Page 37 - Tallinna Ülikool 10

TALLINNA ÜLIKOOL 10
Arutelud läksid tõsisemaks pärast sajandivahetust, mil hakati kaaluma erinevaid liitumisvariante, vedajaks tollane Tallinna Pedagoogikaülikool. Protsessi kaasati Eesti Humanitaarinstituut (B1, B2) ja Eesti Kunstiakadeemia (B3). Ettepanek nendega liituda tehti Ajaloo Instituudile (B4) ja Akadee- miale Nord (B5). Neist läbirääkimistest teavitati ka haridusministrit (B6).
Esimese suurema sammuni jõuti 15. mail 2002. a, kui Tallinna linn, haridusministeerium, Ajaloo Instituut, Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Humanitaarinstituut, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Pedagoogikaülikool sõlmisid “Ühiste kavatsuste deklaratsiooni”, millega seati sihiks Tallin- na Ülikooli asutamine. Aasta lõpul lisandus sellele “Ühise tegevuse leping” (B7). Uue ülikooli loo- mise ettevalmistamisega liitus Viljandi Kultuurikolledž (B8). Aasta lõpul esitati ministrile Tallinna Ülikooli asutamist puudutavad dokumendid (B9).
Võimalike liitujate hulgas oli nii avalik-õiguslikke kui ka eraülikoole, seetõttu oli tähtis leida ühi- nemise tulemusel tekkivale õppeasutusele sobiv sisuline ja õiguslik vorm. Selles küsimused nõustas liitujaid Briti ekspert Tony Clark (B10). Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid tegi õigusliku analüüsi (B11, B12), milles esitatud soovitustega tutvusid ka haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistid (B13). Avalikkusele koostati Tallinna Ülikooli asutamise vajaduse põhjendus (B14).
Ühinemisega seotud teemade läbiarutamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks moodustasid ülikooli loomise algatajad Väikese Senati ning selle juurde neli töörühma: juriidilise, majandusliku, aka- deemilise ja suhtekorralduse töörühma, projektijuhina hakkas tööle Leif Kalev. Väikese Senati tööd tutvustab kogumikus 15.01.2004. a toimunud istungi protokoll (B15).
Sõlmiti ka esimene ühinemisleping, mille järgi sai Eesti Akadeemilisest Raamatukogust Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu (B16).