Page 27 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 3 / KEVAD 2013
liku suuna leidmine olla bakalaureuseõpet alus- tava tudengi jaoks keeruline ja õpingute käigus ka muutuda. Nominaalajaga lõpetamine eeldab, et hiljemalt bakalaureuseõppe teise aasta lõpuks on üliõpilane oma valikus selgusele jõudnud. Teisekstulebleidajuhendaja,kesolekssoovita- tavaltomaalaparim,sestlõputöökirjutamise kogemusest võiks võtta maksimumi ja mitte keskpärase tulemusega rahulduda.
Ole proaktiivne
Kust aga leida seda, mis ärataks huvi? Kau- gemalt alustades võib juurelda selle üle, mille alusel on tehtud otsus konkreetset eriala õppida ja mis on olnud selle eesmärk? See aga eeldab väga läbimõeldud valikut ja üsna sageli teadvustatakse oma erialaseid võimalusi alles õpingute käigus. Igal juhul soovitab Tambaum tudengitel ise aktiivne olla ja vastutus võtta. Ringi tuleb käia avatud meelega ja märgata küsimusi, millest saaks formuleerida probleemi, mida seejärel lahendama hakata.
Kuid huvipakkuvat võib olla raske märgata. Üks võimalus on uurida midagi oma eriala ja valdkonna tööandjate baasil. Kui konkreet- sem huvi või idee juba olemas, võib otsingute lihtsustamiseks pöörduda teadmussiirde kes- kusesse. Vahel pöörduvad ettevõtjad ka ise ülikooli poole, et leida tudengeid, kes neile huvipakkuvatele probleemidele või arendustele lahendusi aitaksid leida. Ühe huvitava ajaloolise näitena võiks tuua Apple’i, kes korraldas 1988. aastal Illinoisi üliõpilaste seas ideekonkursi, milline näeb välja kompuuter aastal 2000. Üli- õpilased kirjeldasid iPadi.
Väärtuslik kogemus
Mõnes arendusprojektis osalemine võib samu- ti anda väärtusliku kogemuse. See avaldab sil- maringi ning pakub uusi mõtteid, kuidas lõpu- tööd, praktikat ja õppetööd paremini seostada. Kuid rakendusliku lõputööga võivad kaasneda ka riskid, kuna reaalelulist projekti tehes ei ole selle tulemused enamasti ette teada ning võib juhtuda, et ei tulegi midagi välja. Samas võib see asjaolu olla ka just põnev võimalus end eri-
TUDENGIELU 25 alaselt arendada ja õppida probleeme loovalt
lahendama.
Ühe näitena võiks tuua mulluse Tallinna Üli- kooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitnud eripedagoogika bakalau- reuseõppe tudengi Tiina Tamme lõputöö “Viipekeel kui suhtlemisvõimalus mobiilsi- deoperaatori poolt loodud teenuspaketi abil”. Uurimistöö keskendus kuulmispuudega ini- meste suhtlemisvõimaluste suurendamisele tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste ja mobiilsideoperaatori loodud spetsiaalse tee- nuspaketi abil ning viipekeelse kogukonna aktiivsele kaasamisele ühiskonda. Töö eesmärk oli välja selgitada kurdi inimese vajadused ja ootused seoses olemasoleva teenuspaketi kasu- tamisega ning teadmised, eelistused ja valmis- olek erinevate mobiilsidetehnoloogiate, seal- hulgas videokõnede kasutamiseks.
Tuleviku kaalukauss
Bakalaureuse lõputöö teema olulisus sõltub konkreetsest valdkonnast. Suurem osa töö- andjaid ei pruugi ülikooli lõpetanute lõpu- tunnistusi vaadatagi, kuid see dokument võib omandada ka olulise kaalu. Samas võib lõputöö osutuda oluliseks näitajaks eristamaks sama eriala lõpetanud tudengeid, mis muutub kahtle- mata oluliseks edasiste õpingute planeerimisel. Bakalaureusetöö üks eesmärk on võimaldada tudengitele teadusmaastikku kergelt kombata. Olles põgusaks sissejuhatuseks teadusesse, kuid siiski veel üsna mänguline, kuna tehtud vigu loetakse õppimisprotsessi loomulikuks osaks ning alati saab ka uuesti ja paremini.
Väga oluline on pöörata tähelepanu lõputöö kirjutamisprotsessile, kuna sellega kaasneda võiva vaeva läbitegemine annab eduelamuse. Selle äratundmist on vaja tudengitele õpetada. Kuidas muidu peaks bakalaureuse- või magis- triõppe üliõpilastel tekkima motivatsioon pürgida edasi doktorantuuri? Kust siis mujalt kasvaks välja järgmine põlvkond teadlasi ja akadeemikuid?