Page 15 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 3 / KEVAD 2013
TUDENGIELU 13
oli ka Eestis nii. Meie üllatuseks ei jätkanud masu ajal sugugi rohkem noori kooliteed kui tavaliselt. Oluline erand oli ehk vaid see, et bakalaureusekraadi omandanud läksid suurema tõenäosusega edasi õppima. Kuid laiemat pilti vaadates selgub, et õppekohtade arv kutse- ja kõrghariduses ei vähenenud, kuigi iga aastaga tuli peale järjest väiksem põlvkond noori. Jä- relikult toitus haridussüsteem mitte niivõrd värsketest koolilõpetajatest, vaid hoopis taga- sipöördujatest.
Kas ka statistika toetab mõtet, et mida kõr- gem on kraad, seda lihtsam on leida tööd? Meie ühiskonna õhkpadjad on nii õhukesed, et kindlat kaitset pole kellelgi. Kuid on tõe- näoline, et magistrikraadiga inimestel läheb tööturul kõige paremini. Neil on kõige tõenäo- lisemalt töökoht ametihierarhia tipus ja kõige väiksem tõenäosus olla töötu. Samas, alati on erandeid, nagu on ilmekalt näidanud Eesti Päevalehe hiljutised lood noortest.
Palju on räägitud, et tehniliste alade lõpeta- jatel on oluliselt lihtsam tööturule siseneda kui humanitaar- ja sotsiaalteaduste lõpetaja- tel? Vastab see tõele?
Töötukassa andmed seda ei kinnita. Eksitav on pilt,kuituuakseväljaainultsee,kuipaljumingi erialaga noori on Töötukassas arvel, kuna see ei arvesta proportsioone, kui palju nendelt eri- aladelt lõpetajaid oli. Töötukassa 2011. aasta andmeid analüüsides torkas silma pigem vas- tupidine suund: ükski õppevaldkond polnud selgelt suurema töötuse riskiga. Ainult veidi rohkem oli töötuid tehnika-, tootmise ja ehi- tuserialadel ning sotsiaalteaduste, ärinduse- ja õiguse erialade lõpetanute hulgas. Selgelt eris- tus vaid üks valdkond: noori kõrgharituid töö- tuid oli kõige vähem tervise valdkonnas.
Mida saaksid poliitika kujundajad problee- mi leevendamiseks ära teha?
Kuna töötajate vallandamiskulud on madalad, siis majanduse jahtudes eelistavad tööandjad oma riske maandada eelkõige töötajate arvu
vähendamisega. Harvem kasutatakse tööaja või palga paindlikkust ja tööülesannete üle- vaatamist. Seetõttu tõuseb Eestis majanduse jahtudes tööpuudus märksa enam kui Skandi- naavias või Kesk-Euroopas, st suureneb järsult surve sotsiaalsüsteemile. Siinkohal tuleb rõhu- tada, et eriti kiiresti tõuseb majanduse jahtu- des noorte tööpuudus.
Kuidas saaksid Eesti ülikoolid tulevikus probleemi leevendada?
Ülimalt oluline on, et kõrgkoolide tegevust reguleerivad reeglid toetaksid eelkõige kvali- teeti, mitte kvantiteeti. Kõrgharidusreform, mis toetab ainult täiskoormusega õpet, on liialt vanaaegne. Praegu on iga kolmas tudeng Eestis üle 25. eluaasta, mis tähendab, et nad ei ole tulnud kõrgkooli otse keskkoolist ja suure tõenäosusega on neil töö- ja/või pereelu. Kõrg- koole survestatakse nominaalajaga lõpetajate osakaalu tõstma ja tasuta kõrgharidus on neile, kes suudavad koguda 30 ainepunkti semestris. Kuidas see tegelikkuses toimib? Pelgan, et osa- liselt tulevad tulemused kvaliteedi arvelt, kas- vab oluliselt nende arv, kelle hinded on D ja E. Praegu üleehitatav süsteem toetab seda, et õpitakse paberi pärast.
Mida oleks Tallinna Ülikoolis õppivatel tudengitel endil võimalik kooli ajal õpingute kõrvalt ära teha, et pärast lõpetamist edu- kalt tööturule siseneda?
Kindlasti tasuks huvipakkuvatesse ettevõtetesse või asutustesse minna praktikale. Intervjuusid tehes torkas silma, et tudengid ei taba ära, kui- võrd oluline on tutvuda asutuse sisekliimaga ja kui olulise eelise see annab töövestlusel.
Praktika puhul kurdeti sageli mõttetute ja vähe- arendavate tööülesannete üle. Samas, ettevõtja seda tihti nii ei näe: nende jaoks aitab ka kohvi keetmine noore inimese isikuomadustest üle- vaadet saada. Nii mitmedki tööandjad eelda- vad, et uus töötaja peab sobima mitte ainult teadmiste poolest, vaid ka isiksusena.