Page 26 - Tallinn University

JÄRELSÕNA
Eestlased on aegade jooksul soodesse erinevalt suhtunud. On olnud aegu, mil soid peeti ohtlikeks ja vaenulikeks kohtadeks, kus võis hukka saada; soid ei tuntud ja neist hoiti eemale. Sood eraldasid külasid ja saatsid põldudele öökülmasid. Samas sai soodesse vaenlase eest peituda, ka takistasid sood vaenuvägedel maad vallutamast. Viimastel aastasadadel on soodest saanud põllu- ja metsamaad, kütte- ja kasvusubstraadi allikad. Kasutatud soodest on taas saanud jäätmaad – jääksood, kuivendusega rikutud
alad, mis ei ole ei looduslikud ega
ka majandamiskõlblikud. Viimaks
on selgeks saanud, et kuivendatud soodest tuleb suur hulk inimtegevusega kaasnevat ja kliimaprobleeme
tekitavat ning atmosfääri saastavat kasvuhoonegaasi. Samuti on
hakatud mõistma, et looduslikud sooökosüsteemid on inimestele emotsionaalselt olulised ning et neid on jäänud vähemaks. See kõik on viinud arusaamisele, et kasutatud
sood tuleks loodusele tagastada nii,
et loodus nad omaks võtab. Eestis on selliseid maid palju ja me saame nende looduslikumaks muutmisega hakkama.
24
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018
Balti sõrmkäpp Harjumaal Sinialliku allikasoos / L. Truus