Page 17 - Tallinn University

võivad sõnad nii mõnigi kord devalveerida sügava tunde – seda eelkõige siis, kui oled mitte poeet, vaid tantsija, liikumiskeele kõneleja.
Liikumiskeele omandamiseks peab
Olleski väitel olema nii füüsilisi kui ka vaimseid eeldusi. Ballett eeldab liigeste hüpermobiilsust, kerget luustruktuuri, rutiini talumist, musikaalsust,
kujundlikku mõtlemist ja ra neeritust, improvisatsiooniline tants ootab väga mitmekülgset kehatööd, kohanemisvõimet, ehedust ja kohalolu.
See, milline tulemus saavutatakse, oleneb väga palju õppija vaimsest küpsusest. On hea ütlus, et õpetaja võib näidata, kus
Kuu asub, kuid Kuuni peab pürgima siiski õpilane ise. Jah, sünniga saadakse väga palju kaasa, aga kõik anded realiseerib ikka inimene ise. „Huvi ja sisemine motiveeritus peavad olema, muidu sellel alal vastu ei pea,” kinnitab Ollesk.
Muidugi peab Tiina Ollesk tantsu eriliseks. „Tantsu mõistame kinesteetilise taju kaudu,” selgitab ta. „Inimene, kes tõesti näeb tantsu (aga võib ju ka vaadata ja mitte näha!), tajub liikumist ka oma kehas. Tegelikult on kõik siin maailmas liikumises (vesi, taimed, õhk, aga ka meie emotsioonid ja mõtted) ja tants peegeldab seda. Tantsu sõnumid ei ole üksüheselt tõlgendatavad, nendes on palju võimalusi isiklike kujundpiltide tekkeks. Aga see arendab aju ja emotsionaalset intel- ligentsust ning ka empaatiatunnet. Nii on loogiline, et tantsu kui loovat kunsti mõis- tetakse paremini emotsionaalselt küpses ühiskonnas.”
Igal aastal toimub noorte koreograa de festival KORFEST, kus saab näha Tallinna Ülikooli diplomandide lavastusi.
Helin Jürmann “00:00”
Maarja Eliisabet Roosalu “Meri põlvini” Aneta Varts “Kooslused”
Fotod: Rünno Lahesoo
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 11 / kevad 2018 15