuse keelt ülikoolis, see on nii ilus keel aga hääldamine on raske.
Kardan olen kõik ära unustanud.
Ma räägin vabalt ingilise keelt aga prantsuse inimesi ei oskad inglise eiriti hästi.
Igal juhula see on väga hea, nii ma õpin kõige paremini.

   Olen elanud Prantsusmaala suvel aga nud lähen järgimisel sügisel.
Tasus ikka suvel raha kokku hoida, ma arvutan see on fantastiline reis.
Tundub küll, et Le Mans on suur linn, aga mulle meeldis seal väga.

   MINU SÕBER     Minu sõbra nimi on Minna.
See on Eestis huvitav soome naise nimi aga Soomes tavaline.
Me töötasime samas hotellis ja tulime sõbradeks.
Minna on kolmekümneviie aastane.
Minna perekond on suur: nende perekonnas on viis inimest: Minna, isa, ema, õde ja vend.
Ema töötab tehases ja isa on insineer aga tema on juba pensionäär.
Vend töötab teatris, tema on näitleja!

   Minna on abielus, abikaasa Mikko töötab büros.

Poeg Miro on kuueaastane ja väike Sisu-poeg üheaastane.
Nema elavad kolmitoalises korteris ja see on väike sellepärast nemal on palju mööblit.

   Minna on minu kõge parem sõber, sest ta on kindel ja meeldiv.
Läheme sageli ühes poodi, kohvikusse või restorani.
Võtame lapsed ja!
Soovin et minu poeg Veikko mängib Minna poissiga ja me võime jooda kõhvi.

   MIDA TEEN VAHEAJAL     Vaheajal ma käin iga päev pargis oma poissiga.

Me vaatasime, kuidas lilled õitsevad ja kuulasime, kuidas linnud laulavad.
  Tegin iga päiväl söögi.
Istusin pingil ja lugesin raamatut.
Läksin õhtul poodi.
   Teisipäeval hakkasin õppima: lugesin ja kirjutasin ja tegesin harjutusi.
Helistasin oma sõbrale ja palun, et ta tuleks minu juurde.
Mu sõber jõib minuga kõhvi.

   Kolmapäeval jalutasime pargis aga väike Veikko oli väsinud.
Jalutasime koju tagasi.
Sõime võileivad.

   Vaheajal ma ei ole kogu päeva tööl.
Me istusime elutoas ja vaatasime televiisorit.
Televiisoris oli huvitav film.




Kuningas, kuninga kass ja teised oli huvitav raamat lugeda.
Keel oli üsna selget ja kerget.
Mõnikord raamatus oli võõraid sõnu, aga sõnaraamat oli kasulik.
Alguses eestikeelne tekst tundus raskelt, aga kui lugesin enam, tekst tundus hõlbusamalt.
Suuremalt jaolt sain aru raamatu tekstist.

   Kuigi raamat näib nagu see oleks lasteraamat, see sobib ka täiskasvanutele.
Raamat on väga huvitav ja isegi koomiline.

Mõnikord naersin kui raamatut lugesin.
   Raamatus oli ilusaid piltisid.
Pildid ka aitasid tekstist aru saama.
Kui vaatasin pilti, nägesin mis raamatus oli juhtunud.
Mõnikord vaatasin piltisid kauem kui lugesin teksti!
   Mõnikord mõtelsin, et ma mitte kunagi saada raamatut loetuks.
Aga ma ei loovutanud, vaid jätkasin.
Sõnaraamatust ja eesti keele süntesaatorist oli palju abi.

   Kõik kokku Kuningas, kuninga kass ja teised oli huvitav raamat.
Nüüd olen lugenud 40 lehekülge, aga plaanitsen lugeda kogu raamatut.
Õppisin palju uut ja soovin veel enam oppida!
Pealegi, raamat on nii huvitav ja pinev, et ma ei või raamat pooleli jätta!

 
                 
                 



Tere Liisa!
Pean täna hommiku pool minu töökohalt arä minema, sellepärast et mul on aeg hambaarsti juurde.
Eile õhtul hakkas mul hammas valutama ja hommikul oli paistus.

Helistasin oma arstile ja ta pakkus aega kell 11.
00.
Arvan, et olen ära 1,5 tundi.
Kui keegi tuleb minu juurde või helistab, ütle, palun, et tulen tagasi kell 12.
00 paiku.
Aga kontakti minuga ei saa, sest olen arsti juures.

Eelmisel kuul hakkas töötama uus mööbli kauplus "Isku".
Avamise puhul müüati palju diivaneid ja tugitoole soodus hinnaga.
Mulle meeldisid mitu mudelit.
Käisin kaua edasi-tagasi ja lõppude lõppuks valisin ühe komplekti.
Ostsin ilusa nurgdiivani ja kaks tugitooli.
Mööbel on korralikult tehtud ja mugav.
Kate on nahast.

Mööbli värv on hästi ilus - hele beez, nagu kakao.
Mul ei ole probleeme, mida vana mööbliga teha, sest et tugitooli mul ei olnud.
Aga vana diivani viin vanaema suvilasse.
Seal võib minu tütar suvel magada.
Mul on nüüd hea meel, et minu korter on moodne ja kaasaegne.
Käisid külas minu sõbrad, ja nendele minu uus mööbel ka meeldis.
Ja nüüd tahan muuta oma kööki.
Seal on ka vana mööbel.

Tahaksin osta uut.
Sellega lõpetan.




Tere kallis kollegid!

Mulle on väja töös ja ära minna, arstile kell 11.
00.
Arstil mull võttab umbes tund aega.
Tullen tagasi tööle umbes 12.
15.
Kollegide ülesanne kontrolida et kõik töö masinad käisid korralikult.
Kui tulevad mingid küsimused või teised asjad saate helestada mull selle numbriga ... Kui ma õi võtta telefon saate veel direktorile helistada number ... Teie ...
Väga ammu ma tahtsin kodus midagi muuta, aga ei teanud millega muutemise alustada.
Küsin emade käes, ja ta ütles et parem uue voodi ja telerit osta.
Teised asjad pole nii tähtsamad, prägu.
Tuli minu suure palka päev ja ma sõitsit mööblimajase.
Se oli väga suur maja kus oli väga palju asja.
Väga kaua ma valisin oma uue voodi, teleriga läks päris kiiresti.
Nüüd tuli küsimus mida vana mõbliga teha.
Emale tuli melde et me same seda mööbli sõbrale suvilase viia.
Kui me kõik viinud ja panime uue mööbli, tuli meelde, et on vaja uue kappi ka osta.
Aga see me juba jattame jargmise suure palkale.
Väga kaunis tuli mull kodus.
Armastan oma kodu!


Tere Ulvi.
Kahjuks homme ma pean minema arsti juurde.
See tähendab, et ma ei saa töötada.
Ma lähen arstile kell kümneks kaheteistkümneni.
Ma loodan, et ma tulen tagasi tööle pool üks.
Millal ma puudun palun teed minu töö.
See ei ole liiga palju, ainult helista kliendile.
Sa mäletad minu telefon?
Kui ei ole, kirjuta ... Suur tänu sulle!
Head aega.
Mul on suur pere, mees, mina, poeg ja tütar, sellepärast et korter ka väga suur.
Suur korteri juures on vaja palju mööblid.
Eile me koos abikaasaga sõidsime mööblikauplusse ja ostsime mööbli.
Me ostsime suur voodi endale, suur valge diivan tütrale, väike voodi pojale.
Veel me ostsime tugetool, laud, teller, külmkapp.
Vana mööbli me peame sõitma suvilasse.
Me tellime suur auto ja teeme seda raske tööd.
Vana vaip ja diivan me anname naabrile suvilasse.
Nüüd oma korter on ilus ja puhas.
Praegu me arvame, et on vaja värvida põrandat ja ust.
Veel me vahetame aknaid.
Kahjuks seda töö on väga kallis, aga me peame seda teha.
See teeb oma elu parem.




Tere, Rein!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Minu ei ole töökohal homme kella kümnest poole üheni.
Mul on hammas valutab ja ma panin kirja hambaarsti juurde.
Minu juurde peab minema klient, palun, räägi temaga.
Kui on midagi helista mulle mobiilile ... 



Eelmisel nädalal ma käisin uues mööblipoes, mis asub Lasnamäel.
Sellest poest ma ostsin uue ilusa diivani ja tugitooli.
Vana diivan ma vean ema juurde suvilasse.
Veel ma ostsin vaibaparadiisist uue vaiba.
See on suur karvane ja väga ilus.
Nüüd minu tuba on väga mugav.
Minu uus mööbel on valge, ja vaip on valge ka.
Veel ma tahan osta uue kappi.
Ma veel ei tea, missuguse värvi see on.
Võib olla helesinine või hall.
Aga veel ma ostsin uue köögimööbel: tool ja 3 taburette.
Ma tahan veel vahetada gaasipliiti ja külmkappi.
Minu gaasipliit on nii vana, et ma tahan seda tuua prügile.
Aga külmkapp ma vean suvilasse ka.



Tere, Marja.
Mul on vaja Teie abi.
Järgmisel teisipäeval ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma pean olen oma kodusse 12.
00 kuni 14.
00.
Palun Teie tehase 2 tunned 7A ja 7B klassides.
Teie peate sel ajal kontrollitööl ülesandeid annavad õpilased ja vaadata neid.
Kui see on võimalik, palun, kirjutage mind e-mail adressil ... kiiresti või annab SMS mob.
telefooni numbri ... Lugupidamisega, ...
Ma ostsin uue mööbli minu tubasse.
Vanad kapp, riul, laud, divaan ja toolid juba ei ilusat ja ei mugavat.
Vana mööbli praegu suvilasse.
Ma tegin remondi oma korterisse ja otsin oma koju uue mööbli.
Ma takan klassiline stiilisse korteriinterjöörisse.
Minu korter nüüd hele seinad ja tume põranda.
Kes tubases vaga ilusat värvi uksed ja akneid.
Veel ma tahan muuta oma kodus mööbli vannitubass ja köögisse.




Mulle on vaja paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma lähen arstide.
Mul ei ole töökohal 12.
00 kuni 14.
00.
Kõik kolleegid töötavad edasi.
Andres rääkib klientidega ja Margus vastu võttu kaup.
Kui on töö küsimused, sest helistage mulle telefoonil numbri ... või kirjate e-mailis ... Ma tulen töökohal varsti.

Tervitades, ...
Tere, õpetaja!

Laupäeval ma ostsin uus mööbel.
Kõik mööbel on mööbli kaupluses "Mööbel zip".
Ma ostsin mööbel sellel kauplusest.
Ma ostsin uued diivan, tugitool, riidekapp ja köögilaud.
Ma mõtlen, et vana möölli ma andan minu sõbra.
Temal on suvila ja vana mööbel seal kohal.
Minu korter nüüd on väga ilus.
Siin on uus mööbel ja minu lapsed ja abikaasa väga meeldivad.
Praegu palju kohta ja õhk on värske.

Mulle väga meeldib.
Ma olen õnnestlik.
Võib olla ma muutan lastetupast mööbli varsti.
Praegu ma ei tea.
Eile ma vaatasin mööblikaupluses väga ilusad laste mööbel.
Mul on vaja rääkida abikaasaga ja me mõtleme koos, mis teha.
Ma kirjutan Teie juurde natukene hiljem.
Tervitades, ...





Lugupedut koleegid, väga vabandan, mul akkas ammas valutama.
Ja mul on vaja käja ambaarsti juures.

See võtab aega paar tundi.
Tehke palun minu eest töö ka.
Sis mõni kord, kui teil vaja kuskile käja, ma lasen teid ka.
Kui mind on vaja sis elistage mulle mobili peale, minu numbri on teil kirjas ka, veel kord väga vabandan, ...

Mina ostsin eile "Diivan paradisi" poes uut mööbli.
Köögi seina kappi, söögi lauda ja neli tooli.
Elu toase sektsion kappi, nurgadiivan, väike laud kuhu pannakse ajakirju või ajalehe.
Uued gardinaid.
Kodus nüüd nagu valgemaks on läinud, ja paistab nagu korter on läinud suuremaks.
Vana mööbli ma viisin suvilasse.
Nüüd ma tahan muuta kõik magamistoas.
Tahan endale suurt peegli seina peale, ja mugavat voodi, "dormeo" matratsiga, pehme vaipa põrandale.
Aga praegu selle jaoks ei jatku raha, akkan koguma võib olla sellel ajal mõtlen veel vannitoas midagi vahetada, mingid rijuliid, või osta mugavad väiked kappid.
Oleks tore kui saaks, kõik korraga teha, nagu uus korteri saaks.







   Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma kirjutan sulle teade kuhu pean minema, kui kaua ma ära olen, mida sa pead sel ajal tegema, kuidas minuga vajadusel kontakti saab.
Täna mul on palavik ja mulle on vaja minna arsti juurde.
Ma mõtlen, et ma jäin haigeks.
Pärast arsti veel on vaja minna apteekki.
Sealt ma ostan tablettid ja tulen tagasi.
Ma mõtlen, et mul on vaja 2 tundi.
Sel ajal sa valmistad dokumendid koosoleku jaoks.
Kui sul on küsimused helista.
Minu tel.
on ...
Ma ostsin oma koju uue mööbli.
Ma kirjutan kust ja missuguse mööbli ma ostsin, mida vana mööbliga tegin, missugune minu korter nüüd on ja mida ma veel kodus muuta tahan.
2 nädalat tagasi ma tegin uut remonti ja otsustasin, et mulle on vaja osta uue mööbli.
Siis ma läksin mööblisalongisse ja ostsin uue diivani.
Diivan oli väga ilus ja ta mulle väga meeldis.
Ja veel ma otsustasin, et mul on vaja osta uue diivanilaua.
Väga hea, et salongis oli koduvedu.
Minu vana mööbel on väga hea ja nüüd ta istub minu suvilas.
Nüüd minu korter väga ilus ja kaasaegne.
Veel ma tahan osta uue laelambi.
Kutsun sind vaatama.




Tere minu kolleegile.

Ma pean paariks tunniks töökohta.
Ma minem väga varsti.
Keel kaheksa ma tulen tagasi.
Ma helistan telefoni ja rääkin kui kaua olen.
Minu kontakti on ... Minu telefon ... Ma sõidan autoga ja paar tuundi oli töökohta.
Minu auto on katke.
Ma vaba minem töökoht.
Ma otsin oma koju uue mööbli.

Ma otsin mööbli kaupsul - "Gigant".
See on suur ja muugavad kauplus.
Seal müüa väga palju mööbli.
Toolid, diivanid, kušetid, laudad.
Ma otsin kaks tuugitoolid, ja üks nurgadiivan.
Vana mööbli ma tegin minu emale.
See on pehme diivan ja tuugi tool.
Minu korter on kahe kordne.
Esimene korda on köök ja vannituba.

Seal on uus mööbel ka.
Köök on suur ja valgendav.
Seal on laud üks ja neli tooli.
Vannituba on ka suur.
Teine korrusel üks lastetuba, üks magamistuba ja suur saal.
Minu korter on väga meeldib.
Kõik mööbel on uus.
Nurgadiivan praegu istub suur saal ja kaks tuugitool ma panen lastetuba.
Magamistuba ma tahan otsin veel voodi.
Voodi ma tahan suur ja muugavad, ja veel ma tahan vaipad ja lamp.





Tere, Rina!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Täna mul on vaja minna arsti juures, see võttab üks tund aega.
Palun, helista meie äripartnerile, ja ütle talle, et meie kauplus laupäeval on suletud.
Ta peab viima kaubad.
Las tuleb esmaspäeval.
Kui midagi probleem, helista mulle.
Minu telefoninumber sa tead.
Kohtumiseni, ... 
öbli te ostsite,  -          - mida vana mööbliga tegite,  -          - missugune teie korter nüüd on,  -          - mida te veel kodus muuta tahate.
Jutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks     Hiljuti ma ostsin oma koju uue mööbli: diivan, diivanilaud ja väike sektsioonikapp.
Ma ostsin mööbli mööblikauplusest "Aatrium".
Ma tellisin suur autot, ja uue mööbli me viisime koju.
Vanat mööbli me toosime suvilas.
Meie korter praegu on väga ilus.
Uus diivan sinine värvi, diivanilaud ja sektsioonikapp tuume pruunid.
Uus diivan on väga mugav.
Ma tahan veel ostata uue vaip ja kardinad.
Veel mulle on vaja ostata uue köögimööbli.




Lugupeetud, Olga!
Mulle vaja täna ära minna töökohalt arsti juurde.
Ma ei tea kui palju aega mul läheb, vist paar tundi.
Kui sulle vaja kiiresti tööd teha, palu siis Pille, las ta teeb minu töö.
Aga kui sina tahad, pärast arsti, ma võin tulla tööle ja aitan teid, nii kaua kui vaja.
Kui mul aega läheb rohkem kui paar tundi, siis ma helistan sulle või kirjutan sõnum.
Suur tänu, sulle!




Me ostsime uue korteri, tegime sealt remont.
Aga meil on vana mööbel.
Me mõtlesime kaua, mis me temaga teeme, ja otsustasime, et viime ta komisjooni kauplusse.
Pärast me käisime kauplusse, vaadata uut mööbel, see kauplus nimetatatse "Sotka" Tallinnas.
Seal on suur valik mööblit.
Meile väga meeldis diivan-voodi hele rohelese värviga, aga tähtis see, et ta on väga mugav, pehme ja ilus.
Veel me ostsime lastele ilusad ja värvilised kappid.
Nad olid nagu printsesi lossid.
Meie korter varsti saab veel ilusam, kui oli.
Veel me tahame oma kodus värvida seini, vahetada aknad, tahame teha rohkem ilusaid disainid.
Minu mees on ehitaja, ja ta teeb kõik tööd ise, sellepärast meil ei ole nagu kõikidel remont, aga eksklusivne.

Meie kodu on soojem, sõbralikum ja parem.
Tulge meile külla!
Me ootame teid.
Me näitame teile oma kodu!




Lugupeetud kolleegid!

Ma pean teises firmas minema.
Mul tuleb seletada mingid asjad ja näha uus akt.

Ma olen ära kuuest kümneni.
Te peaksite kontrollima paberid, meilid.
Palun helistada Peterburisse reisi firmas ja kokku lepitada esmaspäeval kohtuda.
Kui on mingit küsimused, siis helistage mulle.
Minu number: ... Teie kolleeg ...
Kõige parem koht see on kodu.
Ma ostsin Viljandist oma mööbli.
Mul on pruun voodi, tamme laud, pehme ja ilus vaipu, piltid, antiiku kapp.
Minu vanaema võtsid minu vana mööbel hea meelega.
Eelmisel aastal ma tegin remont korteris.
Põrandal panin laminaat.

Seinad värvisin hele rohelise värvi.
Mulle meeldib kui korteris nagu suvel metsas või maal.
Sel aastal ma tahan osta uued piltid ja valgused.
Tahan ka muuta oma soojus süsteem, et kodus saab soe.
Mulle meeldib elada korteris.




Tere torevad kolleegid!

Pean ütelda teile, et ei saa kohtuda teiega.
Minu ärimees paluks mind veel kahe tunde töökohale olla.
Palun aidate mulle!
Palun helistage minu abikaasasse ja öelge tema, et ta kohtus meie poega lasteajas.
Ja veel üks!
Te juba teade et mul on telefon läks katki, siis palun teie osta mulle uus.
Mull meeldib Nokia või Samsung.
Raha annan teie hiljem.
Aitäh.
Tere minu kallis õpetaja!
Te palusite kirjutada oma uut mööbli.
Noh, siis loete!
Ma ostan suur kapp, voodi, kolm toad ja riiulid.
Mulle meeldib vana stiil, punast puust.
Vana mööbel müüasin "oki-dokis".
Varem, minu mööbel oli suur ja toas ei olnud vaba kohta.
Nüüd on kõik paremini.
Minu ei meeldi lampid korteriis, siis ma tahan uut osta.
Kas aidate?
Mul on kolmtoaline korter, lasteruum, köök, magaruum.

Mulle meeldib - väga mugav, aga abikaasa tahab oma maja.
Aga mul ei ole nii hea palk.
Jutustage kas huvitav juttu olla?




Pean arstile juurde minna, mul on tugev peavalud.
Tulen tagasi paari tunni jooksul, umbes kell 13.
00.
Ma loodan, et kõik on korras, aga igaks juhuks tahan kontrollida oma tervis.
Mul on maksmata paar kiiret arveid, klient ootab, et me maksime selle eest täna, kell 13.
00 kõige hiljem.
Tahaks paluda sind kontrollida need arved ja maksta neile eest, kui ise ei tulen õige ajaks.
Kui sul on mingi küsimused, palun helista ... Aitäh.
Paar päivad tagasi ostsin endale koju uue mööbli.
Ostsin endale diivan nähkast, tollid ja suur laud.
Olen väga õnnelik, sest ostsin väga kvaliteetne mööbel hea hinnaga, soodustega - 20%, garantii on 5 aastad.
Alguses tahtsin viskata ära oma vanad asjad, aga minu sõber just ostid korter, ja kõik vanad asjad lähevad sinna.

Enne ostmist, minu korteris oli väga palju ruumi, nüüd on natukene vähem ruumi, sest mööbel on suur.
Nüüd minu korter meeldib mulle palju rohkem, korter on tõesti maitsekas.
Veel ma tahan osta endale korterisse suur teller, ja muugav köögi mööbel.
Ned asjad on kõige kallim ja siis kindlasti tuleb kokku hoidma raha.
Loodan, et saan teha endale selline suur kingitus aasta lõpuks või sunnipäivaks.



Lugupeetud kollegid!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma ajan firma asju kesklinnas.
Mul on tähtis kohtumis.
Ma olen ära kella üheksast kuni üheksateistkümneni.
Seal ajal Jüri tuleb meilida kutse äripartnerile, aga Marina sisestab andmed baasile.
Kui tekib kusimusi, helistage mulle või meilige.
Minu number on ...
Ma tahan ammu muuta minu vana mööbli.
Lõpuks, eile, 10. novembril ma ostsin oma koju uue mööbli.
Ma otsin palju aega pehme mööbli.
Ma tahtsin, et mööblid olid mugavad ja ilusad.

Mulle meeldis nahast ja heledat värvi, aga minu abikaasale riiest ja tumedat.

Me käisime palju kaupluses, aga ei leidnud mitte midagi.
Me vaatasime internetist ja seal oli mööbel, mis oli vajalik.
Tellisime sealt mööbli ja ootasime 2 nädalat.
Mööbel on riiest ja erkpunane.
Me mõtlesime, mida vana mööbliga tegime.
Õnneks, meie vanematel oli vaja mööbli suvilas.
Nad võtsid meie vana mööblit ja oli väga rahul.
Meie korter nüüd on kus ilus suur diivan ja kaks tugitoolit.
Aga ma tahan veel kodus muuta diivanilaud ja vaip.

Diivanilaud on vaja madalam vanast, aga vaip on karvane.





Tere, Leida!
Ma pean minna arsti juurde!
Ma tulen tööle ainult kella kümneni.
Palun tooge minu šokolaadi pudelid külmkappi juurest ja keetage siiruupi.
Kui on vaja, helistage mulle.
Minu telefoni number ei muutunud.
Ta on ... Suur tänu abi eest.

Kohtumiseni.
Tutvume homme!
Ausalt öeldes ma loodan ainult sinule, aga plaan on nii suur!
Tere päevast, Tatjana!

Lõpude lõpuks ma leidsin aega kirjutada sulle.
Mul on uus korter ja ma tahaksin müüa uus diivan.
Mina ostsin väga ilus diivan mööbliosakonnas.
Vana diivan ma annan oma õele.
Meie elutuba on nüüd väga mugav, väga hea vaadata teler ja istuda uues diivanile kogu perega.
Ma tahan veel muuta oma esiku mööbli, mul on vaja uus jalatside riiuule kahtlemata, sa peab tulla küllas ja oma ise vaadata, aga oma silm on kuningas!
Ootan sind laupäeval kell 7. Mull on väga meeldiv, et sa tuled.
Kohtumiseni ja laupäevani!
Parimate soovidega, ... 





Kahjuks, ma pean paariks tunniks töökohalt ära minna.
Mull on vaja arstiks minna.
Palun, paluda mind.
Mul ei ole tööle ümbes 2 tundi, sa võib minu vahetada tööle.
Sa peab sel ajal vaatada minult arvutisse saate ja vastasse.
Ja, ära rääki ülemusi, et mind ei ole töökohal.
Minu kontaktid: ... kodulehed ... 
Eile ma ostsin oma koju uud mööblid.
Mööblid ma ostsin Rocollmare kaubamajas.
See on mugav ja odav nurkadiivan, suur laud, viis toolid, suur ja pehme voodi matrasiga ja riiulid.

Nüüd mull on palju erinevaid mööblit kodus vana mööblid ka kodus.
Ma arvan, et vana mööblid ma tahan tooma maakodus.
Nüüd minul korter väga ilusam, kui oli ennem.
Mull on mugav nurgadiivan ja üles seisab söögilauad.
Ma olen väga rahul.

Nüüd ma tahan vahetada kööki ja muuta seina värvi, tahan heled värvid kogus korterisse.
Ma olen vägagi rahul, et mull on uue mööbli, minu korter praegu, nii ilusam!





Tere, Jüri.
Ma vajan ära minema, sest täna mul on hambaarsti vastuvõtt, kell 13.
Praegu on kell 12.

Hakkan puuduma ümbes ühe tunde.
Selle aia jooksul palun, helista Annile ja telli uued puhastusvahendeid, moppe ja töökindaid.
Siis on vaja puhastada WC ja panipaiku.
Kui on vaja, palun helista mulle telefoniga ... , aga kellast 13 kuni 13.
45 ära helista, sest hambaarsti juures ei saa vastata.
Tervist, Tatjana.

Tahaksin oma vana mööbli vahetada.
Mulle meeldib mööbel puust, tellin seda internetipoest, näiteks ON24.
ee.
Praegu ma mõtlen, mida vana kapiga ja diivaniga teha.
Riiulid, voodid ja toolid annan ära ämmale, suvilasse.
Nüüd minu korter on avar, väga avar, sest ebavajalikud asjad puuduvad.
Ma arvan, parem vähem, kui rohkem asju.
Vanad vaibad ja lilled panin ära prügikaste.
Võib olla keegi vajab ja võtab endale.
Järgmisel aastal tahan remonti teha - vannitoas ja WCs.
Vahetan vanni, gaasiboileri ja pliidid seinal.
Teen kõik roosa värvitooniga.
Tuleb ilusalt, kui sa arvad?
Köögis tahaksin vahetada ainult kardinad ja tool.
Siis minu kodu tuleb kauniseks.
Head aega ja ootan Sind külla.






   Kallis kolleeg, kahjuks ma pean minema arsti juurde - mul terve päev pea kohutavalt valutab.
Loodan, et see võtab ainult paaritunni aega - siis ma peaksin jõudma tagasi umbes kell 16.
00 (aga võib olla järjekord arsti juures).
Ärge muretseke, arvan et ei teki mingeid asju, mis on hädasti vaja teha kui ma olen ära - aga kui telefon heliseb, palun vastada.
Kui on vaja, võite võta hindust minuga - ...
Uus mööbl on hea - aga mitte liiga palju!
Me otsustasime, et tahame oma kodu teha ilusamaks.
Käisime poes et vaadata ja osta uue mööbli.
Sõitsime Ikea-sse, mis asub Helsingis - seal on hea valik ja madalad hinnad.
Võtsime igasugused uued asjad- ilus punane divan, toolid mis sobivad hästi temaga kokku, roheline vaip, kena puust tehtud laud.
Osa vana mööbli anname sõpradele, üle jäänud me viskame ära - need asjad juba nõukogu ajast seisavad meie korteris.
Oleme nüüd rahul oma korteriga - kõik on uusi-uus ja väga ilus.
Äga üks ainukene probleem - nüüd on kitsas - ei piisa ruumist - nii palju mööbli et inimesed ei mahu ära!
Siis on vaja teha mingeid muutusi - võtame ühe seina ära, et teha rohkem ruumi.
Või võib olla tuleb üldse kollida teise korterisse - mis peaks olema väga avar!



tere Karina!
Kirjutan teile Piiret.
Mina tahtsin koos teile läksin tööl.
Ma otan teid troolipeatus number viis.
Praigu mina veel koju.
Pärast keel kaheksani mina läks välja.
Kas teil tahaksin minema koos mina läksin väike kohvikusse ja joon kohvi?
Veel ma vatasin raamatu kauplusese huvitav suur raamat, see kauplus asub juurde kohvikuse.
Teile kollegile ...
Ma otsin koju uue mööbli.
Mööbli kauplus asub jargmine trooli peatus.
Ma sõidan homme trool kaks ja vatasin uue mööbli.
Ma tahtsin uue diivanid, uued lauad, uued sektsioni ja uued televisoorilaud.
Vana mööblid ma koik välja minema prügi kasti.
Mu uued korterid väga ilus ja väga suur.
Seal on 2 tuba, üks tuba lastetuba teine magama tuba.
Aga laste tuba ei ole veel voodi.
Ma tahtsin uued laste voodi.
Me meldivad selle korter.
Ma tahtsin veel kodus uued radiatorid.
Vana radiatorid juba katki.
Homme tuleb santehnikud ja vahetsin vana radiatorit.
Torustik on kõik koras.
Aknad on ka koras.
Mul kõik meldib.
Pärast tööl ma läksin koju ja vatasin televisorid.
Kohtusemine.




Tere Andrus.
Mul on üks probleem, et ma pean arsti minema, mul on vastuvõit kell 10.
00.
See võttab paar tundi.
Ma palun sind kas sa saab võttaks dokumentid minu seifist, ja annab see direktorile.
Ma tulen tagasi ümbes kell 12.
00.
Veel sa pead helista firmas "Atlanta" ja kusi millal nad tulevad meie ... Kui on mõni küsimused või veel midagi, siis helista mulle numbrile ... või saada e-mail, ma võttan minu net.
book minuga.
Teie kolleeg ...
Tere õpetaja Mari.
Mul on hea uudised.
Ma ostsin uue mööbli eelmisel nädalal.
See oli väga raske valik, mis mööbli ostsida, sellepärast minu abikaasa tahab roheline, aga mulle meeldib rohkem pruun diivan, nägu seinad suuri ruumis.
Aga pärast me näeme ilus sinine diivan ja puu laud, hea allahinnaga, ja ostsime seda.
Ma soovitan selle kauplus, "Mööblimaja", mis asub Tartu mnt.
32a.
Väga odav mööbel seal on.
Vana mööbel me kingitasime minu vaanemadele.
Nüüd meie korteris on väga ilus eluruum.
Aga abikaasa tahab panna sinine värv seinale, nägu diivan on.
Ma teen seda jargmiseks puhkepäevadeks.
Praegu eluruum on valmis, aga ma tahaks veel vannitas remndi teha.
Ja magamisruumis kaa.
Oi, kui palju tööd veel... Me tahame osta uue kappi magamistoale.







   Tere, Peeter!
Ma olen juba tööl.
Ma pean ära minema kell 12.
00 arsti juurde.
Mu kõht valutab ja kurk valutab ka.
Ma olen ära umbes kaks tundi.
Sul on vaja kliendiga kohtuda, kontrollida dokumente, võtta kauba vastu ja hoida distsipliini.
Ma tulen tagasi kell kaks.
Kui sina tahad küsida midagi, helista mulle.
Minu telefoni number on ... Kohtumiseni!
Ma ostsin korteri kaks aastat tagasi.
Ma otsisin korterit kaua.
Lõpuks leidsin ma ajalehest kuulutuse ja lugesin, et on võimalik osta korteri Pirital.
Ma alati tahtsin elada Pirital.
Nüüd ma elan Pirital.
Korteris on peaaegu kõik korras.
Ainult oli vaja osta mööblit.
Ma leidsin mööbli Järve Keskusest.
Need on kaks diivanit, laud ja laualamp.
Diivanid on pruunid, laualamp on valge.
Vana mööbli ma kinkisin vanaemale.
Ta jäi rahule.
Nüüd minu korter on väga ilus.
Seinad on kahevärvilised, valged ja kollased.
Akna ees on ka kahevärvilised kardinad.
Mulle meeldib minu korter väga.
On vaja ainult osta uue köögimööbli, kuid see on kallis.
Ma arvan, et ma ostan uue köögimööbli järgmisel aastal.





  Tere koleeg!
Mulle vaja minna arsti juurde.
Mind ei ole kohal ümbes 2 tundi.
Ole hea, tee minu tööd.

Kui sul on küsimusi, helista mulle mobiltelefonile, minu number sa tead.

Kohtumiseni.
P. S. Ma teen sulle väike kingitus, ja pärast tööd jõime kohvi kommiga.
Minu vana diivan läks katki.
Mööblimajast "ASKO" ma ostsin uue pehme ja mugav mustriga diivani, ja veel ma ostsin põrandalamp ja uus ruuduline pleed.
Toas ma tegin sanitaar remondi.
Praegu minu toas on ilus ja mugav.
Nüüd ma tahan teha remondi köögis ja vannitoas.
Kahjuks, mul praegu ei ole raha nii palju, kui ma tegin kiiresti, kui mul on võimalus.




Siis ma helistan tööle ja ütlen et mul on üks muure.
Ma ei saa tööle minna selle pärast et eile mina olin peole ja mul on pea valab.
Ma loodan et see võtab paar tunni aega, või poola lõunast pärast ma tulen tööle.
Ja minu telefon on välja ljulitatud, siis ei helistage palun.
Ma loodan et ma tulen varsti.
J 

Mul on suur perekond.

