Page 12 - Õppekorralduse eeskiri

1) õigus piiratud osavõtjate arvu puhul eelistada Tallinna Ülikooli üliõpilasi ja eksterne; 2) õigus katkestada külalisüliõpilase õpe, kui külalisüliõpilane ei ole täitnud õppekorralduse eeskirja või teisi tema õppimist puudutavaid õigusakte;
3) õigus mitteaktsepteerida registreerimist ainekursustele, mis ei kajastu tema suunamislehel;
4) kohustus luua külalisüliõpilasele tingimused Tallinna Ülikooli poolt aktsepteeritud ainete õppimiseks.
(10)Väliskülalisüliõpilaste vastuvõtt toimub reeglina kaks korda aastas, avalduste esitamise tähtajad on 1. november kevadsemestriks ja 1. juuni sügissemestriks.
(11) Väliskülalisüliõpilane esitab vastuvõtu taotlemiseks õppeosakonda järgmised dokumendid:
1) nominatsioon partnerülikoolist;
2) isikut tõendava dokumendi koopia;
3) väliskülalisüliõpilase elektrooniline avaldus (Application Form) ülikooli kodulehel;
4) õppeplaan (Learning Agreement), mis loetleb Tallinna Ülikoolis võetavad õppeained;
5) keeleoskuse tõend;
6) väljavõte õpingukaardist (Transcript of Records).
(12)Väliskülalisüliõpilasel on kohustus teha endale Tallinna Ülikooli kasutajakonto ning registreerida end ÕIS-is õppeainetesse elektroonilise registreerimise lõpukuupäevani. Vajadusel kooskõlastab väliskülalisüliõpilane õppeplaani muudatused lepingujärgse akadeemilise üksuse Erasmus programmi koordineeriva töötajaga. (13)Väliskülalisüliõpilase õpingute lõpus vormistab ja saadab õppeosakond tõendi Tallinna Ülikoolis õpitud aja ja õpitulemuste kohta välikülalisüliõpilase koduülikooli või väljastab selle otse üliõpilasele.
5. peatükk
ÕPIVÄLJUNDITE SAAVUTATUSE HINDAMINE
§ 20. Õpiväljundite saavutatuse hindamine
(1) Õpiväljundite saavutatuse hindamise eesmärk on õppimise toetamine ning usaldusväärse info andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
(2) Õpiväljundite saavutatuse hindamise käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel hinnang õppija ainekursusel omandatud teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt kursuseprogrammis kirjeldatud õpiväljunditele.
(3) Hindamine võib olla eristav (eksam) või mitteeristav (arvestus).
(4) Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
1) A (suurepärane) – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 2) B (väga hea) – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; 3) C (hea) – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
4) D (rahuldav) – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
5) E (kasin) – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel,