Page 12 - TLÜ ajakiri

10 SAAME TUTTAVAKS
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 3 / KEVAD 2013
Miks sa neid loodusmatku korraldad?
See oli kolmandal kursusel, kui sügis oli mõnusalt soe. Läksin loengute vahel Kadrioru parki ja mõtlesin, et tahaksin jagada oma lemmikkohti ka teistega. Mõned väljastpoolt Tallinna pärit tudengid liikusid ainult kooli, kodu ja kesklinna peokohtade vahet. Ma ei tahtnud, et neile jääks Tallinnast ühekülgne mulje. Siin on ju nii palju põnevaid paiku.
Seetõttu korraldasingi bakalaureuse- ja magistriõppe ajal kursusekaaslastele väikeseid matku Tallinna vähetuntud, aga huvitavatesse kohtadesse, näiteks Kalamajja, Astangu koo- baste juurde, Lasnamäe panga peale, Pirita jõe orgu.
Matku korraldan aeg-ajalt seniajani, teen seda koos MooLi ja Eesti Geograafia Seltsi noorteklubiga.
Millega noorteklubi tegeleb?
Klubi tegeleb peamiselt ekskursioonide korral- damisega. Jaanuaris toimub alati ekskursioon ühte Eesti maakonda, tänavu käisime Järva- maal. Mai lõpus käime ühel saarel. Aastas kor- raldame ka mitu rattamatka.
Kuidas hindad looduskaitse olukorda Ees- tis?
Üldiselt ei tohi väga viriseda, meil on veel loodust. Kohati on küll tunda maaomanike, kaevandajate ja tööstusinimeste survet. Samas tuleb maailma kontekstis olla rahul: meil on palju kaitsealasid ja inimesed saavad üldiselt aru, mis on loodushoid.
Sa oled auhindu võitnud ka loodusfotode eest. Kuidas sattusid fotograafiaga tegelema? Sain oma 18. sünnipäevaks väikese Canoni digikaamera. Hakkasin pildistama loodust, et dokumenteerida, kus olen käinud. Muidu on nii, et mida rohkem käid, seda vähem lõpuks mäletad.
Olengi väikeste Canonite juurde jäänud, sest need on kerged ja mugavad – hea rattaga sõites kaela panna. Ja kuna väikeste aparaati- dega saab pildistada peamiselt lähivõtteid, siis
olen seda teinud. Auhinnaraha eest ostsin sta- tiivi, mida ma küll eriti ei kasuta, sest seda on keeruline rattaga kaasas vedada.
Millised on su lemmikkohad looduses?
Olen eelkõige metsainimene. Kui tahan minna kuhugi, kus mul on hea, siis otsin üles samb- lased männikud, mille all on mustikapuhmad. Seal tunnen, et olen kohal. Kagu-Eestis ja ka Tallinnaümberonmõnedsellisedkohad,näi- teks Nõmme mets. Mulle meeldib metsas seeni korjata, sest need peab üles otsima, eriti meel- divad mulle kukeseened. Marjakorjamine on palju igavam, lihtsalt lähed ühte kohta ja kogud oma mannergu täis – ei mingit intellektuaalset väljakutset.
Mida soovitad gümnaasiumilõpetajale, kes oma eriala alles otsib?
Minu meelest ei mängi konkreetne gümnaa- sium nii olulist rolli, kui arvatakse. Kui inime- ne tahab õppida, siis pole oluline, kust ta tuleb. Heade õpetajatega on muidugi lihtsam, aga põhimõtteliselt on võimalik targaks saada igas koolis.
“Armastav perekond”. Marko Vainu