Minu perekonnas on viis inimest.
Ja meil on vaja uue mööbli osta.
Siis me sõidame mööblimajas autoga.
Minu noorem vend on õpilane ja talle on vaja uue kirjutuslaua osta.
Mööblimajas on päris hea valik.
Seal on palju lauad: ajalehe lauad, köögi lauad, töö lauad, aga meil on vaja kirjutaslauda.
See on teisel korrusel.
Me otsime uue lauda umbes kümme minutit, ostsime ja sõidsime koju.
Ma arvan et vana laud.
Me viiskame ära, selleks et ta on läks katki.
Järgmisel nedalal me võtame uue lampi.
Ma loodan et praegu meie korter algab uue elu.




Tere Juri, vaga vabandage.
Mina paariks tunniks töökohalt ära minema.
Minul oli number silmaarst.
Ma otan number 2 kuud.
Mina ei ole töökohalt kell 10 kuni 12.
Palun ütles meie ülemas, miks ma ei tule.
Kas on teiega vajadusel meil on uue number mobiili telefoni ...
Minul korter on 3 toas.

Magamisruumi on väga vaha voodis.
Mina kaib mööbli kauplus ja vaatame uue magamis voodi.
Hind on kallimas.
Mina tegite krediiti.
Ma mõtlen jargmine aastaks vatame uue mööbli köögis ruum ja uue külmatuskapp.
Praegu on väga vana 30 aastat.
See ma mõtlen ka võtta liisingut.
Meie korteris väga kanga ei ole uue mööbli ja remondi.
Praegu kõik korralik korteris ei sa tehtud, kõik on väga kallimas, mina tegin kirustaga.
Aga veel mina tahate uus televisoori.

Televisoori suur ekranid 55 diagonalis, see ma ei tee kui vaja.





Lugupeetud kollegid!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma kirjutan teile: kuhu ma pean minema, kui kaua ma ära olen ja mida teie peate sel ajal tegema.
Mul on praegu väga tähtis töö: ma pean realiseerima töövahenteid teises firmas.
Ma tulen kella viieni.
Palun, tegite oma töö korralikult.
Jäätan minu telefoninumber ... Teie juhataja  
Ma ostsin oma koju uue mööbli.
Ma jutustan Teil, kust ja missuguse mööbli ma ostsin, mida vana mööbliga tegin ja mida ma veel kodus ma tahan muuta.
Möödunud kuud meil lõpeb kapitaalremond korteris.
Ta kestab väga kaua, aga praegu meie korter on moodne, avar ja valge.
Me elame neljateiskümmnendas korruselises majas, neljas korrusel.
Meil on kolmetoaline korter.
Meie korter on mugav, suur ja ilus.
Meil on soja lodža, kus on talveaed.
Sel ajal, kui remont tuleb, me tellimine uue mööbli kauplusest ASKO; diivani, tugitoolid, sekstsionikapi, magamistoa mööbli, köögimööbli.
Ma tahan osta veel suvemööbli lodžale.
Me panime vana mööbli suvilasse.
Tulge, palun kallis õpetaja minu juurde.
teie õpilane ...



Lugupidamis kolleegid!

Mulle on vaja minema toidupoodi.
Homme meile tulevad külalised, nad soovitavad hommikusöök, lõunasöök.
Mul on vaja osta leib, sai, või, kohvi, piima, liha, sibulad.
2 tundi mul ei ole kohal.
Palun tehke korraga rummi.
Puhastage palun aknaid, nõud on vaja pesta.
Ma loodan kahe tunni pärast ma olen kohal.
Minu telefoni number ... Edu ... 
Meil on vaja osta uut mööbeli.
Ma väga ammu leidsin mööblipood või mööbli laad.
Eile õhtul ma lugesin ajalehti ja leidsin teatris.
Tallinnas on avatut uus mööblipood, ja seal praegu on jõuluhinnad.
Täna ma sõidan poodi ja ostsin köögimööbel.
Praegu mulle on vaja leia transport ja viija vana mööbel maal, seal ma tahan restauratsiooni tööd teha.
Meie korterisse.




Leena, unustasin teatada sind, et täna on neljapäev ja mul on vaja hambaarsti juurde minna.

Seoses sellega ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema, kella 10.
00 kuni 12.
00 mind ei ole kontoris.
Palun saada seda kirja, mis on laua peal elektrooniliselt meie direktorile.
Vajadusel sa saad helistada mulle telefoni teel.
Minu telefoni number on: ...

Õpetaja Natalja!

Tahaksin jutustada sulle kuidas ma ostsin oma koju uue mööbli.
Esiteks, kuidas sa juba tead, mul oli vaja köögimööbel: köögilaud ja paar mugavad toolid.
Need mööbliasjad ma tellisin firmast "Vendi mööbel".
Teiseks, ma ostsin mugavat diivanit nahast sinise värviga elutoa jaoks.
Seda ma ostsin "Seegi mööblist".

Seal mul oli vedas, sellepärast, et nad ostsid ära minu vana diivanit ja kaks tugitoolit hea hinnaga.
Nüüd minu korter saab hubaseks ja ilusaks.
Ta meeldib kõigile, kes teda nägi.
Nüüd ma tahan veel osta ilusat ribakardinat ja sooja ja pehme vaipu elutuppa.
Sellega lõpetan, sinu õpilane ... 




Kollegiga me sõitsime trammiga kinos.
Ümbes pool tund.
Kinoteatr asub linnas.
Ma otsin juba pileetid.
Ma otsin juba pileetid.
Me vaatame huvitav film.
Kolleegid teavad ja helistavad mulle.

Me veel käime kofikusse.

Minu perekond otsib oma maja ja uue mööbli.
Meil oli vana mööbel ja me võime otsima poes diivanid.
Need on ilusaad.
Üks nüüd seisab suures toas, teine nurgadiivan on magamistoas.
Me ei tea, et tegema vana mööbliga, aga pärast isa sõidab vanaemale ja nüüd vana mööbel seal.
Tal meeldis.
Nüüd koju ilus, pehmed kohad.
Me puhkame ja vaatame telerit.
Veel me planeerime remonti, muuta mööbli köögis.
Seal vana mööbel ja aknad majas.
Tahaks veel on esik.
Minul sõbralik perekond, sest natuke aega ja kõike olnud hästi.







Hoome ma pean arsti jurde minna.
Kell 10.
00 pean kohal.
Minu naparnik pead mind vahetama ja teha minu töö.
Minuga saab juhindus telefoniga.
Ma tootasin turvatöötaja kauplused.

Minu töö on valvata, et kegi migagi ei varastanud.
Minu arst ütleb et ma pean vell tema ürde tulla 2 näidala pärast.
Ma helistasin tööle ja ütlen et hoome ma ei saa tulla tööle.
Nad ütlevad hea küül, kui uesti lähed arsti ürde siis helista meile uesti.
Ma ütlen hea küll helestan teile kindlasti.
Nüüd ma olen terve ja hoome lähen tööle uesti.
Ma olen ni õnelik et ma jalle tulen tööle ja sain teha oma lemik töö.

Kristine keskuse ma ostin endale uus tel.
Nokia.
Vana tel ma kinkisin oma vana tütrile.
Mee korter on nüid väga kaitse ja turvalisem.
Veel ma soovime muuta oma korteris omad aknad ja uks.
Meil praegu poole ni palju raha osta endale uued aknad ja uks.

Jargmine aasta ostame kindlasti.
Meil on suur pere 8 inimised.
Lapsed käivad koolis ja vaiksed lasteaeda.
Mu pere on väga inelikud, armastavad teine-teist väga.
Otsime uus pesumasin, ja plitt.
Lastele soe riided.
Otsime veel koera ja kaas.
Mee kodu on väga ilus soe palju lilled, loomad rõmmu ja õnne.
Poeg saad endale uus arvuti ja kooli kott.
Kodus tegime uus remont ja vahetame tappetid.

Lapsed ise valisivad endale tappetid.
Nad on nüid väga inilikud.




Tahelipanu kollegile!

Täna ma tulen perearsti.
Minu arst töötab täna hommikul 9. 00-10.
00 kellaaeg.

Juba 11.
00 ma tulen oma töökoht.
Palun minu dokumentid pani laual oma tööd, ise teha.
Kui tuli prooblemid helista kohe minun 1. 11.
2011a Tänan teile.
Tere, kallis õpetaja!

Mul on hea uudis.
Eile ma ostasin uus mööbli.
See on suur ja väga ilus voodi.

See voodi ma ostan kaupluses "Sotka".
Müüja kauplust pakkub mulle suur soodushinna.
Nüüd munu on koju ilus voodi.
Vana voodi ma müüa oma naabrinaisele.

See voodi on väga suured ja nüüd minu tuba ei ole palju vaba koht.
Jargmine aastas ma tahan veel osta uus köökimööbli ja uued kaardinad või rullo.
Palun tule minu juurde ja vaadata minu korter oma hinna, nüüd on ilus või ei minu korter ja mööbli.
Ma ootan teid see nädalas.
Õppilane ... 




Toomas ma pean täna mõneks tunniks töölt ara minema, arsti juurde.
Mind ei ole kaks, kolm tundi.
Ma helistan sulle, ütlen täpselt, kui kohale saan.
Sina ma palun käija autopoes, osta uued rehvid ja pane neid meie töökaubiku peale, vanad viska ära.
Vaata palun et töö ruumides oleks kõik korras.
Kui mingit kusimust on, siis helista mulle, minu tellefoni numbrit sa tead, kui numbrit ei ole siis jattan paberi numbriga laua peale.

Eile ma ostsin mooli poes uue diivani punast varvi vana diivani ma viskasin ara.
Minu korter on nuud vaga muutunud.
Nuud, ta näeb vallja teist moodi, tahaks veel uue televiisorilaua osta, selle parast et telekas on vaga suur ja ei mahu vana laua peale.
Veel home on mõted osta uue vaipa punast värvi see teeb tuba veel ilusamaks.
Sõber lubas kinkida mulle uue lillepotti, siis ma saan sinna istutada lilled.
Kui toas on kõik ilus, siis tuju on ka hea.
Peab mõtlem mida tahaks veel.





Tere, Elvi!
Täna mul ei ole aega.
Kell seitseteist ma lähen koolis.
Sa tead, et minu poeg käib neljas klassis.
Nendel klassis täna koosolek ja ma lähen.
Koosolek algab kell seitseteist kuni kuueteistkumneni.
Kell kuus me kohtusime kaubamaja juures, seal asub troll number kuus.
Võib-olla teil ei ole aega, palun, eelista mulle.

Minu telefoninumber on ... , ja me käime koosga koju.
Sinu kolleeg: ...
Tere, õpetaja Elvi!

Täna ma ei lähe kooli, ma ostan oma koju uue mööbli.
Miks ma seda ostsin?
Mul on pehme mööbel, aga sa oled vana ja must.
Ma soviksin diivanilaud ja uus diivan.

Minu vana möölel lambad põrandal, ja me ei istume siia.
Mu isa annab mulle raha ja ma käin kaupluses.
Mul on väike korter, ma soviksin veel uus magamis toas, aga raha ei ole ja ostsin uus diivan.
Te näete, et ma elan esimeses korruselises, mul on kaks toas.
Võibolla, ma ostsin veel mööbli, aga täna ei ole.
Minu uus diivan on suur, pehme ja tema matereal on palju väiksed lilled.

Laud on väike ja ilus.
Minu korter täna on ilus.
Ma ootan teid täna kell viiest kunu kuueni.
Teie õpilane ...



Tere, Mareke!
Ma saan hommikul täna arstile minema.
Meil on numbrt 8. 30.
Ma olen ära 2 tundi.
Sa peab dokumentid võtma, ja minule laule panema peale.
Ostan sajake ja teeb kohvi.
Ma tulen kiiresti.
Aga sa võib mulle helistan.
Ma ottan.
Minu telefon: ... Kohtumeseni.
helistab mull.
Ma tahan uue mööbli koju ostma.
Mulle meeldib naturalselt puudes mööbli.
Ma tahan ostma magamistuba mööbli: suured kapp-kupe, suured voodi.
Tellisin internetis või vaatan kauplusesse.
Aga vana mööbli ma müüjan või annan minule vanem õdele suvilasse Ta elab Ida-Virumaa ja tahab meie mööbli võtma.
Praegu ma ostan mööbli veel söögituba.
Mulle meldib valgemööbli, aga ma tahan veel uue kodumasinad: pesumasina, nõudemasinad, elekriplitt, ostma.
Veel on mööbli esiku: riideitkappi, pegel.



Tere Anna!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Mulle vaja arsti juures.
Mina arvan et mind ei ole umbes neli tundi.
Ma palun sind, sel ajal mis mind ei ole, vaata, et kõik oli rahulik ja kui oli klientid teenindus palun neid.
Kui on vaja helistada mind, siis minu kontaktid on: ... - mob.
tel.
Lugupidamisega, ...
Minu kodu on nüüd kaunis!

Ma ostsin uue mööbli.
Palju aega ma otsin missugune mööbli mulle soobib, et ta oli mugav, ilus ja ei ole kallis.
Ja otsin.
Mina olin Narvas ja seal kaupluses ma näisin oma mööblit.
See oli nakkdiivan ja tugitool, ka nahast.
Värv oli valge-beež.
Diivan võib kasutada ka voodi kuidas.
Hind ka oli soobivat.
Minu vana mööbli nüüd seisab suvilasse.
Ta veel on heaseisvus ja praegu ei ole raha et suvilasse ka otsima uue mööbli.
Uuega mööbliga meie korter on väga ilus ja stiilseline.

Mul on beež tapeltid seinal ja valge-beež värv uued mööblit väga garmoneerib.

Veel ma tahan ostsin uue diivan lastetuppa, sellepärast minu laps on juba kasvab ja vana voodi tema juba väike.



   Mul on vaja paariks töökohalt ära minema.
, sest et minu venna on täna sünnipäev, ma tahan osta temale kingitus.
Ma arvan see kulub ümbes kaks tundi.
Praegu ma ei oska öelda mida ma soovin temale kingitada.
Aga sina palun valmista mina projekt läbi.
Kui sul vajab minu abi sest helista mulle, see on minu oma telefoni.
Number ... Suur tänu sulle sest sa abiks mulle.
Selles puhkepäevas ma ostsin oma koju uue mööbli.
Kuus kuud tagasi ma alustan teha remondi oma kodu, ja selles kuus ma lõpetasin ära.
Me ohtrasti otsime uut mööbli aga meie linnas on vähe mööblikauplused, ja me alustame otsida internetist.
Seal me leidsime mida meile on soobiv-s aga see mööblimaja asub Rakveres aga see pole viga sest et selles kaupluses on väga head säästad.
Vana mööbli me müüame sest meil pole kohta kuhu see panna.
Uus mööbel on tehtud Eestis ja väga valitetne.
Meie ost sisaldab nähv diivan, kaks tugitollid, sofa ja riidekapp.
Mööbli värv on pruun.

Meie korter nüüd on väga ilus, selle pärast, et pruun mööbel ja bežid seinad anavad väga hea kontrast.
Veel me tahame muuta laste tuba ja osta uue videotehnika.
Laste toas me planerime osta kahekorruline vodi ja uus kirjulaud.





Tere, Tom!
Ma tahan räkida, et ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma saan minema arsti juurde.
Ma ära olen kaks tunnid.
Ma tahan, et see kirjutad kiri Merikele ja teed skeemid.
Kui ma ei jõua, et sa saad tegema veel üks töö.
Sa saad kirjutama tablid.
Minu e-post ... või helistad mulle ... 
Mul on uudis.

Teisepäeval ma ostsin minu koju uue mööbli, sest et vana mööbli mulle ei meeldi.
Ma käisin poodisse ja vaatan mööbli.
Uue mööbli ma ostsin mööbli poodist "ABC"-st.
Seda oli uue sofa ja tollid.
Ma mõtlesin midu ma vana mööbliga tegin.

Ma arvan, et vana mööbli ma võtan ju panema suvilas, sest et suvilas ei ole sofa.
Uue sofa on väga ilus ja mugav.
Ja tänan meie korter nüüd on ilus ja mugaval toas on uus sofa aga köögis on uue tollid.
Aga ma ei valmis, sest et ma tahan ostsida veel erinevad mööblid.
Ma tahan uue laua köögisse, uued kappid ja riulid.
Veel ma tahan uue telerite.
Lõpus ma ostsin uue mööbli väga hea.






Kallis Virve!
Ma pean kell 10 töökohalt ära minema.
Ma käin hambaarsti juurde.
Mul on väga valutab hambad.
Ma mõtlen, et mul aitab paar tundi.
Sa peab sel ajal veedama kaks tundi minul klassis.
Laste tead, mida vaja tegema.
Temad on ülesanne.
Kui on midagi, helista mulle telefonil ... Sinu kolleega ... 







Tere Marika!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma pean minema haiglas.
Mul on hambaid valutab.
See ei ole väga kaua, ümbes kaks tundi.
Sel ajal, palun, annad kaks tundi 4. c klassis.
Seal on kehaline kasvatus ja loodusõpetus.
Helista mulle.

Mul on uus telefoni number ... Aitäh Sinule.
Sinu kollega ...
Ma ostsin oma koju uue mööbli.
Ma sõidsin mööbli kauplus ja ostsin mööbli köögis.
See on väga ilus ja mugavam mööbli.
Ma ei tea, mida vana mööbliga tegin.
Võib olla kinkin sõbrale.

Temal on maja maal.
Temal sobib minu vana mööblid.
Praegu minu korteris ei ole köögi mööblid.
Me tegime korteris remonti ja vana mööbli on katke.
Veel me tahaksime muuta elutoas mööblid: sektsionkapp, diivan, tugitoolid ja divanilaud.
Me tahaksime ostma kõik Uus Aastat eest.
Veel me mõtlime muuta mööbli magamistoas ja eseklik.




Tere päevast kallis Tiiu.
Kirjutab sulle ... Mulle on vaja töökohalt ära minna.
Mulle on vaja arsti juurde minna.
Ma olen arsti juurde umbes üks tund, kella üheksast kuni kümneni.

Ma palub sind, tee koos lapsega ilusaid pildeid.
Sa saab kontakti minuga telefonil ... Lugupidamiseks, ...

Ma tahan kirjutada sellest, kus ma ostsin koju uue mööbli.
Mulle meeldib üks mööbli kauplus, ta asub Narvas, tema nimi on Gigant.
Tavaliselt ma ostan uue mööbli internetis, aadressil www.
gigant.
ee.

Ma ostsin uue diivan ja diivanilaud.
Vana mööbel ma kingin müüan.
Nüüd minu elamistuba on väga ilus koos uue diivani ja diivanilauaga.
Veel ma tahan kodus muuta köök, mulle on vaja osta köögilaud, tollid, köögikomplekt.
Ja veel tahan muuta minu magamistuba, tahas osta uus voodi, laelamp, suur ja ilus vaip, suur peegel ja voodikappid.






Te peate horispolkoomi minna ja siis pöörage vasakule.
Sellel asub kool see on meie töökoht.
Tööaeg algab kell seitse ja kell kolmas lõpetab.
Te peate õpeta lapsed Eesti keelte ja õpeta lapsed mida nad peavad teha eksamis.
Minu kontaktid on minus klassis.

Minu nimi on ... ja perekonnanimi on ... 
Ma ostsin uus mööbli uuest poodist.
See on väga hea pood: värviline ja nad ilus.
Mööbil on ilus.
See on diivan ja vood, olid väga hea.
Aga minu vana mööbel siis on minu õel, ta tahab et ma annan teie kõik vana mööbel.
Minu korter algab uus elu, sellepärast et, uus mööbel annab teie uus interjer ja värvid.
Ma tahan muuta veel kööki, lastetuba, töötuba ja esiku.
Töö toas ma proovin muuta ellektromasinad ja kompjuterit, esikus proovin tegema euroremonti, köögis ma tahan et oleks pesumasina ja uus külmkapp, lastetoas proovin euroremonti tegema ka.
Minu mees rägi et see on väga hea mõte.







Kolleeg, Tatjana!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Ma tahan teada sulle, et kuhu pean minna.
Mul on vaja minna ümbes kaks tundi juuksuri saloonis, ma teen praegu uue soeng.
Tatjana, sa peab sel ajal tegema, oota mind!
Kui on vajadusel ma jään minu kontakti telefoni number ... Ette tänades!
Sinu kolleeg ... 

Hiljuti ma ostsin oma koju uue mööbli.
Juba ammu ma vaatasin väga hea ja mugav pehme mööbli.
Ma unustasin sellega.
Oi kui tore, kui ma nägin pehme mööblit, sest mul soobib.
Ma jalutasin Jõhvisse ja läksin mööbli kauplusse.
Seal ma nägin punane, nahk diivan ja kaks tugi toolid.
See mulle väga meeldis ja ma ostsin praegu.
Aga vana mööbliga ma annan siiski minu vana emale suvilasse.
Nüüd minu korter on väga ilus ja mugav, sest see diivan on suur ja pikk.
Aga praegu veel ma tahan ostma uue diivanilaud, sest olen väga mugav.
Kutsun kõik minu juurde külas.

Helistage ja tulite minu kodus.
Ma elan ... Ootan kõik.
Kõike head.






Ruudi on film väikesest poisist kellel isa ei ole.
Mä ei täpselt saanud aru miks ta on viiginkidest nii huvitunud, aga ta oli.
Kui film algab, siis on seal turul ehitatud viigink laev aga vana viiking komme järgi, ainult mehed saavad sellaga sõita.
Kahjuhks rüüdi on veel nii väike, et ta ei ilma isata saa sõita.
Siis Ruudi otsustab, et saada isa, tuleb suur papakonkurents teha.
Auhinnaks ta annab tema ise, oma ema ja muinasjutulise viikingvaranduse, mida tal loomulikult ei ole.
Loo jooksul Ruudi leiab kaardi milles on märkitud vana, viiking varakuse koht.
Kaks kahtalast meest huvituvad ka Ruudi varandusest ja hakkavad seda tõsiselt otsima.
Minu arvates see film, laste jaok piisavalt hea.
Kuigi kõige suurim puudus on loo omadusis.
Näiteks sama linna kolinud mees ja Ruudi ema ei armu millaski kohas filmi.
Nad lihtsalt hakkavad koos käima filmi lõpus.
Siis need kaks kurjategijad.

Nad röövisid ära Ruudi ja teise possi ja läksid otsima varandust mere põhjast aga kui nad seda ei leia, siis hakkavad need mehed paadis kaklema ja kukkuvad ära ja possid ka (nad olid samal paadis).Siis järgmises etteastes (kuigi nad kukkus keskele järve) on Ruudi haiglas ja viimases etteastes on kurjategijad sõitamas autoga ära.
Siis kuidas nad seal järvest ära tulid ja miks keegi ei kuritegijaid kinni võtnud ja pannud vanglasse?
See film sopib küll pere väikestele lastele, aga ma ei seda filmi kunagi taha uuesti vaatata.

 
                 
                 
 

              
                 
Sellel korda me ajame juttu ühest minule väga tähtsast esemest, minu omast tume punasest Philipsi vinüül plaat mängijast.
Selle eseme ajalugu alustas kuuekümnendatel aastatel Saksa vabariigis, Philipsi vabrikul.
See ehitajad olid Sakslased noored mehed, kes töötas väikese raha eest Philipsi suures vabrikus.
Sellel ajal oli Sakslased kiindnud kuulama juba rock muusikat mis oli pärit välismaalt.
Ma usun et selle plaati mängijal on kuulatud Elvis Presleyt nagu Ziggi Stardustit.
Aga kuidas see minu oma mängija soome sai seda me ei tea.
Ma leisin selle ühest väikest poest, kus müüakse vanu esemeid.
Ma vaatasin seda väljast nagu see oleks olnud minu esimene tüdruk.
Ma teasin et minu on vältimatuselt saada see endaks.
See oli nii väike ja näitas välja nii üksikult seal klaasi taga, ja kui üks nädal oli innud olingi mina juba kuskilt saanud rahad ja käisin sisse poesse.
Poe müüjanna vaatas mind ja tahtis teada mis ma siin poes teen.
Muidugi on ebanormaalne et noor poiss saab sisse poesse ja tahab mingisuguse vana esme endale.
Paar aastat tagasi ma parandasin see väikse vinüülplaati mängija.

Sellal ajal olin ma juba kolm aastat kogunud muusikat ja ise mõtlesin et oleks lahe kui ma saaksin see mängija töötama.
Siis ma parandasin seda minu väikeses ühetoalises korteris kaks nädalat ehkki väljas oli kevad ja kõik minu sõbrad helistas minule kogu aeg ja küsivad et kus ma olen ja mis ma teen ja tantsivad minu ka jooma minna... Kahe nätala pärast ma sain kui saingi see parantaduks, ja mis rõõmu ma sain siit.
Ma käisin väljas seega ja mä istusin pargides, mängin plaatid taeva all ja ainult vaatasin pargist terve linna üle..
Kui ma kolisin Tartu oli see ka esimene asi mis ma kaasa võtsin (see plus umbes 150 väikest plaati mis kutsutakse soome keeles seitse tolliseks.) Mul oli palju appi sest mängijast kui m a olin esimesel nätalal täiesti võõras linnas ja ma ei veel tundnud kedagi.
Ma vaatasin üle Tartu linna ja sain palju leevendust muusikast, mis mul oli kaasa.
Praegu on see mängija minu kappi peal ja see ongi praegu üks minu lemmik ese.






Inimene ei saa elada ilma armastuseta, ükskõik millises eas.

Väikesel lapsel on kindlasti vaja, et tema eest hoolitsevad ja teda armastavad, siis ilma armastuseta ta tunneb ebakindlustus, hirmus, ei saa täisväärtusliku areneda.
Pärast kui ta natukene kasvab, siis juhtuvad koolis igasuguseid problemeid, ta saab olla väga agresiivne, või.
Kui laps ei saanud armastus, siis kui ta kasvab suurem hakkab otsima seda ise sõprade hulkas.
Ka kindlasti vanainimesed tahavad et neid armastavad.
Ilma armatuseta inemene tunneb üksivus, õnnetu, ja elus on rohkem musta värvi kui valge.
Praegu maailmas on selline olukord kus on palju sõjaid, narkomaneid, enesetappe et inimesed ei oska või ei taha armastama teineteist.

 



Ma arvan, et inimesel peab olema valik kus ja kuidas ta tahab õppida.
Eesti riigis elavad venelased ja eestlased.
Nad tahavad õppida muidugi ema keeles, aga on inimesed, kui venelased nii eestlased, kes tahavad osata eesti keelt ja vene keelt.
Näiteks, vene inimene heameelega õpiks eesti koolis, lihtsalt sellepärast, et ta tahab osata eesti keelt, samuti tagurpidi on eestlased, kes tahavad osata vene keelt.
Mõtlen, et samuti peavad olema koolid, kus eesti keele süvaõpega.
Näiteks, venelane saab õpida koolis ema keeles ja paraleellselt õppida eesti keel.
Kõigides vene koolides õppitakse eesti keel, aga pole kõigides süvaõppega.

Lõpuks, tahan öelda meie elus, meie ajas on oluline valik.

Inimesel peab olema valik, kus, kellena ja millal ta tahab õppida.
Muidugi ta peab ise valida keel, mis tahab osata.
Haridus peab olema kõigile kättesaadav ja ema keeles.
Olen nõus, et kui inimene elab ühes riigis, siis peab osata riigikeel, aga õppida ja võib saada hariduse ema keeles või keeles, mis soovib.

 
                 




Meie ei saa elada ilma hariduseta, keeleoskuseta, töövõimaluseta, arvutita, sideta, perekonnata, tööta, korterita, rahata, sõprata, telefonideta, õhkuta, uudisteta, päikeseta, emakeele oskuseta.
See kõik on meie tänapäeval oluline, et vaja töötada ja elada.
 


Mina lõpetasin Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi.
Koolis ma unistasin saada füüsika õpetajaks, aga kui ma mõtlesin ära, siis ma sain aru, et seda on raske.
Siis ma mõtlesin tulla TTÜ-s, sellepärast et seal on palju sõpru ja minu klassikaaslased ka kavatsesid tulla TTÜ-s.

Kui tulin õppima oma eriala ma tutvusin uue inimestega, kes on ka lahed, sõbralikud ja seltsivad.
Ma lähen TTÜ-sse õppima oma erialale: ma mõtlen et seda elektroenergeetika on väga perspektiivne.
Sellel erialal ma jaba leidsin uusi sõpru.

TTÜ on väga suur hoone ja kaasaegne, seda on imetlenud mind, sest et ma ei õppinud mitte kunagi suures hoones.
Selles ülikukoolis kõik inimesed on sõbralikud.
Aga ma ei oodanut, et seal on raske õppida.

Mida ma ootan eesti keele tundidelt?
Ootan, et seda tunnid aitavad mind ja ma sain rääkida eesti keelt.

Ma tean, et meil on väga hea õpetaja.

 
                 
                 
 

              
                 
Ma olen alati lahke inimene.
See tähendab kui on vaja minu abi siis ma aitan.
Mulle meeldib lugeda raamatud ja tegelema floristika.
Ei tihti, kui mul on aega, sest raamatud teevad targas, ja floristika andma mulle hea tuju.
Kui mul on pingeline olukord, siis ma säilitan rahu.
Ma joon klaasivese vett ja hingen sügav.
Kui mul heal tuttaval on sünnipäev, siis ma õnnitlen seda.
Jah mulle meeldivad sünnipäevad.
Ei tihti.
Kui mu sõber palub mind appi, siis ma aitan seda.
Sest ta on mu sõber.
Ei neid ei juhtu tihti.
Kui mul ei ole mingeid kohustusi, siis ma puhkan kodus, koos oma perega.
Selliseid hetki ie ole palju, sest mul on vähe vaba aega.
 


Minu nimi on Eesnimi, olen üheksateistkümne aastane.
Ma olen sündinud Eestis, sellepärast ma tahaksin ka siin edasi elada, töötada ja oma riigile midagi teha.
Erinevatega sõnadega ma sooviksin olla kasulik Eesti jaoks.
Selle jaoks mul on vaja haridust saada.

Sest pärast kooli lõpetamist ma käisin ülikooli õppima.

Ma arvasin ja arvan praegu ka, et TTÜ on kõige parem kõrghariduse omandamise jaoks ülikool Eestis.
Ma õppin ehitusteaduskonnas tööstus- ja tsiviiliehutuse erialas.
Miks ma tulin just selle eriala õppima?

See on kerge küsimus.
Sest ma olen kindel, et inimene, kes lõpetab õppimist selles erialas, ei saa tööta jääda.
Ehitus on vajalik struktuur riigis.
Ja sellepärast on vaja palju spetsialiistid kõrgharidusega.

Praegu ma tahaksin kirjutada oma muljedest TTÜst.
Nad on kõik positiivsed.
Õpetajad on sõbralikud ja saadavad.

Eesti keele loengutelt ma ootan keele parendamist.
Ja ma loen, et see võib juhtuda, kui ma hästi õppin.



Alguses ma tahaksin rääkida paar sõnu endast.
Ma sündisin, elasin ja õppisin Narvas.
Sellisel aastal ma lõpetasin keskkooli ja astun läbi TTÜ-sse.

Ma juba kolm aastat tahaksin õppida TTÜ-s, infotehnoloogia teaduskonnale.
Mul oli üks huvi - arvuti programmerimine.
Enam kui küllaga ma lugesin tehniliseid õpikuid, õppisin pähi programmerimise keeleid.
Ma armastasin, ja praegu armastan kõik, mis seotud arvutiga.

Esimene eesmärk on juba tehtud - ma õpin TTÜ-s.
Ja ma loodan, et minu huvi saab mulle aidata, ja ma edukas saan kätte diploomi.

Ma õppin informatikale.
Ja praegu mulle meeldib kõik: loengud, harjutused, praktikumid, inimesed, tuutorid ja minu tuba TTÜ ühiselamus.
Praegu mulle väga meeldivad niisuguseid aineid: diskreetne matemaatika, matemaatika täiendõpe ja sissejuhatus infotehnoloogiasse.
Ja ei meeldi mulle juba filosoofia, sest et ruumis on alati müra, ja see sõltub ka õpetajast.

Praegu TTÜ-st ma tean väga vähe, ja võib olla ma saan muutuda oma arvamus.
Paraku teine eesmärk - on hästi lõpetada õppimist TTÜ-s, ja ma olen kindel, et ise saan see teha.

TTÜ annab mulle väga palju muljet.
See on iseseisvus, rõõmus, huvilised ained, uued tutvused.
Küll ega vahest ma tunnen, et tahan Narva-sse, tahan näha linnu, kus ma elasin 19 aastat ja inimeseid, koos kellega elasin.

Mida ma ootan eesti keele tunnidest?
Eelkõige, see on oma tase eesti keeles kõrgem teha.
Süveneda oma teadmiseid.
Ja kergem ületada probleemeid, missuguseid on seotud õppimisest TTÜ-s eesti keeles.




Minu nimi on Eesnimi, olen esmakurslane ja tahaksin edukalt õppida TTÜ-s.
Mina olen pärit Narvast, kus mina õppisin Narva Humanitaargümnaasiumis.
Praegu elan Tallinnas hea meelega, sest siin võin rääkida nii eesti, kui ka vene keeles.
Olen aktiivne sportlane: tegelen jalgpalliga, korvpalliga ja ju-doga.
Minule meeldib suhelda ja tutvuda inimestega, ja positiivne ellusuhtumine.

Mina tulin just oma eriala õppima, sellepärast arvan, et selline eriala on vajalik tulevikus ja mina võin edukalt leida endale tööd.
Aga muidugi arvan, et töö peab tooma nii raha, kui ka vaimset rahuldamist.
Minule meeldib oma eriala.
Minule meeldib TTÜ-s õppida, siin on kõik tudengid ja õppejõud väga targad, sellepärast siin on väga huvitav.
TTÜ-s õpivad minu sõbrad ka, sellepärast mul ei ole siin igav, kavatsen nendega rääkida eesti keeles.

