Page 13 - Õppekorralduse eeskiri

erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
6) F (puudulik) – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
(5) Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud.“
(6) Õppeaineloetakseomandatukspärasteksamivõiarvestusepositiivsetsooritust.
(7) Keskmise kaalutud hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0. Keskmine kaalutud hinne (edaspidi KKH) teatava õppeperioodi kohta arvutatakse kõigi antud perioodil sooritatud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel antud perioodil sooritatud vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga.
(8) DiplomicumlaudeväljaandmiselvõetakseKKHarvutamiselarvesseainultpositiivsed sooritused. Negatiivsed sooritused võetakse arvesse KKH arvutamisel õppetoetuste ja stipendiumide määramisel ning vabanenud õppekohtadele kandideerijate pingerea koostamisel.
§ 21. Eksamid ja arvestused
(1) Eksam on õpiväljundite saavutatuse hindamine, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Teoreetilise iseloomuga õppeained lõpevad eksamiga, mis sisaldab kirjalikku osa, välja arvatud juhul, kui see on erialaspetsiifikast tulenevalt võimatu.
(2) Eksam sooritatakse õppeaine õppimisele järgneval eksamisessioonil või akadeemilise üksuse poolt määratud eksamipäeval. Eksamile määratakse kaks põhieksami aega ja üks järeleksami aeg. Erandina määratakse üks põhieksami aeg ainekursustele, kus lähtuvalt eksami läbiviimise spetsiifikast (nt lavastus) sõltub tulemus rühma sooritusest või kus hindamisel osaleb vähemalt 3-liikmeline komisjon (nt seminaritöö kaitsmine).
(3) Kontaktõppe esimesel perioodil toimuvate ainete sooritamiseks määratakse esimene põhieksami aeg semestri vahenädalale. Järeleksam toimub järgmise semestri vahenädalal või akadeemilise üksuse poolt määratud kuupäeval. Eksamisessioonile määratud teine põhieksami aeg võib olla välja kuulutatud ka järeleksamina.
(4) Arvestuse eesmärgiks on õpingute käigus omandatud rakendusliku iseloomuga õpiväljundite saavutatuse hindamine skaalal arvestatud/mittearvestatud. Arvestus toimub semestri töö tulemuste põhjal.
(5) Arvestus sooritatakse või vormistatakse viimases kontakttunnis. Arvestusele määratakse üks järelarvestuse aeg, mis toimub järgmise semestri vahenädalal või akadeemilise üksuse poolt määratud kuupäeval.
(6) Tsükliõppes toimuvad eksamid ja arvestused õppesessioonide aegadel. Teine põhieksam ning järeleksamid/-arvestused võivad toimuda väljaspool õppesessiooni.
(7) Hindamisleht on ainus õppetöö tulemuste arvestamise alusdokument.
(8) Õppejõul on õigus kehtestada kursuseprogrammis nõudeid, mis peavad olema täidetud ainekursusele järgnevale eksamile pääsemiseks või arvestuse sooritamiseks. Õppejõul ei ole kohustust võimaldada üliõpilasel täita kursuseprogrammis kehtestatud eksamile pääsemise/arvestuse sooritamise nõudeid ja tingimusi individuaalse töö korras. Üliõpilane, kes ei ole täitnud kursuseprogrammis kehtestatud nõudeid, registreerib end õppeaine korduskuulajaks.
(9) Loengutest osavõtt ei ole eksamile või arvestusele lubamise tingimus ega hinde kujunemise alus. Seminaridest/praktikumidest osavõtu kohustuse määratleb õppejõud kursuseprogrammis.