Page 12 - Tallinn University

5.
Soode taastamine taastab ka nendega seotud veekogude looduslikkuse
Sood seovad paikkonna veeringe. Soode taastamisega seome põhjavee ja soodega seotud jõed, ojad, järved ja lamminiidud ning taastame nende elustiku seisundi.
Sood on veeringe osa
Märgalad, sh sood mõjutavad nendega seotud veekogusid – jõgede vooluhulkasid ja üleuju- tuste ulatust. Sageli saavad jõed alguse soodest. Sood toidavad nii pinna- kui põhjavett, kuid ka sõltuvad neist. Enamasti madalikel ja nõ- gudes paiknevad sood suudavad vastu võtta suurt hulka vett ning anda seda välja aeglaselt, vähendades ekstreemselt kõrget veetaset. Kui sood on veega küllastunud, ei mahu neisse enam sademevett, vaid see voolab vooluvee- kogudesse, suurendades vooluhulka ja tõstes veetaset. Kuival ajal on aga vastupidi – märg- aladelt aurustub vett rohkem kui teist tüüpi maastikelt, sh metsadest, rohumaadelt, savan- nidest või põldudelt. Sellega suurendavad sood aastast evapotranspiratsiooni ja vähendavad jõgede vooluhulka (Bullock & Acreman 2003).
Sood on põhja- ja pinnavett
ühendavad alad
Madalsoodel (põhjaveetoitelistel soodel) on side põhjaveega tugevam kui valdavalt sade- metest toituvatel rabadel. Kui sood on veega küllastunud, jõuab osa vett ka põhjavette. Sa- mas võib vee liikumine soo ja põhjavee vahel suunda muuta – suurte sadude järel täieneb põhjavesi, põuaperioodidel aga ammutab soo oma vee põhjavee varudest. Vee liikumine on keeruline ja oleneb soo tüübist, mineraalse aluspõhja vettpidava kihi omadustest, põhja- vee tasemest jm. Allikasood aga toituvad aasta ringi põhjaveest.
Sood puhastavad pinnavett
Turbalasund ltreerib saastunud sademevett ja puhastab reostunud pinnavett. Soode võime puhastada vett saasteainetest (ka raskmetalli- dest) tuleneb turbasammalde ja turba tugevast imamisvõimest. Looduslikud sood seovad ka õhusaastena maapinnale jõudnud väävli- ja lämmastikuühendeid. Kuivendatud turba- maadel aga varem seotud saasteained vaba- nevad ja kanduvad koos erodeeruva turbaga soost välja. Suurenenud toitainete väljakanne suurendab eutrofeerumist eesvoolul. Hol- landlased leiavad, et üks põhjus, miks nende põhjavesi on tugevalt reostunud, on vett pu- hastavate (sademe- ja pinnavett ltreerivate) soode hävimine.
Soovesi on tarbevesi
Soovesi moodustab paljudes paikades olulise tarbeveevaru ja on joogivee allikaks. Nt Ing- lismaal pärineb 70% joogiveest sooderikastelt valgaladelt, see on hea kvaliteediga ja kergesti joogiveeks puhastatav (Bain et al. 2011). Jõge- de kaudu Tallinna joogiveehaardesse jõudva Kõrvemaa vee varu aitavad kindlustada seal levivad ulatuslikud rabad. Osa soode vett in- ltreerub, toites põhjavett. Hüdrogeoloogide kinnitusel tuleb Eestis hoida veevarude säili- tamiseks puutumatuna vähemalt kolmandik sooaladest. (Kink et al. 1998).
10
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018