Just TTÜ-s mina saan targemaks ja kultuursemaks.

Tahaksin e. k. loengutel rääkida eesti keeles ja arendada minu riigikeeleoskust.
Eesti keele loengud aitavad mul õpida TTÜ-s, elada Tallinnas ja töötada tulevikus.
Püüan töötada aktiivselt e. k. loengutel ja aitada oma lektorit.





Laulmine on iga kultuurinähtus.
Laulmine väljendab meid.
Igal rahvasel on oma omadused, kombed, eluviisid, mille poolest me voime teada, mis teeb, näiteks, eestlastest laulurahva?

Vanal ajal eestlased kasutati väga palju laule, nad laulsid nii töötades kui ka puhkamisel.
See tähendab, et muusika on olnud alati eestlaste hingedes.
Eesti folkloor mängib suurt rolli ka ajaloos.
Folkloor koosneb 3 osadest - pillid, laulud ja tantsud.
Laulud on nii vanadrahvalaulud, kui ka uus rahvalaul, mis on kiriku sisuga.
Kõige tähtsam ajalooline sündmus on esimene ülemaaline laulupidu, mis kujunes 1869. aastal Tartus.
Pärast traditsioon kandus Tallinnasse, ja see toimus 1869. aastal.

Vanal ajal laulupeol võttsid osa ainult meeskoorid, juba hiljem lisanduti osavõtjatena naiskoorid, lastekoorid ja siis poistekoorid.
Koorid on ka meie päevadel.
Väga palju last laulavad muusikakoolides ja tavaliste koolides ka.
Siinme võime öelda, et huvi muusika kohta ei ole kadunud, võib-olla tagupidi, see huvi kasvab.
Igal peol esinevad lastekoorid, lauljad, samuti eestlastel on väga palju mänge, mis on seotud muusikaga.
Ajaloos on palju faktoreid mis mõjutasid eesti muusikale, seetõttu, ma arvan, et eesti rahvaviis on omapärane.

Eestlastel on instrument - kaneel, veel nad tihti kasutavad bajaani (näiteks, kui Eesti oli üks Venemaa osadest).
Eestlastel on ka palju heliloojat, rahvalaulu jne.

Ma arvan, et see, mis teeb eestirahvast laulurahva koigepealt on laulupidu, see näitab, et eesti rahvas oskab säilitada kombeid.
Nende jaoks on väga tähtis see.

 



Mis teeb eestlastest laulurahva?

Ma olen nõus essee teemaga, et eestlased on laulurahvas.
See näitavad meile ajaloolised faktid ja kaasaegne situatsioon.

Kõigepealt, on selge, et laulmine on esimeseks emotsionaalne ja teiseks esteetiline väljendusvahed.
Seejärel rahvalaulad põhiliselt jutustavad meile rahva minevikust.
Eesti rahvalaul võtab algust mitu sajande tagasi, aga rahvalaul nagu rahvakultuuri tähtsaim sümbol Eestimaal, minu arvates, oli vormistatud esimese laulupidu ajal.

On küll, sealt ajalt juba palju aastaid läks ära, vaid laulupidu on tähtsaim sündmus eesti kultuurielus siiamaani.

Kindlasti, eestlased laulavad mitte ainult rahvalaulad.
On väga populaarsed kaasaegsed muusikalised teemad ja suunad, nende arvas on populaarne muusika, rock, rap, jazz, klaasikaline muusika ja teised.

Tele- ja raadiosaadete suur arv on hea näidis, et eestlased on laulurahvas.
Inimesed laulavad üksi ja kahekesi, ja kolmekesi; kodus ja tööl, looduses ja autos; koos perega ja sõpradega, sugulastega ja tuttavatega.

Väga huvitav fakt on, et kaasaegsetes eestikeeltes laulades on natuke populaarne folkloori teema.

Tõenäoliselt, et nii laulupidu, kui ka erinevate teiste laulufestivalide korraldamine on side läbi minevikut ja tulevikut.

Kui vaadata statiistikat, siis näeme, et 1994. aastal laulupidus Tartus laulis umbes 16 000 lauljat 70 000 kuulajale ja Tallinnas laulis ühtekokku 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajatele.
See on väga suur arv, kui mäletada, et Eestimaal üldse kokku elavad umbes 1 350 000 elanikke!
Te küsite: "Miks nissugune populaarsus?
". Ma vastan: "Eestlased on laulurahvas!"  





Eesti rahvas on unikaalne rahvas.
Laulmine on olnud eestlaste jaoks tähelepanuväärne kultuurinähtus juba palju sajandeid - see on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, aga ka sotsiaalne tegevus.
Vanal aja oli nii et laul saatis eestlast hälli hauani.
Vanad eestlased laulsid uksi olles, töötades, last kiigutades, peaaegu igal pool kus sai eestlased üritasid laulda.

Eesti vanemat laulutraditsiooni esindab laanemeresoome kultuuriline iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.
Eestlased on saanud häid mõtteid ka Euroopa poolt, eelkõige saksa, aga ka rootsi ja slaavi muusikas, mis lõi uusi riimilisi laule.
Ka laulupeod on eestlaste elus mänginud tahtist rolli.
Sest just laulupeol sai näha ja kuulda teiste rahvuste laule ja leida midagi head ja uut enda jaok.
Eesti rahvus on korraldanud kakskümend kaks laulupeo kus on laulnud nii meestekoorid kui ka naiste- ja lastekoorid.

Laulupidudel tavaliselt osaleb üle viikümne tuhande inimese, sest just see ilus muusika ja laulud teevadki eestlasi laulurahvaks.




Mis teeb eestlastest laulurahva?

Ühelt poolt on see lihtne küsimus ja me võime sel hetkel vastata, et eestlased on väga musikaalne rahvas ja vanast ajast nad laulavad kodus ja tööl.
Aga teiselt poolt et täpselt vastata me peame pöörduma ajaloosse ja kultuurisee.
Seda ma tahaks teha.

Üldiselt võin öelda, et laulamine parandab meleolu.
See on eriti tähtis raskel ajal.
Eesti rahva ajaloos olid rasked ajad, kui teised riigid valitsesid Eestis.
Muidugi eestlased laulsid, et olla tugivamaid ja tõsta tuju.

Eesti vanemat rahvalaulu nimetatakse regivärsiline rahvalaul.
Sellest algas eesti laulamine.
See oli ainult vokaalne esindus: eeslaulja laulas ja arenes laulu aga koor kordas.
See oli koos liikumisega.
Rohkem laulasid naised kodutööd või käsitööd tehes, aga mõnikord laulasid ka mehed, näiteks pulmas.
Aga kõik meie elus areneb ja uued rahvalaulud olid teised.
Nende lauldi teistmoodi.
Inimesed kasutasid muusikainstrumentid, näiteks vene bajan või kannel.
Sõnad olid tõsisemad, kui varem, sest sellesse mõjusid kiriklaulud.
Tänapäeval regirahvalaulud on kadunud, võib olla ainult saaredel, näiteks Kihnul naised laulavad seda.

Igal rahval on oma kultuur, see tähendab oma laulud, teosed, kangelased.
Võin öelda, et kultuur teeb rahvast omapäraseks.

Arvan, et eestlastest teeb lauarahva see, et tänapäeval, kui on palju erinevaid muusikastiili, näiteks nissugused uued ja moodsad stiilid nagu hip-hop, "drum and bas", "alternative" mõned ja mõned eestlased kuulavad rahvamuusikat.

Tänapäeval on palju ansambleid, mis mängivad rahvamuusikat.
Inimesed käivad arhiivides, leiavad sealt vanalaulu, et need mängida.
See on väga hea nähtus, et mõned musikaantid on noored.
See tähendab, et traditsioonid käivad põlvest põlve.
Tänapäeval korraldatakse mitmesugused muusikaüüritused.
Nagu ma sain aru, kõige tundub on Viljandi folkloorfestival.

Rääkides üüritustest, muidugi ma pean ütlema Eesti laulupeost.
Selle peo olemasolu rääkib sellest, et eestlastele väga meeldib laulda.
Nendele see on tähtis kui teised kultuuri osad.

Esimene laulupidu oli 1869. aastal Tartust.
Aga see traditsioon on väga oluline ka tänapäeval.
Palju inimesi erinevates linnades laulavad kooris, käivad muusikakoolis, et osaleda laulupeos.
Mina ise olin ükskord laulupeos.
See on unustamatu mulje.
Seal oli nii palju inimesi, kõik laulasid, kõik olid väga õnelikud.
Seal sain aru, et laulamine ühineb inimesi, eestlased tunnevad, et nad on üks rahvas, laulurahvas!




Eestlastel on nagu "laulurahval" on väga pikk ja omapärane kultuur.
Väga tihti võib kuulata arvamust, et eestlastel ei ole oma laulukultuuri.
Ja mul on selle arvamuste kohta loogiline küsimus: miks ei ole?
Väga palju inimesed ütlevad, et kõik eesti kultuur koosneb vene ja saksa kulturist!
Ja nagu eesti tüdruk ma ei ole sellega nõus!
Väga tihti koolis, oma õpikutes ma nägin sõna "laulurahv" ja ainult pärast kui ma sooritasin ajaloo eksamit ma saan aru mida see tähendab.

Väga ammu millal eestlased-jahimehed tegid oma tööd ja perenaised istusid kodus ja valmistasid toitu, juba sellel ajal sündis laulurahv - eestlased.
Kõik mida nad tegid oli koos laulaga.

Sellest võib jutustada need vanud laulud, millised praegu on väga populaarsed meie vanevanematel.
Võib-olla need laulad on mitte ilusad aga nad näitavad et eestlastel oli see laulukultuur, millal nad olid veel vabad.
Pärast kõik need valed omanikud: sakslased, rootslased, veenelased tuavad väike osa oma kultuurist.
Ja võib-olla sellepärast kujundus see vale arvamus, et eestlastel ei ole oma laulukulturi.
Aga kui inimene hakkab huvitama ta saab aru et eestlased võivad-olla "laulurahv".
Sellepärast et laul andis sellele rahvale tunne et nad on iseseisvane ja vaba rahv.
Ajal, millal oli raske ja eestlased kõik andsid uutele omanikule (näiteks venelased .) aitab ainult laul millega nad proovisid säilitama jõudu.
Ja see aitab!
Kõik laulupeod mis oli organiseeritud andsid nii suur kogemus palju kombeid ja muljeid, et pärast seda ei sa ütelda et eestlastel ei ole oma laulukulturi ja lihtsalt kultuuri.
See rahv oskab säilitama kõik mis seostub tema eluga.
Ja ma arvan et seda oskus ja muidugi omaduse nagu "laulurahv" vaja mitte ära kaotama!

 




Kui ma võrreldan Mari tänapäevase naisega, ma leidsin palju sarnsi aga ka erinuvusi.

Mari elas talus 19 sajandil, vaatamata sellele mõtlen, et tänapäevane naine ja Mari on sarnased.
Nagu tol ajal naised istuvad kojus ja hoiavad laste eest.
Aga siin on erinevus.
Paljud tänapäevased naised ei taha istuda kojus.
Nad tahavad teeninda raha ja teha karjääri.
Kui võrreldan Mariga siis näen, et talle ei ole väga vajalik teeninda raha.
19. sajandil mees oli perepea ja naine peas kuulata meest ja teha kõike mida ta ütles.
Aga Mari ei tahtnud kuulata Tõnu.
Ka tänapäevana naine ei teha seda mida ütleb mees.
Kui naine ei taha teha seda mida mees räägib, siis ta ei teha.
See on sarnas Mari tänapäevaste naistega.
Mari nagu tänapaevane naine tahtis elada oma pere, laste ja mehega keda ta armastab ja kes armastab teda.

Aga ta ei olnud armastav naine.
Ma mõtlen, et inimesed on alati sarnased ja ei ole vajalik mis sajandil nad elavad.





Romaan oli kirjutatud XX saja alguses, aga me ei saa ütelda, et tegelased kes on kujutatud romaanis "Mäeküla Pimamees" ei ole tänapäevaseid ja aktuaalseid.
Vilde romaanis peategelane on Mari.

Mari mõtted ja usu on kaasaeglased.
Meie ajas naine ei luba kedagi talle ütelda mida teha, ja Mari ka ei luba.
Tõnu ja Ulrich von Kremer püüavad Marit juhatada, aga Mari mõtleb, et ei saa seda teha, sest see on amoraalne, ja kuula neid.
Näiteks, ta ei tule mõistnikule, kuidas von Kremer kutsub Marit ja pakub Tõnule mäeküla piimameheks saada.
Ta on nõus Kremerile tulla lõppus, aga tal ei ole teist võimalikust.
See iseloomustab Marit nagu tänapäevast naist.

Tänapäeval suurem osa naist ei mõtle, kui tegevus on patt või mitte, ja teevad mida nad tahavad ja mida on nendale kasulik.
Aga Mari kardab pattu.
Aga see ei tähenda, et Mari ei ole tänapäevane, sest tema tegevused on paremad ja õiged.

Mari on noor naine, meie ajal nejud mõtlevad ainult ennast, aga Mari hoiab Tõnut ja lastest, sest Mari on julge ja lahke.

Maril on oma arvamus, ta on tark ja teab endale hinda, sellepärast me saame ütelda, et ta on tänapäevane naine.





Kui ma võrreldan Tõnu tänapäevase mehega, ma leidsin palju sarnest.

Tõnu on talumees, kes elas talus 19 sajandil.
Vaatamata sellele, ma mõtlen et tänapäevane mees ja Tõnu on väga sarnased.

Tõnule väga meeldivad raha, ja ta tahtis saada rikkaks.

Raha mängivad suurem osa Tõnu elus.
Ka tänapäevase mehele on väga vaja, et tal on raha, sest tänaelu on raske ja kallis ja inimene ei oska elada rahata.
Tõnu ja ka tänapäevane mees teeb kõike, et sada rikkaks.
Suhtles naisega võrrelda Tõnu tänapäevase mehega ka.
19 sajandil mees oli perepea ja näine kuulas kõike, mis mees räägis.
Aga Tõnu oli niisugune mees, kes ei oli kuri abikaasa.
Maari ei kuula oma meest.
Ka tänapäevane mees ei ole kuri ja täna ei ole vaja kuulata, mis mees räägi.
Kui naine ei taha teha mida sa räägi, siis sa ei saa teda sündida.

Kui Tõnu sai piimameheks, ta oli uhke ja õnnelik.

Tõnu-piimamees armastas koos sõbraga baaris istuda ja õlut juua.
Väga tihti Tõnu oli purjuks, nagu siga.
Ka tänapäevase mehele meeldib alkohooli sisse võtma.

Ma mõtlen, et inimesed on alati väga sarnased, vaatamata sellele, et nad elavad erineval sajandil.





Kõigepealt ma tahaksin rääkida tänapäevasetest naistest.
Mõned tänapäevased naised töötavad ja veel kõik kodutööd naise õlgadele veeretatakse.

Kahjuks, kodutööd nõuavad palju aega ja paljud neist ei ole kaugeltki kerged ega meeldivad.
Tänapäevased naised iga päev käivad toidukauplustes, kust ostavad hädavajalikke toiduaineid: leiba, aia, piima, juustu, vorsti.
Naised eelistavad käia kauplustes, mis asuvad kodu või töökoha lähedal, sest see on väga mugav.
Mina ise eelistan käia kaupluses, mis asub minu kodu lähedal.
Ma tean, et laupäeviti või pühapäeviti käivad mõned naised ka turul, sest tooted seal on odavam ja värskem.
Ostavad sealt liha, kartuleid ja aedvilju, mõnikord ka riideid ja jalatseid.
Mulle Narva turg eriti ei meeldi.
Rahvast on väga palju, trügitakse, väljapandud kaupu ei saa korralikult vaadata.
Tegelikult on turul käimine küllaltki väsitav.

Mõningates peredes on oma aiad.
Vabal ajal meeldib mõningatele tänapäevastele naistele aiatööd teha (aias askeldada).
Nad kasvatavad seal igasuguseid aedvilju, nagu tomateid, kurke, porgandeid, kapsaid, tilli, lilli ja ube.

Tänapäevased naised elavad majades, kus on kõik mugavused: keskküte, soe ja külm vesi, elektripliit, telefon, lift ja prügišaht.

Ma arvan, et tänapäevased naised ei looda meestele, sest mõned tänapäevased mehed on nõrgad.
Näiteks: ühel minu tuttaval on abikaasa.

Kahjuks tema abikaasa jäi umbes aasta tagasi töötuks ja nüüd on tema perel materiaalsed probleemid.
See mees ei otsi tööd ja ei tee kodutöid.
Naine loodab ainult (ise)endale.

Tänapäevased naised on väga sõltumatud.
Ma arvan, et Mari (Eduard Wilde romaanist) on nagu tänapäevane naine.
Ta on väga sõltumatu, ta tahab elada linnas, kus on kõik mugavused.
Mari loodab ainult (ise)endale.

Aga Mari on siiski suursugusem, kui tänapäevane naine.

Mari võttis vaeslapse endale, sest ta tahtis neid aidata ja neid kasvatada.
Ma arvan, et tänapäevane naine (mitte iga) ei saaks seda teha, sest lapse kasvatamine - see on väga raske!
On vaja palju kannatuset, aega ja vahendeid.

Ma arvan, et Mari on väga tore naine.

Lõpus ma tahan ütelda, et igas inimeses on midagi eriline ja hea.




Varsti on jõulupühad.
Ma ootan neid sellepärast et kahekümne teisest detsembrist meil on väike jõuluvaheaeg.
Jõulupäevad on väga huvitavad päevad.
Meie linn on ilus kaunistatud, kesklinnas on suur kusk, Vanalinnas jalutavad päkapikud.
Kõigil on väga hea ja pidulik tuju.
Inimesed ostavad kingitused ja kinkivad teineteisele.
Jõulu see on suur pidu usulik inimestel.

Aga sellel aastal minust jõulupäeevad ei ole pidu.

Sellepärast et kahest jaanuarist mul algab sessia.
Ja terve nädal ma kavatsen õppida matemaatiline analüüsit, kujutav geomeetriat, lineaaralgebrat ja füüsikat.
Ma tahan kõik eksameid hästi kirjutada.
Kui ma sain füüsika eksamis "5" siis see on kõige parem kingitus mulle jõulule ja uue aastale.



Iga aasta lõpus me vaatame üle kõik mis meiega juhtus selle aasta jooksul.
Mõned arvavad, et neil oli kõik suurepärane.
Teised arvavad, et võiks olla ka parem.

Minu jaoks aasta 2006 ei olnud kõige parem ja edukam.
Sel aastal ma satusin haiglase, mul oli oparatsioon.
Peale seda ma pidin pool aastat kodus istuma.
Kuid ma olen kindel, et isegi selles olukorras võib leida midagi head.
Mina, näiteks, hakkasin õpima saksakeelt.

Sain lugeda läbi palju raamatuid.
Ravimis kursus sisaldas ka ujumis treeninguid.
Nüüd ma käin ujulas kolm korda nädalas.
Nii et võib öelda, et see aasta tõi mulle võrdselt head ja halva.

Räägitakse, et mõned aastad hiljem inimese mälus jäävad ainult head mälestused.
Ma usun seda, sest ma mäletan täpselt mida head on minuga juhtunud lapsepõlves.
Halba juhtub meiega päris palju ja see ei ole väärt seda meelde jätma.

 



Tahan alustada sellest, et millelegi vaatamata kooliaeg, see on eelkõige parim aeg elus.
Miks?
Ma arvan nii, sest teile ei ole vaja mõtelda sellest, kuidas kõike õigel ajal jõudma, sest tihti tudengid töötavad ja saamal ajal jätkavad oma õpemist.
Ma lõpetasin kooli selles aastal ja juba praegu tahan veel kord seda suurepärane, muretut aega kordada.
Mis puutub minusse, mul on jäänud erenevaid mälestusi, nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid.
Ma täiesti nõus väitega, et õpimine see on kapital kogu eluks.
Ma alati armastasin õppida, mulle meeldis ja praegu ka saab teada midagi uut.
Millal ma õpisin koolis, ma sain aru, et seda eelkõige on vaja mulle, selleks, et pärast kooli astuda ülikooli ja tulevikus mul oleks hea, armastav töö.
Ja mulle ei meldinud, kui õpetaja ei andnud uut infot, uut teadmisi, aga räägis õpilastele, et nad peavad õppima parem.
Ma olen kindel, et iga inimene iseseisvalt otsustab, mida ta tahab.
Ja kui õpilane õpib gümnaasiumis, siis ma arvan, et ta tegis juba oma valiku.
Ei või ööelda, et mind alandas, aga ma nägin kuidas see tegis teistega.
Muidugi ka olid head õpetajad.
Kes olid ja praegu on professionalid.
Kes tegelesid nende õpelastega, kes tahatsid õppida, kes alati abistasid, kes olid nagu sõbrad.
Väga huvitav see fakt, et vesteldes oma sõbradega, kes varem õpisid venekoolis, aga lõpetasid eesti kooli, räägivad, et eesti koolis kõik teisiti, seal annavad tugevaid teadmisi, aga seda asemel ei meelitata oma nõusse õppida.
 
                 
                 




Ma õpisin Narva Keskkoolis number 4 (neli) esimesest klassist ja lõpuni.
Mina mäletan koolist ainult head.
Väga hästi mäletan oma esimene koolipäev.
Mäletan, et eelmisel päeval olin väga energiat täis ja elevil.
Ema ostis mulle uus ilus kott kassidega ja mina panen kotti uued kooliasjad.
Kuid kui hommikul emaga jõudsime kooli ma kardsin ja ei tahtnud kooli tulla.
Kuid lõpuks siiski tulin ja läksin koolimajja.
Ma olin kõige väiksem klassis.
Ümberringi olid võõrad inimesed ja üldse oli kõik harjumatu.
Siiski hiljem tuju muutus paremaks, sest seal oli palju igasuguseid põnevaid asju.
Üheks ilusamaks mälestuseks kohtumine oma esimese õpetajaga.
Ta oli pikk ja ilus.
Ta oli ka väga tark ja hea, aitas alati, kui vaja.
Tihti olin ma kodus õpetaja juures.
Üldse peamiselt kõik õpetajad minu koolis olid nii armsad ja hoolivad - kui mingi probleem on, saab nendega alati rääkida.
Minu lemmik tunnid olid loodusõpetus ja ajalugu.
Meie klass oli ka tore, naljakas ja väga sõbralik.
Keegi ei tülitse.
Koolikaaslaste hulgast on mul praegu palju sõpru.
Koolilapsepõlves ma tihti osalesin igasugustes põnevades kooliüritustes, mis olid peale õppimise.
Kuid kõige rohkem meeldis mulle käia matkal või pikkadel ekskursioonidel.
Eriliselt on meelde jääb ekskursioon Moskvasse, mis käiseme viiendal klassis.
Mälestused koolilapsepõlvest jäävad kauaks minu südamesse.
Praegu mõnikord tuleb igatsus oma klassi ja kooli jarele.
 
                 
                 
 

              
                 
See on väga keeruline küsimus.
Täpselt ma vastata ei oska.

Meie elus nii palju väärtused, ilma milleta ei saa elada.
Ei saa elada ilma isamaata, pereta, sõpradeta, armastuseta, tööta.
Inimene ilma isamaata nägu tilk vesi meres.
Tal ei ole õigusi ja kohustusi.
Ta mõtleb ainult ennast.

Kuidas inimesel on perekond, kuidas ta tunneb, kes oli tema vanemad, vanavanemad, sugulased sest ta oled tugevaks.
Perekond on tähtis, aga ilma sõbradeta ei saa elada ka.
Kuidas vaja nad aitavad nõukoguga ja rahaga.
Aitavad otsustada keerulisi elu probleemi.
Armastus ka väga tähtis osa oma elus.

Armastus isamaale, perele, vanurile, lastele, loodusele, oma linnale.
Ilma töö lihtsalt ei saa elada.
Ma ei räägi rahast.
Inimine lapsepõlvest ehitab oma karjäär.
Näiteks lapsepõlves ta tahab olla arhitektorina.
Siis pärast kooli ta käis ülikooli, pärast seda aspirantuuri.
Parast koolitust ta töötab ehituse objektidel, proekteerib uued ja ilusad majad.
Ja see on tema armastus töö kogu elule, see on tema õnne.
Selle pärast tal on kodu, aga kodu minu meelne tähendab mitte ainult maja.
Kodu tähendab lemmik töö, tugev perekond, tervised lapsed ja vanurid.
Kellest ta peab hooldama.
Võib olla ma eksin, aga ma olen kindel, et kõik elanikud oma riigis olevad mõelda nagu mina, me hakkame kõik elama paremaks, vabaks ja rikkaks.

 
                 
                 
 

              
                 
Ma arvan, et kasulikum oleks, et kõikjal venelatel koolidel õppimiskeel oleks eesti keelt.
Sest mulle tundub, et nii oleks kergem õppida riigikeelt.
Minu arvamus, et kui sa elad Eestis, sa pead oskama riigi keelt.

Praegu on nii palju eesti keele kursusi ja need, kes tahavad eesti keelt oska väga hästi, nad külastavad need kursused.
Kui see ei aita, kui sa tahad täiesti õppida keelt, ennekõike on vajalik suhtlemine.
Sellepärast, kui koolides õppimiskeelt tuleb eesti keelt, siis lastele tuleb kergem täiendada oma eesti keeleteadmist.
Muidugi, esialgu tuleb väga raske, kuid tulevikus neil ei tule probleemi tööga ja suhtlemisega.
Ma tulen õppida ja väga rõõmus, et siin õppimiskeel on eesti keelt.
Praegu mul on väga raske.
Kui ma arvan, et see aitab mulle parem oska eesti keelt.
Millal ma õppisin koolis, meil kõik tunnid olid vene keeles ja eesti keele tund oli kaks korda nädalas.
Ma tean, et see on väga vähe ja ebareaalne saada head eesti keele teadmist.
Ma tean, et praegu koolides on rohkem eesti keele tundi ja lastel on eesti keele tase on kõrgem.
Kui minu arvamus, et on vajalik, et seadustega oli kehtestatud eesti keele õppimiskeelt.

 
                 



See on väga huvitav teema.
Ma tahan alustada, et igal suvel ma armastan kuhugi reisida, sest reisimine areneb silmaringi.
Aga samuti reisimine annab võimalusi inimestele puhkama ja nautima loodusega.
Sellel suvel ma puhkasin Saksamaal.
See on väga suur ja ilus country.
Ma puhkasin Štutgartis, sest seal elavad minu sõbrad ja sugulased.
Štutgartis ma olen näinud palju vaatamisväärsusi.
Ma käisin muuseumis, kus olid vanad relvad.
Selles linnas on väga huvitavat ja lahked inimesed.

Kõigepealt mulle meeldis selles linnas, et selles linnas on vene disco, kus puhkavad ainult venelased.
Aga samuti ma olin loomaaias, kus olid erinevaid loomi alates ahvi ja lõpetades lõvi.
Seal mulle meeldis lõvid, sest ma olen näinud nende esimene kord elus.
Mis puutub puhkusse, kuidas ma ütlesin juba seal on palju kohti, näiteks disco, pubs, restoranis, kus noored mehed ja noored neiud võivad veetama vaba aega.
Nii ma puhkasin suvel.

 
                 




Kõik inimesed on väga erinevad ja sellepärast nendel on erinevad väärtused elus.
Kõik me elame keskkonnas, inimeste seas ja muidugi esialgu peame arvestama missugused väärtused on nimelt meie keskkonnas.

Esiteks, ma arvan tänavu ei saa elada ilma hariduseta.

Haritud inimesed saavad parema töökoha ja suurema palka.
Mul iseendal on kõrgharidus ja ma arvan, et palju huvitavam on suhelda ja vestelda haritud inimestega.
Kahjuks, tänavu haridus on tasuline ja noored inimsed peavad pankast laenu võtma, et omada kõrghariduse.
Sellepärast minu arvates tänapäeval ei saa elada muidugi rahata.
Oleks tore, et kõik inimesed saavad hea palka, mis annab võimaluse saada hariduse, reisida sooja maal ja üle Eesti, tegeleda lemmiku hobbiga, käia vaba ajal kinos, teatris, tervislikkult toitlustada.

Sellest kuidas meie toitlustasime sõltub meie tervis, milleta ei saa üldse elada, vaid mitte tänapäeval.
Kui inimene on tervis, siis talle üldse meeldib elada, ta on lõbus, tahab käia tööl, tegeleda spordiga, reisida, selle inimestega on meeldiv suhelda.
Kui inimene on tervis, siis tal pole vaja raisata oma raha ravimetele ja seejärel jätkub raha tegeleda hobiga.
Ja kui inimene tegeleb mingi hobiga, siis tal on sõbrad, kellega nad tegelevad sellega koos.
Sõbrad - on need inimesed, kelleta ei saa tänapäeval elada.
Meie käime külas, pidutseme koos peod, näiteks, sünnipäevad, käime jälutamas.
Sõpradega on lõbus suhelda, nemad saavad meid aru, aitavaid meid kui meil on raske, annavad nõu.
Ja üldse nendeta on igav.
Ma ei kuiuta ette kuidas võib elada ilma pereta, on see täispere või mitte.
Mina olen lahutatud juba üksteist aastat ja minu elus on kõike tähtsamat kaks inimest - need on minu kaks poega.
Mõlemad omandavad haridust, õppivad stipeendiumiga, samal ajal käivad tööl, mõlemad ei suitseta.
Ma armastan neid väga ja ilma nendeta ei saa ma tänapäeval elada.

Oleks tore, et on elus kõik meie sugulased.
Ma tahan öelda, et üldiselt ei saa elada ilma selleta, mis meid ümbritseb - kodumaa, loodus, pere, sõbrad, lemmik töö, sugulased.

 
                 
                 
 



Viimasel ajal, muidugi, meie elu muutakse kiiresti.

Käesoleval ajal me elame mitte ainult Eesti Vabariigis, aga Euroliidus ka.
See annab meile tõenäolisi võimalusi, aga samamoodi on nõudmisi ka tõstetatud.

Kui inimene tahab hästi elada ning rõõmsalt puhata, siis ta peab töötama.
Töö annab meile võimalus raha teenida, aga kui töö ei ole huvitav, siis inimene ei saa olla oma eluga rahul.
Selle jaoks, et omama huvitavat ning rahalist tööd, tuleb õppida.
Mul juba on kõrgharidus, aga, ma arvan, et sellest on liga vähe (pole piisav).
Minu arvamus, et ilma õppimist ei saa arendada ennast ja õppida tuleb pidevalt.
Kuna ilma tööta ei saa elada, siis tuleb õppida.
Käesoleval ajal meie riigi piired on avatud ning on kõik võimalusi reisida ja elada huvitavam.
Suhtlemise jaoks on vajalik keelde teadmisi, (näiteks: inglisekeel, saksakeel, soomekeel ja kindlasti eestikeel.) Haridus on meile kindlasti vajalik.
Kui rohkem meil teadmisi, oskusi, kogemusi, siis parem ja huvitavam me elame.

Kuna ma olen naine, ma ei näe mind ilma minu pereta.
Mul on täiskasvanu poeg ja ma tahaksin, et ta oleks haritud, huvitav mees tulevikus.

Muidugi õnnelik ning täis elu ei või olla ilma terviseta.

Selle jäoks tuleb spordiga tegeleda koos oma perega.
Tihti me puhkame looduses, jalutame värskes õhkus, ujume meres.
Eestis väga ilus loodus, eriti saartel, ning tuleb teda eriti hoidma.

 




Praigu on lõbus elu.
kellel on tööd ja raha, neid elavad hästi.
Selle pärast ma arvan et ilma rahata ei saa tänapäeval elada.
Kui ei ole haridus sis ka raske otsida tööd.
Aga  esiteks on vaja oma tervise hoia, et ei ole nisuguset rahat millega võib oma tervise osta.
Ilma sõpradeta ei saa tänapäeval elada.
Kui sõbrad on sis rohkem võimaliku midagi teada.

Ma arvan et iga päev on vaja lugeda ajalehed või vaadata telerit hädavajaliku jalgida uudiseda.

Mina ei kujuta ette oma elu autodeta, auto on minu jalad, minu käed ja nii edasi.
Kõik mis ma jõuan teha, ma tee oma autoga.
Iga inimene tahab iga päev söema sellepärast ilma toiduainedeta ka ei sa elada.
Ja palju veel muud asjad millega ei saa tänapäeval elada.

 
                 




Mina olen üheksateistkümne aastane noormees ja praegu algab uus lehekülg minu elus: ma saan üliõpilaseks.
Olen kuulnud arvamust, et see võib olla nii kõige ilusam nig kõige raskem aeg inimese elus.

Kui ma astusin ülikooli ma ootasin, et see uus õppeasutus võib natuke koolist erinema aga mitte eriti.
Kui ma esimene kord TTÜ hoonet nägin ja veedsin paar tundi õppingukorralduse loengul sain tegada et kõik siin on teistmoodi.
Esimeseks üülikool on palju suuurem kui tavaline kool siin on seitse või kaheksa õppehooned plus spordihoone.
Teiseks inimene peab teha iseendale tunniplaani ja keegi ei seisa selja taga ja ei ütle et õppima pea.
Ja kolmeks kui hakkad halvasti õppida pead sa oma õppimise eest maksma ja minna avatud ülikooli või tööle.

