Page 46 - Tallinn University

KATRIN KABUN: maavillaga kolledžisse
Õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris kunsti ja disaini õppekaval, EKA noore tarbekunstniku preemia laureaat
| Haapsalu kolledž, käsitöötehnoloogiad ja disain, 2013
Pühendu sellele, mis tõsist huvi pakub, mis silmad särama paneb ja millega tegeledes ajataju kaob.
Enne Haapsalu kolled-
žisse õppima asumist oli
Katrin Kabun lõpetanud TTÜ majandustea- duskonna, kuid töötanud kunstnik-kujun- dajana reklaamimaailmas, sealt edasi tegut- senud aga hoopis FIE-na tekstiilivaldkonnas. „Huvi tekstiili vastu viis mind otsima koha- likku materjali, sealt edasi jõudsin villa ja maalamba teemani,” selgitab Katrin.
Pilt, mis maavillasest talle avanes, oli järgmine: Eesti rannikualasid hooldasid kunagi värvilised lambakarjad, kuid aegamisi kasvasid paljud mererannad
roogu täis. Sellega ühes kippus suuresti kaduma ka osa meie esivanemate rikkalikust kultuuripärandist.
„Aga siia ei maksa veel punkti panna,” innustab Katrin. „Pigem tuleks esivanemate teadmisi ja nende tarvitatud väärtuslikku materjali kasutada tänapäevastes tootelahen- dustes. Nii saaksime edasi kanda meie rahva unikaalset pärandit.” Teine pool heast on muidugi vill ise, selle erilised, just kindlatele
toodetele sobivad omadused. Väljakutse, mis Katrini ees seisis,
oli suur, koguni põhimõtteline: igasugune vill ju lõnga tootmiseks
ei sobi, mistõttu on seda lihtsam ja odavam põletada või isegi maha matta.
Aatega tudengi uurimisküsimuseks sai väär- tusliku taastuva ressursi, tänapäeval kolmanda kategooria loomse jäätme staatusesse langenud lambavilla rakendusvõimaluste uurimine väljaspool traditsioonilisi kasutus- valdkondi.
Kolledžiaega nimetab Katrin väga meeldivaks. „Tundsin, et tegelen just sellega, mis mind huvitab,” kinnitab ta. „Disain on minu jaoks eelkõige probleemi lahendamise protsess, lisaks on villa teema seotud paljude teiste valdkondadega, mis on mulle olulised: jätkusuutlikkus, pärandkultuur, Eesti
looduse säilitamine, tänapäeva elukeskkonna kvaliteet.”
Kunstnik tunnistab, et sai Haapsalu kolledžist tugeva põhja, et eriala edasi õppida. Tallinna Ülikooliga hoiab ta aga sidet doktoriõpingute käigus, olgu see uuringualane partnerlus loodus- ja terviseteaduse instituudiga või koostöö Haapsalu kolledži käsitöötehnoloo- giate ja disaini õppekava tudengitega.
44
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 11 / kevad 2018