Page 9 - TLÜ ajakiri

Kommentaar on refereering ajalehes Sirp 19.09.2014 ilmunud Kristi Vinteri artiklist “Kool ja õpikäsitlus peavad muutuma”.
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 6 / SÜGIS 2014
VISIOON
KOMMENTAAR:
TÄNAPÄEVA LAPS ELAB TEISTSUGUSES KESKKONNAS
Kristi Vinter
Eesti kool on teelahkmel, kus uutmoodi veel ei oska, aga vanaviisi ka enam ei saa.
Uuendamise pidurdajad ei ole alati kaugelt- ki koolid ise, vaid pigem lapsevanemad, kelle argumendid vana kooli säilitamiseks tulene- vad arvamusest, et „sain mina samasuguses koolis tubliks inimeseks, saab ka laps“. Argu- menteerijad kipuvad unustama, et tänapäeva laps ja noor elavad sootuks teistsuguses kesk- konnas.
Laste argipäev on täis ekraane, infotulv on meeletu, oma identiteeti jagatakse võrgumaa- ilma ja füüsilise keskkonna vahel, visuaalne informatsioon seljatab tekstid. Pikkade lineaar- sete tekstidega lugemismaterjal on hüperlin- gitud võrgumaailma kõrval piinarikas lugeda ning õppijate tähelepanu püüdmine muutub paljude segajate ja stiimulite külluses aina kee- rulisemaks.
Esile on kerkinud vajadus teistsuguste os- kuste järele, milleks on kriitiline mõtlemine, informatsiooni usaldusväärsuse hindamine, toimetulek digitaalmaailmas ja digitaaltehno- loogia rakendamine elus ette tulevate problee- mide lahendamiseks, suurem koostöövajadus jms, sest ühiskonna ees olevaid probleeme ei saa enam lahendada üksnes spetsiifiliste aine- teadmiste ja oskustega. Vana kool seda kõike tagada ei suuda – ei sisuliselt ega vormiliselt.
ETTEPANEKUD KOOLISÜSTEEMI UUENDAMISEKS:
■ Astmelistele ainekavadele üles ehitatud õppi- mine annab võimaluse toetuda õpilase tuge- vatele külgedele ning võimaldab õppida oma tempos. Andekad liiguvad edasi kiiremini ning vähem andekaid saab toetada indivi- duaalselt siis, kui mõni vaheaste on keeruline.
■ Samas vanuses laste klassidest loobumine loob õpilastele võimaluse õppida indivi- duaalses tempos, üksteist toetada ja õpetada, saades seejuures elus vajalikke koostööko- gemusi.
■ Koolipäeva korraldamine selliselt, et 45-mi- nutilised ainetunnid seda ei kammitse ning mitme eri aine õpetaja juhendamisel raken- datakse pikemaid, süvenemist võimaldavaid ja probleemide olemusest tervikpilti loovaid õppesessioone, kujundab õppeprotsessist terviku ega haki seda seostamata ainespet- siifilisteks tükkideks. Baasdistsipliine nagu keeled ja matemaatika võib õpetada ka klas- sikalisemal moel.
■ Koolisolemise aega tuleks kasutada õpitu mõtestamiseks ja aktiivseks mõtlemiseks, mitte tegevusteks, mida saab teha ka õpe- tajata (lugeda, kuulata videoloengut jms);
■ Projektõppe rakendamine aitaks isoleeritud ainevaldkonnad omavahel seostada ning näitaks maailma tervikuna. Tänapäeval on ainekeskse teadmise asemel vaja pigem probleemist lähtuvat tarkust, mille puhul on ääretult oluline oskus ja võime teha koos- tööd ning olla paindlik ning loov.
■ Lubada õpilasel õppetöö ajal õppida väljas- pool klassiruumi ja kooli – vaid kooliseinte vahel viibimine ei tee targaks.
■ Viimaseks, aga muutuste elluviimiseks ilmselt üheks olulisemaks muutuste läbi- viimise võtmeks tuleks püüelda õpetaja rollimuutuse poole, mis tähendab, et õpe- tajal tuleks lubada ja teda lausa paluda olla õppijale partner, mentor, õppimise saatja ja kaaslane, mitte kõiketeadja, kontrollija, ülemus.