Praegu ma hakkan õppima mehaanikateadus kondal ja, kui õnnestub, kolm aastad pärast saan mehatroonikuks.
Ma valin seda eriala sest ma jagan arvamust, et meehatroomikud on tahtud spetsialistid ja nende töö eest makstakse väga hästi.
Mina alati tahtnud palju raha saada ja töötada paar tundi päeval.

Sellest eestikeele tundidest ma loodan saada rohkem rägimis oskust.





Olen üheksateistkümne aastane.
Arvan, et mina olen rahulik, vaikne ja saladuslik inimene.
Mind huvitab kõik mis on seotud muusikaga, just selle pärast mina ise mängin gitarri.
Minu lastepõlves oli mul soov arstiks saada, aga kuskil kümnendas klassis otsustasin jätkada minu tuleviku elu ehitajana.
Olen seisukohal, et elutus areneb väga kiiresti ja tänapäeval on vaja palju spetsialiste, kelleks ma just soovin saada.
Mina valisin geodeesiat selle pärast, et see on väga oluline eriala.
Nagu mina juba tean see on esimene tase ehituses, sellest väga palju sõltub.
Valisin TTÜ õppimiseks sest arvan et siin on võimalus häid haridust saada.
Arvatakse, et kõige kuulsamad ja paremad ülikoolid Eestis on TTÜ ja Tartu Ülikool.
Mu esimesed muljed ülikoolist praegu veel head, ei tea muidugi mis mind ootab tulevikus.
Kõige suurem probleem minu jaoks on eesti keelne õppime, sest mul alati olid probleemid keeltega.
Kõik teised asjad ja tingimused mulle soobivad.

Mida mina ootan eesti keele loengutelt, ei tea täpselt, aga arvan, et suuline osa minu jaoks on olulisem ja muidugi kõik mis on seotud minu erialaga.

 
                 
                 




Minu elus oli palju sündmusi.
Nad olid head ja pahad, tähtsad ja mitte väga tähtsad.

Mõned ma ei mäletagi, aga mõned jäävad minu mälus igaveseks.
Praegu, ma püüan kirjeldada kolm negativseid ja kolm positivseid sündmuseid ja kuidas ma reeageresin.
Alustan pahast.

See ei ole väga tähtis, aga minu jaoks see on solvatav.
Ma tahaksin sõida Riia veebruaris minu sõbranna juurde, aga ma ei saanud, sest ei olnud rahat ja aega.

Ma olin segaduses, vaatamata sellele mina otsustasin sõida kindlasti Riia, aga kevadel.
Teine sündmus - üks kord suri minu koer.
Ma armastasin seda ja loomulikult mina nuttasin.
Ja veel üks... Mina tutvusin ühe väga paha inimesega, ta tegi pahad asjad jne ja üks kord ta püüdis varastada minu mobiiltelefon, aga minu sõbranna reeageris väga kiiresti ja minu telefon jäi minu käes.

Head sündmused on ka.
Mulle öeldi et minu töö tuleb näitusele.
See oli väga meeldiv.

Ma jutustasin sellest kõigele ja ütlesin kus asub täpselt minu töö.
Teine, see on sel hetkel kõige tähtsaim sündmus, see on minu õetütra sünd.
Ta on veel väike, aga ta on nagu noorem õde mulle.
Ma armastan teda.
Ja kui ma teadsin teda sündist, mina olin õnnelik.
Ja veel üks.
Kui mina asutasin ülikooli, mina olin ka väga õnnelik.
Pärast seda uudist ma puhkan kogu suvi ja valmistasin õppimist.





Minu nimi on Eesnimi.
Ma elan Tallinnas - Lasnamäel.
Mul on 2 - toaline korter.
Ma olen Tallinna Pedagoogika Ülikooli üliõpilane.
Veel ma töötan Vana - Kalamaja Täiskasvatuse Gümnaasiumis - muusikaõpetajana.
Mina olen 34 aastane ja abielus.

Me elame kolmekesi: mina, abikaasa ja meie väike poeg - Eesnimi.

Kahe tuhande kolmanda aasta augustis mul sündis poeglaps.
Ma olin väga õnnelik.
Tol ajal ma õppisin teisel kursusel ja vormistasin akadeemilise puhkuse lapse hoidamise puhul.
See oli suurepärane aeg.
Ma olin ainult lapsega kodus kahekesi, homikust õhtuni.
Siis tuli abikaasa õhtul ja me olime kõik koos.
Mitte kunagi ei olnud vaja kiirustada.
Suvel ma olin lapsega maal, kus elab minu isa.
Me jalutasime mere ääres, pargis, palju aega olime värskel õhul.

Jaanuaris juhtus minu isaga õnnetus.
Isale tungiti kallale tema majas.
Ta oli haiglas ja ma käisin teda külastamas.
Praegu on kõik korras, ta on juba kodus.
Me tegime turva firmaga lepingu maja valvamisest.
Ma kardan väga minu isa pärast, selle pärast et palju aastat tagasi suri minu ema.
See oli hirmus aeg.
Ma ei tahtnud väljas käja, ei tahtnud midagi teha.
Pidevalt olin kodus.
Ja see oli raske periood minu elus.

Aga praegu mulle meeldib õppida Pedagoogika Ülikoolis.
See on väga huvitav - palju uusi sõpru, tutvusi, iga päev midagi uut.
Ma olen väga rõõmus, et ma õpin siin.

Ma töötan oma erialal, ja armastan minu tööd.

Hiljuti ma olin haige - mul valutas kurk, oli kõrge palavik, ma istusin kodus ja võtsin ravimeid.
Mul oli vaba aeg.
Ma mängisin minu pojaga, lugesin temale ramatut, vaatasime telerit.
Meil oli väga lõbus koos olla ja mina sain kiiresti terveks.

 
                 
                 
 

              
                 

Juba ammu on teatud, et kultuur mõjutab inimestele.
Kui vaatame nüüd Lääne ja IDA mõtteviisi, on selge, et on olemas seletavad teooriad, mis mõjutavad inimestele ka.

Lääne kultuuris on olemas absoluutne tõde, mis väärtustatakse.
See on nii ja polegi teistmoodi.
Ida mõtteviis on hoopis teistsugune.
Ida mõtteviis annab rohkem võimalusi enesearendamiseks.
See on seotud, kõigepealt, tava- ja rituaaliga.

Kui A on tõde, siis B - ei ole tõde, või vastupidi, kui A on tõde, siis B - peab olema ka.

IDA mõtteviisis on olemas jah, ei, nii ei, kui jah, mitte ei, mitte jah.

Veel mõtteviis enesearendamiseks on konfutsiaanlik dünaamika, mis tähendab lühema või pikema aja orienteerimist.

On olemas ka positiivsed küljed nii Lääne, kui ka IDA mõtteviisis.

Et saavutada edu kultuuris, inimene peab:  1)      Austama teisi kultuuri.

2)      Hoiduda stereotüüpidest, mis tihtipeale segavad.

3)      Mitte eitada teisi kultuuri, vaid püüda rohkem teada saada nendest.

4)      Õppida mõista teisi kultuuri.

5)      Väärtustada neid.

Need tingimused on hädavajalikud, et rohkem teada saada teistest kultuuridest, väärtustada ja austada neid.
Ainult niimoodi, inimene võib edukas olla kultuuris.

 
                 
                 
 
Lapsepõlvest saadik ma olen mõelnud tulevikust elukutsest.
Ja alati ma olen palju lugenud.
Loomulikult esialgu olen lugenud muinasjutte, jutustusi ja igasuguseid väikesi raamatuid.

Vanemates klassides mind huvitas ilukirjandus, teaduskirjandus, maailmakirjandus ja nii edasi.
Ka koolis mulle meeldis kirjutada kirjandeid.
Ja tegin seda meelsasti.
Täpselt ei ütle, aga kes teab, võib - olla see on minu kutsumus.
Ma olen kaua mõelnud kuhu õppima minna.
Ja kuna Tallinnas saab kirjanikuks õppida teie / meie Tallinna Ülikoolis, ma tulengi siia õppima.
Loodan (muidugi), et saan siin hea hariduse ja hakkan töötama oma erialal.
Sest arvan et sellel alal minu võimalused pole nii halvad.
Veel ootan oma uutest õppetajatest suuremat professionaalset taset kui koolis.
Ja üldse - (öeldakse) tudengi aastat on parimad aastat elus.




Kõigipealt, ma tahaksin saada hea haridust.
Arvan, et Tallinna Ülikool võib aidata mind selles.
Miks ma valisin filoloogilist eriala?

Mulle meeldib uurida ja õppida erinevaid keeli.
Ja kuidas ööldas üks tundub inimene: "See, kes ei tunne võõrkeelt, ei tunne ise oma emakeelt.
" See tõttu, mul on väga hea meel, et õppida mitte ainult emakeelt, kui ka võõrkeeled.

Samuti ma olen väga seltsiv inimene ja mul on suur soov, et suhelda inimestega, kes valvavad muud keelt.
Arvan, et keeliteadmised aitavad leida hea töökohta.

Võib - olla, tulevikus ma tahaksin saada õpetajaks, sest minu eriala annab võimalust töötada õpetajaks.

Esmakordselt, ma ootan õppimisest ülikoolis arendama oma teadmisi.
Ülikool annab võimalusi, et õppida nii palju keeli, mida ma tahan.

Samuti, õppimine ülikoolis suurendab silmaringi.
Tudengil on võimalus reisida välismaale, kus nad võivad uurida uut kuulturi, traditsioonid, parendada keeliteadmiseid.
Ja muidugi see on hea võimalus, et leida uut tuttavaid.

Aga ikkagi kõige tähtsam minu jaoks on haridus!
Kui sul on kõrgharidus, siis sul on rohkem võimalusi, et plaanerida oma elu.
(Lihtne leida hea tööd, kus võib teenida piisavalt raha).

Loodan, et õppimine on mitte ainult väga raske, aga huvitav ja põnev ka.




Tahaksin parandada oma eesti keele oskusi, sest märkasin viimati, et rääkides seda keeles, teen palju vigu.
Eesti keel on nii kui nii tarvis teada, kui inimene tahab elada ja õppida Eestis, vähemalt üttelda müüjale mida ta tahab osta või lihtsalt konsulteerida, on alati vajalik.
Samuti see võib aidata mind oma tulevikus õppimises, sest tuleb palju lugeda eesti keeles, ning õppematerjalid on ka selles keeles.
Ja muidugi see eriala võib aidama mind arenema oma oskusi, et suhelda oma kaaskursustega, sest palju neist on eestlased.

 
                 
                 



Eestimaa alati laulis.
Vanasti ja praegu emad laulsid oma lastele, lapsed laulsid omavahel mängimas, mehed laulsid töö tegemises.
Emad suuliselt jätsid oma lastele laulud vanasti, et need juba oma lastele jne.
Rahvalaul koosneb 2 osast: regilaul ja riimiline rahvalaul.

Regilaul on tänapäeval põhiliselt kadunud, aga seda võib leida veel Setumaal, Kihnus.
Laulsid naised, sest mehed olid meres käimas või kuhugi veel käimas, aga naised pidid kodutööd tegema, lastega istuda, käsitööd või toitu tegema.
Regilaul on ilma pillideta, suuline ainult.
Riimiline laul oli kasutatud kirikutes salme lauldes.

Laulud kirjutati ümber, hiljem trükiti, et neid saaks laiemale levikule viia.

Rahvalaulul on 3 põhiosat olemas: laul, pillimäng ja tants.
Need on väga seotud omavahel.
Lauluteel võib ennast väljendada.

Eestis vanasti laulsid mehed ja tegelesid ainult meeskoorid.
Esimesel laulupeol, mis toimus 1896 aastal Tartus, esindas 46 meeskoori ja mitte ühtegi naist.
Pärast peo suurendamist, 1933 aastal lisandusid naiskoorid.

Laulupeost sai suursündmus rahvasele, alates kuuendast peost laulupidu kolis Tallinnasse.

1994 aasta juulis toimus toppelt laulupidu, sest et toimus 125, laulupidu kahes linnas - Tallinnas ja Tartus.

See oli nii seotud omavahel, nagu üks pidu kahe osana.

Üleeestiline laulupidu on ka tänapäeval kõige tähelepanuväärtsem sündmus Eestis.
Eesti rahvalaul praegusel ajal sai suure mõju lähedamatest rahvastest (Venemaalt - bajaani mängimise).

Rahvalaul on väga populaarne.
Meil tihti toimuvad rahvafestivalid, mitmesugused üritused seotud rahvamuusikaga ja tantsiga.
Laula sa ka!

 



Minu arvates see loeng on kõige tähtsaim minu õppimises.
Teine asi on see, kuidas ma suhten selles.
Kõik vabapäevad ma õppisin need terminid mis võiksid olla kontroltöös.
Muidugi võib õpida pähe, aga teine asi on neid aru saada.
Näiteks morfeemide õppetus või palatalisatsioon - seda peab aru saada.
Terminite juurde pidin ma tooma näidendeid, nii oma, kui ka konspektist või raamatus.
Ma tulin kontroltööle tunnega, et ma kirjutan seda hästi.
Teised arvavad, et ma ülepingutan õppimist.
Ma saan aru, et see teadus on väga vajalik minu tulevikutöös, siiski leian et suurem tähtsus on keele grammatikas.
Õppija unustab mõiste olemasolust, ei te kus ja millal kasutada teatuid vorme.
Vaatamata sellele ma õpisin seda pähe ja hindan, et saan rahuldavat hinnet sellest.
Peale oma kontrolltöö saamist ma kohe pöördusin õppejõu juurde, et küsida oma vigadest.

Teel kohtus Mait ja kaebas temale oma murele.
Vaenelaps meeldis kõigile mitte võõrasemale.

 



Minu rahvus on venelane, aga pärit olen ma Eestist.
Kui ma elan Eestis, ma pean rääkima eesti keelt.
Varem, kui ma olin noorem, me väga halvasti õppisime eesti keelt.
Praegu ma tean, et eesti keele ilma Eestis ma ei leida hea tööd.
Ma püüan õppima eesti keelt, aga ikkagi väga raske.
Praegu koolis minu poeg õpib inglise keelt ja eesti keelt.

Ma tean, kui ta tahab astuda kõrgkooli või ülikooli, siis ta peab teadma võõrkeelte.
Inimesed, pärast lõpetamist ülikooli eelistavad töötada välismaal.

nendel on hea töötasu, ja prestiizi töö.
nad elavad mugavuses oma majades.
Puhkus nad viivad välismaal.
Seal nendele on võimalusi vestlema võõrkeelte ja nad tunnevad endas parem ja temal ei ole kompleksi.
Muidugi, kui sa oskad võõrkelle rääkida, sa saab lugeda ajalehte ja ajakirju.
Sa saab tutvustada huvitava inimestega.
 
                 




Ma olen nõus selle vätega, et võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.
Ma arvan, et praegu väga tähits teadma võõrkeeled.
Me peame õppida võõrkeeled, eriti eesti keelt, sellepäeast me elame Eestis.
Kuid paljudel inimestel, kes ei tööta, neid ei ole võimalus õppima võõrkeeled.
Keele kursused kallid, nendes on vaja maksma.

Võõrkeelte oskamine aitab meid suhtlema teised inimestega.
meil on võimalus sõita välismaale (Inglismaale või Prantsusemaale või edasi) ja seal me võime rääkida inglise keelt või prantsuse keelt.
See väga tore, kuidas inimesed võivad rääkida võõrkeelte.

Ma arvan, et võõrkeelte oskamine - see on meie tulevikut.
Ja me peame õpimma veel rohkem.

 
                 



Olen nõus selle väitega, et võõrkeelte oskamine aitab elus edasi.
Paljud inimesed käivad praegu kursustel, et õppida eesti või mingi teine võõrkeel.
Präegu on selline elu, et edasi ilma võõrkeelte oskamist ei pääse.
igal pool, iga tööandja tahab, et tema tööline valdab mõne keeles, ja see on õigus.
ma ise käin praegu eesti keele kursustel.

Selle pärast, et räägin inimestega, ja saada aru, millest nemad räägivad.

Mõned noord inimesed, ei saa sellest veel aru, et peab õppima võõrkeelt.
Ma mäletan ise ennast, kui hakkasime koolis inglise keelt õppima.
Kogu aeg mõtlesin, et seda keelt mulle pole vaja.
Nüüd kahetsen sellest.
Hakkasin õppima ise, no aga see on juba raskem.
Loodan, et saan sellega hakkama ja soovitan kõikidele, õppige kui on võimalust.



Ma olen nõus, et võõrkeelte oskamine aitab mind elus edasi.
ma arvan, et võõrkeelte oskamine annab võimalus hea töö leidma, aga kõik unustavad heast tööst, ka mina, sellepärast ma jäin ilma tööst ja praegu ma õppin eesti keelt, aga veel ma sooviksin õppida inglise, saksa ja rootsi keelt, siis on võimalus töötada väilsmaal, näiteks (esialgu) koduabilisena Saksamaal, selle jaoks on vajalik teada saksa või inglise keelt.
Aga kui ma tean saksa keelt, ma võin astuda ülikooli Saksamaal, ja pärast mind võivad vastu võtta töö peale seal.
Ma mõtlen, et võõrkeelte oskamine annab võimalus tutvustada uue inimestega erinevatest riigist.
Ka ma saan rohkem reisida ja rahulikult suhtleda inimestega välismaal.
Veel ma saan vaadata telerit ja kuulata raadiot ilma tõlgejata.
Veel ma võin lugeda erinevaid raamatuid originalis.
Kui rahakott on suur, siis hästi.
Kahjuks, praegu on kallis õppida näiteks inglise keelt, aga võib õppida iseseisvalt.
Võrkeelte oskamine aitab mind (meid) aru saama muud kultuurit, nende aluviisit.
Aga mul on kogu elu eest, sest õppida võõrkeelid.




Ma olen nõus sellega, et võrkeelte oskamine aitab mind elus edasi.
Kui ma oskan võõrkeelt, siis ma saan lugeda raamatuid saksa keelt või inglise keelt.
Ma saan suhelda inimestega väälismaal.
Meie suhtles ei ole piiratud keeleoskusega.
Kui ma ei tea eesti või inglise keel, minu võimalusid on piiratud.
Ma ei saa küsita hindast eesti kaupluses.
Ma ei saa sõida puhata maale, kus rägitakse inglise keelt, sest ma ei oska seda ja mul on hirm.
Võõrkeeelte oskamine aitab mind saata uue töö kätte.
See töö võib olla huvitavam ja minu töötasu võib olla rohkem.

Aga koolitus on kallis mõnu ja kui inimesel raha ei ole, siis maksta kuursusi eest ei ole võimalusi.
Siis inimesi peab ise õppida keel.

See on muidugi raskemalt.

 
                 
                 
 

              
                 
Maailmas on palju erinevaid leiutiseid.
Mõned on huvitavad, mõned on kasulikud, aga veel on ka ebakasulikud.
Palju inimesi ei saa elada ilma telerita, nad vaatavad saateid ja filme kõik päeva jooksul, teised ei saa elada ilma telefonita (mobiiltelefonita).
Igal inimesel on oma leiutis milleta ta ei saa elada.
See on mõne asi, mida ta kasutab iga päev.
Ma elan linna taga ja sellepärast ei kujuta oma elu ilma autota.
Autota ma ei saa kuhugi minna kui mul on vajalik seda teha.
Ma sõidan autoga igal päeval kooli, kauplusesse... Minu sõbrad elavad minu majalt väga kaugel ja kui mul ei ole auto, siis ma ei saa nendega suhelda.
Ma ei tea kes oli esimene auto inseneer, aga arvan, et ta oli väga tark inimene.
Meie ajal autod juba ei ole nii kallid, kui te tahate võite töötada ja osta isele odavat autot.

Auto tegis minu elu natuke lihtsam.

 
                 
                 
 

              
                 
Minule on raske öelda, milline on kõige tähtsam leiutis.
Ma arvan, et kõik leiud on väga kasulikud ja huvitavad.
Aga 21 sajand on arvuti sajand.

Personaal kodune arvuti ei ole leiutud ammu - umbes pool sajandi tagasi.
Minu arust, see on kõige tähtis ja kasulik asi meie elus ja selles sajandis.
Selleks päevaks arvuti saab vahetada kõike, ma arvan mitte lihtned kodu arvutid, aga laboratooriumi arvutid.
Nad oskavad ise tehe seda, mida inimesed paar sajandi tagasi tegid oma käega.
Arvutid ei oska mõtelda - ainult töötaga.
Ma arvan, et see probleem on tänaseks kõige tähtsam, aga mõned räägivad, et varsti arvuti protsessorid saavad ka mõtelda.
Tänaseks juba palju inimesi ei oska ja ei saa elada ilma arvutita.
Ja sellest saab ikka aru saada: tegelikult on päris mugav kontrollida oma postkasti interneti abiks, vaadata filme, kuulata muusikat ja lihtsalt arve maksta.

Selleks päevaks arvuti aitab meile väga kõvasti ja väga hästi, ja jätkub aidata järgmisel sajandil.
Ma arvan, et arvuti on tänaseks kõige tähtsam ja kasulikkum leiutis.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma arvan, et valitsusel on täis õigus panna vene õpilased eesti keeles õppima, sest me elame Eestis, ja siin ei ole kohustasi anna vene harridust.
Sellel teemal on plusse, näiteks pärast eesti kooli lõpetamist on kergem oppida ülikoolis ja inimene leiab töökoha kergemini.

Aga minused on ka.
Näteks palju vene keelse õpetajaid kaotavad oma töid.
Ja ma ei saa ette kujutada mida peavad teha 12.
klassi vene õpelased 2007. aastal.
Veel üks asi on see, et pole teada milleni see viib.

Võib olla venelased hakkavad estlaseid vihkama ja korraldama mingi negatiivse häälestatud organizatsioone.
Aga võib olla eestlased ja venelased hakkavad elama nägu üks rahvus.
Minu meeles 2007. aastal on vaja teha nii, et eesti keeles hakkavad õppima lapsed kes on mitte vanem kui 4 klass.
Aga vanematesele klassidestele anna võimalust lõpetama kool vene keeles.

 
                 


Mis teeb eestlastest laulurahva?

Igal rahvas on oma traditsioonid, oma huvid, oma kultuur.
Ja Eestis on ka.
Laulmine kasutati Eesti juba mitu sajandid.
Eesti folkloor koosneb mitmedest osadest.

Vanal ajal laulasid põhjal naised.
Nad võid laulda töötades, kodus, last kiigutades.
Erinevad ajal Eesti kasutati oma rifmad.
Põhjal rahvalaul on kultuurinähtus.
Rahvalaulus eestlased näitevad ja jutustavad rahva minevikust.

Tihti rahvalaulud näitevad ajaloo.
Rahvalaulmine on ka kirikus, seal eeslaulja algab ja viib laulu edasi, koor kordab.
Meil on naiskoorid, lastekoorid ja poistekoorid.
Kui muutub meie elu nii muutub ka stiilid ja rifmad rahvalaulades.
Tänapaeval kasutati ka palju muusika instrumenti koos laulmisega.
Ja praegu on palju erinevaid ringeid kus võib teada palju rahvalaulu ajaloost ja kui tahad võid proovida oma nõudu.
Laulupeosel võib näha palju erinevaid koorid, ansamblid Saaremaast, Kihnust, terve Eestist.
Tihti võib näidata rahvalaulmine peos koos rahvatantsimine.
See nähtus jutustab, näiteks välja külalistele ja teisele oma iseloomulikust ja ajaloost.

Meie ajal palju inimesi kes võtavad osa folklöörides, ka palju noored.

Ma arvan, et rahvalaulmine Eestis see väga huvitav tegevus nii eestlastele kui ka väljakülalistele.
See on tuttvus rahvaga ja kultuuriga.
See on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahed.
Tänapäeval on palju igasugused folkloorid kus võtavad osa ka lapsed.
Rahvalaulmine koosneb palju asjadest, kes laulab, kellega laulavad ja missugused stiilid ja rifmad kasutad.

Tänapäeval kasutati palju rahvastiili ja laulutöö.

Ma arvan et igades riikades on see, mida koduelanikud võid näidata teisele.

 



Palju aega tagasi eestlastel ei olnud palju rõõmsat elus.
Nad töötasid põlvidel, elasid oma maal, aga nendel ei olnud peasõnu.
Ja ainult lauldes nad võivad olla vabad.
Põhiliseld nad oli põllumestena ja ei saanud kirjutada, aga laulud abistasid salvestada nende ajalugu, et järgmised põlvkonnad teavad nendest ja nende probleemidest.
See tõttu laulud iseloomustavad iseloomujooned.
Ma arvan, et kõige rohkem näitab meile, et laulud ja laulmine ühendasid ja ühendavad eestlased, et Eestis alati oli populaarne koor.
Muidugi nad laulasid ka kodus, ega väga palju laulud, mis peab laulma koor.
Eestis põhiliselt laulsid naised, nad ootasid omad mehed, kui nad tulid koju merest, nad laulsid oma lastele ja kui nad töötasid, nad laulsid ka.
Laul oli nendel esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend.

Aga see oleks viga, kui mõtelda, et eesti rahvusmuusika oli väga vaene.
Muidugi nendel põhiliselt ei olnud instrumentid, ega nendel oli nende kaunised hääled.

Muusika tol ajal koosneb pillimängust, tansust, laulust ja nii edasi.
Varem külas oli mehed kes laulsid pulmades ja teistes pidudes.

Minu arvates rahvalaulud ja folkloor on väga populaarne ja inimesed on huvitanud selles, sest praegu on palju festivale ja pidu, kus lauldatakse rahvalaulud.
Aga kui see ei oleks aktuaalne, siis inimesed ei külastaksid need peod.
Ega mitte ainult vanadele inimestele meeldib seda muusikat, noortele see on ka huvitab.
Eestis on praegu palju noorte folklööre rühme, kes ümbertöötlusevad regilaulud, nad otsivad nende arhivides ja teevad muusika kättesadavamaks.

Ma kavatsen, et kui inimestele huvitab rahvalaulud, siis nad ei saa unistada oma ajaloo, aga rahvus kes tahab elada edasi peab mäletama oma minevikust.

 
                 
                 



Mina arvan et, võib olla, asi on selles, et kunagi eesti rahvas oli hästi väiksena olnud ja, nagu kõik teavad, mida väiksem pere, seda lähedam on pereliikmed teine teisele.
Kui inimesed teavad teine teist hästi, siis pole neil mõttet iseend peita, nad võivad teha kõike, mida tahavad ja mitte mõelda piiridestest.

Kui rahvas elab nagu suur pere iga inimene tunneb end rahulikum ja tema hing, minu arust, peab vaba olema.
Ja mida tavaliselt teeb vabahingeline ja rõõmsameelne inimene?
Häbenematult laulab.

Keegi ei saa öelda, et eesti rahvase ajalugu on kerge, võib olla selles on veel üks põhjus sellele, et eestlaste laulutahtmine jääb ellu.
Vanalajal elu oli isegi palju raskem, aga eestlaste elujõud oli selles, et nad tegid kõike koos.
Kui on pidu - pidutsevad kõik, kui on tööaeg - töötavad kõik, vaatamata vanusele.
Kui üks inimene hakkas laulma, siis teised ka võtsit edasi.
Mida raskem elu - seda nad rohkem laulsid, neil olid kõik probleemid ühined.
Mida suurem probleem - seda kõvem hääl ja kindlus, et kõik saavad hakkama elu raskused.
Praegu on kõik muutunud, palju aega läks mööda, aga eestlaste laulutahtmine jäi ellu ja elab hinges igaühel meist!

 




Laulmine oli koguaeg eesti vanem traditsioon, mis aitas elada ja tõi õnn ja rõõm koju.

Laulaga surevad sõdurid, laulaga ka sünnivad lapsed.
Nii oli vanal ajal, samad asjad on täna.
Eesti laul omandab suur ja huvitav ajalugu.
Kõige vanemad laulud on regivärsilised laulud.
Neid esitavad eeslaulja ja koor vaheldumisi, eeslaulja hakkas, koor aga kordab.
On vaja ka ütelda, et nendel lauladel pole muusikat.

Pärast hakkasid populaarselt olla kirikus laulmine 18 sajandil.

1896 aastal Tartus toimus esimene ülemaaline laulupidu, mille korraldamise idee ja teostus tuli "Vanemuise" seltsist.
Ja see hakkas olla hea traditsiooniks.
Nüüd osalevad sellel peol naiskoorit, lastekoorid ja meestekoorid.
1994 aastal oli laulupeo 125 sünnipäev.
Tol suvel korraldati eesti üldlaulupidu kahekümne teist korda Tartus ja Tallinnas samal ajal.
See oli tõesti massivne rahvapeo.

Koorilaul on eestlaste hulgas kujunenud massiharrastuseks, sellepärast on loomulik, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega "rahvas" ja "laul" kohe ka "laulupidu".

Eestlased laulavad koguaeg: perega, sõbradega, tuttavatega.
See annab jõudu inimestele, rahvastele mis on väike, aga kõik koos koguaeg, ja laul on see asi, mis aitab nendele koos olla.

 
                 




Eestlastel, nagu igal rahvasel, on oma kultuur, mis läheb kaugesse minevikku.
Suur osa eesti kultuuri seisneb laulmises.
Laulmine oli, on ja jääb alati tähtsaks eestlastele.
Sest just laulmine on saatnud inimesi nii halval kui heal ajal, nii rõõmustades kui kurb olles.

Laulades inimesed väljendavad oma mõtteid ja tundeid, sellega nad nagu pärandavad osa ennast teistele.
Niimodi laulades sündib ajalugu.

Vanal ajal eestlased laulsid igalpool: kodus, töötades põllul, käsitöö tegemas... Rahvalaul on sündinud rohkem kui tuhat aastat tagasi.
Esimeseks rahvalaulaks peetakse regilaul.
Siit algab ajalugu, mis teeb eestlastest laulurahva.

Regilaulu esitati ainult vokaalsel viisil.
Tavaliselt tehti seda eeslaulja ja koor.
Tihti lauldi koos liikumisega.

Tööd tehes ja kodus laulsid peamiselt naised, mehed laulsid pulmadel ja teistel pidudel.

Muutub aeg, muutub ka muusika.
Uuem rahvalaul täiesti erines regilaulust.
Sellele andis mõju ka Lühteri kirik.

Uuema rahvalaulu iseloomustab lõppriim ning instrumentaalne osa.
Eestis hakkasid levima niisugused pillid nagu bajaan, kannel.

Peale rahvalaulu olid ka karjalaul, ema-lapse laul.

XIX sajandil hakkasid heliloojad kasutama rahvalaule oma loomingus (nt Saar ja Kapp).

Ärkamisaeg mõjus kogu Eesti kultuuri, k. a muusikat.
Eestlaste rahvasliku liikumise kõrghetk oli , millal toimus Esimene Üldlaulupidu, mis toimub praeguni.

Praegu rahvamuusikat võib kulda Lõuna- ja Lääne-Eestis, kus ei ole eriti linna muusikamõju.
Folkloori kasutatakse ka praeguses pop-muusikas ja paljudes eesti filmides.
Toimuvad ka rahvamuusika festevaalid, nt Viljandi Folk.

Nii laulmine on eraldumata osa kogu eesti kultuurist.
Eesti rahvas ei oleks eesti rahvaseks ilma laulmiseta.
See teebki eestlastest laulurahva.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu kodus on esik, vannituba, tualett, köök, elutuba ja kolm magamistuba.

   Esik on väike, meil ei ole siin palju mööblit.
On ainult kapp.
Sahtlites on mitmesugused vajalikud asjad.
Seintel on kaunid maalid.
Ka vannituba on väike, siin on ainult vann, valamu, peegel, kapp ja pesumasin.

   Ka köök on väike.

Siin ümmarguse söögilaua ääres sööb meie pere.
Köögis on külmkapp, ahi, pliit, kapp, nõudepesumasin ja kolm tooli.
Kapis on söögiristad, taldrikud, nõud ja mitmusegused vajalikud asjad.
Seinal on valge riiul ja kollane kell.

   Ka elutuba on väike.

Pruunis sektsioonkapis on televiisor ja raamatud.
Televiisori ees on pruun diivan ja diivanilauda.
Diivani juures on valge riidekapp.
Siin on mõnus vaadata televiisorit.

   Ka minu tuba on väike.
Siin elab ka minu koer.
Valge ukse juures on pruun kummut.
Kummutis on riided.
Kummutil on raamatut.
Kummuti juures on pruun kirjutuslauda.

Kirjutuslaual on hall laualamp, must laptop, kaunis lill ja sinine pliiats.

Laua ääres on hall tugitool.
Kirjutuslaua juures on pruun voodi.
Voodil on valge padi ja hall pleed.
Voodi juures on pruun sektsioonkapp.
Sektsioonkapis on raamatud ja palju lilli.
Kollasel seinal on ema sõbra tehtud maalid.
Akna ees on sinised kardinad.
Siin on mõnus magama, puhata ja õppida.

   Ema tuba on suurem.

Valge ukse juures on pruun riidekapp.
Riidekapin juures on sektsioonkapp.
Kapis on raamatud.
Kapi juures on hall kirjutuslauda.
Laual on valge arvuti.
Laua ääres on hall tugitool.
Laua juures on voodi.
Valgel seinal on a sõbra tehtud maalid.
Ema magab ja õpib siin.

   Venna tuba on väga suur: ta ja tema sõbrad rollmängivad siin.
Valge ukse juures on pruun sektsioonkapp.
Kapis on raamatud ja sahtlites on riided.
Kapi juures on pruun tugitool.
Tugitooli juures on lauda.
Laual on televiisor.
Televiisori ees on roheline voodi.
Voodi juures on pruun kirjutuslauda.
Laual on arvuti.
Laual ääres on must tugitool.

 
                 
                 
 

              
                 
Kas peab metsa minna, et võib looduselamusi kogeda?
Alati ei pea!
Võid istuda diivanil ja lugeda midagi head raamatut.
Vajad ainult natuke kujutlusvõimet ja võid jalutada soome järvede rantadel, käia Aafrika savannil, sõuda kanuud Antarktise rannikul, jahtida karu Siberis või tunda janu Saharas.

   Praegu loen kodus Thoreau raamatut Walden ehk Elu metsas.
Siin kuvatakse mida juhtub metsas ja millist on seal elada.

Lugeja saab kirjanikuga koos jalutada ja näha loomi, ehitada tuba ja korjata söögi metsast.
See aitab lugeja saama aru loodust, võibolla rohkem ja paremini kui teatmeteos.

   Muidugi lugemine ei ole sama nagu ise metsas käia, aga kõige ei või inimene ise alati teha.
Siis on raamatut kenad asendajad!
Ma käin iga päev metsas, aga iga kohta maailmas ei ole võimalik ise minna ja kõige kogeda.

   Kaks aastat tagasi käisin kursusel, mis käsitlesib Lappi soome kirjanduses.

See oli väga huvitav kursus ja kui lugesin kursuse raamatuid, tihti tundsin et täiesti samal viisil nagu tekstis kirjutatakse, olin Lapis näinud, kuulnud ja tundnud.
Tekstid andsid minu elamustele nimesid ja sõnu.
Järgmisel korral kui läksin Lappi, mäletasin neid raamatuid ja luuletusi.
Kui uuesti Mukkat ja Kariniemit lugesin, oli tunne jälle uus... Minu elamustes ühinevad mõnikord tekstid ja metsaretked.

   "Taevas nii hele, et kõig sulab valgusse".
Nii kirjutab Eeva-Liisa Manner tema luulekogus.
Sellise päeva ma olen ka näinud.
Päike paistis nii helesti, et järve pind oli nagu peegel.
Seda oli võimatu vaadata, nii hele see oli, nagu suur leek.
Kui ma ei oleks olnud eelmisel nädalal seda Manneri luuletust lugenud, ma ei oleks teadnud, et kõig võib sulada valgusse, ma oleksin ainult mõelnud "on küll hele päev", aga see tõesti ei oleks olnud sama elamus.

    
 
                 
                 
 

              
                 
Minu lemmikjuurviljad on porgand ja kartul sest et üht võib süüa ka toorena ja see on magus, teist võib kasutada paljudel viisidel ja ühes neist saab head püreed.

Mulle ei meeldi rooskapsase maitse.

Kui me teeme salatit, kasutame harilikult lehtsalatit, kurki ja tomatit.
Suvel salatis võib olla ka näiteks suvikõrvitsat, porgandit ja spinatit.

Salatid ja tomatid sööme toorelt.

Minu kodukohas kasvatatakse vähemasti salatit, kurki, tomatit ja herneid.

Ostan üldse köögivilja poodist, väga harva ostan turult.

Minu lemmikpuuviljad on õun ja banaan, sest et nad on harilikult odavad ja nad on lihtsad võtta kaasa teemoonaks ülikooli.

Ma ei usu et minu kodukohas kasvab puuvilju, mis Eestis ei kasva, sest ei Eesti on lõunapoolsem ja soojem maa kui Soome.

Teesse võib panna näiteks õuna ja pirni palu, aga usun et nad peavad esmalt kuivatada.




Ma tahan süüa tervislikult.

Selleks ma ei osta valmistoitu, vaid valmistan toitu ise või söön ülikooli sööklas, aga ainult argipäeviti.

Hommikul söön leiba ja mõnikord puuvilju, näiteks banaani või õuna.
Ostan harva jogurti, aga kui külmkapis seda on, söön seda.
Mõnikord praadin muna.
Joon apelsinimahla või kakao, aga kohvi ma ei joo.
Minu arust kohvi ei maitse hästi.
Joon kohvi ainult seltskonnas ja aina piimaga.

Kui minul on loengud, söön lõunat ülikooli sööklas sõbradega.
On tore, et toit on nii soodust.
Tavaliselt söön liha, kana või kala näiteks kastes või lõikuna.
Mõnikord söön ka suppi.

Vahel sööklas on hea taimetoit, ja siis söön seda.
Tahan, et toit, mida söön lõunasöögiks, on tervislik ja andab energia kogu päevaks.
Lõunal joon piima ja vett.
Vahel valmistan toitu oma peikmeehe, Jessega.
Ta tahab ka süüa kodune toitu.
Sööme spagetti hakklihakastmega, hakklihasuppi, riisi kanatiibiga, makaronivormi ja mõnikord harva isegi  lihalõiku!
Enamasti valmistame ka salatit, aga ei alati.
Talvel kodumaised köögiviljad on kallid.

Vahetevahel käime Jesse vanavanemate juures lõunal.
Jesse vanaema valmistab tõesti maitsevat toitu!
Pürgin tarbima vähe süsivesikuid ja saama energia rohkem valkudest ja rasvadest.
See on üsna rasket, sest kommid ja koogid meeldivad mulle.
Saan emalt, vanaemalt ja Jesse vanaemalt igasuguseid magusaid söödavaid, mistõttu on rasket olla söömata magusat.
Kui minul on avatud kommikott, söön kommit kogu päeva.
See ei ole mitte tervislikult.
Õhtul söön mida kapist leitub - näkileiba, puuvilju, väikeseid pizzakettaid mida oleme küpsetanud.
Võib olla et joon teet.
Aga võib olla, et ma ei söö ega joo mitte midagi, kui kõht ei ole tühi.

Arvan, et minu söömisharjumused on väga head, aga need võiks olla ka paremad.
Söön päris tervislikult, nii et kui ma tahaksin olla veel tervem, ma pean rohkem sporti teha ja vähem kommid süüa.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Minu päev algab enamasti hilja, sest tavatsen olla kaua üleval.
Hommikul joon kõhvi ja söön hommikust.
Siis lähen ülikooli, mis mul on iga päev loenguid.
Mõnikord jään ülikooli õppima, sest seal on parem tööd teha kui kodus.
Kodus on raske kontsentreeruda tööle.
Ülikoolis saab ka head ja odavat sööki.

Kui mul aega on, näen õhtul sõpru.
Tavatsen ka tegeleda sporti paar korda iga nädal - möödunud sügisel algasin mängida ultimatet.
Ma ei tavatse vaatada televiisorit, aga kunagi harva võib olla, et ma avan selle.
Öösel söön õhtuoodet, pesen hambad ja lähen magama.
Oletan, et enamik soomlasist ja eestlasist niimoodi teevad.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Tore, et sa kirjutasid!
Kuidas sul läheb?
Minuga on juhtunud palju: sõit Eestisse läks hästi, kolime aprillis uude odavamasse korterisse ja lugesin vaheajal Mäeküla piimamehe.
Ja ema vist jätab isa maha, nii segi on ta, isa, läinud.

Aga palun ütle, millal ma pean otsustama, kas lähen või mitte.
Kui ma töötan järgmisel suvel ----, saan minna, aga kui ma töötan ----, ei saa.
Ja ma ei tea veel, kus ma töötan või kas ma üldse kõlban kuhugi.

Nüüd teen "Viron kirjallisuuden" lahti.

 
                 
                 
 

              
                 
Möödunud jõulude ajal reisisime Tuomasega Hongkongi.
Meiega reisisivad ka minu   täditütar, Marjaana ja tema mees, Ville.
Reisisime Hongkongi, sest minu tädipoeg, Atte ja tema tüdrukusõber, Jana elavad seal.
Jana on üliõpilane.
Ta õpib Hongkongi kutsekõrgkoolis.
Reisisime lennukiga Helsingist Hongkongi.
Lend kestis üheksa tundi.
Atte ja Jana tulid meile lennujaamale vastu.
Reisisime bussiga hostellini.
Meie hostell oli väga väike aga nii puhas.

Personal oli väga viisakas.
Meie toa oli nii väike, et meie kohvereil ei olnud piisavald ruumi.
Kui olime Hongkongis, käisime Disneylandis.
Se on nii tore koht.
Kõig on rõõmus ja ilus.
Vaatasime mitmesuguseid muusikaesitusi, käisime Tarzani puumajas ja sõitsime paatiga.

Kohasime printsessitega ja teise Disneyfiguuriga.
Õhtul vaatasime veel tulevärki.
Kui olime Hongkongis, haigestusi Tuomas.
Tal oli palavik ja köha.
Ta oli haige kaks päeva.
Sellal kui Tuomas oli haige, teised käisid linna ringi.
Sain nii pahaseks, sest olisin tahtnud ka linna ringi käia.
Aga Tuomas paranesi ja siis me käisime linna ringi ka.
Hongkong on väga ilus linn.
Seal on mitmeid parke, kus oli huvitavi lilli ja  tiike.
Ühes tiigis oli ka kalu.
Ühes pargis nägime mitmeid pruute ja peigmehi.
Pargi juures oli abieluregistreerimisamet.
Pruudid oli nii isusaid.
Jõululaupäeval käisime restoranis.

Sõime põrsast riisiga.
Söömise pärast läksime hotelli.
Meil oli seal üks ruumi kahekümneühenksandel korrusel.
Se oli väga ilus ja hinnaline.
Seal me veetasime jõululaupäeva.
Me vahetasime jõulukingitusi ja mängisime kaartidega.
Kuulasime jõululaule ja söisime piparkooke.
Esimesel jõulupühal käisime kirikus.
Se oli väga huvitav kogemus.
Kogu jumalateenistus oli inglise keeles.
Seal lauldsime jõululaule.
Me reisisime Hongkongist Helsingini lennukiga.
Nüüd lend kestis kümne tundi.
Se oli väga raske.
Vaatasin kolme filmi ja sõin kaks korda.
Õhtul olime kodus.
Se oli niin tore kodus olema.
Minu reisi oli tore, aga mulle meeldib ka kodus olema.
 
                 
                 
 

              
                 
Kord sõitis härra X välismaale.

Ta oli õppinud keelt, et kohalike elanikega kõnelda nende emakeelel.
Igaks juhuks võttis härra X reisile vestlussönastiku kaasa.

Ühel päeval jalutas härra X linnas.
Kui ta üle silla läks, märkas ta jõel väga ilusu purjeka.

Purjekat imetledes kukkus härra X vette.
Kahjuks ei osanud härra X ujuda.
Ta tahtis appi hüüda.
Mälus lehitses härra X vestlussõnastiku.
Miks arvavad sõnastiku autorid, et selle kasutajal ei lähe kunagi niisugust sõna vaja?

Härra X paterdas vees ja hüüdis: "Ma ujuni Ma ujuni!
" Nõnda oli kirjutatud alljaotuses "Sport".
Sillale kogunes rahvast.
Kõik nad imetlesid härra X-i ujumist.

Rahvas oli vaimustuses.
Kuid siis hakkas härra X juba vee alla vajuma.
Talle ei meenunud ikka veel sõna "appi" ja nii hüüsi ta viimases hädas: "Ma ujun viimase korra!
Ma ujun viimase korra!
"      
 
                 
                 
 

Ma hakkasin õppima eesti keelt kui ma kolisin Eestisse õppima veterinaarmeditsiini Eesti Maaülikoolisse Tartusse.

Eesti Maaülikoolis kõik loengud on eesti keeles, siis soomlased peab eesti keelt õppima.
Mulle see polnud raske ja mulle meeldisib eesti keele õppimine väga palju.
Mulle meeldisib eesti keele ilus hääldus nii palju, et tahaksin pikendada minu eesti keele õpinguid, kuigi kolisin tagasi Soome.

   Eesti keel on huvitav keel soomlastele, sest see on väga samasugune soome keelega ja sest soomlastele lihtne õppida.
Ma õpin kiiresti rääkima eesti kõnekeelt ja mulle meeldisib suhelda eestlaste tudengitega nende maakeeles.
Ma oleks saanud eesti tudengitega inglise keeles rääkida ka, aga ma tahaksin eelkõige kasutada uut keelt kui oleks rohkem treeninud keelt mida ma juba hästi oskan.

   Mulle meeldib keelte õppimine ja ma tahan alati uusi keeli õppida.
Eesti keel on alati huvitanud mind ja olen väga nõus, kui olen saanud seda õppida.
Veel on palju mida peaks õppima, aga see ongi üks süü miks ma keeli tahan õppida.
Keelte õppimine on nagu ratsutamine - alati on rohkem mida õppida ja kunagi pole keeltega kurb.

   Ma õpin eesti keelt sellepärast et õppiksin rohkem eestlastest ja Eesti kultuurist.
Eesti on meie naabrimaa ja Eesti kultuur on meie suguluskultuur, siis ma arvaan et meiel on palju head asju mida õpetada teine teisele.
   Ma loodan, et minu eesti keele ja kultuuri teadusest on kunagi mulle kasuks.
Ehk ma lähen kunagi tagasi Eestisse, kes teab?
Võib-olla ka et ma tahan kunagi teha teadustööd eesti kõnekultuurist või soomlaste ja eestlaste kõnelduse erinevusest.

 
                 
                 
 

              
                 
Möödunud suvi ei olnud minu kõige parem suvi.
Mul oli ainult vähe tööd ja mul tuli õppida hirmsast.
Elasin peaagu kogu oma puhkuse aja minu vanemate juures Ida-Soomes.
Minu vanemad elavad koos minu kolme nooremate vendadega ühes väikeses külas, kes asub Joensuu lähedal.
Ma armastan oma perekonda, aga mõnikord tundsin et nüüd ma pean hulluks tulema.

            Tamperes käisin vaid harva.
Minu suve kõige pikem reis oli minu sõit Stokholmisse, kus peadusin neli päevat.
Seal elasin koos ühe minu soomi söbraga tema kohalikus kodus.
Rootsi reis oli üsna tore aga liiga lühike.
Tahtsin veel kuhugile mujale sõitma.
Siiski see ei olnud võimalik ja jäin Soome.

            Ida-Soomes olin sageli väljas.
Ma ei võtnud päikest aga sõitsin palju jalgrattaga ja jalutasin looduses.
  Käisin ka vahetevahel minu õe ja tema perekonna juures.
Minu õde sünnitas juunil ühe tütarlapse, kelle ristimine oli augustil.
Suurepärase tüdruku nimi on praegu Elsa Orvokki ja ma olen tema vader!
Möödunud suvi ei olnud mitte sugugi eriline.
Kõigepealt see oli liiga pikk ja külm.
Pean lugu sügisest ning mulle meeltib Tampere.
On tore, et ma elan jälle siin linnas.
Alles nüüd olen õnnelik!
          
 
                 
                 
 

              
                 
Ma elan väikeses ühetoalises korteris Tamperel.
See on ilus tuba ja asub ülikooli lähedal.
Mul on suur WC ja rõdu.
Rõdul ei ole mitte midagi.
Minu WC:s kõik on sinist.
   Mul on siin liiga palju asju ja mööblit.
Ühes nurgas on köök, must lehtitelne ja pruun raamaturiiul, teises on suur pruun voodi.
Kolmandes seinas on kirjutuslaud.

Keset tuba on must diivan.
Diivanil on kaks heledat patja.
Mul on väike televiisori ja kaaned arvuti.
Põrandal on neli vaipa: üks (oranz) on esikus, teine (sinine) on WC:s ja kaks heledat on mujal toas.
Minu toas on kolm lampi.

Laualamp on kirjutuslaual ja kaks laelampi on laes.
Toas on üks aken ja kolm ust.
Seintel on kuus pilti.
Need ei ole suured pildid.
Minu lemmikpild on Salvador Dalí maal.
Minu riidekapp on täis rõivaid ja raamaturiiul on täis raamatuid.
Ma armastan raamatuid ja lehed.
Toas on palju lilli, millest ma hoolitsen.
   Tunnen ennast minu kodus hästi.
Veedan siin palju aega.
Magan ja söön, teen õppetukid ja mängin kit´arri.
Küpsetan tihti, sest mul on hea ahi.
Loen õhtuti raamatut ja vaatan televiisorit.
Kasutan palju arvutit.
Mõnikord kutsun minu sõbrad külla.
Me joome kohvi, vaatame televiisorit, räägime või sööme lõunat.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu kodu on Tamperes, kus õpin ülikoolis.
Elan üksi, kolisin Helsingist Tamperesse septembris.
Minu kodu asub Multisillas, kes on rahulik ümbrus.
Seal on palju metsa, järve ja jalutusradu lähedal.
Minu kodu on kahetoaline korter, kus on magamistuba, elutuba, köök ja vannituba.
Korter on üsna suur, 51 ruutmeeter.

See on suur ühel inimesel, aga mul on palju mööbli ja olen elanud juba kaua suures korteris.
Magamistoas on pruun voodi, kaks riidekappi, valge kirjutuslaud, tool, raamaturiiul ja valge kummut.
Kirjutuslaual on minu arvuti, kel kirjutan koolitööd.
Kummutis mul on kosmeetikavaru, askeldusvaru, paberit ja büroovaru.
Magamistoas magan ja õpin ja mängin arvutil.
Elutoas on seinakapp, suur hall diivan, tugitool, valge diivanilaud, televiisor, söögilaud ja neli tooli.
Söögilaual on kaks lille ja diivani juures põrandalamp.
Põrandal on suur valge vaip.
Elutoas puhkan, leban diivanil, vaatan televiisorit, loen raamatut, õpin, teen käsitöid ja söön söögilaua taga.
Elutuba on minu lemmikktuba.
Köök on väike, seal ei ole palju mööbli.
Köökis on külmkapp, sügavkülmkapp, pliit, kolm kappi, kus mul on toiduvaru ja raamaturiiul, kus on nõud.
Köökis ainult teen toitu.
Vannitoas mul on pesumasin ja dušš.
Tunnen koduselt minu kodus, se on kodune ja meeldiv korter.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu kõige varasem lapsepõlvemälestus on see, kui sõin tapeedikliisterit, mida hoiti võikarbis meie kodu külmkapis.
See oli väga halvamaitselist, ma ei sida kellelegi soovitada.

Aga kõige huvitavam mälestus on minu esimene kauplusereis.
Olin nelja-aastane ja tahaksin minna jäätist ostma.
Isa antis mul viiemargase münti ja ma läksin esimest korda üksi sisseoste tegema.
Ma ei teadnud, mitu palju raha see oli, ega mitu palju üks jäätis maksab, mistõttu valisin ärevusega külmletist Kingis-jäätise ja läksin kassa juurde.
Siis andisin münti müüjale.
Momendi kartasin et mul ei olnud piisavalt raha ja jõllitasin müüjat ja ta jõllitas vastu.
Kartasin ka, et müüja algab mulle hüüda, aga ilmeselt jäätis maksis täpselt viis marka, sest müüja ei midagi öelnud ega rahast tagasi andnud.
Kui selle käsitasin, jooksin kiiresti kioskist ära ja koju mu jäätist sööma.
Hiljem õppisin numbrid ning raha väärtuse ja käin samas kaupluses tihti.
Kord viisime sõbraga sinna lilli ja saime pulgakommid palgaks.

 
                 
                 
 

              
                 
Minu esimene lastepõlvemälestus on ajalt, kui olin kahe- või kolmeaastane ja tõesti uje.
Minu hoidja Elise hoidis lapsi tema kodus.
Iga päev võtsin minu lemmikraamatut kaasa hoidja juurde.
Raamatu nimi oli "Elame maal" ja siin oli palju toredaid pilte loomadest ja talumajapidamise töist.

Peale minule hoidja juures oli umbes neli last.
Ühe lapse nimi oli Saara.
Saara oli minust aasta noorem, aga ta ei olnud üldsegi mitte uje!
Mõnikord Saara võttis minu lemmikraamatut minu käest ja aina ma hakkasin nutma.
Aga hoidja juures minul oli üks hea sõbra, poiss nimega Jouni.
Jouni oli minust aasta vanem.
Alati siis, kui Saara nuttis, jooksime elutuppa, ronisime diivanite peale, üks ühel ja teine teisel, piilusime teineteisi ja lõkerdasime.

See on kõik kui mälestan minu lapsepõlvest.
Aga minu ema on jutustanud, et alati siis, kui läksin hoidja koju, läksin kohe Jouniga diivanil teineteise vastas kõhili lamama ja teineteist vaatama.
Aga ma ei seda mälesta!

   
 
                 
                 
 

              
                 
Kui olin üheaastane, kolis minu pere asuma Kauhajokile.
Meie kodust oli keskkülasse kaks kilomeetrit.
Sel külaosal ei elanud veel mitu peret ja sellepärast mul ei olnud mitu sõpra, kui ma veel koolis ei käinud.
Peale selle poisid kiusasid mind päevakodus.
Sest olin väga õnnelik, kui sain noorema õe, kui olin viieaastane.
Olin sellest väga vaimustatud ja oodasin tema sündimist kaua.
Kujutasin, et saaksin tast kohe mängukaaslase.
Muidugi kulus veel mitu aastat, enne kui temaga mängisime.
Aga olin tast väga üle uhke ja rõõmus sest, et olin suur õde.
Kui ema ja õde tulid haiglast koju, võisin õde sülis hoida.
Sellest on ka pilt ja piltil väga õnnelikult naeratan.

Teine tähtis mälestus on see, kui minu esimese sõbraga kohasime.
Minu kodu lähedal oli mänguväljak, milles oli liumägi, kiiki ja liivakast.
Üks kord suvel kui olin kuueaastane, läksin üksi mänguväljakule mängima.
Seal nägin tüdruku, keda ma ei tundnud.
Ma ei mäleta, kui me kõnelema hakkasime, aga arvan, et see ei olnud ma, kes esimesed sõnad ütles.
Olin sel ajal väga vaikne ja arg, ma ei mitte keegiga usaldanud kõnelda.
Hakkasime ühes mängima ja sain teada, et tüdruk oli samaealine minuga ja et ta algab koolis käima järgmisel sügisel nagu ka mina.

Sellest päevast tüdruk, kelle nimi oli Niina, oli minu kõige parem sõber seni kui meie pere jälle kolis ära.
Nelja aastat läksin iga päev kooli sõbraga.
Olin väga õnnelik, et lõpuks mul oli oma hea sõber.

   
 
                 
                 
 

              
                 
Kui ma olin viie aastane, sõitsin oma perega Ida-Soome, Kolil.
See suvi oli väga kuum ja autoreis oli pikk.
Me sõitsime väikesil teil ja nägime kõrgeid kaljusid ja suuri sildu.
Yhe korra sõitsime kahe põllumaa vahelt ja põllumaad oli täis päevalilli.
Ma ja mun õde istusime auto tagaistmel ja kuulasime muinaisjutukassettisid.
Kui me pärele jõutasime Kolil, me jalutasime kogu päeva kaljudel ja vaatasime väga ilusaid maastikke.
Sest Koli on rahvuspark,  sealt ei saa korjata lilli või muud.
Siiski ma võtin kaasa yhe kanarbiku oksa.

 
                 
                 
 

              
                 
Üks eriti tore kohtumine juhtus pool aasta tagasi, kui olin õhtul ühel klubil kuulamas huvitavad muusikat, millist ei kuula Oulus tihti.
Kuulasin, kui diskor mängib muusikat ja selle järel läksin mu sõbraga teisele klubile, sest meil oli palju mist kahekesi rääkida.
Aga sellel teisel klubil juhtus nii tore kohtumine, et peaaegu unustasin oma sõbra.
Diskor, kes oli mänginud esimesel klubil oli ka tulnud sellele teisele klubile.
Seal ta alustas vestlust minuga.
Rääkisime kõigist asjadest maa ja taeva vahel: muusikast, mida ta oli varemini mänginud, politiikast, kirjandusest, Venemaast ja isegi budismist.
Saime aru, et oliksime mõlemad tahtnud jo ammu teine teisele räägida, aga kumbki ei olnud tohtinud.
Sellepärast nüüd, kui tohime, aeg läks kui lennates.
Mu sõbra, kellega olin sellele klubile tulnud, läks ära, aga ma istusin veel diskoriga.
Ta jättis endast väga hea mulje: oli džentelmenlik ja kuulas, mida ma öelsin, aga polnud ise vait, vaid rääkis ära oma arvamused.
Mõtlesin, et tahan küll kindlasti temaga veel kohtuda.
Aga ma ei jõudnud seda ära ütelda enne kui ta küsis, kas tohiksime vahetada telefoninumbrit.
Loomulikult vastasin, et heameelega.
Pärast seda oleme enam-vähem iga päev kohtunud ja käime pikemat aega.
Olen väga rõõmus meie kohtumise üle.
 
                 
                 
 

              
                 
Olen kodus ja loen raamatut.
Joon ühtlasi punast veini ja lõdvenen raske nädala pärast.
Pööran just lehekülge, kui kuulen imelikku häält.
Päris kui keegi müraks.
Hääl pole võimas, aga kuulen selle ikka üsna hästi.
Proovin kuulata, kust hääl tuleb.
Nüüd see tugevneb.
Keegi hüüdab selgest "Appi, appi!
" Mõtlen juba, et helistan varsti hädaabinumbrile.
Otsustan ikka kõigepealt välja selgitada hääle allika.
Vajutan kõrva vastu seina.
Küll, möll tuleb naabrist.
Mäletan, et naabrisse on nädal aega tagasi kolidanud uus elanik.
Lähen naabri ukse taha ja helistan uksekella.
"Appi, appi!
" kuulen jälle.
Kohe naaber avab ukse.
"Tere!
Kas sul on mingi häda, sest hüüdad appi, appi?
" küsin temalt.
Naaber, kes on vana mees kuuldeaparaadiga, ütleb "ei".
"Vaatasin ainult televiisorit.
"
 
                 
                 
 

              
                 
Olen veetnud mitmeid erinevaid uusaastaoidusid.
Praegu veedan uusaastat näiteks baaris.
Mäletan ikka mu lapsepõlveaja uusaastapidud.
Täsistasimme neid kogu pere ja mõnede sugulastega kordamööda meie ja muude kodus.
Kartulikrõpsud, kartulisalat, viinerid ja limonaad olid eraldamatu osa pidu ja tähtsad asjad kõigepealt meile lastele.
Enne poolt ööd sõime, jutlesime ja meenutasime vana aastat.
Me lapsed ootasime kõvasti rakette.
Uusaastapidud olid siis rõõmustavad ja meeldejäävad.
Kõige parema oli see, et olime ühes ja meil oli tore.
Pidud olid erinevad kui nüüd.
Minu meelest on tõesti meeldiv, et mul on nii häid mälestusid lapspõlvaja uusaastapidudesst.
Harvem praegu me sugulased koguneme ühte.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma hakkasin õppima eesti keelt, sest algkursus oli kohustuslik soome keele õpilasele.
Kursusel eesti keel hakkasgi meeldima, siis ma läksin ka järgkursusele.
Järgkursus oli veel huvitavam kui algkursus.
Eesti keelel on tore heli.
	Kui ma õpin eesti keelt, ma saan uue vaate ka soome keelesse.
Eesti keel on nii lähedal aga ometi nii erinev, et see aitab mind märkama soome keele omapärase asju.
Neid asju ma ei märkaks muidu alati, sest need on nii tavalised, et ma ei mõtle neid.
	Eesti on ka huvitav maa.
Selle ajaloos on palju huvitavaid ja mõnikord saatuslikke asju.
Eesti kultuur huvitab mind.
Eriti huvitav on ilukirjandus ja see kui saksa rootsi ja vene võimsuse kiirus, millega eesti ühiskond muutus 1990 pärast, mõjub kirjandusesse.
Ma soovin, et ma õpin eesti keelt nii hästi, et ma võiksin lugeda eesti keeles, sest minu meelest tõlgitud ei ole sama asi.
Ma laenasin raamatukogust luulekogu Luigeluulinna.
Selle on kirjutanud Kristiina Ehin.
Luuletused on ilusad ja veidi melanhoolned, niisiis need sopivad soomlasele, aga neid on raske lugeda.
Ma loen aeglaselt, sest ma pean tihti sõnu sõnaraamatusst vaatama.
	Eesti keeles on palju kergi asja aga ka raske asju.
Minu meelest eriti raske on õ-hääliku hääldamine ja mitmuse partitiiv.
 
                 
                 
 

              
                 
Tavaliselt kui minu vanaemal on olnud juubel, tal on olnud suured pidud.
Viimane suur pidu oli, kui ta sai 80 aastat vanaks.
Seal oli kõik minu ema-poole sugulased ja neid oli palju.
Sel ajal vanaema oli veel väga energiline aga kaks aastat hiljem ta jäi haigeks ja ei saanud enam korralikult terveks.
Sellepärast kui vanaema sai 85 aastaseks ei olnud rohkem suurt pidu.
Vanaema ei oleks jaksanud mitukümmet külalist.
Minu ema, tädid, üks täditütar ja ma pidasime talle ometi üllatuspidu.
	Pidu oli Oulus ja kestis nädalalõpu üle.
Vanaema ööbis hotellis tädidega.
Esimesel õhtul me sõime peenesti restoranis.
Me ei olnud ikka söönud nii peenesti.
Pärast magustoite läksime vanaema hotellituppa.
Seal tõstsime klaasi vanaema terviseks ja jutustasime ja naersime umbes kella kolmeni öösel.
Ma ei oleks uskunud, et mul võiks olla nii rõõmus minu vanaema ja tädidega.
Järgmisel päeval jalutasime linnas, käisime teatris ja veel õhtul restoranis söömas.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma olen sündinud 7. jaanuaril.
See on lähedal jõule ja sellepärast ma ei ole kunagi palju kingituse saanud.
Kui ma sain kaheksa aastat vanaks, oli mul suuret pidut.
Külaliseid ja sugulaseid oli nii palju, et kõik ei mahtunud toolile istuma.
Me tegime eriliseid kübaraid emaga ja ikka ku uus külaline helistasi uksekell, sai tema ilusa kübara.
Mu ema tegi suure šokolaaditorti ja see oli eriti magus.
Seda meeldib kõigile külalisile ja mu ema oli väga rõõmus.
Ma sain palju hea kingituse aga see ei olnud tahtis.
Me mängisime sõpradega, laulsime, jutustasime ja kõik tunsivad enda hästi.
Seda on olnud mu kõige parem sünnipäev.
Ma loodan et kõik inimesed saavad ka toredat pidut vähemalt üks kord elus.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma tahtsin eesti keelt õppdia, sest ma arvasin et eesti keel on väga huvitav keel.
Ma üritasin inglise keelt õppeõigus kevadel saada, aga see ei õnnestunud.
Siis ma hakkasin mõelma mida ma tahtsin õppida ja validsin eesti keele.
Eesti keelt saavad kõigi õpilased lugeda.
Mitte keegi minu sõbrist ei tahtnud eesti keelt õppida ja nad oli imestunud kui ma räägin et ma tahan eesti keelt õppida.
Olen mu valik rahul.

Ma arvan et eesti keele õppimine on olnud mul väga raske sest kõige teiset, kui eesti keelt nüüd õppivad, õppivad soomekeelt peaainena.
Eesti keel ja soome keel on lähedal teineteist ja näiteks grammatika asjud on samasuguseid.
Ma ei oska soome keele grammatika hästi ja sellepärast eesti keel õppimine on olnut mul raske.
Ma õpin rootsi keelt peaainena ja see ei ole samasugune eesti keelega.
Siiski ma pidan eesti keelest palju ja tahan seda parem õppida.

Meie eesti keele raamat Keelesild on hea raamat.
Kõig asjud on selgitanud eriti arusaadavasti ja tükite teemad on huvitav.
Tükid korrutavad Eesti kultuurist, inimesist, igapäevasist asjust ja ka tavalisest elust.
Mu sõnavara on arenenud palju, ma oskan kõig grammatika asjud kuidagimoodi ja ma oskan eesti keelt ka natukene rääkida.
Ma saan eesti keelest kül hästi aru ja siit ma olen väga rõõmus.
Kirjutamis ja räägimis kursusel ma olen õppinud tähteid asjuid näiteks kui appi paluda ja kui õnnitleda sünnipäevälaps.

See et iga nädal me kirjutasime väikeseid juttuid aidas eesti keele õppimist palju.
Ikka ku ma en näiteks teadnud, mida keegi sõna on soomeks, pidi mu seda sõna sõnaraamatust otsida.
Ka kui ma ei teanud õige vormi verbist tai adjektiivist, piti mu vastus otsima.
Kirjutuste teemad oli selliseid et niist oli kerge kirjutada aga siiski teemad oli väga toreid.

Kui ma täiskasvanuks saan, tuleb must õpetaja.
Ma tahtsin eesti keelt nii hästi õppida et ma võiksin kunagi seda õpetada.
Ma arvan et kõige parem komme eesti keelt õppida on Eestisse reisida ja seal vähemalt üks aasta elada.
Ma tahtsin Saaremaal elada sest ma arvan et ma võiksin seal rootsi ja soome keelt õpetada ja samaaegne eesti keelt ise õppida.
Saaremaa on ise väga ilus saar ja ma olen kuulnud et seal elab aplju rootslasi.
Mu elukaaslane pidab ka Eestist ja tema tahtis minuga Eestisse sõida.

Ma sõidan suvel Eestisse.
Ma reisin esiteks rongil Oulust Helsingisse ja sealt jätkan laeval Tallinnasse.
Ma vaadan Tallinnas ringi mõnd päeva, käin mustamäe toril, kohvikus ja üritan niin palju kui võimalik eesti keelt õppida.
Kui ma olen paar päeva Tallinnas viibinud, sõidan ma bussiga Pärnusse.
Ma olen kuulnud et Pärnu on kõige parem spalinn ja ma tahan paar päeva Pärnu sanatooriumeis lõtvuda.
Kui ma saan Pärnus uueks inimeseks, jätkan ma reisi.
Ma sõidan Tartusse bussiga.
Kui ma bussis istun, loen ma eesti ajalehte ja üritan saada aru keelest.
Ma tahan Tartu ülikooli näha.
Seal õpid eriti palju soomlasi õpilaseid ja sellepärast ma tahan seda näha.
Siis ma tahan ka kaubanduskeskustes käia ja riideid osta.
Ma lähetan Tartust kõigile armsaile inimesile postkaardi ja üritan need eesti keelel kirjutada.
Nad ei saa aru eesti keelest ja siis kui ma tagas kodus olen tõlgin ma kaardi neile.

Eesti keele õppimine on olnud eriti huvitav ja ma oodan järgmist õppeaastat ja uusid eesti kursuseid.
Ma üritan kasutada enam aega eesti keele õppimise ja keskendun spetsiaalse sõnavara laiendamise.
Ma olen märganud et on raske eesti keelel vestelda kui on kitsas sõnavara.
Ma soovin et ma õpin palju eesti sõna kui ma Eestis suvel olen.
 
                 
                 
 

              
                 
Ma armastan hirmsasti suve ja mul on palju plaane juba mida ma suvel teen.
Mais ma lähen põhja kus mu meessõber ja pere elavad.
Suvel ma mõtlen töötada ja õppida aga ma tahan ka lõõgastuda ja lõbutseda.
Mu ema, isa ja õdesid elavad maal järve rannas nii et suvel ma ujuman palju ja liigun looduses.
Ma käin kalal oma õega ja jalutamas meie koeraga.
Ja muidugi käin rannaäärse saunas nii tihti kui võimalik!
Suvel ma tahan olla maal ja ma ei tunne end linnas hästi.
	Suve meeldib mulle väga, sellepärast et on soe ja valge.
Suvel ma ei ole väsinud sest et on nii valge kogu aja.
Suvel ma ei tahaks sugugi magada.
Suvel mulle meeldib ärgata vara hommikul.
Kui mul on vaba päev mulle meeldib jõude olla.
Hilissuvel ma lähen marjule oma emaga.
Mulle meeldib metsas kõndida ja kuulata looduse hääl.
 
                 
                 
 

              
                 
Tuleval suvel mina kavatsen palju töötada.
Ma kavatsen minna kohvikusse töötama.
Mina olin seal viim suvel ja mulle meeldib see töö.
See on rank töö, aga mina armastan seda, ett saan näha inimesi ja on väga tore näha püsikliente.
Nemad rääkivad palju ja mina tean mis toit meeldib neile.
Mina armastan kohvi ja kohvilõhna.

Ma kavatsen ka reisida tuleval suvel.
Ma tahan näha erinevaid linnu ja ma lähen neid vaatama.
Ma tahan näha ka palju ihimesi ja süüa häid toite.
Suvel on ka tore ujuda ja teha palju mitmeid asju.
Tuleval suvel ma kavatsen ka minna Ida-Soomesse.
Mu ema on pärit Ida-Soomest ja ma käin seal igal suvel.
Mu onud, tädid, onupojad ja onutütred on seal mulle meeldib näha neid.

Ma ootan palju tuleva suve.
Päike paistab ja inimisid ovad rõõmsaid.
Suvel on palju aega.
 
                 
                 
 

              
                 
Suvel ma töötan palju mu vanemate talus.
Ma ärkan iga hommik pool kuus, lüpsen lehmi ja rikun oma selja õueaiamaal, aga ma armastan maa rahu.
Ma ujun palju suvel, sest mu vanaemadel on suvila talu lähedal, ja sinna me sõitame peaaegu iga päev.
Ei mitte miski ole nii tore kui saun suvel järve ääres.

Ma üritan ka suvel õppida, ja teen paar eksami suve jooksul.
Ma peaksin töö kõrval lugema, ja see on väga raske.
Aga suvel on väga tore käia linnas; päev paistab ja inimesed on hea meel.
Mulle meeldivad jäätis ja külm siider terrassil.
Linnas on ka tore kohtuda oma söpru, me istume terassidel ja käime piknikku kiriku parkis.

Ma tahaksin reisida järgamisel suvel Pariisi, aga ma ei tea, kas mul on piisavalt raha ja aega.
Pariis on väga ilus linn, ja ma tahaksin õppida enam prantsuse keelt.
Ma olen söbraga planeeridad sida reisi juba mitu aastat, aga üliõpilane ei pääri palju ja suvel peab töötama.
Aga ikka voib unistada.
 
                 
                 
 

              
                 
Minul on palju ideed suveks.
Ma arvan, et suvi on ikkagi üleliia lühike teha kõik asiad.

Mulle meeldivad raamatud.
Ma lootan suvel palju lugeda.
Ma ei veel ole lukenud kõik toredad raamatud.
Suvel on tublisti aega.

Minu vanemil on suvila Raikuus Ida-Soomes.
Me oleme seal, kuna minu emal ja isal on puhkus.
Lähedal suvila on järv, kus ma võin ujuda.
Mulle meldib ka kalastada minu isaga.

Suvel minul on aega mängida flööt ja kitarr.
Suvilal on väga tore mängida.
Mulle ei meldib, et minu vanemad kuulavad, kuna ma mängin.

Võib olla, et ma reisin Saaremaal.
Ma tean ainult, et Saaremaa on ilus ja seal on hea õlu.
Ma ei ole kunagi Eestis käinud.
Ma lootan seal eesti keelt rääkida, kuigi Saaremaal või ka rääkida soomi keelt.

Ma ei tea, kui ma töötan suvel.
Ma ei ole veel tööt leidnud.

Minul on palju sõbrannad.
Suvel on aega olla heiega.
Me võime käia teatris ja siis süüa.

Suvi on head aega teha toredad asiad.
Siis või teha seda, mis ei või teha kooliajal.
 
                 
                 
 

              
                 
Mina kavatsen tuleval suvel töötada, aga mina ei tea veel kus.
Mina kavatsen ikka suven Jyväskyläs olla.
Kui mina ei saa tööd, mina õpin siis.
Ülikoolis voi ka suvel õppida.
Parem mina ikka teeksin töid, millal siis mina saan raha.

Mina lootan ka ujuda ja süüa jäätist kui on ilusa ja sooja ilma.
Mina kavatsen ka lugeda raamat, joosta, mängida võrkpalli ja aabestama minu sõpru.
Jaanipäeväl mina lähen minu sõbraga suvilal.
Me võime ka minna kuulama muusikafestivalisse.

Suvel mina plaanitsen ka ainult suvitada ja reisida ümber Soome ja võin ka välismaile minna.
Tulevast suvest tuleb suurepärane.
 
                 
                 
 

              
                 
Tuleval suvel ma kavatsen istuda terassil ja juua palju veini mu sõberga.
Ma lootan et tuleva suvi on soojus ja ilus, nii et ma suutan ujuda ja pruunistada randal.
Ma tahtan pruunistada nii et ma ei põle - üldiselt minule ei käi aina nii, ja see ei ole tore.
Randal ma kavatsen süüa palju jäätis.
Kui suvi ei ole soojus ma vaadan palju filmide ja lugen raamatude, kunas talvel mul on nii palju kiirus.
Ma kavatsen elada Jyväskyläs ja õppida ülikoolis mõnit kursus.
Ka ma kavatsen käia mun vanimadi juures maala ja mun vennadi ja tema naine juures Helsingis.
Helsingis ma tahtan ka käia riidepoodes mida jyväskyläs ei ole.
Ma tahtan minna ta Tamperel lõbustusparkisse.
Ma tahtan ka käia festivalil, kui seal on heade bänd.
Ma ei tea veel kas ma lähen suvel tööl.
On tore kui mun ei tarvitse minna tööl, kunas siis ma võin teha kõige tore asid.
Teisalt on ka tore kui ma pääsen töös, kunas siis ma saan palju rahat, nii et ma võin sõita välismaaile, ehk Kreekas, enne kui sügis tuleb ja loengud alavad.
 
                 
                 
 

              
                 
Suvel ma lähen töösse Järvenpäässe.
Seal elavad minu ema ja isa.
Ma olen töös poodis müüjana.
Johul kui ma saan palju palka, ma reisin Ameerikasse kus elavad minu poissi vanavanemad.
Ma kardan reisi sinna see pärast et ma ei oska hästi inglese keelt ja vanavanemad ei räägi soome keelt.
Peale selle see on vähe pingutavi elab tundmatud inimened.
Teiselt poolt võib-olla et ma õpin vähe inglese keelt.
Ka ma olen tahtanud alati käia New Yorkis.
Nüüd see on võimalik sest nad elavad lähedal seda.

Peale ameerika reisi ma tahtan käia minu vanaema suvilas ja ujuda ka on ilus ilm.
Söön palju jäätist ja maasikadi.
See on tore sõberisi ja sugulasi kohtamas käia.
Pohjanmaal elavad minu isa sugulasid.

Kui mu õde tahtab ma läheb tega Eesti nüüd ku ma räägin vähe eesti keelt.
Me võime jalgrattaga sõita Tartuse ja ööd olla kämpingil.
Mulle meeldib leerielu.

Loodetavasti vähemalt keegi suviunistus teoks saab.
 



Tervist!
Kallimad kollegid, mulle täna vaja minna teatrisse, siis ma tahan ära minna.
Ma lähen ära kell kuusteist, sest mulle vaja koju minna ja pane ilusat riidet.
:) Palun teid teha oma töö rahulikult ja täpselt keel kuus te saate koju minna.
Kui teil on mingit küsimused siis kirjutage mulle sms, ma vastan kuidas saab.
Suur tänu kõigele.
Kallis õppetaja, tahan sulle ütle, et see on raske töö.
Me vaatame mööblit internetis poest, kauplusest ja teisel kohal.
Meil vaja pehme mööblit, divaan ja sektsioon.

Sektsioon me juba leidsime, ta on ei ole nii suur, ta on keskmine, seest meil ei ole suur tuba.
Aga diivanit meil praegu ei ole.
Ja kõige parem meil soobib nurga diivaan.
Vana mööblit me koguaeg anname minu venda, temal on suvila, ja temal soobib kõik mööbel.
Meie korter on nüüd ilus, valge.
See sektisoon on muutab meie toas.
Kui me ostame, uus pehme nurgadiivan, siis meil ei ole midagi rohkem muuda.
Sellepärast et meil on uus korter ja me ostame kõik uus mööblit.
Vaanad meile oli ainult divaan ja sektion teised asjad voi mööblit meil on kõik uus.



Head kolleegid!
Ma väga vabandan, ma olen haige, sest ma tulen natukene hiiljem.
Ma arvan 2 tundi pärast.
Ma pean minna poliklinikusse.
Ma olen tagasi ümbes kell 10.
Palun, vaatake minu päevaplaan ja helistage minu kliendile ja vastake minu e-maili ka.

Ma ootan üks proua tänan.
Tema nimi on Anna.
Andke talle, palun, dokumendid mis asub musta kappis.
Kui teil on mingi probleemid, helistage mulle telefonil ... Suur tänu teile.
Kohtumiseni.

Me ostsime korter 2 kuud tagasi.
Ma arvan mulle vaja vahetada vana köögi mööbli.
Vana köögi oli katki ja värv oli väga igav.
Mulle meeldib positiivne värvid: kollane, punane või oranži.
Vana köögi ma panen suvilas, sest seal ei oli midagi.
Mu mees ei meeldi diivan, sest me vahetame see ka.
Ma annan diivani minu vanemale.
Mu ema tahaks vahetada tema diivan 1 aasta tagasi ja praegu on võimalus.
Uus mööbli tuleb tänan.
Me ootame hommikust.
Praegu, ilma mööbli korter on väga suur, aga igav.

Ma tahan vahetada veel palju asjad korteris; aknad, põrand, uksed.
Praegu meil raha rohkem ei ole sest me ootame jargmine kuu.
Mulle meeldib meie uus kodu.

Korter oli väga mugav varsti.




  Tere kollegit.
Mul on üks hea idea.
Ma kutsun teal piknikul.
Me kohtume bussipeatusse üres kell pool kuus.
Võitate maitsev toitu poodis: leiba, sai, tomatid, kurgid, liha ja vee.

Aga te kindlasti helistate mulle ka.
Hiljuti ma otssin uus korteri aga seal korterit mööbel oli vana.
Ma käisin mööblipoodis ja vaatasin palju valik mööblit seal poodist.
Mõtletsin, et esimine ma peantsin vaheta köögimööbel.
Ma armastasin valge värv köögist, sellepärast mulle oli muguv puhastama korter.
Helistasin mulle sõpra Peter abistama ja vahetama mööblit.
Praegu minul köögi on väga ilus.


  Tere, Mari!
Ma pean minema arstile.
Ma tunnen end halvasti.
Minu pea käib ringi.
Ma ära olen üks päev.
Palun kirjuta kirja kliendilelle.
Veel vaadata internetist info börsil.

See on väga oluline.
Helista mulle telefonil ... täna õhtul.
Ma ootan.

Kohtumiseni.


Minu korteris on elutuba, esik, köök.
Vannatuba ja tualett eraldi.
Elutoas ma magan.
Mul on vana voodi.
Ma ostsin uut voodi.
Ta on suur ja ilus.
Veel ma ostsin riidekappi.

Riidekappis on kõik riided ja pesu.
Ka mulle meeldis mööblikaupluses laud.
Ma ostan see laud hiiljani.
Voodi ja riidekapp ma ostsin mööblikauplusest.
Ta asub minu maja lähedal.
See on väga mugav.
Vana mööbli ma müüjasin internetist.
Nüüd minu korter on ilus ja mugav.
Aga mul on vana vann ja valamu.
Ma tahan osta uued vana ja valamu.
Veel ma tahan osta seinakappi esikusse ja sektsionkappi kööki.
Võib olla ma värvin seinad valge värvi.



Tere Mari!
Ma ei saa tule töö.
Palun kirjutab plaanid.
Ma olen arsti juurde kolmeni.
Kohtume sinuga Viru keskuses kella 17.
00.
Oli nõus, helistad.
Minu telefon number: ... , minu mail ... Head aega.
Tallinnas palju kauplused kus müü mööblid.
Ma tahaksin osta uue mööblid oma koju.
Minu kodus juba on pehme mööbli, see on divan ja peefik.
Ma tahan osta köögimööbli ja isikmööbli.
Ma mõtlen, et ostan mööblid Viru keskuses.
Seal praegu allahindlaus ja ma saan osta uue hea mööblid.
Tahan osta veel kodus ilus vaip, punane varvi.

Suur laud ja 4 toolid ja palju, palju lille, vana mööbli mulle ei vaja.
Vana mööbli mul võtab õde   



Lugupeetud õpetaja Liilia!
Ma tahaks paluda Teile aidata mulle.
Hommikul kell 11.
00 mul on vastuvõtt hambaarsti juurde.
Ma ootasin seda juba ammu.
Aga mul on käsitöötunnid selles ajas.
See on neljas ja viies tunnid esimeses "A" klaasis.

Kas Te võite mind aidata?
Ma tean, et Teil on vaba aeg sellel ajal.
Minu klass asub 106 kabinetis.
Õpilased juba teavad, et teise õpitaja hakkab töötada.
Ma loodan, et Te aidake mind!
Suur tänu Teile, lugupidamisega õpetaja ... Minu mobiiltelefon on ...
Eile me abikaasaga ostsime oma koju uue pehme mööbli kauplusest "Söögimööbel" Lasnamäel.
Me kingisime oma vana mööbli minu õetütrele - ta panib teda oma ühetoalisesse korterisse.
Meie korter nüüd on väga hele, avarane ja moodne: uue pehme komplekt on valge ja nahast.
Uuel nurgadiivanil väga mugav istuda sõbradega koos - me näeme teine teist väga hästi.
Veel me ostsime väike ajakirjalaud ja praegu ta seisab nurgadiivani kõrval ja me joome kohvi sõbradega ja suhtleme.

Kuigi meil abikaasaga on veel väike unistas.
Me tahaksime ostma suur lõunalaul ja kuus pehmetooli.
Millal käivad ära pidupäevad, me kutsume oma sugusaleid külalis ja istume kõik koos pidulaua eest.
See on suurepärane peretraditsioon ja see on meie unistas.
Me loodame, et teeme nii!




Tere Andres!
Tahan sulle ööelda et mulle oleks vaja töökohalt ära minna.
Minu laps jäi haigeks ja mulle vaja teda arsti juurde tuua.
Mind ei olnud töökohal 13.
00-15.
00t.
Kas sa võid minu tööd ära teha?
Mina võtsin kauba vastu ja ei jõudnud lõpuni see teha.

Olgu kena võtta kauba vastu ja helista mulle kuidas kõik läks.
Minu kontakt tel.
on ... Võta minuga ühendust.
Tervitades, ... 
Kodu kauniks mina otsisin oma koju uue mööbli.
Need diivanid müügisid Sotka mööblikaupluses.
Mina juba ammu tahtsin neid diivani osta.
See on väga ilusad diivani komplekt 3+2, see on suur diivan ja plus väike diivan kahele.
Need koostavad tekstiilist ja nahast materjalidest.
Praegu minu elutuba on väga ilus ja mugav.
Enne meil oli vana ebamugav diivan ja me tahame seda diivan ära viisata.
Üle kahe päeva jooksul tuleb konteiner, ja me viskame diivani ära.
See ei ole probleem.
Praegu meie korteris on remont.
Me tahame veel lastetoa muuda.
Mina tellisin juba uue lastemööbli, see on riidekapp ja koolilaud.
See mööbel peab tulema kolme nädala jooksul.
Mina väga ootan ja loodan et tuleb see mööbel, mis ma tahan.




Tere Juri, ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Mulle helistas meie autojuht ja ütles, et ta unustas kontoris kaustik dokumendidega.
Ma sõidan lattu, kus ta mind ootab.

Annan talle üle kõik paberid ja tulen tagasi kontorisse.
Leppesin kohtuda laos kell üheksa hommikul.
Loodan et juba kell üksteist olen kontoris.
Palun, kui postimees toob tähtkirjad, võtta need vastu.
Vajadusel helista minu mobiilile: nr ... või saada mulle lühisõnum.
Kohtumeseni.
Sinu kolleeg ...  

Tere õppetaja Anna, lubasin teile kirjutada kuidas me oma perega tegeme oma kodu kauniks.
Kõige ees ostsime mööblikaubamajas esiku mööbel: kaks kappid peegluksedega, üks suur riiul ja riidepuu.
Köögisse ostsin uus laud ja pehme nurgadiivan.
Elutoa jaoks valisin raamatukapp ja ilusad valgustid.
Praegu mõtleme ja valime, missugune mööbel me soovime magamistoas näha.
Kõik vana mööbel korraga, koos pojaga, me viisime suvilasase.
Mööbel on heas korras ja edaspidi võime teda kasutada meie suvimajas.
Kõik minu pereliikmed arvavad et meie korter nüüd on väga ilus ja kaunis.
Minu tüttar veel ütles, et meie korter on "trendikas".
Plaanis veel ümberehitada vannituba.
Kui kõik meie plaanid täis olemas, kutsume Teid külla.



Hea kolleg!
Mull on väike palv, ma pean ära minema haiglas.
Ma mõtlen arsti jurde number, ja ma lähen tagasi paariks tunniks ära.
Palun rägite minule kliendidega, sest ma tulen tagasi paariks tunniks, ja ma tahan veel üks palv, palun rägite oma klientiga.
Sest kui ei taha ottan minule, helistan minule tagasi, ja ma registrerit oma kliendile teine kord.
Kui on väiksem prooblem, helista minule telefoni.
Suur aite.
Mull on tihti vahetus tuju, ja ma tahan minu kodus tegin uus interioor.
Ma lähen mööblikauplus ja otsin uus mööbel, see on laulampi, või toli, või vaip... , üks kõik.
Aga mull on vana mööbil jaak, ja ma sõidan minu sõpraga, ja rägib et: "võta palun kiiresti minu mööbel", ja minu sõber tahat, ja olen nõus.
Minu vanaisa elab oma majas, ja ta väga tahat ka, mööbel, telerit... , ainult anna.
Minu väga meldib tegin uus interioor, ühe kord ma hakkama koristab, vatan, ja mõelda, nii siis ma ei taha, edasi kord ma tahan ostan laud, ja mõelda vell, ja väga hea, see on kõik on korras!
Täna ma kirjutan teie kirjutamine, aga ma mõelda vell, tahan tegib vell uus köök, vahetus kardinad, kui saija raha, ma tahan otsi uus pliit, keramikpliit, ja praigu aitapküül.




Tere minu kollegi!
Täna ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Homme hommikul kell 8. 00 ma saan minna arsti juures.
Alustame töö ilma mina.
Palun kirjutage e-mailile ... , või helistage meie telefoni numbril peale.
tel ... Aitäh, ... 
Eile ma lõpetasin remont oma korteris ja me sõidsime koos perega Tallinna Mööblimajal.
Seal me otsime uue mööbli.
Ma otsin diivan, sofa, seinakapp, laud, toolid ja ajakirjalaud.

Uue mööbel on väga ilus ja mulle meeldib.
Diivan ja sofa on väga suured.
Minu korter on väga suur.
Ma tahan, et minu korter olla ilis.
Vana mööbel on hea korras.
Ma tahan müüa kõik vana mööbel komisjonikauplus.
Elutoas ma seisan uus diivan ja ajakirjalaud.
Magamistoas ma seisan uus sofa ja seinakapp.
Köögis ma seisan uus laud ja toolid.
Ma olen väga rõõmus ja õnnelik, et ostan uue mööbli.
Mulle meeldib uue mööbli.




Lugupeetud kolleg, tere!
Vabanda palun mind, aga ma pean kohe koju minema.
Ma arvan, et see peaks võtma pool tundi aega.
Sel ajal ma luban Sind minu arvutiga töötada ja kasutada minu dokumente.
Ma tuletan meelde, et ma tulen varsti.
Kui Sul on midagi vaja, siis palun, helista mulle.
Minu telefoninumber peaks meelde pidama.
Sellega lõpetan selle teade.
Kohtumiseni ja veelkord vabanda!

Eelmisel kuul lõpetasin remondi.
Praegu näeb minu uuetud maja originaalselt ja modern välja.
Teie arvates, kallis õpetaja, kust ma võin uue mööbli osta?
Ma vajan kappi ja suurt voodi.
Nad peavad punast puust tehtud olema.
Minu uus maja on praegu umbes 1,5 korda suurem ja õhk on ka parem, sest meil on praegu kaks ventilatsioonid.
Meie tapetid on kollased ja põrandan on majas mul ka kollane parkeet.
Ma mõtlesin et minu majas ei ole praegu palju punast värvit.
Sest mul tuli meelde, et nüüd minu mööbel peaks punane olema.
Ma veel mõtlesin, et minu garaaž on liiga väike.

Teie meeles, kas ma pean selle suurem tegema?
Ja minu vannituba ei meeldi mulle üldse.
See on praegu ainult neli ruutmeetrit.
Vastake palun minu kirja kohe.
Ma ootan Teielt midagi huvitavat ja põnevat.
Sellega ma lõpetan seda kirja ja loodan, et Te kirjutate mulle tagasi sel nädalal.






Kallis kolleeg!
Mul on vaja kojju minna.
Mul on väike probleem.
Ma tean abikaasale aitama.
Ma olen ära kaks tundi.
Palun, kirjatage e-kirju klientidele Ukrainast ja helistage Marinale.
Sa saab kontakti telefonil ... või e-postil ... Suur aitäh, ....  

Ma ostsin oma koju uue mööbli.
Nüüd ma olen väga õnneks.
Ma elan eramajas.
See on väga avar ja mugav.

Kodus on rahulik ja klaasikaline stiil.
Mul on kahekorruseline maja ja viietoaline.
Ma otsustasin ostsima uue lilleriiuli.
Mul on nii palju erinevad lilleid.
Ma ostsin see Virukeskusest.
Lilleriiul on valge ja ilus.
Mul on suvilla ja vana möölli seal.
Nüüd maja on ilusam ja avaram.
Veel ma tahan osta lauatennisse laud.
Ma olen sportlane.
Ma mängin lauatennis.
Ma tahan treeningime kodus.
See on minu suur plaan.



  Lugupeetud kollegid!

Teavitan teile, et ma pean täna arsti juurde minema.
Kella üheksast kuni kümmneni, ma ei ole tööl.
Tehke palun minu töödokumendid ja vastake telefoni teel, kui kliendid helistavad.
Vajadusel saate helistada mulle mobiiltelefonile ... Lugupidamisega, ...

Minu korter ei ole suur ja ma otsustasin vahetada interjeer.
Ma vahetasin mööblit elutoas.
Mööblimajast ma ostsin uued diivanid ja sektsioon.
Vana mööbli mina kinkisin oma sõbrannale, sest ta ostsid uue korter.
Praegu elutoa väga ilus ja mugav.
Mulle meeldib siin istuda ja vaadata telerit.
Nüüd ma võtan vastu siin külalisi.
Järgmisel aastal ma planeerin vahetada mööblit köögis ja esikus.
Mööblimajas ma nägin huvitav köögimööbel valge värviga.
Loodan et ma saan osta teda.
Esikus mina tahan vahetada peeglit ja riietuskapp, ja võib olla ma ostan uus vaip põrandale.

Mulle väga meeldib minu kodu ja ma tahan et ta oli veel mugavaks ja kauniks.




Tere homikust, kolleegi!
Mul vaja täna minna arsti juurde, mul on väga valub pea, sellepärast mind ei olnud tööle kaks või kolm tundi.
Palun teed minu töö, vaja vaatada minu kirjad ja kirjutada vastust.
Ma tulen natuke hiljem.
Kui sa nõud, palun helistad mind.
Minu telefon number ...

Ma elan viiekorruses majas kahetoas korteri.
Ma elan juba kümme aastat selles korteri, selepärast minu mööbel on vana.
Praegu kauplusess on soodusmüük, ja ma otsustan osta uue mööbli.
Minu meeldib nahkdiivani ja tugitooli.
Diivani on heleprunist värvi, aga tugitooli on bezz värvi.
Veel ma ostan suur vaiba ja põpandalambi.
Vana mööbli ma annan minu vanemad suvilasse.
Praegu minu korter on väga ilus ja mugav.
Veel ma tahan teeda remonti, ma tahksin värvida lage, vahetan taapetti, ja veel ostan uue suur telerit ja külm kapp.
Minu külm-kapp on valge ja väike, aga mul meeldib kõrge ja must.
Ja veel ma ostan uue pliti ja köögikappi.
Ma lootan, et minu korteri tuleb väga ilus.




Tere, Anne!
Ma töötan lasteaias.
Minu töökoht asub Peterburi meel.
Tule homme minu töökohal kell 10.

Sõita trammiga number 2 või 4, peatuses Majaka põik, või bussiga number 58 peatuses Pae.
Minu töökoht asub lähedal trammi ja bussi peatused.
Kui on midagi helesta mulle, minu telefon ... Kohtumiseni.
Ootan sind.
Tere, Anne!
Eile sain Sinu kirja.
Sa kirjutasid, et elad hästi ja ka on tööl kõik korras.
See on vaga tore!
Mul on ka kõik hästi.
Kaks nadal tagasi ma ostsin uue mööbli.
Praegu elutoas mul on valge diivan ja kaks tugitolli.
Uue mööbli väga ilus ja kallis, aga väga mugavad.
Ma ostsin uue mööbli suur kaupluses "Mööbli maja".
Seal on palju kaupa.
Ma tahan osta veel suur voodi magamistas ja köögikapid köögis.

Vana diivan ma kinkisin oma emale.
Mulle meeldib minu korter, eriti elutoas praegu ta on ilus ja hele.
Ootan su kirja.
Sellega lõpetan.
Ootan Sind külla.

Palun tervita abikaasat lapsi.






Triinu, ma pean paariks tunniks ära minema.
Mul on vaja minna oma abikaasaga arsti juurde.
Ma tulen tagasi tööle kahe tundi pärast, kella neljaks.
Palun ära tee midagi.
Kui telefon helistab, siis vasta ja ütle, et ma helistan nendele tagasi, kui ma olen tööl.
Kui Sul on probleem, siis helista mulle.
Eelmisel pühapäeval ma käisin oma naisega poodi ja me ostsime oma koju uue mööbli.
Selles poes oli väga soodne mööbel.
Me ostsime uue diivani, diivanilaua ja kapi.
Vana mööbel nüüd on garaažis.
Ja me ei tea mida teha sellega nüüd.
Võib olla me müüame vana mööbli varsti.
Nüüd meie korter on väga ilus ja väga mugav.
Diivan mulle meeldib kõige rohkem, sest see on nii suur ja nii mugav.
Varsti me ostame uue vanni.
Sest meie vannitoas kõik on väga vana.
Loodan, et järgmisel kuul me saame teha seda.



Tere, see kirjutab ... !

Mul ei ole paar tunni töökohal, selle pärast et ma pean käema lasteajasse oma lapsi juurde.
Ma tulen tagasi umbes kell neli, aga sa ei oota mind.
Kui klientid tulevad, siis helistage mulle.
Minu telefoninumber ... Kui nad tulevad ja tahavad odata, siis las ootavad, anda teda kohvi, täpselt kell neli ma olen oma kabinettis.
Aitäh.
Nägemiseni!
Tere kallis õpetaja!

Täna mul on väike pidu, sellepärast et eile ma ostsin uue mööbli.
See on köögilaud, kolm toolid ja suur vana pruun kapp.
Laud ja toolid on uued, aga kapp on antikvarne, tammipuust ja väga ilus.
Linnas on väga huvitav kauplus, kuidas vanad mööbli mujad, see on "Altermööbel" kauplus.
Aga minu vana mööbli ei tahta seal võtta, ja ma annan seda oma sõblale suvilasse.
Praegu minu korter on nii ilusam kui eile.
Koogis on väga stiilne ja puhas vaade, aga elutoas on soliidne.
Veel ma tahan osta uued gardiinid ja paar tugitoolid, aga see on natuke kallis, ja ma ootan pool aastaid.
Aga praegu ma käin kaupluses ja vaatan mis mulle soobib.
See on kõik.
Kõige head, ... !




Tere, Olja!
Ma olen haige, mul on väga suur palavik.
Homme ma lähen doktoris ja ta on mulle kirjutada retsepti.
Ma mõtlen, et koju ma istun üks nädalat, ja tulen tööle.

Palun Olga ma tahan et te kõik valmis.
Valmistamine palun salatit, suppid ja pea road, täna on kala ja kana supp.
Ma helistan teie homme ja rääkin mis räägis doktor.
Hea tööpäeva.

Tere Maria!
Ma ostsin meie korter uue mööbli.
Ma ostsin mööbli väga suure kaupluses ta nimi on Mööblikeskus ta on asub Koplis.
Ma ostsin diivani, lauda, tugitool, tool, vaga suur kappi.

Vana mööbliga me tegime minu emale, ta on väga suur suvilas.
Minu korteri on nüüd uue diivani, lauda, tugitooli, tool ja väga ilus suur kapp, ja väga suur telerit.
Korteri me temige remonti, ma tahan veel ostsinud uued põranda ja ma tahan ostma uue kööki.
Ma arvan, et köök pean vaga ilusat ja palju kappi, me vaatame palju vareanteid ja mulle meldib köök on rohelised värveid, seal vaga palju kappid.
Ma tahan ostsin veel uue külmkappis ja pesumasin.
Kirjutage mulle millal ta tuli mulle?
Väga armastan teid.
Nagemiseni ja kohtumini.




Kolleegid!
Mina ei saa tulla homme tööle, ma lähen homme hommikul arsti juurde.
ei tea palju aega võttab viisit, võib-olla ümbes 2 või 3 tundi, kui tulevad protsedurid, sis rohkem aega võtab, täpselt ei tea, võib-olla terve päev.
Ja pärast ei tea, kuidas tuleb minu tervist, kui paha, ja vererõhk kõrgem, siis ma võttan haigus leht.
Ma arvan kõik tuleb hästi, kui mina ei saa tulla tööle, siis helistan ise.
Kõke head!
Kohtume!
Ja veel unustasin, kui midagi juhtus siis helistage mulle koiju.
Veel kord minu tel.... või ... Kõike head!

Ma ostsin mööbel Mööbli majas, aga rohkem meldib Antiik mööbel.
Kahju, et mul on korter, antik mööbel ei lähe sinna, vaja oma maja.
Mul on kolm tuba ja köök.
Ma tahan muutama midagi, tahan köök ja loodžik tegime koos.
Mul on juba antik kummud ja tugitool elutoas, ja köökis antik laud.
Kaupluses Afbez mööbel suur valik.
Ma käisin tihti sinna.
Tahan osta seal diivan ja suur peegel, aga minu abikaasa ei meldi antik mööbel.
Kahju.




Tere minu kolleeg Marike!
Tahan sulle öelda, et ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema, sellepärast et mul on hambaarst.
Lähen ära kell 14.
00 ja olen tagasi kell 16.
00.
Sellel ajal palun ole kassas ja poes.
Kui sulle on midagi ebaselge, on mingid probleemid või küsimused - helista mulle või kirjuta SMS.
SMS on parem.

Ma mõtlen, et kõik läheb hasti.
Ma otsin uue diivani elutoasse.
Ta peab olla beez või tume pruun.
Ka mulle on vaja elutoasse uued raamatu riiulid.
Vanad riiulid ja diivan müün kommisioni kauplustele.
Minu poeg tahab magamistoasse uue voodi, sellepärast et tema vana vood on liga väike.
Annan selle voodi sõbraannale, tal on väike poeg kaa.
Minu mees mõtleb, et me peame köögis toolid vahetada, talle ei meeldivan need.
Ja me kõik tahame uue peegli esikusse, et on mugav kui peegel on suur.
Nüüd meie korter on väga ilus ja mugav: elutoas on väga ilus ja suur beez diivan, pojal on uus vodi, köögil on vaga stiilised ja mugavad toolid aga esikus on suur peegel.
Aga raamatu riiulid me ei saanud osta, sest nad olid liga kallid.




Mina ootan bussipeatus, ja näen tutvustua.
Ee näen ta kolme aastat.
Terve Katti!
Kuidas läheb?
Kus asub?
Väga meeldib sa näeb.
Mida sa praegu tegeb?
Ma elan praegu Lasnamäel.

Mina on abielus ja 1 laps, poeg.
Praegu mina on koduperenainen.
Minu abikasa on tööta autojuhti... Minulla kõik on koras.
Poeg on õpilane.
Tulge minulle külala.

Mina asub adresil ... Kontakt andmed telefoninumber t ...

Mina ostin uue mööbli, moöblimajal.
Mina ostin diivan ja 2 tugituoli, seinakapis, kirjalaud.
Vana mööbliga mina andi sugulasid.
Te asut suvilas.
Nüüd minun korter on ilus ja mugav.
Minulla on uue vaib põrandal.
Veel mina tahan osti uue pildid ja televisorit.
Aga lastentuba mina tahan tegin uue remonti ja ostin uue lastenvoodi.





Tere Anton.
Homme kell kümme mull on eesti keele eksam, mis kestab kolm tundi.
Palun tule mine ees kell kümme tööle.
Vaata üle meie tööristad, ja kui kõik on korras siis pane neid sahtlise.
Juhul kui tahad mind kätte saada siis helista mulle.
Ja kui mina ei vasta sulle, siis mina helistan sulle ise tagasi.
Ettetänades ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.
   TEINE ÜLESANNE  Jutt.
Kujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.
Eesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.
Minu kodu on nüüd nagu uus!
Selle aasta jooksul tegin oma kodus remonti.
Kõik vana mööbel jagasin tuttavate vahel, ja mõned asjad viskasin ära.
Aga uue mööbliga läks raskemalt.

Köögi mööbli tellisi ühe hea meistri käes.
Ta tegi mulle neli tooli ja lauda.

Kappid ostsime "Mööblimajas", valamud ja segistid saime Jarve "Kauba Hoovis".
Vannituba on nüüd suurem kui oli, isegi pesumasin mahus sina.
Magamistuppa ostsime voodi, ja kappi.
Seina peale panime uued tapeedid.
Nüüd tuba nagu magus komm, kus on hea olla, ja hommikul veel viis minutid pikutada.
Suur tuba ja köök on nüüd koos, nagu saal kuhu panime suure lauda, ja toolid.
Tahaks veel palju juurde tegema.
Aga raha sai otsa.
Loodan et minu perele remot meeldib.
See on neil üllatus.



Lugupeetud kolleeg!
Ma tahan paluda teile, et te lubate minule paariks tunniks töökohalt ära minema homme.
Mul on vaja minna haiglasse.
Ma pean jõuama kell kaheks.
Ma tulen tagasi tööle kell neljaks.
Te peate sel ajal võtma tellemusi ja vastama telefonile.

Kusimustekorral helistage.
Minu telefoni number on ... Parimate soovidega, juhataja ... 
Möödunud nadalal ma ostsin endale uue mööbli.
Ma leidsin teda kaupluses "Lamas" minu maja lähedal.
Uus mööbel on mustkirjaga, tehtud tammest.
Vana mööbli ma viskasin ära.
Nüüd minu korter on ilus ja mugav.
Akna all on uus laud, keskel toa on kušett, seina kõrval on kapp.
Seal ma hoian oma kleiti.
Mulle meeldib minu korter nüüd.
Ja minu abikaasa on meie korteriga rahul.
Me koos valisime mööbli.
Meil on ühetoaline korter, aga seal on kõik mugavamega.
Ma ei taha muuta minu kodus mitte midagi.
Minu abikaasa on nõus minuga.
Me elame koos juba kaks aastat.



Lugupeetud kollegid!

Mina tulen kaupluses Prisma, soovin osta värske ja kuum lõuna, aga seda enne mul on vaja tulla Piletilevis, soovime sõpradega tulla kinosse, aga see on isikluk asi, teil ei ole huvitav.
Kollegid, kes soovid kaubad Prismast, palun ütelge mind või kirjutage.
Kell 14.
00 ümbes mina tulen tagasi.
Kui kliendid või kedagi teine saad otsi mind, siis andke minu oma mobiil telefooni number, võib ka kirjuta mulle ka sms-d, vastan kõigile või ootan pärast kella 14-st kohal.

Neljapäeval õhtul, pärast tööd, mina ja minu oma õde Polina, kes elab Taanis, tulime poes, ootsime mööbli pood, kus on suur valik, ja kust kohast võib osta kaubad sellel päeval, mitte tellida, meil oli suur valik, mina tean Järve keskuses on hea salong Aatrium, vana kauplus Mööblimaja, kauplus Standart Pärnu maantel, aga valime Rocca keskus, teame väike ja moodne pood home 4 you, meil ei ole palja aega, kutsume taksot, kell 20.
00 me olime kohal, jah, valik oli suurepärane, leiame laud ja toolid, mis meeldib minu õiele, temal on vaja must, väike laud piuust, ja niisammad toolid, kokkuleppime koos transpordiga.
Reedel me saime katte seda komplekt, avame pakki, koristame prügi, mina mõtlen et, lauda jaoks parem koht akna kõrval, kus on väga kus vaate linnas.
Õde olin nõus, see koht oli vaba, ja soovitav.
Vana mööblit meil ei olnud, kuu tagasi me lõpetame remont, ja toonime vana laud koos ehitusepraaki prügikastis.
Aga nüüd meie korteris on korras, kõik mööbel on ostnud, üldine seisukord on imelik.
Noh, aus sõna, järgmisel kuu lõppus võib olla mina toon uus kassimaja.




Tere kallid kolleegid!

Täna ma pean minema natuke varem.
Kaks nädalat tagasi ma broneerisin number.

Täna ma lähen arsti juurde.
Haiglas ma olen kaks tunndi.
Loodan, et see ei võtta palju aega.
Arst on väga hea inimene.
Haigla asub kõrval.
Head kolleegid teil on palju tööd.
Kui ma vajan teile, helistage mulle.
Minu telefoninumber on ... Kõik head.

Tere kallis sõber!

Kuidas läheb sinu elu?
Me kohtusime sinu vanaemaga ja ta ütles mulle, et sina olid haige.
Kaks päevad tagasi ma olin ka haige, aga praegu mul on kõik korras.

Ma otsin oma koju uue mööbil, ja ma tahan jutustada sulle sellest.
Ma leidsin väga hea kauplus.
Ma soovin sulle.
Ta asub kesklinnas.
Vana mööbel ma kingin oma sõbrannale.
Mul oli väga hea tuju.
Praegu minu korter on väga ilus ja meeldib mulle.
Loodan, et me varsti kohtume.




Ma pean paariks tunniks töökohal ära minema.
Ma lähen arsti jurde.
Ma pean arsti jurde olema kell 2. Ma tulen tagasi kell 4. Sel ajal kirjutad kirja juhatajale ja koostad aruande.
Kui sul on küsimused helista mulle.
Minu telefoni number on ... Edu.
Kohtumiseni.
Ma unustan, kell 3 tuleb minu sõbrana, las ootab mind.
Anna temale sel raamat.
Mul oli vaja usi pehme mööli osta.
Algselt ma vaatasin interneti teel.
Aga mitte midagi mul ei meeldis.
Pärast seda ma läksin podi.
Seal on väga suur valik mööbli.
Ma ostsin mööbli kaupluses "kodu24".
Mul on suvelas ja seal mul on väga vana mööbli.

Praegu mul on kolme toaline korter ja kaks rõdu.
Mul on magamistuba, lastetuba ja hool.
Minu korter on mugav ja ilus.
Minu korteris palju lilled.
Veel ma tahan lastetuba vahetada, sest minu tütar praegu elab eraldi.
Mul on väja osta diivani, kaks tugitolli ja uus kapp.
Veel ma tahan uus köögi mööbli.
Ma rahuldan minu korteri, aknast ma näen meri ja see on vahva.




Tere kallikene sõbranna Tiiu.
Ma pean minema arsti juurde täna öösel mul valutas väga hambad.
Ei oska öelda täpselt kui palju aega see võtab.
Aga ma loodan, et ei ole suurem kui paar tunni.
Ära tee mitte midagi, kui ma tulen tööle, ma teen oma töö ise.
Kui keegi helistab mulle, siis anna palun, ole lahke, minu mobiiltelefoni number.

Minu mobiil telefoninumber on endine: ... Kohtumiseni, kõike head sinu sõbranna ... 

Mul on uus maja ja mulle vaja on uus mööbel.
Variantid on nii palju, mis mulle vaja on kõigepealt?

Ma mõtlen köögimööbel, jargmine järjekorras on laste tuppa jaoks mööbel.
Tahan minna mööbli majas ja vaadata mis valik seal on.
Internettis ka on palju ettepanekuid.
Otsustasin, et jargmisel pühapäeval sõidan kaupluses ja vatan mis huvitavaid on, ja muidugi mis hinnaga.
Noh, aga mida teha vana mööbliga?
Väga hästi et seda ei ole palju.
Vana nurgadiivan ma kingin omale isale.
See diivan ei ole vana, minu isa korteris on üks vaba toa, ja vein hästi sobib seal, kui me paneme see akna juures.
Praegu mul ei ole suur korter, ainult kolm toas, mulle meldib oma korter, ta on mugav, ma elan seal juba kakskümmend aastat, ma armastan oma kodu.
Aga kus maja kõige parem, ma tahan elama maal.
Maal on palju tööd, aga see mulle meldib.
Ma võtan kaasa oma koera ta on vana ja lahke, ta on kõik mõistab aga ei rääri kahjuks.
Loodan et kõik meil läheb hästi.




Tere kolleega.
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Kirjutan sulle, kuhu ma pean minema, kui kaua ma ära olen, mida sa pead seal ajal tegema ja kuidas minuga vajadusel kontakti saab.
Ma pean minema koju, sellepärast peab tulema meister.
See võtab üks tund.
Sel ajal sa pead saatma üks kirja, ma jään kontaktid laua peale.
Kui sul on küsimused, siis helesta mulle, minu telefoni number on ... Aitah sulle.

Nägemist.
Ma ostsin oma koju uue mööbli.
Kirjutan: kust ja missugune mööbli ma ostsin, mida vana mööbliga tegin, missugune minu korter nüüd on ja mida ma veel kodus muuta tahan.
Ma ostsin mööblimajast uue voodi, üks laud ja kaks diivani.
Minu vana mööbli ma müüasin minu sõbrale.
Tal oli vaja selle asjad.
Minu korter nüüd on mugavad ruumid.

Nüüd ma saan magada parem.
Veel ma tahan muuta minu lastetuba.
Ma tahan osta arvutilaud uue kappi ja tahan värvitada seina.
Ma loodan, et see ei ole kallis.

Ja kui mul tuleb veel raha, siis ma tahan muuta aknaid.
Sellepärast nad on väga vanad.
See on kõik, mida ma tahaksin kirjutada.




Ma töötan ingenerina.
Ma tööpäev on hommik kell 08.
00 ja õhtul kell 18.
00.
Iga päev ma kirjuta e-mail.

Hommik koosolek iga hommik on kell 09.
00 koos kollegile ja juhatuse liigele.
Lugupedud kollega - sinu helista mina on mobiile telefon.
Minu number on ... Minu poosti aadres on ... 
Ma tahan ostid oma koju uue mööbel.
Mulle meeldib on õhtul vaata filmid - ma tahan esimine- divaan.

Vana divaan on katike.
Ma tahan ostid uud kööged mööbel.
Uud mööbel ilus ja väga suur.
Ma tahan vaata minu korter ilus.
Ma tahan ostid magama mööbel ja magama hästi.
Ma helistan on prügifirma ja vana mööbel "sõidan" on Tallinna Prügila.
Ma tahan ostid uud divaan on minu vana ema.



Kallis kolleeg,  Ma pean minema kodu, sest minu laps on haige.
Ma tulen tagasi kell 14.
00.
Palun teen sulle tööle.
Minu kontakti telefon on ... Teie kolleeg, ... 

Ma ostsin uue mööbli Tele2 poodi.
Uue mööbli on väga hea.
Mööbli nimi on Samsung Galaxy 53.
Vana mööbliga ma ostsin.
Minu korter nüüd on vana mööbli Nokia N80.
Ma tahan minu kodu osta uue teler ja võibolla külmik.



11.11.2012 ma sõidan Eesti kelle kursustele.
Mind ei olnud töö kohal 2 tundi.
Tulen tagasi kell kaksteist võtta palun minu õppilased sinu juurde ja anna nemad ülesandeid.

Ma tahan teada, kas sul on seda võimalusi?
Kui sa oled nõus, helistada mulle minu telefooni number ... Tänan sulle.
Sinu kolleeg ...

Mul on uus korter.
Koorter on väga suur ja ilus.
Ma tahtsin osta uue mööblit.
Ma istusin ja mõtlesin kust me ostsin uue mööbli?
Mä võtsin mööblimaja reklamileht ja vattasin sealt kõikidel mööblist.
Vara hommikul ma istusin ja sõitsin Mööblimajas.
Mööblimaja oli suur ja ilus.
Seal olid palju erinevad mööblid.
Mulle meldis diivan, söögilaud ja toolid.
Ma ostsin nemad.
Vana mööbli ma andsin minu õde suvilasse.

Praegu minu koorter on ilusam kui varem.
Kahe nädala pärast ma tahan veel osta vannitoa mööbel.
Ma tahan võtta kaasa minu õde.
Õel väga meldib voolida uue mööbli.





Kallis kolleg!
Mulle väga vaja tulla ära töölt pärast lõuna homme.
Põhjus sellele sellel, et mul on homme kell 13.
00 visiit hambaarsti juurde.
Mõtlen, et selle jaoks mulle vaja aega - 2 tundi.
Siis, kell 16.
00 mina tulen tagasi.
Kas sul on võimalus selle aja jooksul vahetada mind?
Sulle tuleb minu eest teenindada kliendite!

Vajadusel sina saab minuga kontakt võtta e-posti kaudu aadressil: ... Kirjuta mulle vastusi.
Kallis õpetaja!
Eile, mina ostsin mööblikauplusest uue mööbli.
Need on: diivan, tugitoolid - 2 tükid, väga ilus klaas laud.
Vana diivani mina kingitas oma naabrile, kuna tal on vajadus sellel - tal on väga väike tööpalga.
Nüüd minu korteril on väga ilus.
Väga mõnus vaatada õhtul televiisorit.
Kuulata raadiot, puhkata, kutsuda külasteid kodus.
Nüüd on minu kodu väga kauniks.
See oli minu unistus - kaunistada oma korter uue mööblina.
Varem mina elasin väga väikese eluruumis halva elutingimustega.

Nüüd mina on väga rõõmus.
Veel mina soovin vahetada voodid ja osta ilusate nahavoodid.
See nimetatakse - kušetid.
Mulle vaja 2 tükid.
Soovin veel osta uue gardiinid.
Mõtlen, et tulevikus mina üldse vahetan oma selle korter ilusam korteri ees.



Tere minu lugupeetud kolleegide.
Mulle on uues töökohta.
Uues töökoha asub kesklinnas.
Minu töökohta asub kaua umbes viisteist minutit.
Minu kolleegid peab planeerida ajal.
Minu uuesti kontakt asub internetist kodulehele või moobiltelefon.
 Teate pikkus on umbes 50 sõna.
   
Ma ostan uue korter ja vaja ostate uus mööbli.
Ma otsin uue mööbli internetist.

Mööbel mulle vaja elamistuba.
Vana mööbliga ma müüjasin turule.
Ma ostan uue diivan, laud, vaibad ja pildit.
Ma tahan ka ostan uue mööbli magamistubas, lastetubas, vannitubas ja sööklale.
Ma planeerin paigalstus vannitubas uue plaadi.
Lastetubas ma tahan ostan ka uue lastemööbli.
Lastemööbli ma tahan tellin internetis.
Mööbel sööklase ma ostan kauplases mööblimajas.
Ma väga armastan kuidas korteris uues mööbli aga sellele vaja palju raha.





Kallis Toomas, mulle helistas meie vana klient "Narva" kohvikust, ta ostis meie kauplusest konvektsiooni ahju kaks aastad tagasi, ta ütles, et ahju läks kätki, sest ma lähen kohvikusse.
Ma loodan see ei võtab palju aega, ja ma tulen tagasi kuni kell 15.
00.
Palun arge unusta et kell 14.
00 tuleb meie uus administraator, ütle palun talle, mida vaja teha.
Kui mina olen vaja sulle, siis helista mulle minu töö numbriga.

Ma alustasin otsi mööbli pool aasta tagasi, ma vaatasin palju weebilehed, ja palju disaini ajakirjad ja kaks kuud tagasi ma leidsin mis mulle vaja: see on väga ilus Itaalia komplekt, see sisaldab: diivan, toolid, laud, riidekapp, teleri alus.

See on pruun värv, ja näeb väga ilus.
Meie vana mööbel me kinkime meie nömbritega, nad on noor pere ja praegu tal on ei ole väga hea period sest nad ei töötavad, millal ma ütlesin, talle et ma tahan kinkima meie vana mööbel nad oli väga lõbus.
Praegu meie korter on nägu muuseumis, me ostsime veel ilus pilt.
Veel vaja teha remont köögitubas, ja teeme seal ka Itaalia stiiliga disain.




Tere Veljo, mul oleks vaja peale lõuna arsti juures minna.
Kui sul on vaja tööristat võtta, siis kõik tööristat on minu töökappis.
Töökappi võtmed on võtmede kappis, kui ja tegid kappi lahti siis ja kohe näed niime krija, silla 5 ja see ongi kappi võtti.

Kella 13:45 sind ootab klient, aadres ... Temaga oleks vaja veemõtja ära vahetada, ja Veljo kontrolli oma töö kaks korda, et vesi ei tilga.
Kui juhtub midagi muud helista kohe mulle stas.

Tere Tiina, mina otsisin oma korteri uus mööbel, käisin vatamas mitu korda poodi ja ei leidnudki nurga diivanid.
Ei nu mittu üldse ei leian, aga kõik oli kallimad hinnaga.
Mul lihtsat ei ole nii palju raha.
Diivani hind oli üle tuhat euro.
Vana diivan ma viskasin välja, kass oma käppaga puraksin katki.
See pilt oli jube vadata, aga mida teha kass on pere sõber.
Veel ma tahan muudata minust korterist, köögi mööbel.
Aga see saab odata.
Ärge mõtlege et mull on vana korter, remont oli tehtut kolm aastat tagasi.
Ma tegin remonti oma kättega, ja hetkel korter välja nägib täitsa normalne.
Ainult pisikeset asjad on vaja vahetada.
No nii ma arvan et minu korteri eest see on kõik.





Ma pean minema kohvikus kus asub kesklinna ramatukogu.
Mina et taha tuleb selles kohvikus keel 15.
00 sest ma töötanud kuni 15.
00.
Kollegi seal ajal on ka töötanud ja ma mõtlen et se on väga mugav.
Ta töötab kuni 14.
30.
Ma tean teil telefoninumber ja aadressi kus nad elavad.
Ma mõtlen et minu kollegi tuleb kohtu samal ajal koos minuga.

Ma ostan mööbli möbli kauplust mis asub Rocca Al Mare kessuk.
Ma ostan uue diivani, riietuskappi, pegle ja kirjutamine laud.
Vana mööbli me panime prüügikarpi.
Nüüd meie korter on uue diivani, peegle, riietus kappi ja kirjutamine laud.
Ka meie korteris on teleri, arvutu, toolid ja voodi.
Ka kodus tahan ma muuta uue aknaid, tapeedid, mikrolaine ... , trikkraualaud ja köögi servis.
Ka ma taha osta uue arvuti sellepärast et minu arvuti on väga vana ja katkai.
Uue arvuti on väga kallis ja mul on ei ole palju raha.
Sest praegu ma on töötanud.
Ma mõtlen sest praegu oma kodus on väga mugav.




Lugupeetud kollegid!
Ma pean paariks tunniks arsti juures minema.
Ma puudun kell kaheksast kuni kümneni.
Sellel ajal tooge palun raamatugosust matemaatika-, eesti keele, - ja keemia õpikud.
Kui tulevad õpilased, andke palun teile õpikud.
Kui teil on küsimusi, helistage palun mulle tel....
Ma elan kolmetoaline korteris.
Suvel ma tegin suur remont.
Ja ostsin uus mööbel.
Vannitoas uus dušikabiin, köögis uued köögimööbel, laud ja toolid.
Magamistoas nüüd on mugav suur voodi, kummud, kapp.
Põrandal on värviline villane vaip, seinal - suur peegel.
Suurtoas on uus teler, diivan, diivani laud, krustalli valgusti, seinal on ilus loodusega pilt.
Nüüd minu korter on ilus ja mugav.
Vana mööbel ma annan sõpranna suvilasse.
Veel ma tahan tegi remonti lastetoas.
Koolivaheajal minu poeg sõidab vanaemale külla, ja toa peab vaba.





Tere Kent.
Mul on vaja ära minna auto jargi.
Nii kaua kui mind ei ole kohal palun võtta vastutuse enda peale tookohal kontrolli toomehi et too ikka liguks ja kegi ei sanud vigastusi tookohal.
Kui sinul tekkivad küsimused või on midagi vaja siis palun helista minul, kui ma ei vasta kohe siis proovi paari minuti pärast uesti.

Lugupidamiseda.
Tere Liina.
Eile isaga käisime linnas ue korterisse mööbli vaatama.
Valik tanapaevaks on muidugi väga suus ja kõik on väga ilus ja huvitav.
Meil on vaja uus diivan sest vana läks katki, kui minu väike õde hppas peal.
Nuud uus divan seisab suures toas ja korter on palju ilusam sele diivaniga.
Nuud kui divan on juba kohal, mõtlesime perega, ja tahame teha väga suure ja korralikku remonti seles toas, muidugi on vaja vanni toas ka remonti teha aga kõik koraga ei saa liiga kaliks see asi laheb.
Kui see tuba saab valmiks kus prägu divan seisab siis hakkame parandama veel koridori, aga ma arvan et selega hakkame tegelema juba ues aastas.




Tere, Ksenia!
Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema, aga sa võiksid mulle töö lõpetada.
Mul on vaja ainult dokumendid kokku panna.
Ma ära olen 2 tundit, ma pean minema ema juurde, tä halvasti tunned end.
Sa võid helistada mulle mobilile: ... Jah unustasin sind teada, et ma olen töökohal ühe paiku.
Aitäh abi eest!
Sinu kolleeg ... !
Eelmisel nädalal mina lõpuks lõpetasin remondi tegema, ja praegu ma vahetasin mööblit uued vana vastu.
Mina otsustasin, et mööbel kõigepealt peab olema kvaliteetne.
Mina käisin internetis, ja leidsin üks koduleht: www.
24moobel.
ee, seal oli nii suur valik, aga hinnad on nii odavad, ja rõõmustasid mind.
Ma arvan, et vana mööbel ma kingitan turvakodule.
Ma arvan, et see otsus on õige.

Praegu ma ostsin köögimööbel, diivan külaste ruumis, klassilaud ka ostsin ja kõige tähtsam see on voodi osta, aga sellel kodulehel mina ei leidnud mida tahasin.
Ostan natuke hiljem.
Minu korter nüüd on ilus ja hele, et terve mööbel beež värvidel.
Tahan öelda, et nüüd mina otsustan - pean alustama kõik vahetada dušitoas.
Aga see on kallis asja, mina seda tean.
Järgmisel aastal alustan remondi tegema ja vahetan siis kõik dušitoas.
Lõpuks tahan öelda, et kuid kodus sulle koik meeldib, siis sa oled alati heas tujus.




Tere hommikust Maksim, jään hiljaks.
Kas teie saaksite mind asendad minu töö kohal?
Lähen viin oma lapse arsti vastu võtule.
Hilinen tunniks, või pooletunniks.
Ole nii tore palun ava kõik klassi uksed ja pane arvutid tööle ütle õpilastele, et oleksid valmis täna meie teeme kontrolltööd mis koosneb kahest osast, trükimine ja suulisest.

Ja, ja veel minu telefoni number ... Suured tänud!

Ostsin uue diivani, Turu platsilt, Rakverest ja veel köögi mööbli, nad on suurepärased minu diivan koosneb kahest osast, teda saab ka lahti avada teha voodiks ja diivaniks ta on musta värvi ja tall on väga huvitav nimi Calibrija.
Köök on oma ette teema ta on tuli punast värvi kirsi punast, ukset tulevad lahti puudutades, väga huvitav.
Vana mööbliga mida teha?
Ma arvan, et ma müün selle maha, ta näeb veel väga hästi või annan ära naabrile!
!
Minu korter näeb väga hästi välja kõik mööbli värvid nagu sulaksid ühesse suurepärasesse gammasse uskumatu.
Ja veel mõtlesin muuta oma magamistoa tahan osta suure voodi must-valget ja suure riidekappi, mis koosneks alumisest osast, kuhu võib panna jalanõud ja ülemisest osast, kuhu võiks panna talve ja suve riided ja tahaks veel muuta oma lapse toa värvida seinad hele siniseks ja osta uue voodi.
Need on minu unistused ja mina.





Tere täna kell 10.
00 ma nean ara minema ja tulen 13.
00.
Kui mina ei ole 4 tundi sis te piate kõik töö ara teha.
Voi nola ma tulen varem ja tulen appi ja kui midagi ei sa aru sis helistake mulle.
Mul praigu us telefoni number ... ja kui kjjte ei sa sis kirütake sõnumid selega numariga ...
Mina käisin Tallinnas pehme möödlei jargi.
A ise elan Rakveres meie üldse seal pehme möödli ei ole.

Aga Tallinnas väga sur valik oli.
Ja sodsom kui meie noes.
Vana möödel tahtsin ara müüja sele pärast et ta vel on vjga koralik.
A pjrast mõtlesin ümber ja elistasin oma tütrele küsisin aki tema tahad endale.
Tema oli nõus ja tüli jargi praigu korter on koralikum kui ennem us mööbel ei võta ni palju kuni kui vana mööbel ja jargmine aasta tahan vel remonti teha kökis ja suk tuab remont akan suvel kui mul nuhkus tuled ja mul on rohkem aega.
Aga või pola ültse müüsin ara ja ostan maja no se on minu unistus.




  Hea kolleg!
Mina pean paariks tunniks töökohalt ära minema.
Mul on hammaarsti aeg kinnipanna kella 14.
Mina pudunud kella 13 kuni 15.
Sa peab sel ajal tegi aruanne.
Kui sul veel aega on, peseb palun aknad.
Kuidas sul on mõned küsimust, sa saab mulle alati helistada, minu telefoninumber sa tead.
Kui ma telefoni vaastu ei võtta seest helista mulle natukene hiljem või mina helistan sulle tagasi.
Lugupidamisega, ... 
Ma ostsin koju uue mööbli mööbli poest.
Ma ostsin pehme garnitur, köögi mööbel ja vannituba mööbel.
Ma soovin ka osta aja mööbel, aga seal praegu ei ole.






   Tere Marija!
Ma kain arsti juurde.
Kella kaheksast kuni kümneni.
Palun võtta oma tööd.
Sa sain aru mis, on vaja tegema, viõ helista mulle ... Suur tänu, ... Kohtumiseni.

Eile ma ostsin uus kapp ja diivani.
Mul on vana diivan on katki.
Ma tegesin remont ja ostsin uus mööbli.
Aga vana mööblis ma sõitsin suvilas.
Mul on väga väike korter, ainult üks toa.
Ma tahan veel muuta.
Ostsin uus kaardinat ja laud.
Kõik tarbed ma ostsin mööblimaja.
Diivan väga ilus ja pehme.
Kapp on tavaline.
See on soodushind.
Ma rõõmus ilus mööbel ja hea hind.
Võimalus ma ostan veel mööbel sealt kauplusest.





Kallis Ülle!
Ma pean homme minna arsti juurde kella kaheksaks.
Ma arvan, et mul läheb umbes tund aega ja kella üheksaks ma jõuan tööle.
Sa võid sellel ajal vormistada katseprotokolle nende proovide kohta, mis on valmis.
Kui ikka keegi soovib minuga rääkida, las ta helistab mulle mobiili peale.
Homseks on üsna palju tööd, vaid ma arvan, et me kõike jõuame teha.
Ma ammu tahtsin vahetada oma vana mööbit ja hiljuti hakkasin otsima uut mööblit Interneti kaudu.
Mulle oli vaja osta uut diivani, lauda ja sektsiooni.
Lõppuks ma leidsin seda kõike, mida ma tahtsin osta.
Nüüd on meie korter välja näeb palju ilusam.
Vana mööblit ma viisin sõbranna suvilasse.
Ta ammu tahtis oma suvilasse osta juurde mööblit, sellepärast et jäi puudu.
Nüüd mul on veel plaanis vahetada mööbli lastetoas ja köögis.
Korraga nii palju mööblit ma ei saa osta ja sellepärast seda mul plaanis osta järgmisel aastal.
Nii tore on muuta midagi oma elus ja planeerida uued ostud.
Ma usun, et paari aasta hiljem meie korter välja näeb veel ilusam.




Tere Kati!
Ma tahan kutsuda sulle täna ära minema paariks tunniks töökohalt.
Ära küsi kuhu me peame minema.

See on minu kink (present) sinu jaoks.
Ma mäletasin tähtida sind sünnipäeval ja nüüd ma tean seda.
Selles kohas me veetame 2 tundi.
Sulle meeldib seal.

Võib-olla me hakkame tantsida ja mängima.
Ära karda, tööl me räägime, et me läksime arsti juurde.
Meie kolleg Ants on nõus rääkida sellest direktorile.
Kui sa ei taha või ei ole nõus, siis helistad mulle kohe!
Ma ootan sind!
Tere õpetaja!
Te palusite mulle kirjutada kuidas ma ostsin oma koju uue mööbli.
Ma meeleldi kirjutan seda.
Ükskord minu vana diivan on katki ja ma läksin mööbli majasse.
Mööblimaja asus ja asub minu maja kõrval.
Ma tulin ja nägin väga ilusat diivanit.
Ta oli tribuline, punane koos valgega.
Mulle meeldis selle diivani ja ma ostsin selle kohe.

Ta oli väga pehme ja mugav ka.
Minu vana diivan ma jäätsin veel koju.
Ausalt öelda, ma ei teadnud, mida teha.
Nüüd on minu korteris väga ilus vanaga diivaniga koos uuega divaniga.
Minu kass armastab seda ja tihti jalutab divanil.
Praegu ma mõtlen võib-olla ma tahan mutta veel divanilaud.
Ta ei sobi divanile.
Kas te arvate mis värvi sobib?
Võib-olla see on pruun või valge.
Vist ma ostan valge divanilauda.
See on väga moodne, stilne ja elegantne.
Ma nägin seda mööblimajas ka.





Lugupeetud kolleegid.

Homme pean minna arsti juurde.
Siis mind ei ole kontoris alates 12:00 kuni 14:30.

Palun Teid vastada minu kontori telefoni ja vaata minu e-post, sest peab tulema väga oluline kirja.
Kui tuleb vajadus minuga kontakteerida, siis helistage mulle.
Minu telefoni number on ... Kui mina kohe ei vasta, siis helistan Teile tagasi natuke pärast.
Lugupidamisega, ...
Üks kuu tagasi ma ostsin endale uue korteri.
Ta asub Lasnamäel 9-korruselises majas 3 korruses.

Köögis ja elutoas remont on juba tehtud.
Kui ma ostsin korteri seal ei olnud palju vana mööbli.
Ainult diivani, laua ja kaks tooli.
Ma andsin neid minu tädile.
Tal oli vaja diivani ja laua suvilasse.
Ma olin esmaspäeval mööblimajal ja ostsin sealt söögilaua 4 toolidega.
Sotka mööblipoest ma ostsin diivani.
Ta on suur, valge ja tehtud nahast.
Mõtlen, et homme ostan väke diivanilau.
Praegu minu korter on väga komfortne.
Aga mul veel on vaja teha remont vannitoas ja vahetada akna magamistoas, sest ta on väga vana.
Mõtlen, et kuu pärast kõik on tehtud ja ootan Teid küllas.




Kallit kolleegit!
Ma pean minema arsti juurde.
Ma olen puuduma 2 tunni.
Ma teen kõik tööd, kuidas ma tulen tagasi.
Ma arvan, et see võib ei ole palju aega.
Kontakti jaoks, ma saan minu telefoni number.
See on ... Helistage mulle.
Minu mööbel on väga vana.
Ma tahan ostma uus mööbel.
Ma vaatan internetis palju pakkumis.
Veel ma sõidan mööblikaupluses.
Seal ma vaatan palju mööbli.
Kodus mulle tarvis uus diivan ja riidekapp.
Ma leidsin uus mööbel kaupluses, kus asub Koplis.
See on väga ilus mööbel ja see maksab ei ole kallis.
Vana mööbel ma viin suvilas.

Suvilas mul ei ole mööblit.
Ma panen uut mööblit sallis.
Ma olen rõõmus, et minu korter nüüd on väga ilus.
Veel kodus ma tahan uus köögikapp ja külmkapp.

Lastetoas ma tahan tegema remont.
Magamistoas ma tahan ostma vaip.





Tere, Leena!
Ma pean paariks tunniks töökohal ära mine.
Ma tulen arsti juurde.
Minul visiit kell kaheksa.
Palun, ütle ülekannele.
Kui olevad küsimused, helista mulle telefonil ... P. S. Mina tulen tagasi töökohale ja tegin oma töö ise.
Ma käin mööbli poes.
Ma otsin uus mööbel eluruumile.
Mulle vaja pehme mööbel: divaan ja kaks tugitooli.

Vana mööbel ma annan emale.
Emale väga meelde minu mööbel, rohkem meeldiv divaan.

Minu korter on väga suur.
Suur toas koos köök.
Ma tahan muuta natuke.
Ma tahan otsi ilus baarilaud ja ostma uus köögimööbel.
Veel ma tahan kodus tegin remontitööd.





Tere, Ants.
Kahjuks homme hommikul ma pean minema arsti jurde.
Ma ei ole töökohal kella kaheksast kuni kümneni.
Kas ma saaksin paluda sind kirjutama meie juhatajale, et homme koosolek ei toimu.
Uus koosoleku päev ja aeg ma täpsustan ise reedel.
Ja palun võta dokumentte disaineri kabinetist.
Kui on probleme, helistage mulle tel.... igal ajal.
Lugupidamisega, ... 
Kaks päeva tagasi ma ostsin uue mööbli oma koju.
Mööblimajas Pae tänaval oli soodustused ja mina ostsin uus kollane diivan, neli ilusad toolid ja väike lastetool loomade pildidega.

Ka ma ostsin pehme mööbel elutoas.
Vana mööbel ma andsin oma emale suvilas.

Nüüd minu korter on stiilne, kõik on erksad toonid.
Mulle väga meeldib.
Veel ma tahaks ostma uus köögimööbel.
Mulle meeldib üks huvitav komplekt mööblipoodis kesklinnas, aga praegu see on väga kallis mulle.
Aga kui mul on palju raha ma ostan.
See on täiesti suurepärane!
Me elame ju ühe korda.
Miks mitte?
Ma ostsin uus mööbel ja praegu mul on hea tuju.
Hea tuju on edu pant!



Hea Kolleegi me läheme Kinno meie läheme kaks tundiks.
Kõik töökaslased vaatame Film ja sööme seal ja kontakt mul on oma kontor ja võib-olla ePostiga ja helista mulle.
Mööblimajast meie hiljuti ostsime uus mööbl me ostsime Diivan, Kušet, voodi ja toolid need on väga mugav.

Ja vana mööbl me võtasime meie maale seal oli vaja ka midagi mööbl.
Meie korter on praegu palju ruum ja on praegu nii ilus.
Ma arvan meil on vaja Köögi mööbl ja veel on vaja suur laud ja toolid kus me süüame ja vaja üks rohkem voodi lapsile ja on vaja veel kaks kappi ma arvan veel ei ole vaja midagi.
Meil on praegu vaga ilus korter ja on suur ruum lapsile kui ta mängib.




Kolleg, kahjuks ma ei saa minna tunniks, sest ma jäin haigeks.
Aga Sa pead minema kindlasti.
See toimub õpetaja majas.
Maja asub kesklinnas.
Tund kehtib 4 tundi.
Ja, palun, kirjuta, kõik mis räägitakse.
Siis jutustad mind.
Sa võid kirjuta mulle interneti teel ... või telefonil ...  
Lõpude lõpuks ma otsustan vahetada mööbli korteris.
Mulle soovitakse väga hea kauplus.

Regitakse, et seal on väga lai vajadus ja väga odav uut mööbel.
Mulle on vaja osta mööbli köögis.
Vana mööbli annab minu vanaemale.
Ta elab maal ja temale soobib minu mööbel.
Mul on kahetoaline korter.
Köök on avar, siis ma tahan osta väga valge mööbel.
Kui vahetan mööbli köögis, siis ostan mööbli saalis.
Mind on vaja diivani, tahan diivan nahast.
See on minu unis.
Kui jätkab raha ostan veel kappi.




Tere!
Mari, täna minu peres on nii tähtis sündmus, et minu vend mängib Vene Teatris.
Kell kaks ma pean minema ära ja siis tulen tagasi kell kolm.
Sellel ajal ma nii tahan, et Sa aitad minule.
Minu töökohal on uut raamatud ja meie juhataja peab võtma seda, siis andke temale sellised raamatuid.
Minu telefon on ... Kui midagi juhtub, siis helistage mulle.
Suur tänu teile, ... 

Minu kodu on tõesti väga mugav ja ilus, aga paar aastat tagasi koos minu emaga tahtsime remonti teha, et lihtsalt midagi muuta elus.
Siis algasime otsida mööblit ja mõtelda milline stiil me tahame.
Minu arvates prantsuse stiil on kõige parem, aga ema tahtis midagi uut, nagu modern.
Tegime meie sööklas remonti juba pool aastat tagasi, aga mööblit sööklas veel ei ole.
Vana mööbel praegu minu vanaema juures ja talle nii meeldib seda, sest meie vana mööbel oli nii kaunis.
Sööklas on heledat värvid, aga mööbel peab olema teismoodi.
Võib olla must või pruun mööbel soobib ja siis tahame tellida välismaalt.
See peab olema tore tehtud, moodne, lihtne mööbel.
Eile vaatasime internetis mööbel Venemaalt, räägitakse, et praegu Venemaal on hea mööbel.
Täna ma ei või täpselt öelda milline mööbel me tellime, aga olen rõmus, et me teame mida tahame ja mul on veel erinevat plaanid, mida me võime teha meie korteris.





Ma tahaks arsti juurde minna sest et ma ei olnud seal palju aega.
Siis tahaks ma kolm tundi ära võtta laupäeval.
Ma pean arsti juures olema kell 12.
00, siis ma lähen töölt ära ümbes kell 11.
30 ja tulen tagasi umbes kell 12.
30 või 13.
00.
Palun, saada neid arveid e-postiga direktori juurde ja kui klientid helistavad, ütle nnendele helistada mulle tagasi pärast lõuna.
Kui sa tahad, helista mulle, sa tead minu numbrit.

Hiljuti muutsime ja vahetasime me koduse mööbli.
See oli väga huvitav tegevus.
Meie vanu diivan, kapp ja tugitoolid andsime me minu vanaemale, ta pani neid suvilasse.
Me tahtsime uut mööbli Internetis osta, aga seal ei olnud ilusa diivani, pärast seda käisime me poodides ja ostsime asju seal.
Me ostsime suure punase diivan ja muugavad punased tugitoolid.
Ja veel seejärel ostsime me riidekapi minu sõbrannast hea hinnaga.
Ta ostis selle kaks kuud tagasi ainult.
Meie korter nüüd on väga ilus ja muugav, seal on koht kus me võime magada ja sõpradega kohtuda.
Diivani panime me seina juures, kohal on pild loodusega ja akna all on laud ja tugitoolid.
Praegu ma tahaks uut kardinaid osta ja uut söögilauda ka.




Tere, Minu nimi on ... Ma töötan turvafirmas, turvatöötajana.
Minu töökoht asub Lasnamäes, ma töötan kella 7. 00 kuni 21.
00.
Minu vaga meeldis minu töökoht.
Seal oli kõik mugavused.

Ma töötan kuus päevad nädalas.
Tööl ma lähen ringi territooriumi ja vaata et oli kõik on korras.
Mul oli 2 kooleegid, nad tööd koos mul on üksel teritooril, nad on ka turvatöötajad.
Minu kontakti saab on mobiiltelefonil või internetis, imail on ... 

Ma tegen remondi kodus ja otsin uus mööbel.
Ma tahan otsin uus 2 kappi, tooli, tugetooli, köögikap ja uus riiulid.
Vana mööbel ma välja.
Tubas ma väljan on kõik mööblid.
Praegu mul korteris on kõik uus mööbel: tupas on uus suur diivan, uus kapp, 2 tugetoolid, tool.
Köögis on uus köögikapp, tool, riiulid.
Eesik on riidekapp, riiulid.
Veel ma tahan muuta vanituppas on santehnika, vann, kaapel.
Eesikus ma tahan uus suur kapp.
Praegu minu korter on väga ilus.




Tere, Aneli.
Teadan sulle, et ootan sind oma töökohalt jures.
Mul lõpus tööd kell 17.
Sel ajal teed oma tööd.
Me kohtume mul töökohalt.
Helista minul mööbilmelefoni ... vabal ajal.

Helista, ootan sind vastast sinu kollega ... 
Tere, Mare!
Kirjutan, et ma ostsin uue mööbli.
See on vöodi, seksionkapp, diivani.
Vana mööbli ma andsin sõbrale.
Nüüd korteri on ilus.
Veel ma tahan




Tere Anna!
Tahan sulle öelda, et ma pean paariks tunniks töökohalt minema.
Ma pean sõidama poodi ja võtama ära diivani.
Ma ostin diivani viis päeva tagasi ja täna on viimane päev millal ma saan teda ära võtta.
Ma olen ära tund või kaks tundi, mitte rohkem.

Ma palun sind vastata telefonil.
Kui sul on küsimused, siis helista numbrile ... Tervitades ...
Tere Tatjana!
Mul on hea uudis.
Me ostsime oma koju uue mööbli.
Eile mina koos abikaasaga šoppisime.

Mööblipoodis ma nägin suurt voodi.
Mulle meeldis ta kohe.
Vood on hele ja ilus.

Veel me ostsime diivani.
Diivan on ka hele.
Me ostsime selle mööbli magamistoale.
Praegu meie tuba on ilusam.
Ma veedan magamistoas rohkem aega.

Veel ma ostsin üks pilt, aga veel ei tea kuhu panna pilti.
Vana mööbel ma andsin vennale.
Tal on uus korter ja veel ei ole mööbli.
Minu korter on suur, aga ei ole veel kappi.
Tahan veel muuta söögilaud ja toolid, aga see on hiljem.

Kirjutage kuidas teil on palun.
Parimate soovidega ...




Me lähme kohvikusse.

kaks tunde räägime helistada mobiiliga 
Ma ostsin mööbel Idakeskuses.
Ma ostsin köögimööbel.
Vana mööbel mina andsin ära.
Ta oli väga vana.
Minu korter on väga ilus.
Köögis on uus mööbel.
Mina tahan veel vahetada sektsioonikapp minu toas, tahan remondi teha vannitoas, tahan osta uus kapp väike toas, tahan osta külmkapp ja riidekapp minu toas.
Veel tahan osta diivan, diivanilaud, suur vaip, seinakellad, telerilaud, suur teler, stereosüsteem, arvuti, uued kardinad, kirjutamislaud, toolid.
Veel tahan panna uued aknad ja uksed ja tahan remondi teha väike toas.




Tere.
Täna kell 12.
00 mina lähen arsti juurde.
Arsti juures minul läheb umbes üks tund aega.
Siis mina tulen tagasi tööle.
Mina loodan, et kell 14.
00 jõuan tagasi.
Palun vasta selle aja jooksul sissetulnud kirjadele ja kõnedele.
Täna peab olema nädala aruanne saadetud firma juhatusele, aga mina teen seda ise, kui jõuan tagasi.

Nii, et kui tekivad mingid küsimused mina palun võtta minuga ühendust telefoni teel.
Mina otsustasin vahetada mööbli eluruumis.
Käisin koos oma abikaasaga ja lapsega mööblimajas.

Meile meeldis üks pehmemööbli komplekt.
Nii, et oleme seda ostnud koos transpordiga.
Mööblimaja töötajad lubasid meile, et kui nemad tulevad koos uue mööbliga, siis nad võtavad vastu meie vana mööblit.
Nädala pärast oligi niimoodi ja nüüd meie eluruum on väga ilus.
Koos abikaasaga meie oleme rääkinud, et tuleb vahetada mööblit veel köögiruumis, vannitoas ja lapse toas.

Kuna meie praegune rahaolukord on raske see võtab veel aega.
Aga meie oleme kindel, et tuleb saab kindlasti teha.
Kui meie saame seda teha, siis meil peab olema uus mööbel igas toas.
Korter pidi olema ilus.
Meie kindlasti kutsume inimesi külla.




Ma töötasin suur firmas, aga minu palk olen väga väike ja ma otsin uue töö.
Viimane töö kohta olen väga palju töö paevad ja tunnid.
Internetise ma otsin palju pakkumised on CV keskusse.
Pärast nädalad ma tulen uue töö koht.
Palk on suuremaid millal minu esimene tööd.
Ma töötan keevitaja KHMi firmasse.
Minu kontakti asub internetis CV-keskuse.
Ottan uus pakkumised.
Praegu ma ostsin uue mööbli.
Eeestis on palju suur mööbli kauplus.
Minu korter on kolm ruumid.

Korter asub lasnamäe ja ostsin mööbli ka lasnamäele.
Ma loen palju reklami ja vatasin kuhu on suur allahindlus.
Mulle meeldib Ehituse ABC ja Sotka hinnad.
Ma sõidan Sotkasse aga uue ja allahindluse kaup ei ole.
Ehituse ABC olen suur valik ja ma ei tea mida ma tahan.
Ma võttan mul divanil ja arvuti laud ja veel palju kaup.
Tulevikusse ma tahan minu korterid uue tellerit uue aknad.
Vana mööbliga ma ostan internetisse.
Praegu ma ei tea mida ma tahan veel.
Suur kauplusse on väga hea ja suur avalik.




Tere, Ann!
Esmaspäev, mina on koolitus.
Ta asub kesklinn, Endla tee.
Ta on kolm tundid (kell, kaks kuni viis).
Koolitus nimi on "Lapsed ja maailm".
Kui on küsimused, palun, helistab moobiltelefoni ... Kui ma ei võta telefoni, kirjutage SMS.
Ann, kell neli tuleb Kristo ema.
Palun, küsib, mis päev ja aeg järgmene kord tuleb pois.

Tegeb ka uus anket, kus vanemad vastus mis ei meeldi meie lasteaijas.
Hea päevad!




Ma ostan uus voodis, kap ja tool.
See mööbil ma võtan Tallinnas, kauplus nimi on "Kolm karu".
See on väga hea kauplus, siin on kõik asjad.
Jargmene kord ma tahan ostada uus köögimööbel.
Mulle meeldib uus köögimööbel see kaupsus.
See mööbel on punane ja puu on tamm.
Aga vana mööblid, ma annan vanaemale talus.
Minu korter nüüd on ilus divanid (kaks tüük), neid mina ei taha viskama või antama teine inimese.

Divanis on kolm aastat vanad.
Üks divani on prunne värv, teine on must.
Uus mööbel on väga kalli, hind on tuha eurod tool, kolm tuhad kap ja voodis on neli tuhad eurod.
Aga köögimööbel hind on kümme tuhad, see ma ostan järgmisel aastal.



Tere Priit.
Mul on vaja paariks tunnis varem minna.
Mul on arsti number kell 15.
00.
Ma olen arsti juures 30 min.
Parast ma tulen tagasi.
Priit palun istuge kabinetis ja võta telefoni vastu.
Kõik telefonid on töötab hea korras.
Kes helistab ja küsin mina ütle palun, ma tulen natukene hiljem.
Kes tahab minu kontakt, andke palun minu telefoni number ... 

Eile mina ja abikassa käsime mööblimaja.
Abikassa tahab ... teler ja kapp.
Me sõidame Narvas ja ostsime kapp ja teler.
Kapp on prun ja teler on Samsung.
Vana mööblid ma vean prugila.

Praegu minu korter natukene parem: palju kohta, ilus kapp.
Naine ja lapsed rõmsad.
Lapsed kogu aeg vatavad telerid.
Järgmine kuu ma tahan ostan kaks vaipad ja köögi laud, aga praegu köögis ma tegin remondi.
Abikasa tahad veel vahetama köögimööbli, aga praegu ei ole võimalus.
Köögi mööbli me vahetame järgmine aastat.
Praegu minu palk on vähene kui eelmisel aastat.
Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.






Tere, Anna!
Kirjutan Sulle Tatjana!
Ma kutsun tema töökohas minema.
Töökoht asub Kohtla-Järvel, Outokumpu tänaval, majas number on 11.
Seal me ära oleme üks tund.
Sa peab sel ajal suhtlema, kirjutama oma tööt.
Sa saad saada infot telefonil ... Kohtumiseni, ... 

Tere, kallis õpetaja!

Mul on Sulle hea uudis.
Ma kolisin uues korteris.
Praegu me elame koos perega Jõhvis.
Korteris on hea remont ja ma tahan osta uue mööbli.
Meiel linnas on mööblikauplused aga ma tahan tellida mööbli kataloogist "Antilla".
Seal on ilusam ja odavam nii kaupluses mööbli.
Elutoas me tellime uus hele diivani, sektsionkapi ja laud.
Me ostsime ka voodi ja riedikapi.
Vana mööbli me võtme suvilasse.
Meie korter on suur ja ilus.
Aga ma tahan veel parandada uuksed ja aknad.
Ma tahan osta uued gardiini.
Mulle meeldib kui korteris on palju lilli.

Lilled on aknas, põrandas.
Oluline, et kodus on hea tuju ja pereliikmed on koos.
Nägemiseni.





Ma töötan haiglas Ida-Viru keskhaigla, vastuvõtt.
Ma töötan haiglas viis aastat.
Ma olen hooldaja.
Mule meldib minu töökoht.
Minu kolleeg on väga hea inimine.
Minu töö on väga huvitav.
Me vastutaime patsiendi, tegime vererõhk, paneme gradi käte, võtame analüüsid, ja otame arsti.
Me töötame 24.
h. Minu töögrafik üks päev ja öösel.
Minu kolleeg aitab minule.
Pikale patsiendi kušheti juurde ja riidet lahtit.
Tihti kolleeg me läheme pidu.
Ma ostsin uus mööbli Jõhvis, biivan ja uus laua.
Minu uus biivan on väga suur ja mugav, ta on pruun värvid.
Minu uus laua on üks metrid.
Vana mööbliga ma panen minu pere, selle pärast nad tahavad minu vana diivan.
Minu korter nüüd on vaga ilusad, suur diivan ma panen akna jurde.
Minu meeldin istu uus diivan.
Ma veel kodus muuta tahan uus telerit ja voodis.
Praegu minu TV on väga väike, aga ma tahan järgmine palk uus TV ja väga suur ja veel ma tahan suur voodis, ma panen uus voodis minu magamis tupa.




Tere, Helgi!
Mulle pean paariks tunniks töökohalt ära minna.
Helgi, ma lägen arsti juurde mulle ära olen kell kaheni.
Sa pead kirjatama kirjad ja lugema.
Veel kontrollid e-posti.

Ma helistan Sulle või Sa helistad mulle telefoni eest, number ... Suur aita, saab eest.

Me tahame ammu ostame uue mööbli.
Meie mööbli väga vana.
Oma koju me tegisime remonti.
Mööbli me ostsime suur kauplusest, Tallinnast.
Mööbli väga ilus.
Me ostsime pehme diivanid elutoas, suur laud ja neli toolid.
Köögis me otsime kaks kappid ja taburettid.
Magamistoas me otsime voodi ja riided kappis.
Mööbli on puu ja mugav.
Vana mööbli võttab nabrid suvilas.
Korteris meil nüüd väga hästi ja ilus.
Me armastasime istuda õhtuni elutoas ja vaatasime telerit.
Veel me tahame osta uue mööbli esekus.





Tere, Natalja!

Täna ma pean töökohalt ära minema.
Ma mõtlen, et paariks tunniks, kolmast viieni õhtul.
Mul on vaja arsti juures kiiresti.
Palun, kirjutage ekoolis minu tundi ja kodunetööd.
Minu kabinetis laua peal on minu päevik.
Päevikus ma kirjutasin tunnide teemad ja kodunetööd neljandas ja kolmandas klassides.
Kui te ei leidsi minu päevik, helista mulle.
Minu mobiiltelefoni number on ... Suur äitäh teile, ...

Minu pere ja mina elavad nüüd uus neljatoalises korteris.
See on väga suur väga mugav, soe ja ilus korter.
Ma ja minu abikaasa Sergei otsustasite osta oma koju uue ilusa ja mugava mööbli.
Minu peres ei ole palju vaba raha, sest me ostime ainult diivani, tugitoolid ja kappi.
Mööbli me ostsime mööblikauplusest "Avant".
Ta asub Narvas.
Vana diivani ja tugitoolid me panesime pojatoasse, aga vana kappi panesime tütratoasse.
Praegu minu korter on väga kauniks.
Veel me tahame osta uue köögmööbli.
Võib olla me tegema see järgmisel aastal.





Ma pean minema Narvale, ümber viis tundi.
Sel ajal te peate ehitama selle kooli senad ja hakate ehitama kooli-parkla.
Kui see ei tee, te tööte vaba ajal.
Kui te tahate minuga helistad, helistage tel.... Aga kui te on     

Ma oostan oma koju uue mööbli.
See on väga ilus ja kasulik mööbli.
Ma ostsin seda kaupluses nimetatakse "Elise".
Seal on palju mööbleid ja Sim-kardeid.
See maksis 50 eurot.
Ma andsin minu vana mööbli minu sõbrale.
Ta oli väga lõbus pärast seda.

Aga ma tahan ostada oma koju uue telerite ka.
Minu vana telerit töötab halvasti.
Ma arvan, et minu korter nüüd on uue arvuti, sest vana arvuti ei töö ja ma ei saa teha minu töö.
Kõigepealt ma pean ostma uue kella, kõik mõtlevad, et ma on ünimüts, aga minu kell on ei töö ka.
Ma mõtlen, et ma müüan minu arvuti ja telerite, sest mul ei ole raha uueks asjuks.




Palun assendata mind paar tundi lähek arsti vastu võttele, võimalik et aega läheb rohkem, sis annan teade.
Ole nii kena tee paar ülesandet minu eest.
Helista klienditele ütle et meie kohtumine jaab ära, et esimees võimalusel võttan nendega ühendus, saada minu kirjad ära mis on minu laua peal.
Kui tuleb midagi kiret, ja tähtis, helista mulle, või saada sõnumit.
Suur tänu sulle.

Tahan muuta oma elamist korter.
Vahetada mööblit.
Mööblit akkan ostma poest, voi tellin mõned asjad juurde.
Alustan kööbist, selle kindlasti tellin.
Kappid, vee valaja, laud, toolid peavad kokku minema, disainiga ja värviba.
Suur tuba, selleba on lihsam.

Mulle eritti ei meeldi palju asju.
Kõibe tähtsam peab olema ilusad kardiinat taaapet.
Siis ma ostaks poest ilusad diivanit neid võib olla mittu, nahast.
Kindlasti valbet värvi.
Võimalik et seina peale paneks paar rjuulit raamatu jaoks, põrrandale kappit hästi madalat sinna peale televisor.
Mulle meeldib madalat asjat.
Ostaks ilusa vaiba sinna peale madal laud, klaasist sobiks, seda ka võib tellida.
Sis lõppuks ibasubused aksesuarid, vaasid, lilled.
Jaarbmine remont tuleb, vaani toas, ja mabamistoas.





Minu kolleeg peab olema minema minu kabineti.
Mina sain olema kohal kolm tunni pärast.
Kolleeg peab olema sel ajal vastuvõtab elektronpostil ja telefoonis.
Mina töötan interneti kompaniis.

Meie pere ostab uue mööbli interneti poes moobel 24.
ee.
Eelmisel nädal me ostsime uue diivan.
Vana diivan meie kingitame minule vanaemale.
Meie korteris nüüd on eesikus riidekapp, peegel.
Elutoas on uus diivan, laud, seina kapp, toolid.
Magamistoas on riidekapp ja voodi.
Kabinetis on suur laud ja kontoritool, diivan ja seinakapp.
Kodus me tahame muuta jargmised: Elutoas vana laud ja toolid, seinakapp ja gaardinat aknal.
Magamistoas me tahame muuta riidekapp ja voodi matrass.

Kabinetis me tahame muuta seinakapp ja vana arvutilaud, veel me tahame muuta gaardinat aknal kuidas elutoas.
Meie pere väga armastab oma korter ja meie meeldib vahetada vana mööbel meie korteris.



Vaheajal käisin Hämeenlinnas.
Lihtsalt puhkasin, aga mitte iga päev.
Neljapäeval ma käisin sõbradega baaris.
Me jõime paar õlut ja kuulasime muusikat.
Seal laulis Matti Johannes Koivu.
Hommikul aga lihtsalt puhkasin.
Õhtul lugesin ja koristasin maja.

            Laupäeval ma ei pukanud.
Hommikul sõin ja jõin, päeval õppisin eksamiks ning õhtul käisin saunas.
Pühapäeval olin palju väljas, aga ma ei suusatanud.
Ma ei armasta suusatamist.
Emab meeldib suusatamine ja jääaugus ujumine.

            Pühapäeval pesin pesu ja lihtsalt puhkasin pisut.
Õhtul käisin emaga vanaema juures.
Me vaatasime päevapilte ja jõime kohvi.
Hiljem õhtul käisin jälle saunas ja õppisin eksamiks.

            Esmaspäeval ei näinud ma mitte kusagil.
Hommikul vaatasin televiisorit ja kuulasin raadiot.
Vanemad olid kaks tundi väljas, aga ma istusin kodus.

 
                 
                 
 

              
                 
Sõitsin möödunud sügisel Pransusmaale, Pariisisse, koos oma koguduse misjonitöötoimkonnaga.
Minu kaks sõpra, üks Suvi ja teine Suvi, kuulusid ka toimkonnasse ja sõitsid ka Prantsusmaale.
Meie reis kestas neli päeva.
Ootasin reisi suures innustuses; magasin ainult ühe tunni sellel ööl, mis eelnes reisi!

            Sõitsime Pariisisse ühel oktoobri reedel.
Meie lend läks Pirkkalast hommikul - lensime esiteks Helsinkisse ja sealt Pariisisse.
Lend Pirkkalast hilines vähemalt pool tundi aga jõudasime Pariisi lennukisse, oli küll lähedal et lennuk oliks läinud ilma meieta.
Igaks juhuks lensime turvalisest Prantsusmaale, võtsime oma pagasid ja sõitsime bussiga hotelli kõrvale.
Hotelli nimi oli Plaza La Fayette.

See on väike ja mõnus hotell linna tsentrumi äärel.

            Kui olime majutadanud (ma sain kahe inimese ruumi), läksin oma sõbraga jalutama.

Arvasime et üks kaubanduskeskus, Galeries Lafayette, lähedal oleks, sest see meie hotelliga samal tänaval oli.
Siiski saime vähemalt tunni kõndida enne kui me keskuse leidsime.
Seal veedsime kolm tundi, sest tüdrukud tahtsid külakosti osta.

Oleksin tahtnud vaatamisväärsuseid näha, et jõudaksime need kõik näha.
Hiljem käisime kaupluses ja ostasime leiba, puuvilju ja kommeid.
Jalutasime tagasi hotellisse ja planeerisime järgmist päeva.
Ma oleks tahtnud veel jalutada aga tüdrukud ei tohinud kuhugile minna.

            Laupäeval ärkasime vara ja sõime hommikusöögi, mis oli kroissandeid, saiasid, šokolaadileibi ja jogurtit.
Meie buss tuli meid hotelli eest hagema: läksime ringsõidule Pariisi tsentruumi ümber.
Ma ei usunud oma silmi kuid me kõigede kuulsade vaatamisväärsuste kõrval bussiga sõitsime.
Nägime nii palju kõige et ma ei oska enam öelda mis me nägime, igal juhul sõitsime muuseas Eiffel-torni ja Arc de Triomphe (võidukaare) kõrval ja nägime suuri parge, ehitisi ja ilusi kohti.
Mul on umbes sada foto sõidult!

Pärast ringsõitu meil oli vabat aega.
Ma ja minu sõbrad istusime hotellis ja puhkasime.
Hiljem päeval läksime tutvuma ühte linnaosa, kus asub ainult aafriklasi.
Jalutamine aafriklasekvartalis oli avardav kogemus - seal võib märgata rasside vahelise eelarvamuse: inimesed vaatasid meid kahtlest.
Pärast tutvumisringi läksime ühe Suviga hotellil ja sealt läksime vaatama Notre Dame katedralit.
Teine Suvi läks misjonitöötoimkonnaga luteri kogudusse.
Notre Dame oli ilus ja suur, aga mitte nii suur kuid olin arvanud.
Kuulsime katedralis ilusat koorilaulu, mis sai minu õnnelikuks.
Seal oli ka palju turisteid.
Kui me Suviga tagasi hotellile kõndisime, oli meil kõhud nii tühjad, et ostime hamburgerisöögid.
Siis läksime veel võidukaarele ja vaatasime ilusi maastikuid sellelt.
Kui me jälle tagasi hotellis olime, kirjutasin postkaarde ja läksin magama.

Pühapäeval ärkasime vara ja kell oli seitse kui ma ja Suvid läksime üht kirikut, Sacré Coeur:it, vaatama.
Ilm oli hea ja taevas kirgas.
Kirik asetseb kõrgel kohal ja selle juurest võib kaugele näha.
Maastik oli tore, samuti kirik.
Käisime ka kiriku sees ja altaril oli nunni kes palvetasid.
Nunnad hakkasid ka laulma - laul oli väga ilusat ja jälle olin õnnelik, aga laul tegi minu natuke nukraksgi.
Varsti me pidime minema, sest läksime luteri jumalateenistusse.

Jumalateenistus oli väikeses kirikus.
Ma ei saa aru prantsuse keelest: mõnikord ei teadnud ma mis kava kohas olime, aga minu arvates missa oli huvitav ja meeldiv.
Pärast missa rääkisin rootsi ja inglise keelt, kui üks mees tuli meiega jutlema.
Niipalju kui mäletan, ta oli pärit Rootsist või Aasiast ja ta oskas mitu keeli rääkida.
Tema ema elab Prantsusmaal.
Kui me kirikust läksime, rääkisin ka saksa keelt kui ma pastorit tänasin.

Pärast jumalateenistuse ostime šokolaadisaia ja läksime metrooga Louvre kunstimuuseumi poole.
Sellel pühapäeval ei maksnud sissepääs midagi ja olime vaimustuses kui me muuseumisse pääsime.
Nägime Mona Lisat - see oli suurem pilt kui ma olin arvanud, Suvi ütles et se oleks "võltsing": ta on näinud seda varem.
Arvan et "õige" Mona Lisa oli laos, sest ainult külastajad, kes sissepääsu tasuvad, saavad pilti näha, aga kindlasti ma ei oska öelda.
Näin palju kõige, muuseas Hammurabi seadused.
Veedsime umbes kaks või kolm tundi muuseumis, siis läksime La Défense poole.
La Défense on linnaosa, kus on palju bürooehitiseid.
Seal on ka ehitis, mis nimetakse "moderniks võidukaareks".
La Défense meeldis mulle väga.

Õhtul läksin ühe Suviga Eiffel-tornisse ja teine Suvi jäi hotellisse.
Käisime torni tipul, üle 300 metri kõrguses.
Sealt või väga kaugele näha, aga õhtu oli nii pime et me ei näinud kui vaid väikeseid tulesid.
Ma oleks tahtnud tipul olemist vähemalt natuke karta, aga see oli kui ma oleks Näsinneulas olnud.
Arvan et kogemus oleks suurem olnud, kui me seal päeval oleksime käinud.
Aga olen rahul, et me käisime tornis.
Sealt sõitsime tagasi hotellisse ja läksime magama.

Esmaspäeval ärkasime jälle vara, sest et läksime Galeries Lafayette -kauplusekeskusesse.

Ostasime veel külakosti, riidi ja muid kraame, siis me pidime minema.
Kõndisime hotellisse ja otsisime kauplust, mis võisime toidukauba osta.
Kuid me jalutasime, möödusime juhuslikult Pariisi Hard Rock Café.
Leisime ka hea kaupluse, kus ostime kommeid ja reisimoona.
Hiljem ootas buss jälle meid hotelli ees ja sõitsime bussiga lennujaamasse.
Lensime tagasi Soome ja Pirkkalasse ja olime jälle kodus.
Järgmisel päeval oli tavaline koolipäev, aga Prantsusemaa reis püsis meeles veel kaua.

Ma ei olnud kunagi käinud Prantsusmaal ja sain näha palju meie reisil.
Ehkki olin väga väsinud ja minu sõbrad oigasid nende olukorrast (nad olid ka väsinud ja nende jalad olid valusad), olen õnnelik et sain reisile osa võtta.
Reis oli väga tore, aga teisalt oli ka mõnusat tagasi Soome tulla.
Kavatsen veel kunagi Pariisisse sõita, see on nii ilus linn ja tahaksin rohkem seda näha.

 
                 
                 
 



Olen Eesnimi Perekonnanimi, 21. aastat vana.
Õpin TTÜs juba kolmanda aasta, sellepärast tunnen seda päris hästi.
Lõpetasin Karjamaa gümnaasiumi.

Olen suur ehituse sõber juba lapsepõlvest, alati tahtsin inseneeriks saada, sellepärast valisin just ehitusteaduskonda.
Kõik mulle meeldib tööstus- ja tsiviilehituse erialas.

TTÜ on minu teine kodu, mulle meeldib siin õppida ja lihtsalt veetma aega sõpradega.
Siin on palju huvitavaid inimesi, kellega võib teha igasuguseid asju.
Õpitamise tase on päris suur ja õppejõud annavad materiaal hästi, peaaegu kõik, aga ikka peaaegu.
TTÜs on aktiivne tudengielu, mis meeldib mulle väga.

Ülikoolis mul on palju sõpru, kes alati saavad aidata ja kellele alati aitan mina.
Veelgi olen spordihoone fänn, mängin seal jalgpalli ja lauatennist.

Eesti keele loengutelt ootan sõnavara lahendamist ja rohkem keele praktikat, et ikka õppida keele valdata nagu eestlane.
Veelgi tahaks õppida midagi oma eriala kohta, et tulevikus oleks kergem õppida, kui õppimine tuleb eesti keeles.